2-25-113831/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-113831

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi G. G. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Marge Juur

Kostja: G. G. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista G. G.-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 75 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 330

eurot ja mõista see summa G. G.-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja.

Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2-25-113831

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kostja võttis hagile vastates hagi õigeks. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja soov on

hagis esitatud nõuet tunnustada. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude

õigeks, rahuldab kohus vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 hagi. Õigeksvõtul põhinevast otsusest

võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3). Sellise otsuse täiendamist

kirjeldava ja põhjendava osaga saab taotleda TsMS § 448 lg 3 alusel. Hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. TsMS § 168 lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja

vastuväidetest nähtuvalt ei kasutanud ta parkimistingimuste rikkumise ajal vaidlusalust

sõidukit. Kohus selgitas 02.07.2025 kompromissile suunavas kirjas, et auto juhiks ja

parkimis-lepingu pooleks saab lugeda selle omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei

tõenda, et autot juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Tõendiks saab mh

olla sõidukit juhtinud isiku digitaalselt allkirjastatud kinnitus selle kohta, et sõiduk oli

vaidlusalusel päeval just selle isiku valduses ja ainukasutuses (RKTKm 11.09.2024, 2-22-

130552, p-d 14.1 ja 14.2). Kostja pole eeltoodud selgitusi arvesse võtnud ning on läbivalt

olnud seisukohal, et temal tõendamiskoormus puudub, paludes hagejal esitada oma

argumendid kohtus (dtl 33 ja 95). Sellisest käitumisest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et

kostja andis põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu jäävad menetluskulud tema kanda.

3. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja 30.10.2025 menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

3.1.

Hageja palub menetluskuludena välja mõista riigilõivu 100 eurot, õigusabikulu 249,69

eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on

kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud

õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on kulud õigusabile esitatud ilma

käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).

3.2.

Riigilõiv 100 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas

tsiviilasjas kandnud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise kulu 20 eurot (TsMS § 484²). TsMS § 172 lg 9 viimasest lausest tuleneb, et

asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka. Tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega, mis tuleb

hüvitada.

3.3.

Hageja esindaja tasumäära 120 eurot/h (käibemaksuta) saab pidada põhjendatuks ja

vajalikuks. Arvestades menetluses tehtud toiminguid kogumis, hindab kohus hageja esindaja

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 1,75 tundi (hagiavalduse koostamine 1,25 h; kostja

vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine ühes menetluskulude nimekirjaga 0,5 h).

2 (3)

2-25-113831

3.4.

Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 330 eurot (lepingulise esindaja tasu 210 eurot 1,75 tunni eest tasumääraga 120

eurot/h, riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise kulu 20

eurot) ning mõistab selle kostjalt välja.

3.5.

Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

4. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

3 (3)