1-25-773/47 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-25-773

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2025, Pärnu

Kriminaalasja number

1-25-773 (22267000831)

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Nummert

Kohtuistungi sekretär

Marie-Liis Orav

Kriminaalasi

Kaido Lepp süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluse

korras

Prokurör

ringkonnaprokurör Kristine Tamm

Süüdistatav

Kaido Lepp

Isikukood või sünniaeg:

37001304224

Elu- või asukoht ja aadress: X

Kontaktandmed: XXX; XXX

Kodakondsus:

Eesti

Haridus:

X

Emakeel:

eesti

Töökoht või õppeasutus:

X

Karistatus:

kehtivad karistused puuduvad

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa, RÕA

Kannatanud

J.I (tsiviilhagiga)

O.T

F.F

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311-313, § 315, § 180

lg 1 kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada Kaido Lepp KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks)

aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust, s.o karistus kergendatult KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel (ilma

mõistliku menetlusaja ületamiseta oleks karistus 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust).

1 / 24

1-25-773

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus kogu ulatuses tingimuslikult täitmisele

pööramata, kui Kaido Lepp ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest arvates.

2. Tsiviilhagi

2.1. Rahuldada kannatanu J.I tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõudes kogu ulatuses ning

mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel see kannatanu kasuks välja summas 119,86 eurot

solidaarselt Kaido Lepalt ja R. H. (viimaselt on tsiviilhagi välja mõistetud Pärnu Maakohtu

03.07.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-3527).

2.2. Rahuldada kannatanu J.I tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes kogu ulatuses

ning mõista VÕS § 128 lg 5 alusel see kannatanu kasuks välja summas 400 eurot solidaarselt

Kaido Lepalt ja R. H. – viimaselt on tsiviilhagi juba välja mõistetud Pärnu Maakohtu

03.07.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-3527.

2.3. Tsiviilhagi tasuda kannatanu J.I kontole nr XXX.

Kohus selgitab, et kannatanul on õigus pärast kohtuotsuse jõustumist anda väljamõistetud summa

kohe sissenõudmiseks täitemenetlusse.

3. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kaido Lepalt menetluskuludena riigituludesse sundraha

summas 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise

tasu ja kulu kogusummas 2977,33 eurot, kokku 4306,33 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Kaido Lepalt väljamõistetud menetluskulu tasumine ositi

12 kuu jooksul, kohustades Kaido Leppa tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel

üheteistkümnel kuul 360 eurot ning viimasel kuul 346,33 eurot kuni nõude tasumiseni.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-

is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS või kontole nr

EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

99925700031070.

4. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele.

Edasikaebamise kord

Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

2 / 24

1-25-773

avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu

Maakohtule.

Kannatanutel on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse

vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901).

Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt

apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Kaido Lepp on antud kohtu alla selles (sh 02.09.2025 süüdistust täpsustati), et tema:

1) 26.09.2021 kella 10.00 paiku koos R. H. ründas X linnas X maja lähistel J.I. R. H. lõi

J.I tahtlikult vähemalt 12-l korral puitmaterjalist kaikaga vastu jalgu ja Kaido Lepp lõi

J.I tahtlikult vähemalt ühel korral rusikaga näo piirkonda. Löömisega tekitasid Kaido

Lepp ja R. H. J.I-le füüsilist valu ja tervisekahjustused - haava vasakul kulmul,

marrastuse vasaku sarnaluu piirkonnas, ninaluude murru, pindmised vigastused

vasakul ja paremal säärel ja sääre kontusiooni.

2) olles varem toime pannud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 05.09.2022

kella 13.16 ajal X linnas X hoovis lükkas invaskuutril istunud O.T-na koos

invaskuutriga pikali, misjärel lõi O.T tahtlikult eeluurimisega täpselt tuvastamata arv

kordi, kuid vähemalt ühel korral käega pea piirkonda, vähemalt ühel korral jalaga pea

piirkonda ja vähemalt ühel korral jalaga rindkere piirkonda, sakutas juustest ning

seejärel lõi püsti tõusnud O.T ühel korral rusikaga pea piirkonda. Kaido Lepp

põhjustas oma tahtliku teoga O.T-le füüsilist valu.

3) Samuti lõi 07.10.2022 kella 18.20 paiku X linnas täpselt tuvastamata kohas X ja X

kinnistute piiri lähedal, aga kas F.F-i kasutuses oleval X kinnistu mõttelisel osal või X

kinnistul, F.F-i tahtlikult ühel korral rusikaga suu piirkonda, misjärel lõi veel vähemalt

neljal korral F.F-i suunas, kuid ei tabanud F.F-i, kuna F.F osutas vastupanu. Kaido

Lepp põhjustas oma teoga F.F-ile füüsilist valu ning tervisekahjustused - marrastuse ja

hematoomi ülahuulel.

Seega Kaido Lepp tahtliku tegevusega, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustusi

tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime KarS §

121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kohtuistung

Prokurör nõudis K. Lepa süüdi tunnistamist esitatud süüdistustes ning karistamist 1 aasta ja 6

kuulise vangistusega tingimisi KarS § 73 lg 1, 3 alustel sama pika katseajaga. Prokurör toetas

tsiviilhagi rahuldamist.

3 / 24

1-25-773

Kaitsja taotles õigeksmõistmist, alternatiivselt aga menetluskulude ositi tasumist 1.a jooksul.

KOHTUOTSUSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades uuritud tõendite kogumist tekkinud siseveendumust, on seisukohal, et

esitatud süüdistused on tõendamist leidnud.

I.

26.09.2021 süüdistuse episood (kannatanu J.I)

Kaido Lepale on inkrimineeritud KarS § 121 järgi J.I-le nii valu kui tervisekahjustuse

tekitamine, isikute grupis, mis seisnes selles, et R. H. lõi J.I vähemalt 12-l korral

puitmaterjalist kaikaga vastu jalgu ja Kaido Lepp vähemalt korra rusikaga näo piirkonda. J.I-

le tekitati eeltooduga füüsilist valu ja tervisekahjustused - haav vasakul kulmul, marrastus

vasaku sarnaluu piirkonnas, ninaluude murd, pindmised vigastused vasakul ja paremal säärel

ja sääre kontusioon.

Antud süüdistuse osas on poolte vahel peamine vaidlus selles, kas K. Lepp tegutses

hädakaitses, teatud vastuolud on ka küsimustes, kuhu ja kui palju kannatanut löödi. Enne

hädakaitseküsimusi, peab kohus hindama situatsiooni, kellest sai rünnak alguse jne.

Süüdistuse järgi peab kohus samuti tuvastama, kas K. Lepp koos R. H. lõid 12-l korral

puitmaterjalist kaikaga vastu kannatanu J.I jalgu ja K. Lepp lõi vähemalt ühel korral J.I-le

rusikaga näopiirkonda, millega tekitati valu ja süüdistuses toodud tervisekahjustused. KarS §

121 objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu

tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kaido Lepale on süüks pandud valu ja tervisekahjustuse

tekitamine ning raskendava asjaoluna tegutsemine isikute grupis.

Kannatanu J.I (26.06.2025 ip lk 29-40) ja tunnistaja K.I (avaldatud KrMS § 291 lg 1 p 4, II

kd tl 18-21, 23-24, 24-25) ning süüdistatav Kaido Lepa (16.07.2025 ip lk 4-28) ütlused on

ühesugused selles, et 21.09.2021 hommikul enne kella kümmet läksid K.I ja J.I Kaido Lepa

juurde aadressil X, et Kaido Lepalt viina osta. Kaido Lepp ei olnud neile nõus müüma, kuna

leidis, et K.I ja J.I olid tema maja ukse ära lõhkunud.

Kaido Lepa ütluste (16.07.2025 ip lk 8) kohaselt käisid J.I ja K.I tema juures tööd tegemas ja

ta lubas selle eest kaks kasti õlut. Nad jõid ühe ära ja teise kasti eest tahtsid kaks pudelit viina.

K. Lepp läks magama ja avastas hiljem, et kaks kasti õlut oli esikust kadunud ja uks kangiga

murtud. See lõhkumine oli toimunud Kaido Lepa kohtus antud ütluste järgi nädal enne

süüdistuse sündmust. Samas kohteelsel uurimisel antud ütluste (viide 16.07.2025 ip lk 22-23)

järgi 2 kuud enne süüdistuse sündmust. Maakohus on seisukohal, et selgelt ei saa süüdistatava

ütluste järgi usaldusväärselt tuvastada seda, millisel kuupäeval täpselt see ukse lõhkumine aset

leidis, kuid asjas omab tähtsust fakt, et kindlasti leidis see aset palju päevi (vähemalt nädal)

enne antud süüdistuse kuupäeva 26.09.2021.

J.I kohtus antud ütluste kohaselt 26.09.2021 läksid nad K.I-ga Kaido Lepalt viina ostma,

viimane aga keeldus. Kannatanu J.I ja tunnistaja K.I ütluste järgi K.I lubas pärast Kaido Lepa

keeldumist helistada politseisse, et ka keegi teine ei saaks Kaido Lepalt alkoholi osta.

Kannatanu poolt on koostatud ka skeem (I kd tl 74) kannatanu ja K.I liikumiste kohta X.

Asjaoludest nähtuvalt helistaski K.I seetõttu Häirekeskusesse, teatades, et X eramajas

4 / 24

1-25-773

müüakse ööpäevaringselt alkoholi (Häirekeskuse kõne 29.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll I

kd tl 152-153; teenistuslehtedel nr 26092021-Pärnu PT-004, nr 26092021-Pärnu PT-005

väljatrükk I kd tlk 154-155). Hädaabinumbrile on tehtud veel teinegi kõne kell 09:53, kui

samalt numbrilt helistatakse ja uuritakse, millal politsei tuleb. Sama info kajastub ka politsei

eeltoodud teenistuslehtedel.

T. H. ütluste (27.06.2025 II ip lk 15-22) kohaselt talle helistanud X oli ähmi täis. Kohus

tuvastab, et eeltoodust tulenevalt on ka arusaadav, et T. H. ei saanud X kõnest selgelt aru ka

probleemi objektiivsetest faktilistest põhjustest. T. H. olid kaasas sõbrad R. H. ja K.B ning

nad sõitsid kolmekesi Kaido Lepa maja juurde. Maakohus leiab, et asjaolude kogumist

nähtuvalt süüdistatav tegelikkuses lihtsalt reageeris üle ja see ka haakub seisundiga, mida

rahvakeeli nimetakse, et keegi oli ähmi täis. Sellest saab järeldada üksnes tungivat soovi, et X

kohe tuleks, sest ta ise ei saa emotsionaalselt olukorraga hakkama ja samas ei too see mingit

selgust olukorra ega selle faktide kohta. Võib öelda, et ähmis inimene võib reageerida üle ja

tema väited (ka tajutu kohta) võivad olla ebatäpsed ja liialdatud. Samas kohtu hinnangul

Kaido Lepa elukogemust ja elulist usutavuse printsiipi silmas pidades, kui tegemist oleks

olnud nt vahetu röövimise või omavolilise sissetungi katsega, küllap oleks ta need asjaolud ka

varem menetluse eelselt või kohtueelses menetluses suutnud välja tuua, kas oma X või

vahetult kohale saabunud politseile jms. Samuti jättis Kaido Lepp kohtus ka kohtule üsna

konkreetse ja väga vahetu isiku mulje (nt süüdistatav ka vaatamata kohtu märkustele ei

suutnud vahetult jätta kommenteerimata ja vahele segamata isikute ütlustele, kui ei nõustunud

nendega). Antud juhtumil selliste täiendavate hädakaitse argumentide liialt hiline esitamine

seab need argumendid kahtluse alla ka elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes.

Samaselt kirjeldasid kannatanu, tunnistajad ja süüdistatav järgnevaid sündmusi selles, et kui

T. H. sõitis sõiduautoga BMW Kaido Lepa maja juurde aadressil X, siis olid J.I ja K.I X maja

juures tänaval.

Kannatanu J.I andis ütlusi (26.06.2025 ip lk 31), et BMW-d nähes läksid nad koos K.I-ga

teisele poole teed, kuna kartsid ning K.I jooksis kohe minema. K.I ütluste (II kd tl 19)

kohaselt BMW-d nähes ütlesid nad üksteisele, et paneme jooksu ja tema jooksis minema, kuid

J.I saadi kätte. Mõlemad andsid ütlusi selles, et nad nägid sõidukist väljumas kolme meest,

kelles sõiduki juhis tundis K.I ära Kaido Lepa X T. H. (04.10.2021 äratundmiseks esitamise

protokollid II kd tl 22-23, 24-25). J.I ja K.I kirjeldasid sõidukist väljunud mehi.

Kannatanu J.I ütluste kohaselt ta ei saanud joosta, kuna tal on tervisehäired ja pea käis ringi

(26.06.2025 ip lk 31 jj). Ta läks teisele poole tänavat ja hakkas X tänava suunas minema, kui

talle tuli järgi üks meestest, kes BMW-st välja tuli ja lõi teda kurikaga säärtesse. Ta oli sel ajal

mehe poole seljaga, lööke oli kümme kindlasti ja tabasid teda säärde ja reie pihta. Tal

kadusid põlved alt ära ning ta kukkus põlvili. Mees lõi teda kurikaga ka siis edasi jalgadesse.

See mees teda mujale ei löönud. Kui ta end püsti ajas, lõi Kaido Lepp kannatanut

rusikaga näkku (vastu silma) nii, et ta kukkus uuesti käpuli maha ja silme eest läks

mustaks (sama ip lk 33). Seejärel eemaldusid temast lööjad. Kannatanu ajas end püsti ja

hakkas edasi X tänava suunas liikuma, siis tundis, et ei jõua enam ja kutsus kiirabi. Kannatanu

ütluste järgi põhjus, miks Kaido Lepp J.I lõi, oli ukse lõhkumise pärast (sama ip lk 35).

Kannatanu J.I ütluste kohaselt (sama ip lk 36) kutsus ta vahetult sündmuse toimumise järel

välja kiirabi, seda kinnitab Häirekeskuse kõne 29.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl

5 / 24

1-25-773

152-153), mille kohaselt helistas 26.09.2021 kell 10:12 meesterahvas telefonilt nr XXX, ütles

enda nimeks J.I ja rääkis, et teda peksti kurikatega läbi, teine mees on nende käes. Nad on

praegu siin, 3-4 meest. Vaja kiirabi. Kurikatega peksid, silma kohalt jookseb verd. Teataja

ootab X ja X nurgal. Kurikad on autos, tume või must BMW-ga. Peksti selle pärast, et kitse

panin.

Eeltoodud aeg haakub ka kiirabi kaardiga (II kd tl 144 ) – väljakutse andmete juures on

kellaaeg 10:14. Kuivõrd J.I helistas häirekeskusesse 26.09.2021 kella 10:12 ajal, pidi

sündmus olema selleks ajaks toimunud. Seega arvestades ka mõningast aega, mis kulus

liikumiseks X juurest eemale, võiski süüdistuses toodud sündmus toimuda kella 10 paiku.

Tunnistajate K.I, T. H. ja K.B (27.06.2025 II ip lk 22-25) ütlused langevad kokku selles, et

autost väljatulemise järel jooksis K.B K.I-le järgi ja neile järgnes T. H. . Kui K.I ja K.B

ütlustest nähtub, et nad X juures aset leidnud sündmusi pealt ei näinud, siis T. H. jõudis näha

ka seda, mida tegid J.I, R. H. ja Kaido Lepp.

Tunnistaja T. H. sõnul sõitsid tema, R. H. ja K.B tema juhitud musta BMW-ga X tänavale

(27.06.2025 II ip lk 17 jj). T. H. ütluste järgi, kui ta auto seisma jättis, hüppasid kõik autost

välja ja X tuli hoovist välja. Hoovist tulid välja kaks härrat, kes olid tänava ääres (sama II ip

lk 16). Kleenukesem mees jooksis minema. Tunnistaja T. H. ütluste järgi jooksis ta koos

K.Bega (X) talle järele. Selleks ajaks, kui tunnistaja autost välja jõudis, oli teine mees läinud

üle tänava. Tunnistaja T. H. ütles, et see kõik käis nii kähku. Kaido Lepp ja R. H. läksid

mehele järgi. Mõlemad olid selle mehe juures. T. H. ütluste järgi tema X Kaido Lepp lõi seda

meest rusikaga ühel korral lõua piirkonda, nii tundus tunnistajale teiselt poolt teed vaadates

(sama II ip lk 18). R. oli vist mingi kaika leidnud kuskilt, võimalik, et maja pealt. Sellist

kaigast tunnistaja sõnul temal autos ei olnud. Kust R selle kätte võttis, tunnistaja ei näinud.

Kaigas võis olla puidust ja käevarre pikkune. R. H virutas kaikaga paar korda, ilmselt

jalgadesse. Kas mees ka end kaitses, tunnistaja ei mäletanud. Mehel vigastusi tunnistaja ei

mäletanud. T. H. arvates ei olnud Kaido Lepp kaine ja ta oli agressiivne, mille pärast üritas T.

H. teda natuke ka tagasi hoida (sama II ip lk 20).

Kaido Lepa ütlused (16.07.2025 ip lk 4-28). Nende ütluste kohaselt kulges kõik väga kiiresti,

kui T. H. autoga tema juurde jõudis. R. H. leidis maast lati ja hakkas sellega uhama ja sellest

sai esimesena J.I laksu pihta, löök läks pea suunas ja äkki sai kannatanu isegi käe ette

(sama ip lk 7, 25). K.I jooksis minema. J.I hakkas taganema üle tee, kukkus kõnniteele maha.

Tema läks J.I-le ja R. H. le järgi. Tema jäi R. H. taha n-ö turvama. Süüdistatava ütluste järgi

ta jälgis mängu, et kui R väga hulluks läheb ja hakkab juba nagu nokki lööma poissi, siis

läheb vahele. R. H. lõi 7-8 korda, külje pihta. Maakohus tuvastab, et eeltoodud süüdistatava

ütluste järgi haakuvalt esitatud süüdistusega toimus kannatanu peksmine isikute grupis R. H.

ja need ütlused haakuvad usaldusväärselt tõendite kogumiga.

Lõpuks Kaido Lepa ütluste järgi saatis süüdistatav R minema ja viimase litaka panin ise talle.

Ta lõi J.I vasaku käe rusikaga (osutas istungil käega paremale põsele) põse pihta. J.I kukkus

istuli, läks kannaga vastu äärekivi, kukkus istuli ja siis lõppes asi ära. Eeltoodu alusel

maakohus tuvastab, et süüdistatava ütlused selles osas usaldusväärselt kinnitavad R. H. isikute

grupis tegutsemist, olukorras, kus ta lasi R. H kannatanut korduvalt lüüa ja ise lõpetas

rünnaku viimase enda rusikalöögiga. Ehkki K. Lepp ei leidnud, et oleks tekitanud kannatanule

kehavigastusi, et see ei olnud nii kõva (rusikaga) löök, kõrvutab ja analüüsib kohus seda

väidet allpool ka teiste tõendite alusel.

6 / 24

1-25-773

Vahekokkuvõttena kannatanu, T. H. ja R. H. ütlused haakuvad selles, et R. H. lõi kannatanud

jalgade piirkonda. Eeltooduga süüdistatava ütlused ei haaku tõendi kogumiga, et R. H. lõi või

üritas esimesena lüüa kannatanut pea suunas, mistõttu selles osas kohus ei pea süüdistatava

ütlusi usaldusväärseteks. Lisaks T. H. ütluste järgi lõi tema X kannatanut rusikaga lõua

piirkonda ja süüdistatava ütluste järgi põse piirkonda, maakohus leiab, et ka selles osas ei ole

nende ütlused usaldusväärsed, sest ei haaku kannatanu vigastustega silma - ja nina piirkonnas,

eluliselt loogiline on see, et kui tabatakse silmapiirkonda siis võidakse tabada nii kulmu kui ka

nina, rusika laiuse tõttu.

Kaido Lepp ütluste järgi J.I lõi ta sellepärast, et J.I lõhkus tema ukse ära. K. Lepp ütles, et ta

tahtis tegelikult, et K.I saab nuuti. Ta tahtis näidata, et see oli viga, et nad tulid siia

nõudma midagi. Ta ähvardas veel politsei kutsuda või midagi. Maakohus tuvastab, et

süüdistava ütluste alusel pole kahtlust, et subjektiivselt vähemalt otsese tahtlusega soovis ta

kannatanut vägivallaga kahjustada ja tema tahtega oli kooskõlas ka R. H. paljukordne löömine

puitmaterjalist kaikaga.

R. H. ütlused (I kd tl 83-85). Tema ütluste kohaselt kui nad T kodu juurde jõudsid, nägid, et

ukse taga on kaks neile võõrast meest. Keegi küsis neilt meestelt, mida te siin murrate ust

lahti ja selle peale hakkasid mõlemad mehed nende poole tulema, hakates rusikatega

nende seltskonnast kedagi ründama, kuid keda täpselt, ei mäleta. Tunnistajat mehed ei

rünnanud. R. H. andis ütlusi, et üks meestest lõi rusikaga näkku K.B-d, lööja jooksis eemale ja

K.B jooksis talle järele. R. H. leidis K X maja juurest maast puidust kaika ja võttis selle kätte.

Kui teine mees hakkas tema suunas tulema, siis ta lõi meest mõned korrad kaikaga vastu jalgu

ning kinnitas, et Kaido Lepp lõi seda meest rusikaga näkku.

Maakohus nõustub prokuröriga, et R. H. ütlused on usaldusväärsed osaliselt. Nimelt need ei

ole usaldusväärsed selles osas, et R. H. ütluste järgi võõrad mehed hakkasid esmalt rusikatega

nende seltskonnas olevaid mehi ründama, üks meestest, kelleks pidi olema K.I, lõi K.B-d

rusikaga näkku ning J.I tuli tema suunas. Neid ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuivõrd

need ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõendiga.

Nii J.I, K.I, Kaido Lepa, T. H. kui K.B ütlustest nähtub, et J.I ja K.I hakkasid autot nähes ära

minema, K.I jooksis minema ja J.I läks teisele poole tänavat. Keegi eelpoolnimetatutest, sh

K.B, keda väidetavalt löödi, ei ole kinnitanud, et kannatanu või tunnistaja oleksid neid

rünnanud, nende suunas tulnud või kedagi löönud. Seetõttu tuleb R. H. ütlused nende

seltskonna vastu mistahes rünnakute osas lugeda ebausaldusväärseteks, millele ei saa rajada

kohtuotsust.

Riimuvalt esitatud süüdistusega nii kannatanu, tunnistaja T. H. kui Kaido Lepa ütlustega on

tõendamist leidnud, et R. H. ja Kaido Lepp lõid J.I X maja lähistel teisel pool tänavat.

Haakuvalt esitatud süüdistusega on meditsiiniliste dokumentidega tuvastatav alljärgnev:

1) J.I-l lahtise peahaava, silmalau ja silmaümbruse lahtise haava ja pindmise

säärevigastuse (kiirabikaart I kd tl 144);

2) patsiendikaardil (I kd tl 145-148) märgitu kohaselt oli J.I-l vasakul kulmul ca 2 cm

pikkune haav, laud turses, vasaku sarnaluu piirkonnas marrastus, nina verine,

esihambad valusad, iiveldustunne. Paremal sääre välimisel ülemisel kolmandikul

löömisjälg – punetav vorp, valu;

7 / 24

1-25-773

3) ambulatoorses epikriisi (I kd tl 149-150) kohaselt sedastati veel löömisjälg vasaku

põlve piirkonnas mediaalselt, põlveõndlas. Tehtud pea ja näokolju KT. Pea KT alusel

ninaluude murd vasakul, hemosiinus;

4) Pärnu Haigla on teavitanud ka politseid (teatis I kd tl 151) kannatanu vigastustest, mis

haiglas tuvastati.

Maakohus on seisukohal, et eeltooduga on tuvastatud, et 26.09.2021 kella 10 paiku ründasid

R. H. ja Kaido Lepp J.I X X maja juures. R. H. lõi kannatanut vähemalt 10 korda puidust

kaikaga jalgadesse, Lepp lõi teda korra rusikaga näkku. Vigastused – verevalumid säärtel,

reitel ja näos – kinnitavad kannatanu ütlusi. Tunnistajad T. H. ja R. H. kinnitasid lööke.

Löömiseks kasutatud asitõendi, täpne nimetus on kohtu hinnangul süüdistuses toodu järgi

puidust kaigas. Sellise tugevast materjalist löömiseks kasutatud eseme kasutamine on

kindlasti tõendatud ja väljaspool kahtlust, et sellega löömine tekitab valu ning vigastusi.

Süüdistus peab löömisvahendit puitmaterjalist kaikaks, seda kinnitavad ka eelduslikult

vigastused, kui rünnak oli äkiline ja jõhker ning lööke selleks oli palju, sh vigastused

kannatanul on ulatuslikud (fotod kannatanust ja tema vigastustest n-ö ümberringi sedastavad

seda, I kd tl 67-73). Löömiseks kasutatud eset ei leitud ka hilisemalt antud BMW-st

politseinikust tunnistaja O.E ütluste kohaselt (27.06.2025 II ip lk 25-27), pigem viitab ka

sellele, et kuivõrd süüdistatava ja R. H. ütluste kohaselt see puidust ese maast leiti, siis ta oli

ka väärtusetu ja seda kaasa ei võetud. Eeltoodu kaudselt kinnitab seda, et tegemist pigem oli

süüdistuses kirjeldatud puitmaterjalist kaikaga.

Lõppastmes pole oluline vigastuste tekitamise seisukohast, kas löömisvahendit pidada kaikaks

(nt T. H. ütluste järgi) või kurikaks (kannatanu ütlus, viitega, et võib-olla oli ka metallist) või

latiks (Kaido Lepp nimetas seda latiks), sest ilmselgelt oleks võimalik võrdväärselt sellise

esemega sarnaseid vigastusi ja valu, mis said osaks kannatanule, tekitada. Meditsiinilised

dokumendid ja fotod toetavad, et rünnak, millega tekitati süüdistuses kirjeldatud kannatanu

vigastused, toimus süüdistuses toodud ajal ning lööke oli palju.

J.I ütluste kohaselt lõi R. H. teda kurikaga säärte ja reie piirkonda korduvalt, korduvalt,

kümme korda kindlasti. R. H. märkis, et mõned korrad ikka lõi. Kaido Lepp andis ütlusi, et

R. H. lõi kannatanut 7-8 korda külje pihta, viimase all saab tavamõistes mõelda üksnes

lööke kerepiirkonda. Viimaseid lööke ei ole aga meditsiiniliste dokumentidega tuvastatud,

mida väidab Kaido Lepp. Samuti ei ole eluliselt usutav, et üldse lööke tehti kaikaga valutult ja

jälgi jätmata 7-8 kerepiirkonda, sest kannatanu neid ei tajunud ega viidanud ka

meditsiiniasutuses. Samuti R. H. ütlused, et ta tegi vaid mõned löögid, pole kooskõlas

kannatanu jalgadelt nähtuvate löökide ulatuslikkusega. Samuti Kaido Lepa ütluste järgi ta n-ö

turvas ja ei lasknud R. H. kannatanut päris nokki lüüa (knockout) ja et enne läheb vahele –

kohtu hinnangul eeltoodud kirjeldus viitab selgelt, et kannatanu sai ikka tugevasti,

paljukordselt ja nii, et jälgi pidid sellised löögid jätma. Seega sai kannatanu üksnes reite ja

säärte piirkonda kaikaga ning kerepiirkonda löökide väide Kaido Lepalt on ebausaldusväärne.

Kui R. H. ei osanud kohtueelsel uurimisel antud ja kohtus avaldatud ütluste kohaselt öelda,

mitu korda ta J.I lõi, aga mõned korrad ikka lõi – siis kohtul puudub alus aga kahelda

kannatanu ütlustest, et lööke oli vähemalt 10 just vigastuste ulatuslikkuse tõttu. Kohtul

pole alust ka kahelda, et kannatanu vigastus nina ja silmapiirkonnas (sedastatud vigastused

sarnaluu ja kulmu juures) on just Kaido Lepa rusikalöögi (tema poolt nimetatud ka litakas

rusikaga) tagajärg. Kõige enam lähenevad süüdistuses toodud puitmaterjalist kaikaga tehtud

8 / 24

1-25-773

löökide arvule kannatanu ütlused, millised võtab kohus ka kui usaldusväärseimad ütlused

kohtuotsuse aluseks.

Süüdistuses on toodud 12 lööki, inimlikult on arusaadav, et kannatanu ei suuda lugeda ja

mäletada iga lööki, kuid in dubio pro reo, puuduvad ka tõendid, et väita, et lööke oli vähemalt

12, kui peamine tõend on löökide arvu kohta kannatanu ütlused, mis kinnitavad vähemalt

kümmet lööki. Vähemalt 12 on aga suurem arv, mida aga kohus ei tuvasta. Selline süüdistuse

mahu vähenemine on arvulises mõttes ebaoluline ega too kaasa ka õigeksmõistmist, vaid

uuritud tõendite järgi on see asjaolu tõenditega täpsustamist leidnud kohtuliku uurimise

tulemusel. Süüdistatava vastuväited, et kannatanu vigastuste hulka on ka arvatud need

vigastused, kui kannatanu väidetavalt sai ka järgmisel päeval peksa, on aga ebapiisavad ja

paljasõnalised.

Maakohus leiab, et KarS § 121 lg 1 objektiivne koosseis on eeltooduga tõendamist leidnud,

sest puitmaterjalist kaikaga Kaido Lepa ja R. H. isikute grupis sellisel viisil teisele inimesele

vastu jalgu ja rusikaga teisele inimesele näkku löömine tekitab ilmselgelt kannatanule füüsilist

valu ja tekitasid ka tervisekahjustusi, mida kinnitavad kohtus uuritud meditsiinilised

dokumendid.

Kaido Lepa ja R. H. tegevust tuleb pidada ühiseks ja kooskõlastatud tegevuseks, mis seisnes

selles, et esimese initsiatiivi rünnakuks andis Kaido Lepp ja rünnakut alustas selleks R. H. .

Kaido Lepa heakskiidul ja viimase initsiatiivist tuleneval julgustusel ja valve all rakendas

vägivalda esmalt R. H. ja vägivalla seeria kannatanu vastu lõpetas rusikalöögiga Kaido Lepp.

Maakohtu hinnangul on Kaido Lepp J.I kehalise väärkohtlemise toime pannud kavatsetult,

sest Kaido Lepa ütlustest nähtub, et ta soovis J.I lüüa, lükkas R. H. eest ja lõi J.I selle eest, et

viimane lõhkus ära tema ukse. Seega vägivallale ärgitamine kannatanu vastu toimus Kaido

Lepa poolt ukse lõhkumise süüdistuse tõttu ja sellest sai aru ka R. H. Kavatsetuse korral

soovib isik teo tagajärge. Kaido Lepp andis ütlusi, et J.I pidigi haiget saama. Ei ole kahtlust, et

rusikalöök näkku tekitab tavapäraselt valu ning ka vigastusi. Samuti tekitavad puidust kaikaga

löögid valu ja vigastusi. Kuivõrd Kaido Lepp on kehalise väärkohtlemise toime pannud koos

R. H. ehk isikute grupis, siis tuleb temale omistada kogu J.I-le tekitatud tagajärg füüsilise valu

ja tervisekahjustuste näol.

Seega on Kaido Lepp toime pannud KarS § 121 lg 1 objektiivsele ja subjektiivsele

koosseisule vastava kuriteo.

Õigusvastasus ja süü

KarS § 27 kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja

mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise

konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat

õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid,

ületamata seejuures hädakaitse piiri. 2. lõike kohaselt isik ületab hädakaitse piiri, kui ta

kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe

ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju

tekitab.

9 / 24

1-25-773

Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas kannatanu ründas Kaido Lepa õigushüvesid ja tegi seda

vahetult eesseisnud ründe tõttu.

Kohus ülal tuvastas, et Kaido Lepa enda ütluste järgi ukse lõhkumine ei toimunud kindlasti

samal päeval ega vahetult, seega väidetav rünne selles osas oli ammu ära olnud ja lõppenud.

Seega ukselõhkumise asjaoludega seoses ei saanud tekkida K. Lepal mingit ründeõigust

kannatanu suhtes, mida saaks õigustada hädakaitseseisundiga.

Kaido Lepa ütlus, et J.I sai peksa seetõttu, et ta ukse ära lõhkus, näitab, et tegemist ei olnud

kaitsetahtega, vaid Kaido Lepp soovis J.I karistada, talle õpetust anda ja kätte maksta. Seega

on tegemist kättemaksuga, mis õigusvastasust ei välista.

Kohtuistungil tõstatas Kaido Lepp aga täiendavad etteheited, et süüdistuses toodud ajal

vahetult rünnati tema õigushüvesid ja sooviti tema tahte vastaselt temalt alkoholi ära võtta.

Nimelt Kaido Lepa istungi antud ütluste järgi (16.07.2025 ip tl 24-25) kui J.I ja K.I tema

juurde tulid, siis J.I olevat öelnud, kui K.I politseisse helistas, et lähme võtame ise need

viinad, mis sa ikka helistad. Süüdistatava ütlused istungil: „J.I arvas, et lähme kahekesi ja

võtame sealt paar tükki, nad teadsid, nad on sees käinud, kus mu baarikapp on, kohe

välisukse kõrval, kaks meetrit minna. Siis ma hakkasin kartma, et äkki, raisk, üks jookseb

sisse, ma teisega seal madistan ja võtavadki, kui tahavad. Siis helistasin poisile, et tule nüüd

kähku tunnistajaks, aga tal olid sõbrad autos, kes hakkasid kohe tegutsema. Sealt läks asi

nagu mitte just nii, nagu ma plaanisin. Ja samamoodi rääkisite eeluurimisel? - Loomulikult,

jah.„.

Selliseid süüdistatava ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuivõrd see versioon lisaks ukse

lõhkumise väitele lisandunud väidetele on tekkinud alles kohtus istungil ütlusi andes ning

seda versiooni ei kinnita ka rõhuvalt paljud teised tõendid varasemast ajast.

Prokurör avaldas Kaido Lepa kohtueelsel uurimisel antud ütlusi (16.07.2025 ip lk 24) ja

sellest nähtub, et J.I ja K.I nõudsid neile alkoholi müümist ja Kaido Lepp tõstatas varasemalt

väidetavalt olnud ukse lõhkumise küsimuse. Lisaks puudusid avaldatud kohtueelsel uurimisel

antud ütluste järgi mistahes kannatanutelt ähvardused selle kohta, et nad tahtsid loata

süüdistatava majja siseneda ja sisuliselt röövida alkoholi.

Samuti alkoholimüümise nõudmine ei sisaldanud endas kuidagi varalise kahju tekitamise

soovi Kaido Lepale või rünnakut tema õigushüvedele. Seega kannatanu ja K.I kriminaalses

mõttes kuidagi ei ähvardanud Kaido Leppa, vaid subjektiivselt avaldasid talle viimase jaoks

ebameeldivat survet. Kannatanu ja K.I hoiatus politseisse pöördumise kohta ei anna K. Lepale

õigust hädakaitseks. Samuti kohtul puudub alus kahelda kannatanu J.I (26.06.2025 ip lk 31)

ütlustes selles osas, et Kaido Lepa käest on olnud võimalik alkoholi saada (osta), mis oli ka

põhjuseks, et sinna mindi ja osta sooviti. Samuti on Kaido Lepp istungil ise väitnud, et tal on

olemas kodus baarikapp alkoholiga, mistõttu oli väljapool kahtlust Kaido Lepa võimalused

selliseks tehinguks.

Kohtus usaldusväärsuse kontrollimiseks vastuolu tõttu avaldatud ütluste järgi ütles Kaido

Lepp eeluurimisel, et J.I ja K.I lubasid talle ukse lõhkumisega seoses nõuete esitamise korral

K. Lepa vastu tunnistada ning see oli probleem ja vahetu konflikti tekkimise allikas. Sisuliselt

andsid J.I ja K.I seega süüdistatavale valida, kas ta müüb neile alkoholi või nad kutsuvad talle

10 / 24

1-25-773

politsei seoses alkoholi müügiloata müümisega, mille kohta on neil politseile siis üht-teist

öelda. Samas Kaido Lepp edutult nõudis ukse lõhkumise tunnistamist.

Seega kohus tuvastab, et algselt Kaido Lepa ütlused puudutasid üksnes ukse lõhkumist ja et

J.I ja K.I ei nõustunud Kaido Lepa ukse lõhkumise süüdistustega. Eeltoodu aga ei anna

süüdistatavale õigust nende suhtes vägivalla tarvitamiseks. Kaido Lepa ütlustest nähtub, et ta

oli teadlik, et K.I helistas politseisse seoses alkoholi müümisega ning et ta helistas politseisse

mitu korda. Seega oleks olnud võimalik kõiki asjaolusid kohapeal selgitada politsei

juuresolekul, sh nt teha avaldus ukse lõhkumise asjaolude kohta (või tuua välja ka ähvardus

teda röövida). Hilisemast Kaido Lepa käitumisest nähtub, et ta ei jäänud politseid ära ootama.

Samuti ei nähtu K. Lepa ütlustest seda, et ta kutsus poja seoses temalt n-ö alkoholi röövi

(Kaido Lepa vastu suunatud vahetu õigushüve rünne) kahtlusega. Nimelt J.I ja K.I

külaskäiguga seoses helistas süüdistatav koheselt enda pojale T. H. e, kelle ütlustest nähtuvalt

samuti ei avaldatud siis selliselt asjaolusid nagu seda tegi Kaido Lepp alles kohtuistungil.

Seega süüdistatava istungil antud ütlused tema rünnaku ajendite osas on vastuolulised ja

põhjendamatud. Lisaks ka istungi käigus on ta n-ö ennast unustavalt toonud välja üksnes ukse

lõhkumise põhjuse tema rünnaku ajendina. Süüdistatava ülekuulamine istungil: „Te ütlesite

kohtuistungi alguses, et K. kaup sai peksa sellepärast, et ta lõhkus teie ukse ära. - No jah,

nad olid koos. Minu jaoks on mõlemad süüdlased, K.I ja J.I. Kas te jääte selle juurde? -

Jään küll, jah. Poleks seda ukse lõhkumist olnud, mul poleks nende vastu midagi, ma oleks

neid edaspidi ka sinna tööle kutsunud, aga kuna nii, siis siukseid enam tagasi ei kutsu ju.“

(16.07.2025 ip lk 26).

Ka R. H. ütluste kohaselt (I kd tl 84) sai ta aru kohapeal, et probleemiks oli ukse lõhkumine,

sest keegi küsis neilt meestelt (kannatanu ja K.I), et mida te siin murrate ust lahti. Samuti R.

H. ütluste kohaselt läks T X närvi öeldes, et selliselt tullakse ust lõhkuma. Seega vahetult oli

teemaks üksnes ja ainult tõstatatud ukselõhkumise probleem.

Seega tõendite kogum viitab üheselt, et süüdistava versioon enda rünnakut õigustada lisaks

ukselõhkumise faktile täiendavate faktidega, on kunstlik ja tekkinud ebausaldusväärselt hilja.

Kokkuvõttes ei ole tõendamist leidnud, et Kaido Lepal sai tekkida hädakaitse seisund ja

selleks vastav vahetu rünnak kannatanu poolt, et sellega süüdistuses kirjeldatud tegu

hädakaitsega saaks õigustada.

Kaido Lepp on ka talle inkrimineeritud tegevuses süüdi, sest temal puuduvad mis tahes süüd

välistavad asjaolud.

Ülaltoodu alusel mõistab kohus Kaido Lepa J.I vastu pandud kuriteos KarS § 121 lg alusel

süüdi.

II.

05.09.2022 süüdistuse episood (kannatanu O.T)

Kaido Lepale on inkrimineeritud KarS § 121 järgi O.T-le valu põhjustamist, mis seisnes

selles, et Kaido Lepp lükkas invaskuutril istunud O.T-na koos invaskuutriga pikali, misjärel

lõi O.T täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt ühel korral käega pea piirkonda,

11 / 24

1-25-773

vähemalt ühel korral jalaga pea piirkonda ja vähemalt ühel korral jalaga rindkere piirkonda,

sakutas juustest ning seejärel lõi püsti tõusnud O.T ühel korral rusikaga pea piirkonda.

Kohtuvaidluses prokurör vähendas süüdistuse mahtu osas, mis puudutab süüdistuse järgi

rusikalööki, mille K. Lepp tegi süüdistuse kohaselt siis, kui O.T end püsti ajas. Seetõttu antud

mahu vähenemise osa ei saa arvata enam üheski vormis süüdistatavale inkrimineeritud

etteheidete hulka ja edaspidiselt kohus ei hinda ka antud väidet uuritud tõendite alusel.

Kannatanu O.T-na ütlused (26.06.2025 ip tl 22-29). Kohtulikul uurimisel kannatanu O.T-na ja

süüdistatava Kaido Lepa ütlused langesid kokku selles, et 05.09.2022 tuli O.T K. Lepa

juurde ja hakkas maksma võlga, kuid kogu võlasummat tal kaasas polnud ja K. Lepp läks

seetõttu täitsa pööraseks. K. Lepp läks nii endast välja, et lükkas kannatanu koos

invaliikuriga ümber, nii et kannatanu kukkus rollerist välja külili maha. Siis K. Lepp sakutas

ja rahmeldas kannatanu sõnul, võttis tal juustest kinni ja lõi lahtiste kätega näkku. Lõi

teda 5-6 korral nii käte kui jalgadega, jalgadega lõi kannatanu sõnul mitte näkku, vaid

kuhugi kerepiirkonda. K. Lepa kohta ei olnud löök eriti tugev, ei löönud täisvihaga.

Kannatanu sai ise püsti, tõstis rolleri püsti, siis K. Lepp seal nügis omaette ja karjus. Kas

Kaido Lepp seejärel teda lõi, kannatanu ei mäletanud. Löökide tagajärjel tundis kannatanu

viha ja kättemaksuhimu ning ka õrna valu (sama ip tl 25 ja 28). Rohkem moraalset kui

füüsilist valu. Arsti poole kannatanu ei pöördunud, sest vigastusi ei olnud.

Kaido Lepa ütlused on kannatanu omadega kokkulangevad selles, et Kaido Lepp läks endast

välja ja lükkas O.T-na koos invaliikuriga pikali. Kannatanu ja K. Lepp annavad erinevaid

ütlusi, mitmel korral Kaido Lepp O.T lõi ning millega kuhu teda tabas.

Asjaolu, et Kaido Lepp lõi kannatanut lahtise käega näkku, on kinnitanud nii kannatanu,

tunnistaja F.F kui süüdistatav Kaido Lepp. O.T ütles, et Kaido Lepp lõi teda lahtiste kätega

näkku. F.F-i ütluste kohaselt oli pehmemaid labakäega lükkamisi või lööke 2-3, need tabasid

pigem pea- ja näopiirkonda. Kaido Lepp ütles, et lõi ühe korra O.T lahtise käega

näopiirkonda, sest ei tahtnud rusikaga lüüa.

26.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja DVD fail (I kd tl 45-49). Videosalvestise faili

(nimega nr 20220905_131639, kestvus 2 min 49 sek) tegi sündmusest F.F. Videofailist ei

nähtu K. Lepa käelööke, kuid tuleb arvestada, et videosalvestis ei hõlma kogu kuriteo

toimepanemise aega, kuna tunnistaja eluliselt esmalt sedastas situatsiooni, seejärel asus ise

majas sees olles salvestama ning liikus ühelt aknalt teisele, mistõttu leidis osa juhtunust juba

eelnevalt aset. Videosalvestiselt nähtub, et selle alguses on kannatanu juba selili maas ehk

mingi osa sündmusest pidi aset leidma enne seda.

Antud episoodis kohtus üle kuulatud tunnistaja F.F ja kannatanu andsid ütlusi selle kohta, et

K. Lepp lõi kannatanut jalaga kehatüve piirkonda. K. Lepp tunnistas, et lõi kannatanut jalaga

vastu tagumikku. Haakuvalt esitatud süüdistusega nähtub videosalvestiselt ka see, kuidas

süüdistatav lööb jalaga O.T peapiirkonda ja seejärel jalaga kehapiirkonda. Edasi kandub

tegevus maja nurga taha.

Kannatanu hindas käe- ja jalalöökide arvuks kokku 5-6, tunnistaja F.F labakäega lööke 2-3 ja

kui kannatanu oli pikali, siis nii käte kui jalgadega lööke vastavalt 2-3. Süüdistatav tunnistas

ühel korral lahtise käega näkku löömist ja jalaga tagumikku löömist. Ehkki salvestiselt nähtud

jalaga peapiirkonda löömist ei kinnita ükski ülekuulatud isikutest, nähtub nii kannatanu,

12 / 24

1-25-773

tunnistaja kui süüdistatava ütlustest, et nad ei pruugi juhtunu detaile enam mäletada, kuna

sündmusest on aega möödas.

Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatava ütlused löökide suuna ja arvu osas ei ole

usaldusväärsed, kuna on omavahel vastuolus ning pole kooskõlas ka muu tõendite kogumiga.

Süüdistatav ütles kohtus, et tema kannatanut näkku ei löönud, samas tunnistas, et lõi

kannatanut lahtise käega vastu nägu. Süüdistatav ütles, et ta ei löönud kannatanut jalaga oma

teada ühtegi korda, lõi käru pihta, siis tunnistas, et lõi äkki tema tagumiku pihta ka. Seega ei

saa Kaido Lepa ütlusi selles, et ta kannatanut jalaga näkku löömist ei kinnita, kohtuotsuse

aluseks võtta. Usaldusväärsem tõend on seetõttu videosalvestis, millel on juhtunu asjaolud

talletunud tolle aja seisuga ning sellelt nähtub selgelt, kuidas süüdistatav kannatanut jalaga

pea piirkonda lööb.

Kannatanu O.T-na ütluste järgi, haakuvalt esitatud süüdistusega, samuti K. Lepp sakutas teda

juustest, võttis juustest kinni. Peast need ära ei tulnud. Kaido Lepp vastas küsimusele, kas ta

võttis kannatanul juustest kinni, et ta lükkas peast niimoodi küll, jah. See juhtus siis, kui ta

lükkas O.T-na käru ümber. Videosalvestiselt on näha, kuidas K. Lepp seisab O.T-na kohal

ning sakutab kannatanut kätega. F.F andis samuti ütlusi, et ta nägi aknast agressiivset

suhtlemist, sakutamist. Kannatanu O.T-na ütlustes, et sündmuse käigus sakutas K. Lepp teda

juustest, ei ole põhjust kahelda, kuivõrd seda toetavad ka tunnistaja ütlused.

Süüdistatav K. Lepp andis ütlusi, et kannatanu ei tahtnud avaldust teha ja ta ei teinudki

avaldust. Kuidagi see F.F toppis selle sinna vahele ja nüüd ei pääse enam sellest. Prokurör

toonitas kohtuvaidluses õigesti, et Eesti Vabariigis kehtib legaliteedipõhimõte ja erasüüdistust

ei tunnustata, mis tähendab, et kui kuriteo toimepanemine saab õiguskaitseorganitele

teatavaks, on riigil kohustus seda kuritegu ka menetleda ja tõendatuse korral ka süüdlane

süüdi mõista. Asjaolu, et süüdistatav ja kannatanu on selles episoodis tänaseks omavahel

leppinud, on üksnes kergendav asjaolu karistuse mõistmise faasis.

Kannatanu O.T-na ütluste järgi läks tema K. Lepa juurde 05.09.2022 umbes pärastlõunal. Nad

jõid õlut ja ajasid umbes pool tundi juttu. Tunnistaja F.F ütles, et tema tuli sel päeval koju

lõuna paiku, ühe-kahe kandis. Ka F.F-i tehtud videosalvestise järgi on tuvastatav salvestamise

kuupäev ja kellaaeg. Kuivõrd videofail kannab nimetust 20220905_131639, siis F.F-i

selgituste kohaselt tähendab see 5. septembrit 2022 kell 13:16:39. Kuivõrd nii F.F-i kui O.T-

na ütluste kohaselt oli tegemist lõunase ajaga, võib kellaaeg 13:16 olla tõele vastav.

Mõnevõrra eeltoodule vastanduvad K. Lepa ütlused, mille kohaselt tuli O.T tema juurde

hommikupoole, enne kella 12. Kohus on seisukohal, et teised tõendid sündmuse täpsema aja

kohta on loogilisemad, kui K. Lepa ütlused.

Eeltoodu alusel on kannatanu O.T-na, tunnistaja F.F-i, videosalvestise ja osaliselt ka

süüdistatava Kaido Lepa ütlustega tõendamist leidnud, et Kaido Lepp tõmbas O.T-na

invaskuutriga pikali, lõi maaslamavat kannatanut täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt

ühel korral käega näkku, vähemalt ühel korral jalaga pea piirkonda ja vähemalt ühel korral

jalaga kehapiirkonda ning sakutas juustest.

K. Lepale on esitatud süüdistus valu tekitavas kehalises väärkohtlemises KarS § 121 järgi.

Kannatanu kohtuistungil tunnistas teatud valu teket temal ning samuti on füüsilise

valuaistingu teke eluliselt eeldatav olukorras, kui inimene lükatakse invaskuutriga pikali,

lüüakse ilmselt viha ajel käte ja jalgadega, sh sakutatakse juustest. Kannatanu märkis, et

tundis rohkem moraalset valu kui füüsilist, kuid küsimusele, kas valu tundis, vastas, et õrn

13 / 24

1-25-773

jah. Seega tunnistas kannatanu, et tundis süüdistatava löökide tagajärjel valu. Tunnistaja F.F-i

sõnul, kes juhtunut pealt nägi, tajus ta, et löögid olid nii tugevad, et need pidid kannatanule

tekitama vigastusi ja valu.

Käesolevas asjas ilmselgelt esineb ka kannatanu poolt hilisem pehmendamise kahtlus, mis ei

haaku otseselt teiste usaldusväärsete tõenditega. Eeltoodu on ka seletatav sellega, et

kannatanu ja süüdistatav on tänaseks leppinud, sh on olnud väga pikka aega tuttavad ning

kannatanu ei soovinud menetluse läbiviimist – ei ole vaja avada mingit toimikut või

kriminaalasja, ütles kannatanu kohtus. Kohus nõustub prokuröriga, et uuritud tõendite järgi

aga K. Lepa käitumine koos tema kehakeelega jalalöökide ajal ei jäta sugugi muljet, et löögid

olid näilised või tehtud žestiks. Ei ole kahtlust, et tõendatud kontekstis K. Lepa käitumise

järgi käega ja jalaga löömine pea piirkonda, aga ka jalaga keha piirkonda tekitab tavapäraselt

teisele inimesele valu.

Seega saab lugeda eeltoodud tõenditega tõendatuks, et K. Lepp lõi O.T süüdistuses nimetatud

ajal ja kohas käe ja jalaga ning sikutas juustest ning põhjustas oma käitumisega kannatanule

füüsilist valu. Sellega täitis Kaido Lepp oma käitumisega KarS § 121 lg 1 objektiivse

koosseisu.

Välise teopildi järgi soovis Kaido Lepp O.T lüüa, ta lükkas kannatanu invaskuutriga tahtlikult

ümber ning lõi kannatanut korduvalt selleks, et viimast hirmutada ja oma füüsilist üleolekut

demonstreerida. Käe-, aga eriti jalaga pea piirkonda, aga ka kehapiirkonda löömine on selline,

mille puhul on valu tundmine arusaadav igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale ning

mille puhul peab süüdlane võimalikuks valu tekitamist. Maakohus arvestab kannatanu ütlusi

juhtunu alguse kohta, kui ütluste järgi läks K. Lepp lausa pööraseks kui ei saanud kogu võlga

tagas, et K. Lepa tahtlus põhjustada süüdistuses kirjeldatud mitmekesiste tegevustega

kannatanule valu on hõlmatud vähemalt otsese tahtlusega.

K. Lepp on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi varem väärkohtlemise toime pannud isikuks (21.09.2021

J.I kehaline väärkohtlemine). Seega on Kaido Lepp toime pannud KarS § 121 lg 2 p 3

objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule vastava teo.

Õigusvastasus ja süü

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seadus ei näe ette võlausaldaja õigust

tarvitada võlgu jäänud inimese suhtes füüsilist vägivalda. Seda ka mitte juhul, kui

võlausaldaja on arvestanud õigeaegse võla tagastamisega. Oma nõude maksmapanekuks on

olemas õiguskaitsevahendid ja mitte miski ei õigusta vägivalla tarvitamist võlgu jäänud

inimese suhtes.

Ülaltoodu alusel mõistab kohus Kaido Lepa O.T-na vastu pandud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 3

alusel süüdi.

III.

07.10.2022 süüdistuse episood (kannatanu F.F)

Kaido Lepale on inkrimineeritud KarS § 121 järgi F.F-ile nii valu kui tervisekahjustuse

tekitamine, mis seisnes selles, et ta lõi F.F-i korra rusikaga suu piirkonda, misjärel lõi veel

vähemalt neljal korral F.F-i suunas, kuid ei tabanud F.F-i, kuna F.F osutas vastupanu. Kaido

14 / 24

1-25-773

Lepp põhjustas F.F-ile füüsilist valu ning tervisekahjustused - marrastuse ja hematoomi

ülahuulel.

Fototabelite (I kd tl 137-138) järgi kohus tuvastab, et nendest nähtuvad selged vigastused

kannatanu F.F-i ülahuulel, mis haakuvad esitatud süüdistusega (lisaks on ühel fotol

jäädvustatud ka kannatanu käsi). Kannatanu andis kohtuistungil ütlusi, et need fotod tegi

süüdistuses toodud ajal politseipatrull, kes sündmuspaika tuli (26.06.2025 ip lk 12). Samuti on

tehtud fotod (I kd tl 42-44) politseis F.F-i 07.10.2022 ülekuulamisprotokolli juurde nii tema

näost kui kätest, mis varasematele fotodele lisaks täiendavat teavet juurde ei anna.

Patsiendikaardi (I kd tl 40-41) järgi kohus tuvastab, et sellel on toodud F.F-i vigastused, mis

haakuvad täielikult esitatud süüdistusega. Kiirabisse on pöördutud süüdistuses toodud

kuupäeval kell 22.21. Tuvastati turses labakäsi, millel liikumine seetõttu piiratud ning

ülahuule marrastus ja turse.

26.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja DVD fail (I kd tl 45-49). Selles on vaadeldud

kannatanu poolt mälupulgal üle antud faile, sh tehtud videofaili. Kannatanu istungil antud

ütluste kohaselt tegi ta selle videosalvestise (faili nimega 20221007_182959, kestus 27 sek)

sel õhtul vahetult pärast Kaido Lepa mahakukkumist ja temale rätiku toomist. Salvestise järgi

kohus tuvastab, et sellel on muruga kaetud hoov, kus murul on poolkülili asendis

meesterahvas, kes hoiab näo ees kaltsu. Temast filmija pool paremal on mõne meetri kaugusel

murutrimmer. Salvestise tegija küsib, no Kaido, miks sa lõid mind esimesena? Maas olev

meesterahvas, kes pildi järgi on Kaido Lepp, ütleb vastu: „Varsti saad peksa.“ Salvestise tegija

küsib: „Kaido, miks sa lõid mind, aga ma olen sinuga viisakas olnud, sa lõid mind rusikaga

näkku.“ Kaido Lepp vastab: „Mine persse raisk, ära mölise, nahhui, palun ära mölise praegu.“

Videost nähtub, et Kaido Lepp asub kiige ja batuudi vahel, mõned meetrid elupuuhekist ja

mõned meetrid murutrimmerist eemal.

Eeltoodud vaatlusprotokollis on ka 02.10.2018 notariaalakti nr 1994 – notariaalleping koos

lisaga (I kd lg 51-63, lisa lk 64). Selle kohaselt on XX OÜ ja E. L. kaasomandis ja selle

valdamise ja kasutamise kord on notariaalselt kinnitatud K. Lepa X E. L. ja X A. L. ja A. T.

juuresolekul. Kehtiva kokkuleppe kohaselt on kaasomanikul sisuliselt ainuõigus vallata ja

kasutada nende kasutuses olevat kindlaksmääratud osa kinnistust (vt lepingu p 4.1.1. ja

4.1.2.) – F.F-il XX OÜ esindajana selle alusel notariaalakti lisas skeemil märgitud punasega

viirutatud X kinnistu osa (vt lepingu punkt 4 ja selle alapunktid). Kannatanu F.F ütlusi

andes ütles, et sellele kinnistu osa piirile istutas ta elupuuheki. Mõttelise osa kinnistu

hooldamise kohustus on sellel, kellel on kasutuskord ehk temal.

Kannatanu F.F-i ütlused (26.06.2025 ip lk 5-22). Kannatanu ütlustest nähtuvalt ei tunnista

Kaido Lepp kunagi oma kadunud X poolt sõlmitud notariaalselt kasutuskorda, mistõttu on ta

aastaid kannatanut vaevanud ja eriti juhtub see siis kui ta alkoholi tarvitab. Kannatanu ütluste

kohaselt süüdistuses toodu ajal trimmerdas ta muru ja asus sel hetkel mängumaja juures, mis

on orienteeruvalt XXX ja X kinnistu piiri peal mängumaja juures, kui ta avastas, et K. Lepp

oli pistnud pea läbi elupuuheki ja karjus tema suunas, et mida sa tont trimmerdad siin, mine

trimmerda oma maa peal. Räuskas midagi veel, ebamääraseid kiruvaid sõnu. Kannatanu

ütluste kohaselt Kaido Lepp ei tunnusta, et X notariaalselt kindlaks määratud mõttelist osa ja

kasutuskorda. Kaido Lepa arvates kuulub see maa osa ja selle kasutus, kus F.F asus, endiselt

temale ja teda ärritas F.F-i trimmerdamine seetõttu sel maa-alal. Kaido Lepp tuli heki vahelt

kannatanu ainukasutuses olevale kinnistu osale. Kui F.F seda nägi, lõpetas ta trimmerdamise

ja liikus K. Lepa suunas ning ütles talle rahustavaid sõnu, et rahunegu maha, kuna kannatanu

15 / 24

1-25-773

on enda maa peal. F.F ütles enda sõnul ka seda, et ta ei ole mingisugune invaliikuris inimene,

palun ära minuga mölise ja palun mine tagasi ja rahune maha, kuna ta oli olnud 05.09.2022

tunnistajaks sellele, kuidas K. Lepp invaliikuris isikut peksis. Seepeale tuli K. Lepp hekist läbi

ja tuli X kannatanu kasutuses oleva kinnistu osa peale. F.F liikus enda sõnul K. Lepale vastu

ja ütles, et ta lahkuks tema kinnistu osalt. Kui ta jõudis löögiulatusse, lõi K. Lepp teda

ootamatult rusikaga näkku. F.F-i sõnul üritas Kaido Lepp teda peale esimest lööki veel mitmel

korral lüüa, kannatanu ütles, et lööke oli umbes 2-3, neid võis olla ka rohkem, 4-5, aga

kannatanu kaitses ennast ja K. Lepp ei saanud talle pihta. Need löögid tegi K. Lepp käega

kannatanu pea- ja näopiirkonda. F.F lõi enda kaitseks K. Leppa enda sõnul neljal-viiel korral

rusikaga näkku, kuni Kaido Lepp murule kukkus. Siis tõi F.F K. Lepale rätiku, et ta saaks

ennast pühkida, filmis telefoniga K. Lepa asukohta ja teatas juhtunust Häirekeskusesse.

Kannatanu ütluste järgi ta lõpetas Kaido Lepa löömise hetkel, kui sai aru, et K. Lepal ei ole

võimalik enam rünnakut jätkata. Maakohus tuvastab, et eeltooduga on kooskõlas ka

kannatanu vigastus käel, mis patsiendikaardi kohaselt oli turses.

25.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 139-140), milles on vaadeldud

Häirekeskusesse tehtud kõnet. Kannatanu kohtus antud ütlused haakuvad usaldusväärselt ka

tema poolt tehtud kõnega 07.10.2022 kell 18:27. Kõnest nähtub, et F.F soovib politseid XXX

ja selgitab, et naaber Kaido Lepp, kellega on ühine piir, tuli üle piiri ja lõi temale rusikaga

näkku. Ta pidi enesekaitseks naabri ära elimineerima, naaber pikali maas, ninast tuleb verd.

Kõne ajal küsib F.F Häirekeskuse töötaja palvel K. Lepalt, kas too vajab kiirabi. F.F teeb

Häirekeskusele veel teisegi kõne, millest nähtub, et kiirabi läks valele aadressile ning K. Lepp

on tema juurest lahkunud oma kinnistule. Haakuvalt süüdistuses toodud sündmuse ajaga,

toimus see 07.10.2022 kell 18:20 paiku, lähtudes kannatanu ütlusest, natuke hilisemast

kõneajast Häirekeskusesse, sh jõudis kannatanu pärast juhtunud tuua süüdistatavale rätiku ja

filmida ka olukorda.

Kaido Lepa ütlused (16.07.2025 ip lk 6-8, 15-28). Süüdistatav nõustub, et süüdistuses toodud

ajal võis toimuda vahejuhtum F.F-iga. Süüdistatava sõnul olid alguses temal F.F-iga suhted

head kuni tuli välja, et mingi kaasomand on tekkinud, mida süüdistatav õigeks ei pidanud, sest

F.F oli selle väidetaval ajal sahkerdanud tema õdedega. Süüdistuses toodud ajal tuli

süüdistatav hommikumantlis välja vaatama, et kas M.G on ära läinud ja maja ümbrus korras.

Siis hüüdis teda sealt kuskilt põõsaste vahelt F.F ja lihtsalt kutsus teda, et tule siia.

Süüdistatava ütluste järgi ta isegi ei teadnud, mida F.F seal üldse tegi ja hüppas põõsaste

vahelt läbi tema poole, aga ta jäi ühe jalaga põõsaste taha kinni ja kukkus F.F-ile rinda või

näkku kätega/isegi rusikatega ja siis tema arvas, et ma ründan ja löön teda. F.F-il oli käes

teivas/ehituslatt 5x5 mingi 2m pikkune ja ta hakkas süüdistatavat sellega uhama ja sellega ta

lõigi süüdistava nokki. Süüdistatav sai kannatanult löögi meelekohta ja kukkus selili, siis

hüppas tema rinna peale ja hakkas ülalt alla n-ö lööke laduma.

K. Lepa eeltoodud ütlused on vastanduvad oluliselt prokuröri teiste tõenditega. Vaidlus

puudub selles, et K. Lepp oli tema X maatehingu tõttu rahulolematu F.F-iga. Ilmselt võib tõele

vastata K. Lepa ütlustest, et ta esmalt tõepoolest ümber oma maja käis. Samas kannatanu

sõnul ta trimmerdas enda kaasomandi osal (ka kannatanu poolt vaadeldud fotodelt on näha

murutrimmer) ja kohus peab eluliselt usutavaks K. Lepa varasemat suhtumist arvestades, et

see võis taas ärritada K. Leppa. K. Lepp ju isegi oma ütluste järgi läbivalt ütleb, et ta ei suuda

aktsepteerida ega pole nõus selle notariaalselt määratletud kaasomandi kasutamise korraga.

Kohus nõustub prokuröriga selles, et Kaido Lepp on kergesti ärrituv isik ja sellest tuleneb ka

16 / 24

1-25-773

oht vägivallatsemiseks, mida kinnitavad läbivalt kõik tõendid tema kolme süüdistuse kohta.

Kannatanu ütluste järgi sisuliselt antud tüliõun tekib ikka ja jälle, kui K. Lepp on tarvitanud

alkoholi. K. Lepa ütluste järgi süüdistuses toodud ajal oli ta suhteliselt kaine, ehkki oli sel

päeval alkoholi ka tarvitanud.

Kohus nõustub prokuröri käsitlusega selles, et tõenditest tekkiv kontekst viitab, et tõenäoliselt

märkas alkoholijoobes Kaido Lepp naabrit tema arvates „temale kuuluval maal“ ning ta tegi

F.F-ile seoses tema maa peal viibimise ja seal muru trimmerdamisega seoses märkuse,

sisuliselt K. Lepp otsis provokatsiooni ja häiris kannatanu kodurahu. Seega on õige tõendite

kogumi järgi ka prokuröri käsitlus, et süüdistuses toodud ajal oli selgelt Kaido Lepal soov F.F-

iga kontakteerumiseks ja provotseerimiseks, kuid selline huvi puudus F.F-il esimesest välja

teha. Tõendite kontekst kinnitab aga seda, et see olukord ärritas veelgi enam süüdistatavat. F.F

andis kohtus ütlusi, et tal ei olnud sel päeval Kaido Lepaga midagi arutada ja ta tegi tööd.

Kohtul pole mingit alust uskuda, et F.F kutsus K. Leppa enda ainuvalduses olevale kinnistu

osale, arvestades niigi keerulisi suhteid K. Lepaga, mis pole rahuldava tulemuseni aastaid

viinud ja kannatanu soovi teha tööd. Seetõttu on ka vähetõenäoline, et ta oleks Kaido Lepa

enda ainukasutuses oleva maa peale üldse soovinuks kutsuda. Samuti eluliselt kui tõesti

midagi oleks olnud öelda, saanuks seda teha ka nii, et suhtlus toimuks ilma kaasomandi

kasutuskorraga määratud piire ületamata. Kannatanu ütlused ja kannatanu esitatud

videosalvestisel murutrimmeri nähtumine kinnitavad, et kannatanu sel õhtul tõepoolest muru

trimmerdas.

Ütluste usaldusväärsuse hindamiseks tuleb võtta arvesse, millal on osapooled juhtunust

rääkinud. Kannatanu F.F oli see, kes helistas sündmuse järel Häirekeskusesse ja teatas

juhtunust, osutas Kaido Lepale sündmuse järel abi ja videosalvestas sündmuskoha olustiku.

Samuti juhatas F.F politsei sündmuskohale ja rääkis juhtunust politseipatrullile.

Puudub vähimgi alus arvata, et F.F mõtles väga lühikese aja jooksul välja oma versiooni

juhtunust ja rääkis seda nii Häirekeskusele tehtud kõnes Kaido Lepa kuuldes kui politseile.

Kaido Lepp seevastu lahkus sündmuskohalt, keeldus kohaletulnud politseinikega juhtunust

rääkimast ning tal oli aega, et leida F.F-i maale minemiseks põhjus ja kohandada oma ütlusi

vastavalt, sest Kaido Lepp teadis, et F.F filmis teda, kui ta pikali maas oli. Seega ei saa ta

eitada asjaolu, et ta asus F.F-i maal ning oli vaja põhjust, miks ta seal oli - F.F kutsus ta enda

juurde. Asjaolude kontekst ja K. Lepa vahetu käitumine kohapeal näitavad hoopis seda, et K.

Lepp mõistis, et tema provokatsioon ei viinud päris soovitud tulemuseni, sest naaber andis

asjale vahetu, konkreetse ja sh ka ametliku käigu.

Tunnistaja P.Z (27.06.2025 I ip lk 1-2; II ip lk 1 jj). Tunnistaja ütluste kohaselt süüdistuses

toodud kuupäeval oli ta tööl politseipatrullis ja läks seetõttu väljakutsele, mis oli seotud F.F-i

ja K. Lepaga. Väljakutse sisu oli see, et naabrimees läks teisele naabrimehele kallale. P.Z

kohapeal nägi F.F-i, kes oli endast väljas ja sai aru, et F.F-i kinnistut ja K. Lepa kinnistut

eraldab elupuu hekk. Kohus leiab, et tunnistaja sai probleemist sisuliselt õigesti aru, ehkki

eksitud on terminiga, kuid see ei muuda kuidagi asjade sisu. Kohus selgitab, et kui kinnistu

kasutuskord on notariaalselt määratletud, siis on see ka vastava isiku käsutada, kasutada ja

vallata, ehk regulatsioon on väga sarnane justkui oleks eraldi kinnistuga, sest kaasomanikul

puudub õigus teise kaasomaniku kinnistut ilma esimese loata nt kasutada mis tahes viisil või

ka siseneda kaasomaniku loata teise kaasomaniku kasutuskorra alasse.

Tunnistaja P.Z-i ütlused haakuvad täielikult F.F-i ütlustega. Lisaks oli ilmselt F.F veel juhtunu

mõju all, seega, ei ole P.Z-i ütlused mitte üksnes F.F-i ütluste usaldusväärsuse hindamiseks

17 / 24

1-25-773

kasutatavad, vaid ka kuulduste tõendi kvaliteediga. Lisaks P.Z-ile märkis kannatanu F.F ka

seda, et K. Lepp oli tulnu tema kinnistule järsku, kui tema muru trimmerdas ja K. Lepal oli

käes suuremat sorti latt. P.Z-i sõnutsi puudusid F.F-il väliselt joobeseisundile viitavad

tunnused. Samuti F.F kinnitas, et kui K. Lepp napsu võtab hakkab taas see kaasomandi teema

tema hinge kriipima ja siis tekivad ka probleemid naabriga, aga muidu on K. Lepp rahulik.

Tunnistaja sõnutsi F.F-ilt saadud info alusel oli K. Lepp teda rusikaga vastu huult löönud,

mille nad kui vigastused kohapeal ka vahetult fotodega fikseerisid. Samuti F.F-i vahetute

ütluste järgi oli K. Lepp proovinud teda rünnata, kuid F.F oli saanud rünnet ära hoida.

Kohus nõustub täielikult prokuröriga selles, et K. Lepa hiljem tekkinud versiooni juhtunust

(tema hädakaitseseisundist) ei toeta tegelikkuses ükski usaldusväärne tõend.

Tunnistaja M.Y (27.06.2025 II ip lk 6-12). Tunnistaja M.Y ütluste kohaselt oli ta süüdistuses

toodud ajal K. Lepa juures. Täpsemalt, ta istus siis trepi peal, kui Kaido Lepp tuli majast välja

ja F.F kutsus Kaido Lepa enda poole. Tunnistaja vastas kohtus küsimusele, et miks ta ei

rääkinud eeluurimisel, et F.F kutsus K. Leppa enda juurde, et seda ei küsitud. Tunnistaja M.Y

ütles kohtus, et ta nägi, kuidas Kaido Lepp välja tuli, elupuude juures komistas, kukkus sinna

rippu ja siis läks neil F.F-iga löömaks ja oli rusikatega kaklus, F.F lõi Kaido Leppa. Tema

üldse ei teadnud, kes see meesterahvas on.

Küsimusele, kas ta rääkis eeluurimisel sama juttu, vastas tunnistaja jah, oli küll. Midagi ma

mäletan jah. Kui tunnistajale avaldati vastuolu selgitamiseks tema kohtueelselt antud ütlused,

selgitas tunnistaja küsimusele, et miks ta kohtueelsel uurimisel rääkis, et läks tuppa ja Kaido

Lepp läks välja ning tema ei näinud, mis õues toimus, et ta ei oska selgitada, miks ta ütles, et

tuppa läks. Korra ta käis toas ja siis istus väljas trepil. Küsimusele, kas ta nägi, mis õues

toimus, vastas tunnistaja, et natuke ikka nägin, väga vähe nägin. Et ta küll ütles kohtueelsel

uurimisel, et ei näinud, aga pärast hakkas tal nagu meelde tulema. Meelde hakkas tulema

järgmine päev või kuskil niimoodi. Küsimusele, et 31.10 teil ei olnud meeles, aga 01.11 tuli

meelde, vastas tunnistaja jah. Tunnistaja ütles kohtus veel seda, et tema konflikti algust ei

näinud, ei tea, kuidas see algas.

Kohus nõustub eeltoodud asjaoludel täielikult prokuröri seisukohaga, et tunnistaja M.Y

ütluseid ei saa võtta kohtuotsuse aluseks. M.Y kohtus antud ütlused on ebausaldusväärsed ja

puuduvad ka adekvaatsed selgitused, miks tema kohtueelselt antud ütlused on diametraalses

vastuolus kohtus antud ütlustega. M.Y selgitus, et politseis ülekuulamisel tal juhtunu meeles

ei olnud, kuid järgmisel päeval või kuskil niimoodi hakkas meelde tulema, ei ole usutav. M.Y

ei öelnud ülekuulamisel, et ta juhtunut ei mäleta. Samuti jättis ta rääkimata asjaolu, et F.F

Kaido Lepa enda juurde kutsus, kuna seda temalt ei küsitud, öeldes selle asemel, et tema ei

näinud, mis õues toimus. Tunnistaja andis ka kohtus vastuolulisi ütlusi, kui ta algul rääkis, et

nägi rusikatega kaklust ja hiljem, et ta ei näinud, vaid kuulis, et oli kähmluseks läinud. M.Y

küll viibis sel õhtul Kaido Lepa juures ning kui politseipatrull Kaido Lepa juurde jõudis, oli ta

tunnistaja P.Z-i ütluste kohaselt õues, kuid seda, kuidas sündmused alguse said ja aset leidsid,

ei saa M.Y vastuoluliste ütluste alusel tuvastada.

Tunnistaja M.G ütlused (30.06.2025 ip lk 1-8). Kohtu hinnangul M.G ei teadnud anda ütlusi

tõendamiseseme oluliste ja vaidlusaluste asjaolude kohta, sest tema ütluste kohaselt ta

süüdistuses toodud kuupäeval käis küll K. Lepa juures, kus tarbis M.Y-ga õlut, kuid ei

viibinud enam süüdistuses toodud ajal Kaido Lepa juures, sest lahkus pool viis.

18 / 24

1-25-773

Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tõendamist leidnud esitatud süüdistuse järgi K. Lepale

inkrimineeritud KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivse koosseisu tunnused, sest ta lõi F.F-ile rusikaga

ühel korral näkku, millega põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustuse, mida tõendavad

otseselt kogumis kannatanu ütlused, kuulduste tõenina tunnistaja P.Z-i ütlused, vahetult

kannatanust tehtud fotod ja kohtus uuritud kannatanu patsiendikaart. Kohus on eelnevalt ka

tuvastanud, et K. Lepp on KarS § 121 lg 2 p 3 tähendatud isik. Kohus on seisukohal, et

süüdistatava väidet, mille kohaselt tema löök näkku kannatanule ei olnud tahtlik, ei kinnita

usaldusväärne tõendite kogum. Antud kogum loob konteksti, mis näitab läbi ajalise telje K.

Lepa kustumatut vimma ja sellest pikka eellugu, mis puudutab kannatanu omandiõigusest

tulenevate õiguste mittetunnistamist ja seetõttu kannatanu sisulist kiusamist Kaido Lepa poolt,

oli tegemist kavatsetusega toime pandud rünnakuga F.F-i vastu, et rikkuda viimase meelerahu

ja kodurahu ning põhjustada provokatsiooniga meelehärmi, et enda õiguslikult lausa absurdset

vastasseisu naabrile ikka ja jälle meelde tuletada.

Õigusvastasus ja süü

Kaido Lepp peab rünnaku algatajaks F.F-i, kuna F.F kutsus teda enda juurde. Kohus on

tuvastanud, et see ei ole eluliselt usutav ega usaldusväärsete tõendite alusel tõendatav.

Uuritud tõendite järgi ründas Kaido Lepp esimesena F.F-i ning F.F tõrjus süüdistatava rünnet.

Sealjuures käitus K. Lepp selgelt ka provokatiivselt, häirides eelnevalt naabri rahu oma

märkustega – provokatsioon välistab samuti hädakaitse tekke K. Lepal ja provokatsiooni

hulka tuleb lugeda ka ilma F.F-i loata ehk igasugu õiguseta naabriks olnud F.F-i kaasomandi

alale tulemist ja töö tegemise segamist. F.F-il oli õigus eeltooduga kaasnenud füüsilisele

ründele teostada vasturünnet, et rünnak tõhusalt lõpetada. Politsei ja prokuratuur ei ole

tuvastanud (kohtutel puudub EV-s õigus alustada süüteomenetlusi), et F.F oleks ületanud

hädakaitsepiire ja seetõttu ka menetlust alustanud F.F-i suhtes. Õigesti on prokurör

kohtuvaidluses toonitanud, et isegi – hüpoteetiliselt väites – olukorras , kui oleks tuvastatud,

et F.F ületas hädakaitsepiire ja tekitas Kaido Lepale liigset kahju, ei vabastaks see Kaido

Leppa vastutusest F.F-i esmase rünnaku ja löömise eest. Eeltoodu tõttu ei ole asjasse

puutuvaks ka Kaido Lepa raviasutusse pöördumine seoses enda provokatsioonist ja

õigusvastasest ründest saadud vigastustega (I kd tl 141), sest need tõendavad üksnes F.F-i

poolt õigusvastase ründe tõrjumist viimase hädakaitse seisundi tõttu, milleks F.F-il oli ka

täielik õigus.

Süüd välistavad asjaolud samuti puuduvad. Seetõttu tunnistab kohus Kaido Lepa ka antud

süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi.

IV. Karistus

KarS § 53 lg 1 alusel on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Maakohus juhindub karistuse mõistmisel alljärgmistest põhimõtetest:

IV.1.

J.I kehalise väärkohtlemine

Karistust kergendavaid asjaolusid K. Lepa puhul ei ole. Karistust raskendavaks asjaoluks on

kuriteo toimepanemine grupi poolt (KarS § 58 p 10). Arvestades kannatanule osaks saanud

19 / 24

1-25-773

isikute grupis rünnakut - löökide arvu ja viisi ning tahtluse raskeimat astet, on süüdistatava

süü selles episoodis vähemalt keskmine ja sellele peab vastama ka karistus.

Süü suurust iseloomustab küünilisus kannatanu kannatuste suhtes ja tahtluse raskeim vorm.

Kannatanu tundis nii valu kui sai tervisekahjustusi. Süüdistuse asjaoludest nähtuvalt sisuliselt

Kaido Lepp eksitas ka oma x ja mõnevõrra ka X kohale sõitnud seltskonda, sest kõik said aru,

justkui oleks vahetult toimunud ukse maha murdmine, ehkki saabujad seda ei märganud.

Sisuliselt ässitas K. Lepp ka R. H. vägivaldsusele ja soovis ise enne R. H. poolt kannatanu

täielikku n-ö knockout’i löömist kindlasti veel kannatanule rusikat anda, et viimane veel

teadvusel olles vastasseisu Kaido Lepaga hästi mäletaks. Kaido Lepa ässitavast käitumisest ei

võtnud õnneks tuld tema X, erinevalt R. H. st, samas sai õnnekombel jooksu ka K.I. Selline

Kaido Lepa võime kiiresti n-ö üles keerata ja eskaleerida tegevusi isikute grupis vägivalla

tegudeks, töötas täielikult kannatanu kahjuks, kel ei õnnestunud pääseda.

Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et antud kuriteo eest eraldivõetuna oleks põhjendatud K.

Leppa karistada ca KarS § 121 lg 1 keskmise sanktsiooni määra järgi.

IV.2.

O.T-na kehaline väärkohtlemine

Kohus leiab, et selles episoodis on süü suurus alla keskmise, sest kannatanu kannatuste sisuks

on väiksemat laadi valu. Selles episoodis esineb kergendav asjaolu – leppimine kannatanuga

(KarS § 57 lg 1 p 9), samas raskendav asjaolu on süüteo toimepanemine abitus seisundis

oleva isiku suhtes (KarS § 58 lg 3). Eeltoodust lähtuvalt kohus on seisukohal, et antud kuriteo

eest eraldivõetuna oleks põhjendatud K. Leppa karistada alla 1/3 sanktsiooni määra.

IV.3.

F.F-i kehaline väärkohtlemine

Maakohus leiab, et selles episoodis on K. Lepa süü suur. Vaatamata palju aastaid tagasi

sõlmitud notariaallepingust tulenevatele kaasomaniku õigustele, ei ole K. Lepp andnud F.F-ile

rahu, mida igaüks oma kodus vääriks. K. Lepp viitas isegi oma ütlustes (16.07.2025 ip lk 16),

et talle on kunagi mingil perioodil kohus peale pandud ka lähenemiskeelu kannatanule

tsiviilkohtu poolt. Antud olukord on kaugel normaalsusest, kui K. Lepp ei tunnista Eesti

Vabariigis kehtivat õiguskorda ja hoiab pingeid edasi üleval. K. Lepp on saanud naabrit

aastaid vaatamata naabri õigustele vaenata ja kiusata ning viimase kodurahu rikkuda.

Maakohus leiab, et ainuüksi naabri panek sellisesse olukorda, et ta peab enda oma kodus

pikema perioodi vältel taluma provokatsioone ning end ründe vastu kaitsma (taluma pidevat

valmisolekut võimalike hädakaitseseisundite tekkeks), on ohtlik, sest igaühel (ka kannatanul)

on oma emotsionaalsed piirid – nn närvid, mis võivad lõpuks ka pingeolukorras murduda. Ka

eeltoodu näitab, milliseid piire oli K. Lepp valmis ikka ja jälle ületama. Käesolevas asjas ei

olnud ka kannatanu poolt kaitstavaks individuaalõigushüveks mitte üksnes kodu puutumatus,

vaid ka tema tervis, mida rünnati tema kodus.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu, kahjuks kannatanu osas see

õiguse realiseerimisega on olnud liialt pika aja vältel raskusi ja mitte kannatanu, vaid K. Lepa

õigusvastase tegevuse tõttu.

Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi

20 / 24

1-25-773

süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid

ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

Kohus peab andma selge signaali, et sellistest K. Lepa negatiivsetest hoiakutest

mitteloobumisel nüüd ja edaspidi astub riigi karistusvõim otsustavamaid samme õiguse

kaitseks ja kinnistamiseks, kui K. Lepp oma õigusvastast käitumist jätkab kannatanu suhtes.

Ühelt poolt maakohtu hinnangul eeltoodud alustest lähtudes oleks suure süü alusel vältimatu

ja põhjendatud karistusnormi kinnistamiseks K. Lepa puhul kaaluda ka vabadusevõtmist.

Teisalt, prokurör põhjendas asjakohaselt oma karistusnõude juures aga, et karistuse täitmisele

pööramine ei ole põhjendatud, sest 3.a on viimasest kuriteost möödas.

K. Lepp ei ole seni oma negatiivseid hoiakuid antud notariaallepingu ja F.F-i suhtes muutnud,

kuid kohtule ei avaldatud, et oleksid ka ründed (nende jätkumine) kannatanu

õigushüvedele mis tahes vormis aktuaalsed ka täna. Tõepoolest, nõustudes prokuröriga, ei

saa kohus mööda vaadata ka asjaolust, et viimase süüdistuse episoodi toimepanemisest on

möödas juba pea 3 aastat. Seega kohtu ette pole toodud asjaolusid, et väita, et K. Lepp oleks

jätkanud kannatanu isiku kiusamist. Ehkki K. Lepp istungil avaldas, et ta ei ole oma

tõekspidamisi muutnud kannatanu suhtes, tuleb praeguses olukorras siiski lähtuda sellest, et

K. Lepp on ennast suutnud hoida vaos ja selline suhtumine peakski edaspidi ka tagama

õigusrahu. Antud kohtuotsus peab andma aga K. Lepale signaali, et reaalest vangistusest

pääsemine oli äärmiselt napp seekord ja andma talle motivatsiooni jätkata

õiguskuulekat elu.

IV.4.

Menetlusaja pikkus ja sellest sõltuv karistus

Kokkuvõtteks, karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. KarS § 121 lg 2 p 3

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seni omaks võetud

kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul keskmise määra järgi, kui puuduvad

karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette

antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks.

Eeltoodud kohtupraktikat tsiteeris prokurör ka oma süüdistuskõnes ja loetles ette ka

raskendavad asjaolud ning kokkuvõtvalt nõudis karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Kohus nõustub prokuröriga, et süüst lähtuvalt on rahaline karistus üheselt välistatud. Teisalt,

karistusraami keskmine vangistuse puhul oleks 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning samas

prokuratuuri karistusnõue on 1 aasta ja 6 kuud vangistust ei ole isegi ühte kolmandikku ning

seda kokku 3 kuriteo episoodi eest.

Kaido Lepp tekitas kolmele kannatanule vägivallategudega – löömisega valu ja

tervisekahjustusi, mis O.T-na puhul tõid kaasa füüsilist valu, F.F-i puhul füüsilist valu ja

marrastuse ülahuulel ning J.I-le erinevaid vigastusi pea ja kehapiirkonnas, sh ninaluumurru.

J.I suhtes toimepandud kuriteos oli Kaido Lepa füüsiline osa R. H. d silmas pidades väiksem,

ehkki kõik vägivallateod olid K. Lepa kontrolli all ja nõusolekul kaastäideviimise vormis.

Arvestades kergendavat ja raskendavaid asjaolusid, episoodide arvu ning süü suurust, on

maakohus seisukohal, et ühelt poolt oleks igati kohane karistus Kaido Lepale tema kuritegude

eest on minimaalselt sanktsiooni keskmist ületav ehk 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud

vangistust.

21 / 24

1-25-773

Prokurör ütleb, et karistuse täitmisele pööramise otsustamisel tuleb arvesse võtta, et viimase

kuriteo toimepanemisest on möödas pea kolm aastat, seega prokurör muidu möönaks reaalse

vangistuse võimalusi. Maakohus on seisukohal, et selline argument pole mitte põhjendatav

vaid karistuse täitmisele pööramisest loobumise osas, vaid menetlusaja pikkusel on antud

kohtuasja kontekstis ka muu tähendus. Põhjusel, et prokuröri poolt välja tooduna on üksnes

viimasest episoodist ca kolme aasta pikkune menetlusaeg möödunud, ei saa olla tähtsusetu ja

seosetu, kui samas nõutakse ka karistusraami keskmisest alla kolmandiku karistust.

Kriminaalasjast ei nähtu ka ühtegi põhjendust, miks kolme vägivallaepisoodi kohtueelne

uurimine põhimõtteliselt nii kaua on kestnud. Fakt on see, et K. Lepp elab jätkuvalt samal

aadressil, millega olid seotud ka kuritegudega seotud sündmused. 26.09.2021 episoodi

toimumisel (J.I) kutsuti kohale ka politsei ja asjaoludest nähtuvad selged kriminaalmenetluse

alused (29.09.2021 Hädaabi numbrile tehtud kõnede vaatluse kohta ja politsei teenistuslehed,

I kd tl 152-155). Samuti F.F-i 07.10.2022 episoodis pöörduti ju kohaselt politsei poole ja

politsei oli ka sündmuspaigal, kriminaalmenetluse alused olid samuti selgelt kohe olemas.

Samuti ei ole antud süüdistuse episoodid uurimise seisukohast palju aeganõudvad, eriti kui

politsei jõudis ka vahetult sündmuspaika (2 episoodis) ja esitati ka objektiviseerivat filmi- ja

helimaterjali. See kõik ei saa põhjendada nii pikka kohtueelse uurimise perioodi mis tahes

põhjustel, sest menetlusi saab õigeaegselt ja piisavalt vastavate meetmetega ka tagada.

Põhimõtteliselt sellise „keerukusastmega“ asjade kohtueelset uurimist peaks olema võimalik

lõpuni viia ca poole aastaga üldjuhul ja erandjuhul ca aastaga. Kohus on arutanud K. Lepa

üldmenetluse kohtuasja esimesel võimalusel (kriminaalasi saabus kohtusse 11.02.2025 ja

põhiistungid algasid juunis 2025), arvestades ka teisi menetluses olevaid üldmenetlusi ja teisi

kohtuasju. Antud kohtuasi ei ole sisuliselt ega õiguslikult keerukaks, mis eeldanuks

põhimõtteliselt nii pikka kohtueelset menetlusaega.

Kohus nõustub prokuröri karistusnõudega üksnes eeskätt seetõttu, et ilmselt nii pika

menetlusaja tõttu võib juba põhimõtteliselt eeldada, et kohtueelse menetluse pikkuses on

olnud põhjendamatud viivitused, mistõttu esinevad olulised riived mõistlikule

menetlusajale ja seetõttu kohus vähendab karistust 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuuni.

Juhindudes eeltoodud asjaoludest ja põhimõtetest, mõistab kohus Kaido Lepale

karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 alusel 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel on põhjendatud jätta see vangistus täies ulatuses täitmisele

pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga, juhul, kui Kaido Lepp ei pane katseajal

toime uut tahtlikku kuritegu.

V. Tsiviilhagi

Kanntanu J.I on esitanud varalise kahju nõude summas 119,86 eurot ja mittevaralise kahju

nõudesummas 400 eurot Kaido Lepa ja R. H. (viimane eraldatud kokkuleppemenetlusse)

vastu.

VÕS § 130 lg 1 kohaselt kuulub hüvitamisele tervise kahjustamise või kehavigastusega

tekitatud kahju ning VÕS § 132 sätestab alused kahju hüvitamiseks asja kahjustamise korral.

22 / 24

1-25-773

VÕS § 134 lg 2 kohaselt muuhulgas isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise

kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud

isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

Kohus on seisukohal, et kannatanu nõuded põhinevad esitatud süüdistustel ja tal on õigus

selles tulenevalt nõuda mh VÕS § 1043 alusel nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist.

Kohus on kohtulikul uurimisel tuvastanud, et kahju tekitamise õigusvastasus ei ole ühegi

seadusliku alusega välistatud, sh K. Lepa vastavad vastuväited (hädakaitseseisund) ei ole

tõendamist leidnud. Kohus on tuvastanud, et Kaido Lepp on kahju kannatanule põhjustanud

tahtlikult ja on kahju tekitamises süüdi.

Varalise kahju nõue summas 119, 86 eurot on tõendatud kannatanu poolt esitatud tõenditega:

- kannatanu peksmise tõttu pöördus raviasutusse ja tasus visiidiarve – 5 eurot (I kd tl 75);

- peksmise käigus purunes kannatanu telefon – see kahju on põhjuslikus seoses

inkrimineeritud tegevustega ja tõendatud fotodega telefonist (I kd tl 76-78), väljatrükkidega

Kuldsest Börsist ja Tele2 veebilehtedelt (I kd tl 79-80). Kannatanu nõue 100 eurot telefoni

osas, on nende tõendite järgi igati põhjendatud;

- apteekide veebilehtede väljavõtted ravimite kulu osas 14,86 eurot (I kd tl 81-82).

Mittevaralise kahju nõue on 400 eurot. Kannatanu vigastused on tõendamist leidnud nagu

kogu esitatud süüdistus. Maakohus on seisukohal, et kannatanu nõue temale süüdistuse järgi

osaks saanud peksmise tõttu isikute grupi poolt kätkeb endas üleelamisi, valu ja kannatusi

ning kannatanu nõue on igati põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VÕS § 137 lg 1 alusel kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku

suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest

solidaarselt.

Maakohus on seisukohal, et VÕS § 1043, 1045 p-de 2, 5 alusel tuleb J.I tsiviilhagi rahuldada

ja välja mõista Kaido Lepalt solidaarselt Pärnu Maakohtu 03.07.2025 otsusega kriminaalasjas

nr 1-25-3527 süüdi mõistetud R. H. J.I haginõudeid puudutavate summadega. Kokkuvõttes

käesoleva ja 03.07.2025 kohtuotsust koos arvestades vastutavad K. Lepp ja R. H. solidaarselt

kannatanu varalise kahjunõude 119,86 ja mittevaralise kahjunõude 400 eurot tasumise eest.

VI. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Kaido Lepalt menetluskulud, milleks on KrMS §

175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 467,76 eurot ning

kohtumenetluses 2509,57 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha II astme kuriteo

toimepanemise eest summas 1329 eurot, kokku 4306,33 eurot.

Kuivõrd K. Lepp on avaldatud andmete alusel töötu ning kaitsja taotles menetluskulude

hüvitamise võimalust ühe aasta pikkuse perioodi jooksul, tuleb K. lepal tasuda temalt

väljamõistetud menetluskulu kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12-s osas,

tasudes igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel

üheteistkümnel kuul 360 eurot ning viimasel kuul 346,33 eurot.

Tunnistaja T. H. taotluse kulude hüvitamiseks jättis kohus 03.09.2025. a määrusega

rahuldamata.

23 / 24

1-25-773

VII. Tõkend ja asitõendid.

Tõkendit pole kohaldatud ja asitõendid puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

24 / 24