2-25-6885/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-6885

Kohtuasi

HOOVI Rental OÜ hagiavaldus Q OÜ, X ja Y vastu

solidaarselt võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. septembri 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y 29. oktoobri 2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217),

lepinguline esindaja advokaat Priit Kirotar

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Y apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 5.

septembri 2025 otsuse peale.

2. Y riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata.

3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Y kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. HOOVI Rental OÜ (hageja) esitas 05.05.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles

palus mõista Q OÜ-lt (kostja I), Xlt (kostja II) ja Ylt (kostja III) solidaarselt HOOVI Rental

OÜ kasuks välja võlgnevuse summas 7835,27 eurot, millest põhinõue moodustab 4995,84

eurot, intress 360,03 eurot, muud kõrvalnõuded 296,70 eurot ja 05.05.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 2182,70 eurot. Ühtlasi palus hageja mõista kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja täiendava viivise 0,4 % põhinõude (4995,84 eurot) tasumata

osalt päevas alates 06.05.2025 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte

rohkem kui 2156,41 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Kostja I hagiavaldusele ei vastanud. Kostjad II ja III vaidlesid hagiavaldusele osaliselt

vastu. Kostjad olid nõus, et on saanud hageja käest rahasumma 5500 eurot ning

käenduslepingu järgne piirmäär on hageja poolt sätestatud 9991,68 eurot, kuid ei olnud nõus

täiendavate kahjulike refinantseerimistingimustega. Kuna osa nõudest on juba tasutud, ei ole

kostjad nõus tasuma viiviseid rohkem kui kahekordne algse põhisumma määr. Kostjad olid

kompromissina nõus tasuma 2581,90 eurot.

3. Harju Maakohus rahuldas 5. septembri 2025 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4995,84 eurot, intressi 360,03 eurot,

haldustasu 15,90 eurot, leppetrahvi 249,79 eurot, sissenõudekulud 20 eurot ja 05.05.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1956,87 eurot. Samuti mõistis maakohus välja

täiendava viivise 0,4 % põhinõude (4995,84 eurot) tasumata osalt päevas alates 06.05.2025

kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2156,41 eurot. Menetluskulud jättis

maakohus 97% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 3% ulatuses hageja kanda. Maakohus

mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu 746,90 eurot ja õigusabikulud

682,56 eurot ning viivise menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõige 1 lauses 2

sätestatud määras.

4. Kostja III esitas 29.10.2025 Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue lahendi, millega jätta

hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja III jätta hageja kanda. Koos

apellatsioonkaebusega esitas kostja III taotluse apellatsioonkaebuse esitamiseks riigi õigusabi

saamiseks ning menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega, leiab tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lõike 1 punkti 2 alusel, et kaebus tuleb jätta Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse võtmata.

6. TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 632 lg 1

kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

7. TsMS § 62 lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku

üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsÜS § 135 lg 1 alusel algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva

või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest ei tulene teisiti.

Sama paragrahvi lõike 2 alusel lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine

on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel

päeval (TsÜS § 136 lg 6). TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise

päeval kell 24.00. TsÜS § 136 lg 8 näeb ette, et kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse

täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev

saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

8. TsMS § 3111 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte

elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi

kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja

telefoninumbril. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte

toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist

dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis

dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Kohtute

infosüsteemi andmetel on Harju Maakohtu 05.09.2025 otsus kostjale III avaliku e-toimiku

infosüsteemi kaudu kätte toimetatud 25.09.2025. Järelikult hakkas praegusel juhul

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 26.09.2025 ning seega oleks kaebus tulnud

kohtule esitada hiljemalt 27.10.2025 kell 24.00. Tallinna Ringkonnakohtule saabus kaebus

29.10.2025. Seega on kaebus esitatud peale TsMS § 632 lõikes 1 nimetatud tähtaega. Kuigi

kohtute infosüsteemist nähtub, et kaevatav kohtuotsus on saadetud 24.09.2025 kostjale III ka

e-posti kaudu viitega TsMS § 3141 lg-le 2, mille järgi loetakse dokument kätte toimetatuks

selle saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, tuleb sellegipoolest lugeda kaevatav otsus

TsMS § 3111 lg 3 järgi kostjale III kätte toimetatuks alates 25.09.2025, s.o alates ajast mil

kostja III avas selle e-toimiku infosüstemis või kinnitas selle vastuvõtmist dokumenti

avamata. Kuna kostja III kinnitas kohtuotsuse kättesaamist enne TsMS § 3141 lg-s 2

nimetatud tähtaja möödumist, ei kohaldu praegusel juhul viidatud sättest tulenev

menetlusdokumendi kättetoimetamise regulatsioon.

9. Kooskõlas TsMS § 637 lõike 1 punktiga 2 ja § 638 lõikega 4 keeldub ringkonnakohus

eeltoodud põhjendustel kostja III apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Kuna

ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest, ei ole vajalik võtta seisukohta kostja

III menetlusabi taotluse osas, milles kostja III palus vabastada end apellatsioonkaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest.

10. Kostja III on koos apellatsioonkaebusega esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks

apellatsioonkaebuse esitamiseks. TsMS § 181 lg 1 p 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 2 ja 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa

olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ning kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Arvestades, et apellatsioonkaebus ei ole

esitatud tähtaegselt ning käesoleva määrusega keeldutakse apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest, ei ole kohtul alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 181 lg 1 p 2 RÕS § 7 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel kostja

III taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb

selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. TsMS § 638 lg 10 järgi

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

12. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud kulud TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 järgi kostja III kanda. Kuivõrd hagejal ei

saanud apellatsioonimenetluses väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov