2-24-5280/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-5280

Tsiviilasi

Ilumi Group OÜ hagi TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi

vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

10 811 533 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Ilumi Group OÜ (registrikood 11162734), seaduslik

esindaja D V

Kostja TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaselts (registrikood

10057432), lepingulised esindajad P P ja H O

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata hageja 19.10.2025 esitatud seisukohad.

2. Rahuldada kostja taotlus ja kohaldada Ilumi Group OÜ haginõude osas aegumist.

3. Jätta Ilumi Group OÜ hagi TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi vastu kahju hüvitamise

nõudes rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud hageja kanda.

5. Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud korras. Selleks tuleb kostjal esitada kohtule menetluskulude nimekiri 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

2-24-5280

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja seisukohad

1. Hageja palub kostjalt välja mõista 10 811 553 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt alustasid pooled 2007 ühist elamukinnisvara arendusprojekti

Peterburis ("Xxx" projekt). Projekti viidi ellu Venemaal registreeritud OOO "Xxx" kaudu

(reg.nr xxx). OOO "Xxx" osakapitalist kuulus 65% kostjale ja 35% hagejale.

3. 2018 juunis toimusid hageja ja kostja läbirääkimised, mille käigus kostja soovis 35% osalust

OOO-s "Xxx" ümber registreerida kostjale, ähvardades vastasel juhul projekti rahastamise

lõpetada, kinnitades, et kostja vormistab kokkulepped varade omamise kohta, allkirjastades

koostöömemorandumi; kostja jätkab "Xxx" projekti rahastamist memorandumis ettenähtud

mahus; kostja tagab kompromisside sõlmimise võlausaldajatega ja elamispindade üleandmise

neile; kostja vormistab varem antud 560 000 euro suuruse laenu ümber enda struktuuridele

(lisa 5, dtl 462).

16.08.2018 sõlmisid hageja ja kostja lepingu 35% osaluse võõrandamiseks OOO-s "Xxx" kostja

kasuks sümboolse hinnaga 3500 rubla, mis tehingu kuupäeva seisuga moodustas umbes 46 eurot

(lisa 2, dtl 32). Võõrandatava osaluse turuväärtus oli seejuures 10 811 553 eurot (lisad 3, 4, dtl 42,

458).

Pärast osaluse saamist ei täitnud kostja oma kinnitusi hoidus memorandumi allkirjastamisest, lõpetas

projekti rahastamise, ei taganud kohustuste täitmist korteriostu lepingu alusel maksete tegijate ees

ega elamispindade üleandmist neile, Vu laenu ümberregistreerimise asemel algatas võla

sissenõudmise temalt isiklikult (lisa 8, dtl 503).

4. Vene tsiviilkoodeksi artikli 431.2 alusel esitatud nõuetele kohaldatakse üldist 3-aastast

aegumistähtaega (Vene tsiviilkoodeksi artikkel 196)

Aegumistähtaeg hakkas hageja hinnangul kulgema 04.10.2019, kui hageja sai teada oma õiguste

rikkumisest kostja valekinnituste ja OOO "Xxx" pankroti tõttu (Vene tsiviilkoodeksi artikkel 200).

Hagi menetlusse võtmine kostjalt 10 811 553 euro suuruse kahju väljamõistmise nõuded esitati

hageja poolt vastuhagina tsiviilasjas 2-21-7946. Vastuhagi esitamise hetkel (15.07.2022) oli

aegumistähtaja algusest möödunud 2 aastat 9 kuud 11 päeva.

Harju Maakohtu 13.03.2024 määrusega jäeti vastuhagi läbi vaatamata seoses kohtukulude katteks

tagatise maksmata jätmisega (lisa 11, dtl 552).

Hageja nõuete aegumistähtajad on vastuhagi läbivaatamise aja võrra pikenenud.

5.

05.08.2024 menetlusdokumendis leiab hageja, et kostja aegumistähtaja arvestus on ekslik.

Kostja esitas tõendina kohtuotsuse, mis tühistati ning mis võib olla käsitletav kui katse kohut

eksitada. Kostja lähtub kuupäevast 21.10.2018, viidates D Vu e-kirjale. See kiri aga vaid

kinnitab, et hageja oli teadlik kostja vastumeelsusest täita oma kohustusi seoses

2-24-5280

memorandumi allkirjastamisega. Kostja ei ole aga kunagi otseselt teatanud oma võimetusest

kohustusi täita, mistõttu hageja sai sellest teada oluliselt hiljem.

6. Hageja hinnangul tuleb õige aegumistähtaja alguspunkti määramiseks arvesse võtta järgmisi

etappe.

Katse sõlmida kompromisslepingut. Pärast vaidluse tekkimist, mis oli seotud kostja kohustuste

mittetäitmisega, püüdsid pooled olukorda lahendada kompromisslepingu sõlmimise teel. Hageja

loovutas oma osaluse, tuginedes muuhulgas kostja lubadusele sõlmida kompromissleping

krediitoridega. Kostja omakorda kinnitas, et viib läbi vastavad läbirääkimised (mida kinnitab 8. mai

2019. a kiri koos kompromisslepingu projektiga, vt lisa 2, dtl 894). See asjaolu näitab, et pooltel oli

ühine tahe leida lahendus ja täita lepingust tulenevad kohustused.

04.10.2019 kuulutas Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohus välja OOO "Xxx" pankroti (vt

lisa 1, dtl 891). Sellest hetkest sai hagejale selgeks, et kostja kohustuste täitmine võib osutuda

võimatuks.

Vaatamata pankrotimenetlusele, jätkas kostja läbirääkimisi hagejaga võimalike lahenduste

leidmiseks. 29.10.2019 toimus partnerite kohtumine, et arutada olukorra lahendamise võimalusi (vt

lisa 3, dtl 904).

09.11.2019 lõpetas Leningradi oblasti valitsus objekti lõpetamise lepingu (vt lisa 4, dtl 906).

Alles pärast objekti lõpetamise lepingu lõpetamist sai hagejale lõplikult selgeks, et kostja ei suuda

oma kohustusi täita. Seega tuleb aegumistähtaja alguspunktiks lugeda 09.11.2019.

7. Vastavalt Venemaa Föderatsiooni tsiviilkoodeksi §-le 203 peatub hagimenetlustähtaja

kulgemine võlgniku poolt oma kohustuse tunnustamisega. Pärast peatamist algab

hagimenetlustähtaja kulgemine uuesti ning enne peatumist möödunud aeg ei arvestata uude tähtaega.

Antud juhul näitab hageja hinnangul läbirääkimiste jätkamine pärast pankrotimenetluse algatamist,

aga samuti kompromisslepingu projekti saatmine hagejale, et kostja tunnistas oma kohustusi ja

kavatses need täita. Seega peatati hagimenetlustähtaja kulgemine ning see algas uuesti alles pärast

läbirääkimiste lõplikku katkemist, mis toimus oluliselt hiljem kui 21.10.2018.

8.

04.10.2024 esitatud seisukohas hageja toob välja järgmised olulised kuupäevad, millal ta võis

aru saada oma õiguste rikkumisest.

04.10.2019 — konkursimenetluse ametlik avamine, misjärel sai selgeks, et kompromissi sõlmimine

võlausaldajatega ja projekti lõpuleviimine muutusid väga keeruliseks. Teoreetiliselt võib

kompromissi sõlmida igal pankrotiprotsessi etapil, kuid see sündmus tõi esile olulised raskused

kohustuste täitmisel. (Vastuväide 05.08.2024. Lisa 1 - Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu

04.10.2019 otsus.asice)

09.11.2019 — Leningradi oblasti valitsuse ametlik teade lepingu lõpetamise kohta, mis kinnitas

TASMO rahastamise lõpetamise ja muutis projekti elluviimise võimatuks (Vastuväide 05.08.2024.

Lisa 4 - Leningradi oblasti valitsuse 09.11.2019 teade lepingu lõpetamise kohta.pdf).

25.10.2019 — koosolekul arutati koostöömemorandumi allkirjastamist või mitteallkirjastamist, mis

kinnitas määramatust edasiste kohustuste täitmisel kostja poolt (Vastuväide 05.08.2024. Lisa 3 -

Partnerite kohtumise päevakord 23.10.2019.pdf).

18.12.2020 — 560 000 euro suuruse hagi esitamine D Vu vastu näitas viimase Xxx kinnituse

rikkumist laenu ümbervormistamise kohta (dtl 507).

2-24-5280

Hageja hinnangul annavad need kuupäevad selge ülevaate sellest, millal ja kuidas võis hageja aru

saada oma õiguste rikkumisest, tuginedes dokumentaalselt kinnitatud sündmustele. Seoses aegumise

peatumisega hageja märgib, et kuigi tema hagis oli välja toodud varasem rikkumisest teadlikkuse

kuupäev, peatub vastavalt TsÜS § 203 kohaselt aegumise tähtaeg, kuni pooled peavad läbirääkimisi.

Käesoleval juhul kestsid läbirääkimised kuni oktoobrini 2019, pikendades seeläbi aegumise tähtaega.

Seega ei ole hageja seisukohas mingeid muudatusi ning õiguslik aegumise tähtaeg ei alga enne

04.10.2019.

9. Hageja hinnangul väidab kostja ekslikult, et konkursimenetlus algas 22.03.2019.

Kohtuotsusest on selgelt näha, et ettevõte oli selleks ajaks välisjuhtimise all (Vastuväide

05.08.2024. Lisa 1 - Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 04.10.2019 otsus.asice).

Sellel perioodil püüdis kostja jätkuvalt lahendada rahalisi küsimusi ja sõlmida võlausaldajatega

kompromissi. Konkursimenetlus algatati tegelikult alles oktoobris 2019 (Vastuväide 05.08.2024.

Lisa 1 - Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 04.10.2019 otsus.asice), mis on oluline punkt,

kui sai selgeks, et kostja ei täida oma kohustusi.

Kostja käsitleb tühistatud otsust justkui kehtiva lahendina. Seoses kostja väitega 2018. a kohta kostja

väidab, et hageja oleks pidanud aru saama oma õiguste rikkumisest juba 2018. a oktoobris, tuginedes

poolte vahelisele kirjavahetusele ajavahemikus 18. kuni 21.10.2018. Kuid need sündmused ei saa olla

aegumistähtaja alguseks, kuna: 1. Sündmused, mis oleksid võinud lõplikult kinnitada kohustuste

rikkumise, ei olnud veel aset leidnud. Sel ajal oli projekt veel elluviimise etapis, ja nagu dokumendid

kinnitavad, läbirääkimised ja töö jätkusid. 2. Läbirääkimised ja lahenduse otsimine olid aktiivses

faasis, ning polnud märke lõplikust rahastamise lõpetamisest või projekti lõpetamise võimatusest. 3.

Kuigi kostja sisuliselt tunnistab kohustuste rikkumise, ei toimunud kõik rikkumised ega saanud

hageja neist teadlikuks 2018. aastal, vaid alles 04.10.2019, kui algatati konkursimenetlus ja sai

selgeks, et kohustuste täitmine muutus võimatuks. Seega viitamine 2018. aasta oktoobrile kui

aegumistähtaja algusele on põhjendamatu.

10.

04.11.2024 menetlusdokumendis jääb hageja seisukohale, et õiguste rikkumisest sai hageja

teada pärast OOO "XXX" suhtes pankrotimenetluse algatamist 04.10.2019, kui: 1.

Kompromissi sõlmimine võlausaldajatega muutus ebatõenäoliseks 2. Kinnitust leidis Xxx

projekti rahastamise peatamine 3. Memorandumi garantiid kaotasid mõtte.

11. Vene tsiviilkoodeksi artikli 202 lõike 3 kohaselt: „Kui pooled kasutavad seaduses või

lepingus ettenähtud kohtueelset vaidluste lahendamise korda (näiteks pretensioonide

esitamise korda, vahendust), peatub aegumistähtaja kulgemine seaduses või lepingus vastava

menetluse läbiviimiseks ettenähtud ajaks, või sellise tähtaja puudumisel - kuueks kuuks

alates selle algusest.“

12. Vene tsiviilkoodeksi artikli 204 kohaselt ei kulge aegumistähtaeg kohtumenetluse ajal:

„Nõude aegumistähtaeg ei kulu alates päevast, mil isik pöördub seaduses sätestatud korras

kohtusse oma rikutud õiguse kaitseks kogu selle aja vältel, mil toimub rikutud õiguse

kohtulik kaitse.“

13. Hageja hinnangul tuleb aegumistähtaja kulgemist arvutada järgmiselt:

Tähtaja algus - 04.10.2019 (pankroti väljakuulutamine)

Peatumine seoses läbirääkimistega: •Alates 25.10.2019 kuueks kuuks (Vastuväide 05.08.2024. Lisa 3

- Partnerite kohtumise päevakord 23.10.2019.pdf) •Jätkumine alates 25.04.2020

2-24-5280

Peatumine seoses kohtumenetlusega: •15.07.2022 (vastuhagi esitamine) kuni 13.03.2024 (vastuhagi

läbi vaatamata jätmise määrus) •Jätkumine alates 13.03.2024 •Uus peatumine alates 02.04.2024.

14. Kui kohus leiab, et läbirääkimised peatasid aegumistähtaja, siis kuupäevaks 02.04.2024 oli

jäänud 243 päeva aegumistähtaja lõpuni.

Kui kohus leiab, et läbirääkimised ei peatanud aegumistähtaega, siis kuupäevaks 02.04.2024 oli

jäänud 60 päeva aegumistähtaja lõpuni. Mõlemal juhul ei ole aegumistähtaeg möödunud.

15. Pärast võlausaldajate koosolekut, arvestades OOO "Xxx" märkimisväärset varade hulka,

otsustas enamik võlausaldajaid välisjuhtimise algatamise kasuks, mis võimaldas

võlausaldajatel juhtida ettevõtet OOO "Xxx" välisjuhi kaudu. Kohus otsustas siiski algatada

pankrotimenetluse, mis oli vastuolus õigusnormidega, ning apellatsioonikohus tühistas hiljem

selle otsuse.

Oluline on märkida, et vaatamata nendele protsessidele jätkas TASMO rahastamist. Samuti pidas

TASMO läbirääkimisi välisjuhi ja võlausaldajatega kompromissi saavutamiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni.

16.

14.11.2024 esitas hageja täiendavaid tõendeid, millised hageja hinnangul kinnitavad, et kostja

tunnustas hageja õigusi, kordas osaluse ostmisele eelnenud kinnitusi ja väitis, et kavatseb

realiseerida kõik antud kinnitused, mis täielikult välistab võimaluse, et hageja võis sel

perioodil teada saada oma õiguste rikkumisest. Aegumistähtaja alguseks saab olla üksnes

04.10.2019, mil algas pankrotimenetlus ja sai ilmseks kinnituste mittetäitmine.

Kostja vastus

17.

23.07.2024 menetlusdokumendis ei nõustu kostja hageja nõudega ja palub teha vaheotsus,

millega tuvastada, et Ilumi Group OÜ esitatud nõuded TASMO ÄRIGRUPI AS-i vastu on aegunud.

18. Kostja rõhutab, et lähtus aegumise kohaldamise taotluse esitamisel hageja enda esitatust, sh

lähtudes D Vu 21.10.2018 e-kirjas I Iile sisalduvad viited nii Xxxi pankrotile, lepingujärgse

ehitustegevuse finantseerimise peatumisele,

ehitustegevuse peatumisele, korteriomanike

pretensioonidele. Seega oli hageja hinnangul kostja teadlik nii aktivate jagamisest keeldumisest kui

väidetavate kinnituste rikkumisest hiljemalt ajavahemikus 18.10.2018 – 21.10.2018.

19. Hageja on hagiavaldusele lisanud Vene Föderatsiooni advokaadi J. M õigusliku arvamuse,

mille kohaselt: Vastavalt VF Tsiviilseadustiku § 196 lg 1 on üldine hagiaegumise tähtaeg kolm aastat

alates päevast, mida määratakse käesoleva seadustiku § 200 alusel. Kuna hagi aegumise eritähtaeg

kahjuhüvitamise nõudes ei ole määratletud, kohaldatakse selliste nõuete osas üldist hagiaegumise

tähtaega. VF Tsiviilseadustiku § 200 sätestab, et hagiaegumise tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui

isik sai teada või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest, ja sellest, kes on hagis selle õiguse

kaitsmisel kohane kostja.

20. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja Vene Föderatsiooni advokaadi õiguslikust arvamusest

hakkas aegumistähtaeg kulgema hiljemalt 21.10.2018, millest tulenevalt nõuded aegusid 21.10.2021.

Kuna hageja esitas nõude vastuhagis 15.07.2022, siis selleks ajaks olid nõuded juba enam kui 8 kuud

aegunud.

2-24-5280

21. Hagiavalduse p 1.9. on hageja oma seisukoha põhistamiseks esitanud faktiväite, et 04.10.2019

kuulutati välja OOO „Xxx“ pankrot ning sellest hetkest sai (hagejale) selgeks, et kostja ei suuda täita

oma kohustusi.

Kostja jaoks teadmata põhjustel on hageja esitanud otseselt vale faktiväite OOO Xxx pankroti

väljakuulutamise aja kohta. OOO Xxx pankrot kuulutati välja 22.03.2019 (Lisa 1, dtl 867).

Lisaks nähtub 22.03.2019 kohtulahendist kogu OOO Xxxi maksevõimetusega seonduv ajaline

ülevaade ja sellega seotud asjaolud, sealhulgas, et juba 12.09.2017 algatati OOO Xxx suhtes

järelevalvemenetlus ja määrati OOO_le Xxx ajutine haldur (otsuse lk 1). Seega OOO Xxx oli

maksevõimetu aastaid, mistõttu ei olnud OOO Xxx pankroti väljakuulutamine üllatuslik. Samas on

kostja seisukohal, et OOO Xxx pankroti väljakuulutamine ei oma mingit seost kostja võimega täita

oma väidetavaid „kohustusi“ (hagiavalduse p. 1.9.), vaid pankroti väljakuulutamine omab seost

üksnes OOO Xxx võimega täita omi kohustusi.

Kostja hinnangul on aegumise seisukohast määrav, et sõltumata sellest, millise tähenduse OOO Xxx

pankroti väljakuulutamisele annab hageja, toimus ka see igal juhul enam kui 3 aastat enne vastuhagi

esitamist 15.07.2022.

Kostja leiab, et isegi kui oleks põhjendatud alustada hagi aegumistähtaja arvutamist OOO Xxx

pankroti väljakuulutamisest, oli ka sel juhul aegumistähtaeg ka vastuhagi esitamise ajaks

(15.07.2022. a.) möödunud.

22.

12.09.2024 menetlusdokumendis esitas kostja seisukohad hageja esitatud seisukohtade osas.

Hagiavalduse punkti 5 „Aegumistähtaeg“ alapunktis 5.2. on hageja üheselt ja selgelt avaldanud, et

„aegumistähtaeg hakkas kulgema 04.10.2019, kui hageja sai teada oma õiguste rikkumisest kostja

valekinnituse ja OOO „Xxx“ pankroti tõttu (Vene tsiviilkoodeksi artikkel 200)“.

Seisukoha p. 1.2. viimases lõigus on hageja aga hoopiski asunud uuele seisukohale ja märkinud:

„Alles pärast objekti lõpetamise lepingu lõpetamist sai hagejale lõplikult selgeks, et kostja ei suuda

kohustusi täita. Seega tuleb aegumistähtaja alguspunktiks lugeda 09.11.2019.“.

„Objekti lõpetamise lepingu“ lõpetamise all on hageja pidanud silmas Leningradi oblasti esindaja

teatist 15.05.2017 aastal Leningradi oblasti valitsuse, osaühingu "Xxx" (edaspidi - Varade omanik),

aktsiaseltsi "Tasmo Ärigruppi" (edaspidi - Investor) ja osaühing "Žiloi kompleks Xxx" (edaspidi -

Arendaja) koostöölepingu 2/1505017 lõpetamise kohta. Seejuures pole hageja esitanud vastavat

lepingut, mida lõpetati, mistõttu ei ole võimalik ka teha järeldusi, milline on selle lepingu lõpetamise

seos väidetavate kostja „kohustuste“ mittetäitmisega.

23. Hageja on esitanud kaks uut asjaolu, millele tuginedes soovib aegumise tähtaega edasi

lükata, so: -katse sõlmida kompromissilepingut; läbirääkimiste jätkamine pärast

pankrotimenetluse algatamist.

Nii mõlemad uued hageja asjaolud, selle põhistamiseks esitatud dokumendid kui ka sellest tuletatud

järeldus, nagu oleks kostja tunnistanud oma kohustusi, on kostja hinnangul otseselt valed ja samuti

eluliselt ebausutavad.

24. Hageja on avaldanud hagis esitatud kahjunõude alusena asjaolu, et kostja olevat andnud

seoses 16.08.2018 sõlmitud OOO Xxx 35% osaluse võõrandamise lepinguga valekinnitusi,

mistõttu hageja nõustus sellistel tingimustel osa võõrandamise lepingut sõlmima.

Aegumise üle otsustamiseks on vajalik selgitada välja, millal väidetavad rikkumised on aset leidnud.

2-24-5280

Hageja on tuginenud aegumise kohaldamise osas VF Tsiviilseadustiku §-le 200, mis sätestab, et hagi

aegumise tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui isik sai teada või pidi saama teada oma õiguse

rikkumisest, ja sellest, kes on hagis selle õiguse kaitsmisel kohane kostja.

Kuna hageja ei ole avaldanud, et temale valmistanuks probleeme rikkuja isiku kindlakstegemine, on

vajalik aegumise üle otsustamiseks selgitada välja väidetava rikkumise aeg ja õigustatud isiku

rikkumisest teadasaamise aeg. Selleks tuleb esmalt välja selgitada, milliseks tähtajaks pidi kostja

väidetavalt seoses müügilepingu sõlmimisega võetud kohustused täitma.

Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, milliseks tähtajaks kohustus kostja kohustused täitma.

23.07.2024. as. menetlusdokumendi p. 4.2. on kostja selgitanud, et D Vu 21.10.2018 e-kirjas I Iile

sisalduvad viited nii Xxxi pankrotile, lepingujärgse ehitustegevuse finantseerimise peatumisele,

ehitustegevuse peatumisele, korteriomanike pretensioonidele – seega neile kinnituste „rikkumistele“,

mis on hagiavalduse aluseks. Seega oli kostja teadlik nii aktivate jagamisest keeldumisest kui

väidetavate kinnituste rikkumisest hiljemalt ajavahemikus 18.10.2018 – 21.10.2018.

VF Tsiviilseadustiku § 314 sätestab kohustuse täitmise tähtaja järgnevalt; § 314 Kohustuse täitmise

tähtaeg (1) Kui kohustus näeb ette või võimaldab määrata selle täitmise päeva või tähtaja (perioodi),

mille jooksul see tuleb täita (sealhulgas kui seda tähtaega arvestatakse hetkest, mil teine pool täidab

oma kohustused, või muude seaduses või lepingus sätestatud asjaolude saabumisel), kuulub kohustus

täitmisele sellel päeval või vastavalt igal ajal selle perioodi jooksul. (2) Juhtudel, kui kohustus ei näe

ette selle täitmise tähtaega ja ei sisalda tingimusi, mis võimaldavad seda tähtaega määrata, samuti

juhtudel, kui kohustuse täitmise tähtaeg on määratud nõude esitamise momendiga, tuleb kohustus

täita seitsme päeva jooksul arvates päevast, mil võlausaldaja esitas nõude selle täitmiseks, kui

kohustuse täitmine muuks tähtajaks ei ole ette nähtud seadusega, teiste õigusaktidega, kohustuste

tingimuste või ei tulene tavadest või kohustuse olemusest. Kui võlausaldaja ei esita nõuet sellise

kohustuse täitmiseks mõistliku aja jooksul, on võlgnikul õigus nõuda võlausaldajalt täitmise

vastuvõtmist, kui seaduse, muude õigusaktidega, kohustuse täitmise tingimustega ei ole ette nähtud

teisiti või ei tulene see tavadest või kohustuse olemusest.

Hageja oli seega kostja väidetavast rikkumisest teadlik hiljemalt perioodist 18.10.2018 – 21.10.2018,

kui on e-kirjavahetuses nõudnud kostjalt väidetavate kohustuste täitmist. Vastavalt VF

Tsiviilseadustiku § 314 lg 2 pidanuks kostja omapoolsed kohustused täitma hiljemalt 7 päeva

jooksul, st hiljemalt oktoobri lõpuks 2018 ning hiljemalt sellest ajast hakkas kulgema ka

aegumistähtaeg, kuivõrd hageja oli selleks ajaks vaieldamatult teadlik oma õiguste rikkumisest.

Kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg möödus selliselt arvestatuna hiljemalt 28.10.2021.

25. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit, millega oleks tõendatud OOO Xxx 22.03.2019

pankrotiotsuse tühistamine. OOO Xxx pankroti väljakuulutamise tõendamiseks esitab kostja

täiendavalt teate Vene Föderatsiooni pankrotiregistrist (Lisa 1, dtl 924), mille kohaselt on

SanktPeterburgi ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu otsuse alusel 22.03.2019 välja kuulutatud

OOO Xxx pankrot. Teade on avaldatud Vene Föderatsiooni pankrotiregistris 31.03.2019. Seega oli

vastav teade avaldatud nii hagejale kui kõigile teistele isikutele.

Kostja leiab, et kui isegi OOO Xxx pankroti väljakuulutamine omaks hagi aegumise seisukohast

mingisugustki õiguslikku tähendust, siis peaks aegumistähtaeg hakkama kulgema 22.03.2019

pankrotiotsusest, kuivõrd hagejale olevat just pankrotiotsusest selgunud, et „kostja kohustuste

täitmine võib osutuda võimatuks“. Kui isegi asuda seisukohale, et OOO Xxx pankroti

väljakuulutamisest võiks järeldada kostja võimetust omi kohustusi täita, puudub igasugune mõistlik

2-24-5280

põhjendus, miks kostja võimetus täita omi kohustusi ei selgunud hageja jaoks 22.03.2019

kohtuotsusest OOO Xxx pankroti väljakuulutamise kohta.

OOO Xxx pankroti väljakuulutamine ei oma mingisugust seost kostja väidetavate rikkumistega.

Aegumistähtaja kulgema hakkamine on seotud kostja poolt väidetavalt toime pandud rikkumise

ajaga, mitte kolmanda isiku pankroti väljakuulutamise ajaga. Hageja on küll selgitanud, et OOO Xxx

pankroti väljakuulutamisest sai hagejale selgeks, et kostja kohutuste täitmine võib osutuda

võimatuks, kuid hagi aegumise seisukohast ei oma see asjaolu mingisugust õiguslikku tähendust,

kuivõrd VF Tsiviilseadustiku § 200, millele hageja tugineb, seob sarnaselt EV seadusandlusele

aegumise kulgemise alguse rikkumisest teadasaamisega, mitte teadasaamisega sellest, et kohustatud

isik ei ole võimeline kohustust täitma.

26. Niisamuti ei oma aegumise algustähtaja seisukohast mingisugust õiguslikku tähendust ka

Leningradi oblasti poolt koostöölepingu lõpetamine 09.11.2019. Hageja on selgitanud, et

sellest lepingu lõpetamisest sai hagejale lõplikult selgeks, et kostja ei suuda oma kohustusi

täita. Nagu eespool näidatud ei oma lõpliku selguse saamine kohustatud isiku suutmatusest

täita omi kohustusi aegumise seisukohast mingit tähendust, vaid aegumistähtaeg hakkab

ikkagi kulgema rikkumisest teadasaamisest (VF Tsiviilseadustiku § 200).

27. Kostja ei ole väidetud kohustuste olemasolu kunagi tunnustanud.

Hageja on leidnud, et kostja on (kaudselt) tunnistanud kohustusi hageja ees

kompromissläbirääkimiste jätkamisega pärast pankrotimenetluse algatamist ja kompromisslepingu

projekti saatmisega hagejale. Selline seisukoht on kostja hinnangul vale juba ainuüksi põhjusel, et

08.05.2019 saadetud nn kompromissilepingu projektis puudub mistahes viide hagejale ja/või kostja

poolt kohustuste tunnistamisele hageja ees.

Lisaks ei ole see koostatud kostja poolt, vaid ilmselt saadetud E.G poolt hagejale tagasi omapoolsete

võimalike täiendustega. Lisaks on selle kompromissiprojekti osapoolteks terve rida isikuid, kes ei

ole kostjaga seotud, samuti pole need isikud kuidagi seotud väidetavate kostja „kinnituste“ ja nende

täitmisega.

Seejuures tuleb pöörata ka tähelepanu nn kompromissilepingu saatmise ajale - 08.05.2019. Hageja

esitas käesoleva kohtuasjas esitatud haginõude vastuhagina Harju Maakohtusse 15.07.2022. Seega

isegi juhul, kui käsitleda 08.05.2019 esitatud kompromissilepingu projekti saatmist kostja poolt

hageja ees nõuete tunnistamisena, siis oli ka sellest vastuhagi esitamise ajaks möödunud enam kui 3

aastat.

Kompromissilepingu mitteasjakohasust kinnitab muu hulgas asjaolu, et vastava lepingu osapoolteks

olid ka teised isikud ja vastav leping jäigi sõlmimata ja seda mitte kostja „süül“, nagu hageja püüab

näidata. Arusaamatu ja asjasse mittepuutuv on hageja seisukoht väidetavate läbirääkimiste kohta ja

selle võimalik seos kostja „kohustuse tunnistamisega“. Hageja püüab meelevaldselt anda mistahes

meilivahetusele ja võimalikele (mistahes teemadel) kohtumiste kokkuleppimistele ebaõige tähenduse,

nagu nende puhul oleks tegemist „kohustuse tunnistamisega“.

28. Lisaks nähtub Seisukoha lisaks 3 olevast meilivahetusest ja konkreetselt hageja juhatuse

liikme D. V 23.10.2019 kell 11:59 edastatud e-kirjast, et kohtumist soovis korraldada D. V pakkudes

välja ka päevakorra. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaks kohtumise toimumist ning sellel

arutatut ja/või otsustatut (nt kostja väidetavaid rikkumisi puudutavat, kohustuste tunnustamist vms).

2-24-5280

29. Hageja ei ole selgitanud vastuhagi esitamise õiguslikku tähendust aegumistähtaja aspektist.

Hagiavalduse p. 2.1. on hageja märkinud, et vastuhagi ei ole menetluses, kuid IG nõuete

aegumistähtajad on vastuhagi läbivaatamise aja võrra pikenenud. Paraku ei ole hageja seejuures

viidanud ühelegi sättele Vene Föderatsiooni seadusandlusest, millele ta soovib oma väites tugineda

ja mis võimaldaks kontrollida hageja õigusliku positsiooni paikapidavust. Asjakohasele

õigusnormile viitamata jätmiseni tuleb lugeda hageja väide vastuhagi esitamisest tulenevalt

aegumistähtaja peatumise kohta paljasõnaliseks ning tuleb aegumise osas lähtuda hagi esitamise

ajast, milleks on 02.04.2024.

30.

10.10.2024 esitatud seisukohas leiab kostja, et kuivõrd VF Tsiviilkoodeksi § 200 sarnaselt

Eesti Vabariigi seadusandlusele (TsÜS §150 lg 1) ei seo hagi aegumise tähtaja kulgemise algust

sellega, mil isik saab „lõpliku kinnituse“ kohustuse rikkumise kohta ja/või saab teada „rikkumise

kõrvaldamise võimatusest“, siis ei ole õigustatud arvestada hagi aegumistähtaja algust hageja poolt

avaldatud sündmustest.

31. Kostja jääb seisukohale, et OOO Xxx pankroti väljakuulutamine (sõltumata OOO Xxx

pankroti väljakuulutamise ajast) ei oma kostja väidetavatest rikkumistest teadasaamise aspektist

mingisugust tähendust, kuid hageja ei tõendanud, et 22.03.2019 pankroti väljakuulutamine on

hilisema kohtulahendiga tühistatud.

32. Kuivõrd kostja ei ole kunagi otseselt ega ka oma tegudega mingit võlga hageja ees

tunnistanud, ei ole Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksi § 203 antud asjas kohaldatav ning sellele

viitamine ei ole asjakohane. Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksi § 203 ei sätesta aegumistähtaja

peatumist „läbirääkimiste pidamise tähtajaks“. Kostja ei ole kunagi tunnistanud ei vastavate hageja

poolt esitatud väidetavate kohustuste endale võtmist ega nende rikkumist.

33.

10.10.2025 esitatud seisukohas kostja leiab, et hageja sai teada või pidi teada saama kinnituste

„ebausaldusväärusest“ hiljemalt oktoobris 2018, kui hageja seaduslik esindaja D. V 21.10.2018 e-

kirjas I. Iile (dtl 468) on viidanud nii Xxxi pankrotile, lepingujärgse ehitustegevuse finantseerimise

peatumisele, ehitustegevuse peatumisele, korteriomanike pretensioonidele – seega nende samade

„kinnituste rikkumistele“, mis on hagiavalduse aluseks. Seega oli kostja teadlik väidetavate

kinnituste rikkumisest hiljemalt ajavahemikus 18.10.2018 – 21.10.2018 ja sellest tulenevalt möödus

aegumistähtaeg hiljemalt 21.10.2021.a.

Sellest hetkest alates oli hagejal võimalus esitada hagi kostja vastu, kuivõrd ka potentsiaalse kostja

isik oli hagejale teada. Selle seisukoha õigsust aitab selgitada ka olukord, kus võlausaldajale

teadaolev võlgnik on väljendanud soovimatust (ehk tahte puudumist) täita sissenõutavaks muutunud

rahalist kohustust võlausaldaja ees. Hiljemalt sellest hetkest (kui mitte varem saabunud kohustuse

täitmise tähtpäevast) hakkab kulgema aegumistähtaeg ning võlausaldaja ei saa tugineda vastuväites

aegumisele asjaolule, et aegumine hakkas kulgema ajast, mil võlgnik muutus maksejõuetuks

(maksevõimetuks).

34. Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksi § 202 lg 3 sätestab, et kui pooled on kasutanud seaduses

ettenähtud kohtuvälise vaidluse lahendamise menetlust (lepitusmenetlus, vahendus, haldusmenetlus),

peatub aegumistähtaja kulgemine sellise menetluse läbiviimiseks seadusega kehtestatud tähtajaks,

sellise tähtaja puudumisel - kuueks kuuks vastava menetluse alustamise päevast.

Tulenevalt sätte sõnastusest peatab aegumistähtaja selline vaidluse lahendamise menetlus, mis -on

seaduses ettenähtud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetlus (lepitusmenetlus, vahendus,

haldusmenetlus) ja -mille läbiviimiseks on üldjuhul seadusega kehtestatud tähtaeg.

2-24-5280

Hageja ei ole tuginenud sellele ega tõendanud, et hageja ja kostja oleks kasutanud seaduses

ettenähtud kohtuvälise vaidluse lahendamise menetlust Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksi § 202

tähenduses.

Kostja on viidanud üksnes hageja ja kostja vahel toimunud läbirääkimistele (nende tavatähenduses),

mis ei ole hagi aegumise peatumise aluseks Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksi § 202 mõistes.

35. Hageja on hagis avaldanud alljärgnevana: „Mõista TASMO Ärigrupi AS-lt Ilumi Group OÜ

kasuks välja kahju, mis on põhjustatud valekinnitustega, summas 10 811 553 eurot“. Lähtudes

eeltoodust oleks hageja pidanud tõendama, et kostja on tunnistanud valekinnituste andmist hagejale

ja/või nende valekinnituste andmisega hagejale kahju tekitamist. Midagi sellist hageja esitatud

kompromissilepingu projektis ei sisaldu ega saagi sisalduda, kuna kostja ei ole kunagi neid

asjaolusid tunnistanud. Ainuüksi võimalike kompromissläbirääkimiste pidamise soovi faktist ei saa

tuletada võlgnevuse tunnistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

36. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus

otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

37.

19.10.2025 esitas hageja kohtule hageja lõpliku seisukoha aegumise küsimuses ning taotluse

seisukoha vastuvõtmiseks. Taotluses esitatud põhjenduste kohaselt oli hageja ainus seaduslik esindaja

D V meditsiiniliselt tõendatult töövõimetu, kohtumäärus sai hagejale tegelikult teatavaks alles

16.10.2025, mil dokument avati e-toimikus, seisukoht esitati viivitamata järgmisel tööpäeval

(19.10.2025) ning kostjale ei tekkinud kahju, sest kohus määras vaheotsuse tegemiseks aja hiljemalt

31.10.2025.

22.09.2025 kohtumäärusega määras kohus hageja nõude aegumise osas pooltele lõplike seisukohtade

esitamise tähtajaks 13.10.2025. Kohtutoimikust nähtuvalt on viidatud kohtumäärus hageja esindajale

D V kättetoimetatud AET-is 22.09.2025 kell 14:35. Hageja kohtule tähtaegselt seisukohta ega tähtaja

pikendamise taotlust ei esitanud. Seega on hageja 19.10.2025 seisukohad esitatud hilinenult.

TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või

vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates

menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus on seisukohal, et hageja 19.10.2025 seisukohtade vastuvõtmine põhjustaks asja lahendamise

viibimist kuivõrd kohus on määranud vaheotsuse või lõppotsuse tegemise aja 31.10.2025. Hageja

esitatud seisukohad sisaldavad uusi asjaolusid, millede osas ei ole kostja saanud seisukohta avaldada.

Kohtu hinnangul ei nähtu OÜ Xxx tervisekaardil kajastatust, et hageja esindaja oleks olnud

terviseseisundist tulenevalt töövõimetu või ei oleks olnud võimeline kohtule seisukohta esitama.

15.09.2025 arstitõend ei ole hageja taotluse seisukohalt asjakohane, kuivõrd selle kohaselt oli hageja

esindaja töövõimetu kuni 29.09.2025.

Kohus jätab menetlusse võtmata hageja 19.10.2025 esitatud seisukohad, kuivõrd nende vastuvõtmine

põhjustaks asja lahendamise viibimist ning hageja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu

menetlusdokumendi hilinenult esitamiseks.

2-24-5280

38. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise

taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata

jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud,

teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Kohus käsitleb seetõttu alljärgnevalt TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude aegumist. Kohus hindab

vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes nõude aegumisega seotud piirides.

39. Riigikohus on selgitanud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi

aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (vt Riigikohtu

01.10.2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-08, p 14). Seega kvalifitseerib kohus esmalt pooltevahelise

võlasuhte.

40. Hageja nõuab OOO Xxx osaluse 16.08.2018 võõrandamislepingust tekkinud kahju

hüvitamist.

Hagiavalduse kohaselt alustasid hageja ja kostja 2007 ühist elamukinnisvara arendamisprojekti (Xxx)

Venemaa Föderatsioonis Peterburis. Projekti elluviijaks oli Venemaa Föderatsioonis registreeritud ja

tegutsev OOO Xxx (Vene Föderatsiooni registritunnus xxx). OOO Xxx põhikapitalist 65% kuulus

kostjale ja 35% hagejale.

Hageja põhjendab, et seoses majanduskriisiga Venemaal tekkisid OOO-l Xxx likviidsusprobleemid,

mis seadsid ohtu ehituse jätkamise. Eesmärgiga tagada majanduskriisis OOO Xxx tegevus leppisid

osanikud 2015 novembris kokku OOO Xxx täiendavas finantseerimises, mille raames kohustus

hageja korraldama OOO-le Xxx laenu andmise põhisummas 560 000 eurot tingimusel, et kostja

loovutab hagejale kuni laenude tagasimaksmiseni oma osaluse OOO-s Xxx. Aastatel 2015-2016 andis

AS xxx (omab 100% TASMO Ärigrupi AS-st) OOO-le Xxx D Vu ja tema kontrollitavate ettevõtete

Ilumi Group OÜ ja OOO Ilumi kaudu laene kogusummas 560 000 eurot projekti rahastamiseks.

Hageja selgituste kohaselt toimusid 2018 juunis läbirääkimised, mille käigus pakkus kostja hagejale

35% osalust OOO-s Xxx ümber registreerida kostjale, ähvardades vastasel juhul projekti rahastamise

lõpetada. Kostja esitas domineerivat seisundit kuritarvitades hagejale tingimusi osaluse tasuta

võõrandamiseks, kinnitades, et kostja vormistab kokkulepped varade omamise kohta, allkirjastades

koostöömemorandumi; kostja jätkab Xxx projekti rahastamist memorandumis ettenähtud mahus;

kostja tagab kompromisside sõlmimise võlausaldajatega ja elamispindade üleandmise neile; kostja

vormistab varem antud 560 000 euro suuruse laenu ümber enda struktuuridele.

Osa võõrandamise leping sõlmiti poolte vahel 16.08.2018. Hageja väiteil pärast osaluse saamist ei

täitnud kostja oma kinnitusi. Kostja esitas enne OOO Xxx osa omandamist teadlikult ebaõigeid

kinnitusi, mis viisid hageja poolt OOO Xxx 35% osaluse võõrandamiseni märkimisväärselt odavama

hinnaga, kui oli selle osa turuväärtus võõrandamise hetkel. Hageja hinnangul oli hageja kahju

24.08.2018 seisuga 10 811 553 eurot, mis on 35% osaluse turuväärtusest.

41.

16.08.2018 võõrandamislepingu p. 5.4 kohaselt lahendatakse lepingust tulenev vaidlus

Venemaa Föderatsiooni seadusandluse alusel (dtl 39, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2023

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-7946). Pooltel puudub vaidlus ja kohus nõustub, et asja

lahendamisel kohaldub Vene Föderatsiooni õigus.

Aegumise osas on asjakohased eelkõige poolte poolt esile toodud Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi

järgmised sätted:

Paragrahv 196. Üldine aegumistähtaeg

2-24-5280

1. Üldine aegumistähtaeg on kolm aastat päevast, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva

koodeksi paragrahvile 200.

Paragrahv 200. Aegumistähtaja kulgemise algus

1. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, algab aegumistähtaja kulgemine päevast, mil isik

sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest ja sellest, kes on selle õiguse kaitse hagi

korral õige kostja.

2. Kindlaksmääratud täitmise tähtajaga kohustuste puhul algab aegumistähtaja kulgemine

täitmise tähtaja möödumisel. Kohustuste puhul, mille täitmise tähtaeg ei ole määratud või on

määratud nõudmise momendiga, hakkab aegumistähtaeg kulgema päevast, mil võlausaldaja

esitab kohustuse täitmise nõude, ning kui võlgnikule antakse sellise nõude täitmiseks tähtaeg,

algab aegumistähtaja arvestamine selle tähtaja möödumisel. Seejuures ei või aegumistähtaeg

mingil juhul ületada kümmet aastat kohustuse tekkimise päevast. Paragrahv 202.

Aegumistähtaja peatumine

3. Kui pooled on kasutanud seaduses ettenähtud kohtuvälise vaidluse lahendamise

menetlust (lepitusmenetlus, vahendus, haldusmenetlus jne), peatub aegumistähtaja kulgemine

sellise menetluse läbiviimiseks seadusega kehtestatud tähtajaks, sellise tähtaja puudumisel -

kuueks kuuks vastava menetluse alustamise päevast.

Paragrahv 203. Aegumistähtaja katkemine

1. Aegumistähtaja kulgemine katkeb kohustatud isiku toimingutega, mis tunnustavad võlga.

2. Pärast katkemist algab aegumistähtaja kulgemine uuesti; katkemiseni möödunud aega ei

arvestata uue tähtaja hulka.

Paragrahv 204. Aegumistähtaja kulgemine rikutud õiguse kohtuliku kaitse korral

1. Aegumistähtaeg ei kulge alates kohtusse pöördumise päevast kogu rikutud õiguse kohtuliku

kaitse aja jooksul.

2. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, jätkub aegumistähtaja kulgemine üldkorras.

3. Kui pärast hagi läbivaatamata jätmist on aegumistähtaja järelejäänud osa lühem kui kuus

kuud, pikendatakse seda kuue kuuni, välja arvatud juhul, kui hagi läbivaatamata jätmise

põhjuseks oli hageja tegevus (tegevusetus). Paragrahv 314

1. Kui kohustus näeb ette või võimaldab määrata selle täitmise päeva või tähtaja

(perioodi), mille jooksul see tuleb täita (sealhulgas kui seda tähtaega arvestatakse hetkest, mil

teine pool täidab oma kohustused, või muude seaduses või lepingus sätestatud asjaolude

saabumisel), kuulub kohustus täitmisele sellel päeval või vastavalt igal ajal selle perioodi

jooksul.

2. Juhtudel, kui kohustus ei näe ette selle täitmise tähtaega ja ei sisalda tingimusi, mis

võimaldavad seda tähtaega määrata, samuti juhtudel, kui kohustuse täitmise tähtaeg on

määratud nõude esitamise momendiga, tuleb kohustus täita seitsme päeva jooksul arvates

päevast, mil võlausaldaja esitas nõude selle täitmiseks, kui kohustuse täitmine muuks tähtajaks

ei ole ette nähtud seadusega, teiste õigusaktidega, kohustuste tingimuste või ei tulene tavadest

või kohustuse olemusest. Kui võlausaldaja ei esita nõuet sellise kohustuse täitmiseks mõistliku

aja jooksul, on võlgnikul õigus nõuda võlausaldajalt täitmise vastuvõtmist, kui seaduse, muude

2-24-5280

õigusaktidega, kohustuse täitmise tingimustega ei ole ette nähtud teisiti või ei tulene see

tavadest või kohustuse olemusest.

Kohtu hinnangul on asjakohane ka advokaadi J M õiguslik hinnang nõude aegumist puudutavas

osas (dtl 520).

42. Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 196 lg 1 sätestab, et üldine aegumistähtaeg on kolm

aastat päevast, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva koodeksi paragrahvile 200. Vene

Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 200 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaja kulgemine päevast, mil isik

sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest ja sellest, kes on selle õiguse kaitse hagi

korral õige kostja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

J M on õiguslikus hinnangus selgitanud, et „vaadeldavas juhtumis on kannatanupoole õigused rikutud

teise poole valekinnituste tagajärjel asjaolude kohta. Järelikult oma õiguste rikkumisest saab

kannatanu Pool teada siis, kui saab teada nimetatud kinnituste ebausaldusväärsusest. Seega,

hagiaegumise tähtaeg asjaolude kohta valekinnituste andmisega tekitatud kahju väljamõistmise

nõudes algab päevast kui kannatanupool sai teada või pidi saama teada nimetatud kinnituste

ebausaldusväärsusest“.

43. Kohtule esitatud lepingust ega hagiavaldusest ei nähtu, milliseks tähtajaks kohustus kostja

hagiavalduse aluseks olevad kohustused (kinnitused) täitma.

Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 314 lg 2 sätestab, et juhtudel, kui kohustus ei näe ette selle

täitmise tähtaega ja ei sisalda tingimusi, mis võimaldavad seda tähtaega määrata, samuti juhtudel, kui

kohustuse täitmise tähtaeg on määratud nõude esitamise momendiga, tuleb kohustus täita seitsme

päeva jooksul arvates päevast, mil võlausaldaja esitas nõude selle täitmiseks, kui kohustuse täitmine

muuks tähtajaks ei ole ette nähtud seadusega, teiste õigusaktidega, kohustuste tingimuste või ei tulene

tavadest või kohustuse olemusest. Kui võlausaldaja ei esita nõuet sellise kohustuse täitmiseks

mõistliku aja jooksul, on võlgnikul õigus nõuda võlausaldajalt täitmise vastuvõtmist, kui seaduse,

muude õigusaktidega, kohustuse täitmise tingimustega ei ole ette nähtud teisiti või ei tulene see

tavadest või kohustuse olemusest.

44. Kohtule on esitatud 21.10.2018 e-kiri (dtl 468), milles hageja seaduslik esindaja D V märgib I

E muuhulgas, et „Kõik juriidilised toimingud alates Teie poolt * totaalse kontrolli kehtestamisest

projekti üle viisid meid selleni, et: a. Ehitustegevus peatus; b. Juriidiline töö korteriomanike

pretensioonide osas, mis puudutab viiviseid ja trahve, peatus; c. Sisenesime Järelevalvemenetlusse;

d. Esitatud vaidlustatud nõuded (mida palusin mitte esitada ja märkisin nende ilmselget

vaidlustusvõimet); e. 7. paragrahvi jõustumine; Oma kirjas pöörasin tähelepanu järgmisele: 1) Te

ei soovinud minuga kohtuda ja Teie otsust arutada; 2) Teie soovimatus arutada ühepoolset otsust

rikub meievahelisi kokkuleppeid juba topelt: 1. Otsuseid võtta vastu kollegiaalselt; 2. Kaitsa

ühiseid aktivaid (milliseid Teie sundisite meid ümber vormistama). Te ei toonud ühtegi kaine

mõistuse argumenti selleks, et põhjendada oma seisukohta pankrotist efektiivse väljumise osas. Tekib

selline tunne, et Teie* meelega tekitate eile kahju, kaldudes aga kõrvale arutamisest ja jättes oma

toiminguid põhjendamata, annate alust kahelda Teie kavatsustes täita korduvalt fikseeritud kirjalikke

partnerite vahelisi kokkuleppeid“ ning „Oma kirjas märkisite, et hakkame aktivate kaitsmise skeemi

teostama läbi kompromissi sõlmimise kaasomanikega, kuis see on ju paljasõnaline loosung, kuna:

1. Meie plaan ei teostu; 2. Plaani, kuidas saavutada kompromissi, Te ei esitanud, pealegi te isegi

keeldute kohtumast; 3. Lepingujärgne ehitustegevuse finantseerimine on peatatud;“.

45. Eeltoodud e-kirjas on hageja seaduslik esindaja viidanud nii pankrotile, ehitustegevuse

finantseerimise peatumisele, korteriomanike pretensioonidele ning ehitustegevuse peatumisele.

2-24-5280

Kohtu hinnangul on tõendatud, et hagi aluseks olevate kinnituste ebausaldusväärsusest oli hageja

teadlik hiljemalt 21.10.2018. Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 314 lg-s 2 sätestatule

pidanuks kostja omapoolsed kohustused täitma hiljemalt 7 päeva jooksul. Hageja on 05.08.2024

menetlusdokumendis selgitanud, et eelviidatud kiri vaid kinnitab, et hageja oli teadlik kostja

vastumeelsusest täita oma kohustusi seoses memorandumi allkirjastamisega (dtl 887). Seega on ka

hageja ise kinnitanud, et hageja sai hiljemalt 21.10.2018 teada kostja vastumeelsusest täita oma

kohustusi. Eelnevast tulenevalt pidi hageja saama teada ka oma väidetavast õiguste rikkumisest ja

õigest kostjast Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 200 lg 1 tähenduses.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 200 ei seo hagi aegumise

tähtaja kulgemise algust sellega, mil isik saab lõpliku kinnituse kohustuse rikkumise kohta ja/või

saab teada rikkumise kõrvaldamise võimatusest. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks, et

aegumistähtaja alguseks tuleb pidada hageja poolt esile toodud OOO Xxx pankroti väljakuulutamist.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hagi aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 21.10.2018, mil

hageja sai teada hagi aluseks olevate kinnituste ebausaldusväärsusest. Tulenevalt Vene Föderatsiooni

tsiviilkoodeksi § 196 lg-st 1 möödus aegumistähtaeg kolme aasta möödumisel, s.o 21.10.2021.

46. Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 202 lg 3 sätestab, et kui pooled on kasutanud seaduses

ettenähtud kohtuvälise vaidluse lahendamise menetlust (lepitusmenetlus, vahendus, haldusmenetlus

jne), peatub aegumistähtaja kulgemine sellise menetluse läbiviimiseks seadusega kehtestatud

tähtajaks, sellise tähtaja puudumisel - kuueks kuuks vastava menetluse alustamise päevast.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et sätte sõnastusest peatab aegumistähtaja selline vaidluse

lahendamise menetlus, mis on seaduses ettenähtud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetlus

(lepitusmenetlus, vahendus, haldusmenetlus) ja mille läbiviimiseks on üldjuhul seadusega

kehtestatud tähtaeg. Sellise tähtaja puudumisel peatub aegumistähtaeg kuueks kuuks vastava

menetluse alustamise päevast.

47. Pooled ei ole viidanud sellele, et pooled oleksid kasutanud seaduses ettenähtud kohtuvälise

vaidluse lahendamise menetlust Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 202 tähenduses. Selliseid

tõendeid kohtule ei ole ka esitatud. Hageja on viidanud hageja ja kostja vahel toimunud

läbirääkimistele, mis kohtu hinnangul ei ole hagi aegumise peatumise aluseks Vene Föderatsiooni

tsiviilkoodeksi § 202 tähenduses.

48. Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 203 lg 1 sätestab, et aegumistähtaja kulgemine katkeb

kohustatud isiku toimingutega, mis tunnustavad võlga. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt algab pärast

katkemist aegumistähtaja kulgemine uuesti; katkemiseni möödunud aega ei arvestata uue tähtaja

hulka.

Hageja on selgitanud, et pärast vaidluse tekkimist, mis oli seotud kostja kohustuste mittetäitmisega,

püüdsid pooled olukorda lahendada kompromisslepingu sõlmimise teel. Hageja loovutas oma

osaluse, tuginedes muuhulgas kostja lubadusele sõlmida kompromissleping krediitoritega. Kostja

omakorda kinnitas, et viib läbi vastavad läbirääkimised (mida kinnitab 8.05.2019 kiri koos

kompromisslepingu projektiga, vt lisa 2, dtl 894). See asjaolu näitab, et pooltel oli ühine tahe leida

lahendus ja täita lepingust tulenevad kohustused (dtl 887-888).

Kohtu hinnangul kuuluks säte kohaldamisele kui võlgnik (või tema esindaja) tunnustab nõuet

võlausaldaja suhtes ning nõude tunnustamine peab võlgnikult võlausaldajani jõudma tema tahte

kohaselt, selleks ei saa lugeda nõude tunnustamist muul ajendil tehtud avaldusega. Rahukokkuleppe

asjas nr A56-21769/2016 piiratud vastutusega ühingu XXXi maksejõuetuse (pankroti) kohta p. 5

2-24-5280

kohaselt on käesoleva rahukokkuleppe kohaselt võlgnik ja ehitusvõlausaldajad määranud kindlaks

järgmised tingimused ja tähtajad võlgniku kohustuste täitmiseks võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. Lepingust ei nähtu, et rahukokkuleppega oleks sõnaselgelt tunnustatud väidetavaid

hageja ja kostja OOO Xxx osaluse 16.08.2018 võõrandamislepingust tulenevaid kokkuleppeid. Kuigi

rahulepinguga võidi osaliselt täita sarnaseid eesmärke nagu hagis väidetud pooltevahelised

kokkulepped, ei saa kohtu hinnangul seda pidada käesoleva vaidluse kontekstis nõude

tunnustamiseks. Kohtu hinnangul ei saa ka läbirääkimiste pidamist pankrotimenetluse raames

käesolevas menetluses nõude tunnustamisena käsitleda.

Kohus märgib, et isegi kui pidada 08.05.2019 esitatud kompromissilepingu projekti saatmist kostja

poolt hageja ees nõuete tunnistamisena, oleks hageja nõue kostja vastu aegunud. Hageja esitas

käesolevas tsviilasjas esitatud haginõude (sama eseme ja alusega) vastuhagina tsiviilasjas nr 2-21-

7946 Harju Maakohtusse 15.07.2022. Vastuhagi esitamise hetkeks oli möödunud enam kui 3 aastat.

49. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on aegumise tõttu lõppenud ja

hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, teeb kohus TsMS § 449 lg

3 alusel asjas lõppotsuse ning asja edasi ei menetle.

Menetluskulude jaotus.

50. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1

tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

51. Kuna kohtule ei ole otsuse tegemise aja seisuga menetlusosaliste menetluskulude nimekirju

ning seisukohti menetluskulude osas esitatud, määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks TsMS

§ 177 lg-s 2 sätestatud korras. Selleks tuleb kostjal esitada kohtule menetluskulude nimekiri 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik