1-24-6415/85 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-24-6415

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-6415 (24233050617)

Kohtukoosseis

eesistuja Innokenti Menšikov, rahvakohtunikud Tarmo

Raud ja Alina Kalistratova

Kohtuistungi sekretär

Ilona Pudova

Tõlk

Aleksander Minin

Kriminaalasi

Vyacheslav Plotnikov süüdistuses KarS § 201 lg 2 p

1, § 215 lg 3 ja § 424 lg 2 järgi ning

Vladislav Kuzmin süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2

järgi üldmenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Priit

Tõnisson

Süüdistatav

Vyacheslav Plotnikov

isikukood 37601092216; Venemaa Föderatsiooni

kodakondsus; elukoht XXX; viibimiskoht Viru

Vangla; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub;

varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati

Harju Maakohtu 20.01.2017 otsusega KarS § 118 lg 1

p 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi 6 aasta ja 10 kuu pikkuse

vangistusega. Karistus on täidetud 05.07.2023;

kahtlustatavana kinni peetud 05–06.05.2024 ja

18.06.2024, Viru Maakohtu 20.06.2024 määrusega

kohaldati tõkendit vahistamine kaheks kuuks alates

18.06.2024; vahi all pidamise tähtaega pikendati Viru

Maakohtu 16.08.2024 määrusega 2 kuu võrra kuni

18.10.2024, Viru Maakohtu 10.10.2024 määrusega

pikendati vahi all pidamise tähtaega kuni 18.11.2024,

kohtu alla andmise määrusega 15.11.2024 jäeti tõkend

muutmata

Kaitsja

vandeadvokaat Andrei Matvejev määratud korras

Süüdistatav

Vladislav Kuzmin

isikukood 38807233722; määratlemata kodakondsus;

elukoht XXX; XXX; emakeel vene keel; töökoht

puudub; varem kriminaalkorras karistatud 3 korral,

viimati Harju Maakohtu 25.05.2022 otsusega KarS §

120 lg 1 järgi 1 aasta 1 kuu 29 päeva pikkuse

1-24-6415

vangistusega. Karistus on täidetud 21.07.2023;

kahtlustatavana kinni peetud 18–19.06.2024

Kaitsja

vandeadvokaat Ilya Zuev määratud korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 310, 311, 313, 315, maakohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Vyacheslav Plotnikov KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks

1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Vyacheslav Plotnikov KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2

(kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Vyacheslav Plotnikov KarS § 215 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks 6

(kuus) aastat vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista

Vyacheslav Plotnikovile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.05.2024–06.05.2024, s.o

2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Vyacheslav Plotnikovi kandmata

karistuseks vangistus 7 (aastat) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa)

päeva.

Vyacheslav Plotnikovi vangistuse kandmise algusajaks arvata tema vahistamise kuupäev

18.06.2024. a.

Vyacheslav Plotnikovile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

Süüdi tunnistada Vladislav Kuzmin KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1

(üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Vladislav Kuzmini karistusaja hulka tema eelvangistuses

viibimise aeg 18.06.2024–19.06.2024, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa)

päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus Vladislav Kuzminile kirjaliku teatisega, mis

ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Vladislav Kuzmini vanglasse

saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu Vladislav Kuzmin ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab

vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

1-24-6415

Tsiviilhagi

Rahuldada kannatanu I A (isikukood XXX) tsiviilhagi varalise kahju nõudes õigeksvõtul

põhinevalt.

TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, 5 alusel välja mõista Vyacheslav Plotnikovilt

varalise kahju hüvitis 1344 eurot I A kasuks. Väljamõistetud summa kanda I A

arvelduskontole nr XXX, Swedbank AS.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Vyacheslav Plotnikovilt Eesti

Vabariigi kasuks välja menetluskulud:

-

kaitsjatasu kohtueelses menetluses 680,76 eurot ja kohtumenetluses 3761,26 eurot, kokku

riigi õigusabi kulu summas 4442,02 eurot;

-

sundraha 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Vyacheslav Plotnikovil tuleb menetluskulud kogusummas

6657,02 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB

Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või kontole nr

EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Vyacheslav Plotnikov, 1-24-6415,

kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Vladislav Kuzminilt Eesti Vabariigi kasuks

välja menetluskulud:

-

kaitsjatasu kohtueelses menetluses 395,28 eurot ja kohtumenetluses 3164,56 eurot, kokku

riigi õigusabi kulu summas 3559,84 eurot;

-

sundraha 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Vladislav Kuzminil tuleb menetluskulud kogusummas

4888,84 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB

Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või kontole nr

EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Vladislav Kuzmin, 1-24-6415,

kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel:

-

teadmata omanikuga musta värvi T-särk ja päikeseprillid, mis asuvad Narva

politseijaoskonna hoiuruumis (I kd, tl 94);

1-24-6415

-

kaks sõiduki Volvo (reg.nr XXX) turvapatja, mis asuvad Narva politseijaoskonna

hoiuruumis (III kd, tl 33).

Kannatanu I A (isikukood XXX, e-post XXX) on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse

enda teavitamiseks Vyacheslav Plotnikovi ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud

tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, võib

apellatsiooni esitada ka kohtumenetluse pool, kes pole apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis

kättesaadav 20. juunil 2025.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav kohtu kantseleis

20.06.2025. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

1.Vyacheslav Plotnikovi, keda on varasemalt karistatud Harju Maakohtu 20.01.2017 otsusega

KarS § 200 lg 2 p 7 alusel ning mille kvalifikatsiooni üheks osateoks on muu hulgas vargus, ja

Vladislav Kuzmini süüdistatakse ühises grupis võõra vallasasja omavolilises kasutamises.

18.06.2024 kella 12 paiku lõi Vyacheslav Plotnikov Vladislav Kuzmini juuresolekul XXX maja

ees kahel korral käega näkku V K , tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastuse katkise huule

näol. Pärast lööke V K lahkus oma korterisse. Umbes 10 minutit pärast toimunut läksid

Vyacheslav Plotnikov ja Vladislav Kuzmin V K XXX asuva korteri ukse taha ja koputasid

tugevalt uksele. Kui V K ukse lahti tegi, nõudis Vyacheslav Plotnikov temalt mootorsõiduki

Ford Mondeo, reg.nr XXX, võtmeid, öeldes korduvalt „Anna auto võtmed!“. Nii Vyacheslav

Plotnikov kui Vladislav Kuzmin viibisid sel ajal hoone koridoris korteriukse vahetus läheduses.

V K , olles tema suhtes kasutatud vägivalla vahetu mõju all ning kartes, et tema suhtes

pannakse toime taaskord vägivallakuritegu, andis vastu tahtmist üle sõiduki võtmed Vyacheslav

Plotnikovile. Seejärel lahkusid Vyacheslav Plotnikov ja Vladislav Kuzmin hoonest ning

sisenesid saadud võtmega sõidukisse, mis asus XXX maja juures. Vyacheslav Plotnikov käivitas

ilma omaniku loata sõiduki ja sõitis koos Vladislav Kuzminiga Püssi linna. Seejärel sõideti edasi

XXX külas asuvasse J tallu. Sõites vahetati kohti ning sõidukit juhtisid täpselt tuvastamata

järjekorras ja pikkusega nii Vladislav Kuzmin kui Vyacheslav Plotnikov.

Seega pani Vyacheslav Plotnikov toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise

grupi poolt, kui see on toime pandud vägivallaga ehk KarS § 215 lg 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

1-24-6415

Vladislav Kuzmin pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt

ehk KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.Täiendavalt süüdistatakse Vyacheslav Plotnikovi selles, et tema isikuna, keda on Harju

Maakohtu 20.01.2017 otsusega karistatud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, sai 05.05.2024 enda

valdusesse I A mootorsõiduki Volvo S40, reg. nr XXX koos selle võtmega ning pööras tema

valduses olnud võõra sõiduki ebaseaduslikult koos võtmega enda kasuks. Sõiduki väärtuseks oli

1600 eurot. Seejärel nõudis Vyacheslav Plotnikov 05.05.2024 kella 9 paiku XXX asuva hoone

juures I A 50 eurot sõiduki asukoha ütlemise ja sõiduki võtmete tagastamise eest. I A ei olnud

nõus Vyacheslav Plotnikovile raha andma. Raha I A mitte saanuna ei andnud Vyacheslav

Plotnikov sõidukit ega selle võtmeid I A tagasi, vaid 05.05.2024 kella 10.20 paiku sõitis

sõiduki omaniku tahte vastaselt alkoholijoobes ülalnimetatud sõidukiga Sillamäel mööda Kesk

tänavat ja põhjustas liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduk hävines. Vyacheslav

Plotnikovi tegevus tekitas I A varalist kahju 1344 eurot.

Seega pani Vyacheslav Plotnikov toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult

enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ehk KarS § 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.Lisaks süüdistatakse Vyacheslav Plotnikovi süüdistatakse selles, et tema, keda on karistatud

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8610 muu hulgas

KarS § 424 alusel, juhtis uuesti 05.05.2024 kella 10.20 paiku Sillamäel Kesk tänaval

mootorsõidukit Volvo S40, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus

tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,99 mg/l. Seejuures puudus Vyacheslav Plotnikovil

kehtiv vastava kategooria juhtimisõigus ning samuti põhjustas ta liiklusõnnetuse, põrgates kokku

mootorsõidukiga BMW X5, reg. nr XXX. Sellise käitumisega rikkus Vyacheslav Plotnikov

liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Vyacheslav Plotnikov toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis

ehk KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Kohtuistung

4.Süüdistatav Vyacheslav Plotnikovi tunnistab end täielikult süüdi vaid mootorsõiduki

juhtimises joobeseisundis. Samuti võtab ta kannatanu I.A tsiviilhagi omaks. Tema

kaitseversiooniks on see, et kannatanu K andis talle oma auto kasutamiseks vabatahtlikult, ilma

vägivalla või ähvardusteta ning ta ei kavatsenud I A autot endale jätta ega küsinud raha auto

tagastamise eest.

Süüdistatav Vladislav Kuzmin oma süüd ei tunnista ning väidab samuti, et kannatanu V. K autot

kasutas ta koos V.Plotnikoviga kannatanu vabatahtlikul nõusolekul.

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

5.Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja

ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse

teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis

kohus veendumusele, et süüdistatavate süü nendele inkrimineeritud kuritegude toimepanemises

on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

1-24-6415

V.Plotnikovi süüdistus KarS §§ 201 lg 2 p 1 ja 424 lg 2 järgi

6.Kohtuistungil puudus igasugune vaidlus selles osas, et V.Plotnikov sai 05.05.2024 enda

valdusesse I A mootorsõiduki Volvo S40, reg. nr XXX koos selle võtmega, seejärel ei andnud

V.Plotnikov sõidukit ega selle võtmeid I A tagasi, vaid 05.05.2024 kella 10.20 paiku sõitis

alkoholijoobes ülalnimetatud sõidukiga Sillamäel mööda Kesk tänavat ja põhjustas

liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduk hävines ning V.Plotnikovi tegevus tekitas I A

varalist kahju 1344 eurot.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et V.Plotnikov juhtis uuesti 05.05.2024 kella 10.20 paiku

Sillamäel Kesk tänaval mootorsõidukit Volvo S40, registreerimismärgiga XXX, olles

alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,99 mg/l. Seejuures

puudus V.Plotnikovil kehtiv vastava kategooria juhtimisõigus ning samuti põhjustas ta

liiklusõnnetuse, põrgates kokku mootorsõidukiga BMW X5, reg. nr XXX.

Antud faktid on tõendatud kohtuistungil uuritud isiklike ning dokumentaalsete tõenditega ja

omaks võetud ka süüdistatav V.Plotnikovi poolt.

7.Dokumentaalsed tõendid (liiklusõnnetuse skeem (KT 1 lk 39), sündmuskoha vaatlusprotokoll

fototabeliga (KT 1 lk 31-38), linnakaamera videosalvestis Kesk tänavalt koos sellest tehtud

vaatlusprotokolliga (KT 1 lk tl 29-30a ja DVD-plaat) kinnitavad seda, et 05.05.2024 kella 10.20

paiku sõitis sõiduk Volvo S40, reg. nr XXX Sillamäel mööda Kesk tänavat ja põhjustas

liiklusõnnetuse, põrgates kokku mootorsõidukiga BMW X5, reg. nr XXX.

Tõendusliku alkomeetri tulemused (KT 1 lk 41,42) kinnitavad, et 05.05.2024 kell 11.02 mõõdeti

Vyacheslav Plotnikovil alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri tulemuseks oli vähemalt 0,99

mg/l, 05.05.2024 kell 12.14 mõõdeti Vyacheslav Plotnikovil alkoholijoove, tõendusliku

alkomeetri tulemuseks oli vähemalt 0,84 mg/l.

Õiend liiklusregistrist (KT 1 lk 44-46) kinnitab, et Vyacheslav Plotnikovil puudub kehtiv

juhtimisõigus ning sõiduk Volvo S40, reg.nr XXX , kuulub I A .

Tunnistaja D S selgitas kohtule, et ta viibis autos BMW, millega põrkas kokku auto Volvo,

mille roolis oli V.Plotnikov, kellel olid joobele viitavad tunnused.

Tunnistaja A P selgitas kohtus, et kui ta sai teada sellest, et XXX V.Plotnikov istus I.A auto

rooli ja tegi avarii, siis läks I.A juurde, et rääkida toimunust.

Kohus on seisukohal, et toimiku juurde lisatud CD-plaat koos vaatlusprotokolliga (KT 1 lk 1-

14), kus on salvestatud ja vaadeldud vestlus Plotnikova ja A vahel mingit tõenduslikku väärtust

ei oma.

8.Antud asjas aga kuulub lahendamisele küsimus, kas süüdistuses märgitud tegevus moodustab

süüdistatav V.Plotnikovile inkrimineeritud omastamise koosseisu või mitte kuna süüdistatav

väidab, et tal puudus igasugune tahtlus sõiduauto omastamiseks, samuti eirab ta, et küsis

kannatanu I.A raha võtmete tagastamise ja sõiduki asukoha näitamise eest.

Kohus on seisukohal, et ülalnimetatud asjaolud on tõendatud alljärgnevate tõenditega.

9.Kannatanu I.A ütluste kohaselt, ta lubas N.A (kellega koos viibis tol hetkel ka V.Plotnikov)

kasutada enda mootorsõidukit kuna N.A lubas, et homme hommikul paigutab ta auto parklasse

1-24-6415

ja tagastab autovõtmed. Hommikul kella 09.00 paiku tema juurde tulid V.Plotnikov ja Sergei-

nimeline isik. V.Plotnikov ütles talle, et „auto on peidetud teises kohas ning kui tahad võtmeid

tagasi saada, siis anna 50 eurot“. Ta keeldus raha andmast, tuli tagasi korterisse ja mõne aja

pärast helistati talle politseist ja öeldi, et tema autoga toimus liiklusõnnetus. Hiljem sai teada

V.Plotnikovi abikaasa käest, et just V.Plotnikov, roolis olles, tegi tema autoga avarii. Auto

taastamisele ei kuulu.

Tunnistaja N G kinnitas, et I.A juurde tuli hommikul V.Plotnikov ja kolmas isik, I.A läks

nende juurde õue, siis tuli tagasi ja ütles, et tema käest nõutakse 50 eurot autovõtmete

tagastamise ja auto asukoha näitamise eest.

10.Kohtul puuduvad igasugused alused arvata, et kannatanu ja tunnistaja andsid valeütlusi selle

kohta, et süüdistatav nõudis raha autovõtmete tagastamise ja sõiduki asukoha näitamise eest.

Kohus hindab süüdistatava ütlusi, millega ta neid asjaolusid eitab, kui ütlusi, mis on antud

eesmärgiga vähendada oma vastutust toimepandud kuriteo eest kuna V.Plotnikovi need ütlused

ei ole kooskõlas teiste tõenditega ning seetõttu ei ole ütlused usaldusväärsed.

Võõra vara varjamise ning kasutamisega manifesteeris V.Plotnikov enda omastamistahet. Sõiduk

oli süüdistatava jaoks võõras vara ning ta teadis, et sõiduki omanik nõuab sõiduki tagastamist.

V.Plotnikovil ei olnud õigust sõidukit vallata ja kasutada. V.Plotnikovi valdus sõiduki üle oli

ebaseaduslik. Võõra vara enda kasuks pööramine täidab omastamise koosseisu.

Siinkohal tugineb kohus ka kohtupraktikale, kust tuleneb, et näiteks võib omastamistahte

manifesteerimisega olla tegemist siis, kui valdaja toimetab kasutatava asja asukohta, mida

omanik ei tea (RKKKo nr 3-1-1-99-15 p 30). Seda süüdistatav V.Plotnikov tegigi.

Kohus oli seisukohal, et V.Plotnikov pani omastamise toime otsese tahtlusega. Süüdistatav

teadis, et tegemist on võõra varaga, ta tahtis seda omastada ning tegi seda.

Ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on toimepandud otsese tahtlusega. Süüdistatav

teadis, et ta on alkoholi tarvitanud ning vaatamata sellele tahtis autot juhtida ja tegi seda.

V.Plotnikovi süüdistus KarS §215 lg 3 ja V.Kuzmini süüdistus KarS § 215 lg 2 p 2 järgi

11.Kohtuistungil puudus igasugune vaidlus selles osas, et 18.06.2024 kella 12 paiku lõi

Vyacheslav Plotnikov Vladislav Kuzmini juuresolekul XXX maja ees tekkinud konflikti käigus

kahel korral käega näkku V K . Pärast lööke V K lahkus oma korterisse. Siis K andis

Vyacheslav Plotnikovile mootorsõiduki Ford Mondeo, reg.nr XXX, võtmeid. Seejärel lahkusid

Vyacheslav Plotnikov ja Vladislav Kuzmin hoonest ning sisenesid saadud võtmega sõidukisse,

mis asus XXX maja juures ja mõlemad sõitsid Püssi linna. Seejärel sõideti edasi XXX asuvasse J

tallu, kus neid peeti kinni.

Eelnimetatud asjaolud on tõendatud kohtuistungil uuritud isiklike ning dokumentaalsete

tõenditega ja omaks võetud ka süüdistatavate poolt.

Tunnistajate L A , R L , A K ütlustega ning samuti dokumentaalsete tõenditega (sõiduki

teisaldamise akt (KT 1 lk 156), asitõendite vaatlusprotokollidega ( KT 1 lk 163-202),

politseiametnike rinnakaamerate J talu videosalvestised ja nendest tehtud vaatlusprotokoll (KT 1

lk 132-144) on tõendatud see, et V.Kuzmin ja V.Plotnikov sõitsid kannatanu sõiduautoga XXX

asuvasse tallu, kus politseitöötajad leidsid neid koos K autoga üle ja pidasid kinni.

Kõik ülalnimetatud tõendid kinnitavad asjaolusid, mille üle puudub igasugune vaidlus, samal ajal

nad ei vasta selle episoodi põhiküsimusele, mis asjaoludel said süüdistatavad kätte K

1-24-6415

sõiduautot, kas võtmete ja auto üleandmine süüdistatavatele kannatanu poolt oli vabatahtlik, st

kas süüdistatavad kasutasid kannatanu K autot seaduslikult või seadusevastaselt. Sellega seoses

puudub igasugune vajadus neid tõendeid põhjalikumalt analüüsida.

See, et vahetult enne sündmust lõi süüdistatav V.Plotnikov kannatanut käega näkku, on

tõendatud nii kannatanu ütlustega, kui ka tunnistaja V.N ütlustega. V.N selgitas, et viibis tol

hetkel XXX maja õues, kohal viibisid muuhulgas ka Kuzmin, Plotnikov ja K . Nad tarvitasid

koos alkoholi. K rääkis Plotnikovi kohta „halbu sõnu“ ning Plotnikov „oli 2 korda andnud

laksu vastu põske sellele mehele… ta veel seisis, pisut karjus midagi ja läks koju… ta karjus, et

sul ei ole õigust, kohtan sind, me veel räägime sinuga“. Natuke hiljem ta nägi enda korteri

aknast, et Kuzmin istus K i auto rooli, Plotnikov istus tema kõrval ja nad sõitsid minema.

Kannatanu löömist V.Plotnikovi poolt nägi pealt ka süüdistatav V.Kuzmin („nii vihjamisi nägin,

aga ei pööranud sellele tähelepanu“).

12.Kohus on seisukohal, et süüdistatav V.Plotnikovi löögid tekitasid kannatanule V. K valu ja

kehavigastusi. Seda, et kannatanul oli huul katki, räägib tunnistaja V V (kohale saabunud

politseinik). V K läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (KT 1 lk 97-101) kinnitab samuti, et

18.06.2024 oli kannatanu alumine huul katki ja selle ümber näha verejälgi. Kannatanu löömist ei

eita ka süüdistatav V.Plotnikov („ma kaks korda teda lõin“). Kohus on seisukohal, et pole

eluliselt usutav, et kannatanu sai kehavigastusi teistel asjaoludel, kuna pärast teda löömist

politsei saabumiseni viibis kannatanu enda korteris.

Kohus asub seisukohale, et nii V.Plotnikov, kui ka V.Kuzmin (kes viibis V.Plotnikovi ja K

vestluse juures) olid teadlikud, et varem kasutatud vägivald survestab kannatanut auto võtmete

üleandmise nõudmisel ning süüdistatav V.Plotnikov kasutas seda survet tahtlikult, olles teadlik,

et kannatanu on eelnevalt ära hirmutatud tema poolt, mistõttu ei julge V. K talle keelduda ja

annab talle auto võtmed üle. Peale selle, ei ole vähetähtis ka asjaolu, et V. K näol on tegemist

eaka inimesega, kes objektiivselt ei ole võimeline osutada füüsilist vastupanu kahele nooremale

mehele.

Vastavalt kannatanu V. K ütlustele, ta andis enda auto võtmed ära V.Plotnikovile (kelle juures

viibis ka V.Kuzmin) oma tahte vastaselt. Ta väljendas oma mittenõusolekut oma autot ära andma

muuhulgas sõnadega „kas katus hakkas sõitma, et teil võtmeid vaja“, mis on ühiselt mõistetav,

kui keeldumine. Samal ajal, ta oli ära hirmutatud, kuna „olin šokis, kui mind ähvardatakse ning

andsin võtmed ära“. Prokuröri küsimusele „Mis tooniga see nõue siis esitatud oli teile?“ vastas

kannatanu, et „ oli justkui ähvardus. Et kui ei anna võtmeid või jumal hoidku kellegile teatad“.

Samuti, vastates prokuröri küsimustele, vastas kannatanu „Hirm oli, et miks hirmu ei olnud. Mul

on ainult üks käsi on töökorras ja vastu hakata ei saaks. Ei tahtnud, et nad siseneksid

korterisse… muidugi hirm oli. Kui ei oleks, siis ei annaks võtmeid. Oli arusaamatu, mis neil

mõtetes on“.

Eeltoodu lähtudes, asub kohus seisukohale, et kannatanu nõusolek tema auto kasutamiseks ei

olnud vabatahtlik ning mõlemad süüdistatavad olid sellest teadlikud.

13.Tuleb nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et pole eluliselt usutav, et kannatanu annaks

võõrasele inimesele enda sõiduautot vabatahtlikult, võttes arvesse ka seda, et vahetult enne seda

kasutas see inimene vägivalda tema suhtes ning kannatanu ka teadis, et mõlemad süüdistatavad

on alkoholijoobe seisundis. Peale selle väärib tähelepanu, et kannatanu tol hetkel ei olnud

sõbralikult meelestatud V.Plotnikovi suhtes. Sellest räägib, muuhulgas, ka tunnistaja V.N .

See, et kannatanu V. K ei olnud nõus enda auto üleandmisega süüdistatavatele, tuleneb,

muuhulgas, ka süüdistatava kõnest häirekeskusele (KT 1 lk 82-87). Kannatanu algusest peale

1-24-6415

seob auto võtmete üleandmist just vägivalla kasutamisega tema suhtes süüdistatav V.Plotnikovi

poolt (vt vestlus kohale saabunud politseiametnikuga, KT 1 lk 88-97).

Tõsi, et politsei väljakutsumise ja kohale saabumise ajal oli kannatanu V. K purjus (sellest

räägib, muuhulgas, ka tunnistaja V V ), samal ajal nii eeluurimisel, kui ka kohtus olid kannatanu

ütlused auto võtmete üleandmise asjaolude kohta järjepidevad, mistõttu puudub kohtul igasugune

alus neis kahelda.

Tunnistaja A.P väide, et sündmuse päeval ütles talle kannatanu, et ta andis V.Plotnikovile auto

võtmed vabatahtlikult on ümberlükatud ülalpool analüüsitud tõenditega. Kohus suhtub A.P

ütlustesse umbusklikult ka seetõttu, et tegemist on süüdistatava abikaasaga, kelle huvides on

V.Plotnikovi olukorra maksimaalne leevendamine.

14.Kohtus uuris kohtuistungil ka vestlust, mis toimus süüdistatav V.Kuzmini ja kannatanu V. K

vahel (KT 1 lk 71-75). Kaitsja on seisukohal, et sellest vestlusest tuleneb, et kannatanu V. K

tunnistab, et andis autot süüdistatavatele üle vabatahtlikult. Kohus selle arvamusega ei soostu.

Selles vestluses nii V.Kuzmin, kui ka V. K räägivad sellest, et V.Plotnikov lõi kannatanut

näkku. V.Kuzmin isegi vabandab selle eest. Siis V.Kuzmin hakkab survestama kannatanut, et ta

nõustuks süüdistatavatele kõige sobivama versiooniga toimunust.

Samal ajal, vestlusest ei tulene, et kannatanu andis autot süüdistatavatele üle vabatahtlikult.

Vestluse sisu ei anna mitte mingit alust, et niimoodi arvata.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistus on leidnud tõendamist ka selles osas.

Nimetatud kuriteo koosseisu puhul puudub igasugune vajadus tuvastada, kes juhtis ärandatud

autot – kas üksnes V.Kuzmin või V.Kuzmin ja V.Plotnikov kordamööda. Kohtupraktika on

asunud seisukohale, et mootorsõiduki ajutine kasutamine võib seisneda ka teos, millega

tarbitakse sõiduki kasulikke omadusi. Seega on mootorsõiduki kasutaja ja järelikult

kaastäideviija on isik, kes üksnes sõidab ära ärandatud mootorsõidukis (RKKK 3-1-1-33-04 p 8).

15. Kohus on seisukohal, et V.Plotnikov pani KarS §215 lg 3 ettenähtud kuriteo toime otsese

tahtlusega. Ta teadis, et kannatanu andis temale auto võtmed üle, kartes vägivalda jätkamist ning

seda, et kannatanu nõusolek on sunnitud, tahtis kasutada sellisel viisil saadud autot ning tegi

seda.

Kohus on seisukohal, et V.Kuzmin pani KarS §215 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toime vähemalt

kaudse tahtlusega – ta pidi vähemalt möönma, et kannatanu nõusolek on sunnitud kuna iga

keskmiselt mõistlik inimene peab aru saama, et vahetult enne vara üleandmise nõudmist löödud

inimene ei anna nõusolekut oma vara kasutamiseks enda peksjale vabatahtlikult. Vaatamata

sellele ta tahtis kasutada kannatanu autot ning tegi seda.

Kohtu seisukoht karistuse osas

16.KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatav V.Plotnikovi karistus

V.Plotnikovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistatav korduvalt

kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt karistatud vangistusega sh varavastase ja

vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt

1-24-6415

peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Sellega seoses V.Plotnikovi

karistamine rahalise karistusega KarS § 201 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ei vasta

karistuse mõistmise eesmärgile. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik

mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega.

Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise

üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr.

Seadusandja on KarS § 201 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud

rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus

sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud.

Seadusandja on KarS § 215 lg 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud

kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära

keskmiseks määraks 6 aastat.

Seadusandja on KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud

kuni neljaaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks

määraks 2 aastat.

Hinnates V.Plotnikovi teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodid arv,

teo toimepanemise tehiolud, siis kõneleb see süüst, mis on võrdeline keskmise määra.

Karistust raskendavate asjaolude esinemisele kohtumenetluse pooled ei viidanud. Süüdistatava

puhul karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes esineb kahetsuse avaldamine KarS §424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise osas. Kõike eelnevat silmas pidades asub kohus

seisukohale, et V.Plotnikovi tuleb KarS § 201 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest

mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune tähtajaline vangistus, KarS § 215 lg 3 sätestatud

kuriteo toimepanemise eest mõista karistuseks 6 aasta pikkune tähtajaline vangistus ning KarS §

424 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõista karistuseks 2 aasta pikkune tähtajaline

vangistus.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista V.Plotnikovile

liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

Kohtu seisukoht V.Plotnikovi riigist väljasaatmise osas

17.Süüdistatav V.Plotnikovi puhul taotleb prokuratuur kohaldada KarS § 54 lg 1 alusel tema

suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist kuni 3-ks

aastaks. Taotlus on motiveeritud sellega, et süüdistatav on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel on

olemas ka kehtivad kriminaalkaristused.

Vastavalt KarS § 54 lg-le 1, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja

karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise

koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks.

Tõepoolest on süüdistatav V.Plotnikov Venemaa kodanik ning talle mõistetakse karistuseks

vangistus, st formaalsed eeldused KarS § 54 lg 1 kohaldamiseks on olemas.

Kohus on aga seisukohal, et antud juhul lisakaristus ei kuulu kohaldamisele.

1-24-6415

Kohtupraktika (vt RKKo otsus nr 3-1-1-38-09) on asunud seisukohale, et kaaludes süü suurusest

tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega tehtavat kahju,

tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või

on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta

on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja

lähisugulased elavad siin. Nimetatud asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on

asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad

väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks esinema eriti mõjuvad

põhjendused.

Süüdistatav elab pikaajaliselt Eestis. Eestis elab ka tema XXX A P ning nende alaealine laps, st

süüdistatava puhul on tegemist piisavalt integreerunud välismaalasega. Samal ajal mingeid

tihedaid sidemeid Vene Föderatsiooniga süüdistataval tuvastatud pole. Kohtu hinnangul, taolises

olukorras isiku väljasaatmiseks peab olema väga tõsine põhjus ning süüdistatava süüaste peab

olema vähemalt üle keskmise määra. Kohus aga hindas süüdistatav V.Plotnikovi süü suurust

keskmisena.

Kohus on seisukohal, et antud juhul puuduvad mingid tõsised asjaolud, mis kaaluvad üles

väljasaadetu perekondlike sidemete (eelkõige naise ning alaealise tütrega sidemete) katkemise.

Kohtu arvates, kui mõista süüdistatavale ka väljasaatmise, siis määratakse süüdistatavale tema

süü suurust ületav karistus.

Süüdistatav V.Kuzmini karistus

18.V.Kuzmini suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistatav korduvalt

kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt karistatud vangistusega. Kohtupraktikas

omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt

raskemaks. Sellega seoses V.Kuzmini karistamine rahalise karistusega KarS § 215 lg 2

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ei vasta karistuse mõistmise eesmärgile. Kohus on

seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega.

Seadusandja on KarS § 215 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud

rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus

sanktsioonimäära keskmiseks määraks 1 aastat ja 6 kuud.

Hinnates V.Kuzmini teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodide arv,

teo toimepanemise tehiolud, siis kõneleb see süüst, mis on võrdeline keskmise määra.

Karistust raskendavate või kergendavatele asjaolude esinemisele kohtumenetluse pooled ei

viidanud. Kõike eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et V.Kuzmini tuleb KarS § 215

lg 2 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune

tähtajaline vangistus.

Tsiviilhagi

19.Käesolevas kriminaalasjas on kannatanud I A esitanud Vyacheslav Plotnikovi vastu

tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.

1-24-6415

Süüdistatav Vyacheslav Plotnikov on kohtuistungil tunnistanud enda vastu esitatud nõuet võttes

hagiavalduse õigeks. Nõue puudutab Vyacheslav Plotnikovi poolt toime pandud võõra vallasasja

ebaseaduslikult enda kasuks pööramist, s.o. KarS § 201 lg 2 p 1 sätestatud kuriteoga tekitatud

kahju hüvitamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus võtab

süüdistatava õigeksvõtu vastu ja rahuldab kannatanu haginõude Vyacheslav Plotnikovi vastu

täies ulatuses süüdistatava poolt õigeks võetud osas. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus

käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse põhjendava ja

kirjeldava osa.

Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ja mõistab

Vyacheslav Plotnikovilt välja I A kasuks 1344 eurot.

Menetluskulud

20.KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse

kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha

(KrMS § 175 lg 1 p 9), kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja

kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4). KrMS § 180 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid

määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid.

Vyacheslav Plotnikovi määratud kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev esitas kohtule taotlused

riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks:

02.12.2024 summas 483,12 eurot; 03.12.2024 summas 43,92 eurot; 16.12.2024 summas 73,20

eurot; 07.01.2025 summas 175,68 eurot; 10.01.2025 summas 43,92 eurot; 06.05.2025 summas

2604,70 eurot; 07.05.2025 summas 336,72 eurot.

Tartu Ringkonnakohtu 23.01.2025 määrusega jäeti Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a määrus

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. OÜ-le Advokaadibüroo Andrei Matvejev määrati

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 219,60 eurot

(sealhulgas käibemaks 39,60 eurot) ja arvati see summa menetluskulu hulka.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusega 05.03.2025 määrati Advokaadibüroole Andrei

Matvejev Vyacheslav Plotnikovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 87,84

eurot (sh käibemaks 15,84 eurot), kindlaksmääratud tasu loeti menetluskulude hulka.

Kohus rahuldab kaitsja 07.01.2025 tasutaotluse osaliselt summas 131,76 eurot (sh käibemaks) ja

06.05.2025 tasutaotluse osaliselt summas 2341,18 eurot (sh käibemaks).

06.05.2025 tasutaotluse nr 353693_24-10-138468 kohaselt on kaitsjal 31.12.2025 kulunud 180

minutit määruskaebuse koostamise peale. Kaitsja taotleb toimingu eest riigi õigusabi tasu 263,52

(sh käibemaks 47,52) euro hüvitamise kindlaksmääramist. Tartu Ringkonnakohus määras

23.01.2025 määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 219,60

eurot (sh käibemaks), mistõttu ei ole põhjendatud uuesti sama toimingu eest tasu määrata. Seega

kohus loeb tasutaotluse alusel menetluskulude hulka 2341,18 eurot (sh käibemaks).

07.01.2025 tasutaotluses nr 345708_24-10-138468 kohaselt on kaitsjal 31.12.2024 kulunud 120

minutit vahistamise elektroonilise järelevalvega asendamise taotluse koostamiseks ja

1-24-6415

esitamiseks. Kohus leiab, et taotluse koostamisele kulutatud aeg 120 minutit ei ole põhjendatud.

Kaitsja esitas samal päeval määruskaebuse vahistamise osas ning elektroonilise järelevalve

kohaldamise ja määruskaebuse põhjendused kattuvad. Neil asjaoludel määrab kohus kaitsjale

tasu kokku 108 eurot (90 minutit), millele lisandub käibemaks 23,76 eurot. Seega kohus loeb

tasutaotluse alusel menetluskulude hulka 131,76 eurot (sh käibemaks).

Kohus loeb ülejäänud tasutaotlused menetluskulu osas põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks

nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas.

KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus Vyacheslav Plotnikovilt

Eesti Vabariigi kasuks välja määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kohtueelses menetluses

680,76 eurot ja kohtumenetluses 3761,26 eurot, kokku riigi õigusabi kulu summas 4442,02 eurot

ning sundraha 2215 eurot. Kohus peab põhjendatuks arvestades Vyacheslav Plotnikovi

majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid KrMS § 180 lg 3 alusel

menetluskulude tasumise ajatada, võimaldades menetluskulud kogusummas 6657,02 eurot

tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Vladislav Kuzmini määratud kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev esitas kohtule taotlused riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks:

16.12.2024 summas 731,88 eurot ja 07.05.2025 summas 2432,68 eurot. Kaitsjatasu taotlused

sisaldavad nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtmenetluseks ettevalmistamisest

tingitud kulu. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks nii

menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas.

KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõistab kohus Vladislav Kuzminilt Eesti

Vabariigi kasuks välja määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kohtueelses menetluses 395,28

eurot ja kohtumenetluses 3164,56 eurot, kokku riigi õigusabi kulu summas 3559,84 eurot ning

sundraha 1329 eurot. Kohus peab põhjendatuks arvestades Vladislav Kuzmini majanduslikku

olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumise

ajatada, võimaldades menetluskulud kogusummas 4888,84 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

21.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega

toimimise viisi kohta.

Vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4 hävitada kohtuotsuse jõustumisel teadmata omanikuga musta

värvi T-särk ja päikeseprillid ning kaks sõiduki Volvo (reg.nr XXX ) turvapatja, mis asuvad

Narva politseijaoskonna hoiuruumis (I kd, tl 94; III kd, tl 33).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Tarmo Raud

Alina Kalistratova

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

Viru MK 30.05.2026 kohtuotsus on osaliselt tühistatud 10.02.2026 Tartu Ringkonnakohtu

otsusega.