2-24-147237/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-147237

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-147237

Tsiviilasi

WOODVISION OÜ hagi L. S.-H. vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks. Hagi hind 6 563,27 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: WOODVISION OÜ (registrikood 14646674)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Sorga (e-

post menetlus@emerald.legal)

Kostja: L. S.-H. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Priit Kirotar (e-post

priit.kirotar@lmp.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 22.09.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata WOODVISION OÜ hagi L. S.-H. vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Menetluskulud jätta WOODVISION OÜ kanda.

3. Rahuldada L. S.-H. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

4. Välja mõista WOODVISION OÜ-lt menetluskulud summas 5 171,05 eurot (sh

käibemaks) L. S.-H. kasuks.

5. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb WOODVISION OÜ-l tasuda L. S.-

H.le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 171,05 eurot)

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagiavaldus

1. Kohtule 05.02.2025. a esitatud hagiavalduse kohaselt valmistas ja paigaldas hageja kostjale

aadressile xxx, Tallinn, puidust piirdeaia koos vundamendiga 9652,60 euro eest, kuid kostja

jättis töö eest osaliselt tasumata (põhivõlg hagi esitamise ajal 5773,00 eurot). Pooltel on

vaidlus aia kvaliteedi, samuti töö tähtaegsuse osas.

2. Pooled sõlmisid 2024. a töövõtulepingu aadressile XXX, Tallinnas piirdeaia ehitamiseks.

Hageja poolt osalesid töövõtulepingu sõlmimisel ja täitmisel hageja juhatuse liige H. K.

ning kostja poolelt kostja ise ning tema vend T. L.. T. L. saatis hagejale 01.04.2024 e-kirja,

paludes hinnapakkumist L. S.-H. nimele aadressile XXX puidust aia ehitamiseks vastavalt

e-kirjale lisatud fotole. Hageja saatis 01.04.2024 kostjale pakkumuse nr 100392, pakkudes

aia ehitust „Aed puidust 1,5m erilahendus värvitud hall+paigaldus“ hinnaga 6466 eurot

koos käibemaksuga. Lähtuvalt kostja 07.05.2024 päringust saatis hageja kostjale

07.05.2024 e-kirja aia eskiislahenduse kohta (mõlemad e-kirjad lisa 4) koos kavandatava

aia fotoga ja aia eskiislahendusega. Lisas 4 on hageja selgitanud kostjale ka aia ehitamise

tehnilisi küsimusi. Kostja sellele lahendusele vastuväiteid ei esitanud. Lähtuvalt poolte 05.-

08.07.2024 e-kirjavahetusest tellis kostja hagejalt ka aia vundamendi ehituse hinnaga

2037,40 eurot (1670+käibemaks 22%). Kostja aktsepteeris nendes kirjades nii hinna kui ka

selle, et aia ehitamine toimub augustis 2024, sest enne aia ehituse algust toimus kinnistul

kivisillutise paigaldus ning kostjal polnud 2024 juulis ka ehitusluba.

3. Kostja soovis 23.07.2024 ka prügikonteineri nn. sahtli ehitust ning hageja aktsepteeris selle

23.07.2024 tingimusel, et võetakse aluseks m2 hind. Selle tõttu muutus aia vundament

suuremaks ja keerukamaks. Ühe meetri aia maksumus oli seega 258,64 eurot koos

käibemaksuga (212€+käibemaks) – 1 m aia maksumuse esitas hageja kostjale juba

01.04.2024 pakkumuses. Nende lisatööde maksumus oli kokku 1149,24 eurot koos

käibemaksuga, mis koosnes 2,8 m pikkusest täiendava aia ehitusest 724,19 euro

maksumuses koos käibemaksuga (2,8 x 258,64) ning 425,05 eurot lisamaterjalide eest.

Lisatööd tähendavatki aiamoodulite ümberehitust ja prügikonteineri nn sahtli ehitust.

Alguses tellis kostja aiamoodulid 1,5m kõrgused. Kui esimesed moodulid olid hageja poolt

paigaldatud, siis avastas kostja, et need ei sobi ning hageja ehitas aiamoodulid ümber ning

ka moodulite ruudustiku tihedamaks. Lisamaterjal sisaldas nimetatud lisatöödest tulenevat

täiendavat puitmaterjali, värvi, kinnitusvahendeid, materjali transporti ja töötunde.

4. 23.07.2024 e-kirjaga saatis hageja kostjale ka ettemaksuarve summas 3879,60 eurot ning

kostja tasus selle summa hagejale 30.07.2024. Nende asjaolude üle pooltel eelduslikult

vaidlus puudub. Hageja selgitas 23.07.2024 e-kirjas kostjale, et pärast ettemaksu laekumist

alustab hageja aiamoodulite tootmisega. Samuti seda, et kui aiamoodulid valmis, siis

alustatakse vundamendi ehitust, mille järel on teada ka täpne ruutmeetrite arv ning mille

alusel lõpuks pidi kostja tasuma lisaks eelpool märgitud 6466 eurole ja 2037,40 eurole ka

1149,24 eurot (kokku 9652,60 eurot, millest kostja tasus 30.07.2024 ettemaksuna 3879,40

eurot).

5. Kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et töövõtulepingu saab lugeda sõlmituks 30.07.2024

ning selle sisuks oli hageja poolt vastavalt kostja etteantud aia näidisele ja selle põhjal

hageja poolt tehtud eskiisile aiamoodulite valmistamine, aia vundamendi ehitus ja aia

paigaldus ning kostja kohustus nende tööde eest tasuma kokku 9652,60 eurot.

6. Hageja tegi aiamoodulid valmis ning planeeris aia vundamendi ehituse alguse 28.08.2024-

ks, kui eelduslikult pidi kostjal olema kivisillutis paigaldatud, mis oli eelduseks, et hageja

saaks asuda aia vundamenti ehitama. Siiski ei olnud selleks päevaks kostjal kivisillutise

paigaldustööd lõppenud ning hageja ei saanud aia vundamendi ehitusega alustada. Hageja

saatis kostjale ka sõnumi koos fotoga, miks hageja ei saanud töödega alustada 28.08.2024.

Pooled ei leppinud kokku töö tegemise lõpptähtaega. Kostja heitis hagejale ette seda, et

hageja pidanuks aia ehitusega hakkama pihta kohe, kui kostjal kinnistul kivisillutis valmis

on saanud, kuid kostja pidanuks arvestama ka hageja muu töökoormusega. Suure

töökoormuse tõttu sai hageja uuesti alustada kostjale aia ehitusega 21.10.2024. Aia

ehitustööd said valmis 13.11.2024 (VÕS § 637 lg 3) ning kostjal oli koheselt võimalus töö

üle vaadata. Hageja esitas 18.11.2024 kostjale arve nr 100847 summas 5773 eurot, mille

kostja pidi tasuma samal päeval. Kostja ei ole seda summat hagejale tasunud.

7. Pooltel puudus kokkulepe aia omaduste kohta. Pärast aia valmimist asus kostja otsima

ettekäändeid tasu maksmisest keeldumiseks. Kostja leidis, et ehitatud aed on puudustega,

kuid ei ole andnud hagejale ka võimalust väidetud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei

nõustu, et tehtud tööd on puudustega, kuid on valmis hea tahte märgiks tegema osa tehtud

töid ringi, kuid kostja ei ole ka sellega nõus olnud. Samas ei esitanud kostja hagejale

midagi muud peale visuaalse materjali aia tellimisel (kostja saadetud foto 01.04.2024).

Kostja tellis hagejalt aia ehituse ning mingeid projekte või muid lähteandmeid lisaks

01.04.2024 saadetud fotole ta hagejale ei saatnud. Kostja ei andnud hagejale ette

mingisuguseid nõudeid materjalile ega joonistele. Hageja juhindus aia kavandamisel ja

ehitamisel oma teadmistest ja headest ehitustavadest. Kostja nõustus aiaga, mille kohta

hageja tegi talle joonise ja saatis näitliku aia foto. Eksperdi nägemused oleks tellija pidanud

esitama meile enne tööde teostamist ja oma kuludega. Mis oleks kooskõlas heade

ehitustavadega. Täna nõuab tellija ,et meie peaksime koostöös ehituseksperdiga teostama

sõlmede lahendused ja nende eest ise tasuma. See peaks olema tellija kohustus enne tööde

algust mitte peale tööde teostamist.

8. Kostja esitas hagejale pärast seda kui aed 13.11.2024 valmis sai, asjatundja T. S. arvamuse

aia kvaliteedi kohta, nõudes teatud osade ümbertegemist. Hageja ei nõustu T. S. arvamuses

toodud väidetega. T. S. ja kostja väited aia puuduste kohta on oletuslikud ega vasta tõele. T.

S. arvamus on kantud tema arvamuse p-s 4 esitatud väitest, et aed või selle kvaliteet on

„kahtlane“. Kogu arvamus tugineb subjektiivsetele ja ebamäärastele väidetele, et aed ei ole

piisavalt jäik (milline aed on piisavalt jäik?), kuigi ekspert jätab arvestamata, et tegemist on

puidust aiaga, mille jäikus ei saa olla võrreldav näiteks kivist või metallist aiaga. Või siis

väide stiilis, et „aed on vist liiga raske ja ei tea, kas hinged peavad üldse sellist koormust

vastu“. Taoliste väidete ja arvamustega ei ole midagi peale hakata. Hageja kinnitab, et kõik

materjalid ja töövõtted on õiged.

9. Hagejale jääb mulje, et kostja soovib praegu teistsuguse aia ehitamist, kui alguses kokku

lepiti, tuues ettekäändeks T. S. arvamuse. On fakt, et hageja poolt ehitatud aed on praegu

uus ja ei saa väita, et see ei ole nõuetekohane ja et see ei vasta lepingutingimustele. Kuid

isegi juhul kui puudusi on, siis on need igal juhul ebaolulised puudused, mida hageja on

valmis kohendama. On ebamõistlik ja seadusega otseselt vastuolus, kui kostja keeldub 5773

euro tasumisest, kui esinevad ebaolulised puudused ja kui kostja ei võimalda neid puudusi

hagejal 4 kõrvaldada. Kogumis nähtub sellisest kostja käitumisest, et ta pahatahtlikult

soovib vältida aia eest 5773 euro tasumist ja saada lihtsalt aed ~60% soodsamalt kätte.

10. Hageja soovinud asja lahendada kohtuväliselt alates novembrist 2024. Hageja tegi kostjale

viimase ettepaneku kompromissiks 07.01.2025. Kompromiss sisaldas hageja ettepanekuid

aia osas täiendavate tööde tegemiseks hageja kulul, kuid kostja ei ole sellega nõustunud.

Vaieldamatult peab kostja juhul, kui ta väidab puuduste olemasolu, võimaldama puudused

kõrvaldada töövõtjal (VÕS § 646 lg 5) ning kostja keeldumine sellest on õigustamatu.

Kostja soovimatus teha hagejaga koostööd pärast aia valmimist 13.11.2024 on tõlgendatav

hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Oleks mõistlik, kui kostja teeks hagejaga koostööd,

hageja on valmis kostjale hea tahte korras vastu tulema ja tegema mõistlikke pingutusi aia

kohendamiseks ligilähedaselt kostja soovidele.

11. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel lepingulise kohustuse täitmist summas 5773

eurot. VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei olnud kokku leppinud töö vastuvõtmist.

Seega muutus hageja tasu nõue sissenõutavaks töö valmimisest 13.11.2024 (VÕS § 637 lg

3). Kuna hageja esitas arve kostjale 18.11.2024, siis on õige lähtuda asjaolust, et nõue

kostja vastu muutus sissenõutavaks hiljemalt 18.11.2024. Eelnevale toetudes on kõik VÕS

§ 637 lg 3 eeldused tasu sissenõutavaks muutumiseks täidetud. Kostja tasu maksmise

kohustust rikkunud ning vastutab selle eest.

12. VÕS § 101 lg 1 p 6 ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal

tasuda hagejale viivist 5773 euroselt nõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud

määras alates 19.11.2024. Nimetatud viivisemääraks oli 12,25% aastas kuni 31.12.2024.

Kostja viivituse kestvus 19.11 – 31.12.2024 oli 43 päeva, millest tulenevalt on viivise

suuruseks 83,09 eurot (5773 x 12,25 : 366 x 43). Alates 01.01. – 05.02.2025 (hagi esitamise

päev) oli viivise määraks 11,15% aastas ehk 36 päeva, millest tulenevalt on viivise

suuruseks 63,49 eurot (5773 x 11,15 : 365 x 36). Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks

muutunud viivist summas 146,58 eurot (83,09+63,49) ning viivist, mis muutub

sissenõutavaks pärast hagi esitamist.

Kostja vastus

13. Kohtule 21.04.2025. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja leiab, et nõue ei

ole muutnud sissenõutavaks VÕS § 82 lõike 7 ja VÕS § 637 lõike 3 mõttes. Kostja leiab, et

puudused, mis on tuvastatud EKEI juures registreeritud eraekspert T. S. poolt ei ole

võimalik lugeda ebaolulisteks puudusteks. Nimelt on ekspert teinud järeldused: Esialgset

postide ebaõnnestunud peidetud kinnitust on proovitud tugevdada nurgikutega, mida pole

Tellijaga kooskõlastatud ja kuna need on nähtavad, siis pole selline lahendus vastuvõetav.

Jätkuvalt ei ole aed jäik, seda saab käega liigutada. Tehniliselt ei ole korrektne paigaldada

puitposti vastu betooni peal olevat SBSi riba, sest puit ei saa seal kuivada. Aial esineb ilma

värvita kohti ja kogu aia värvimise lahendus pole ühes stiilis. Autovärava hingede lahendus

ei ole sobilik sellisele väravale, ühe väravalehe hinged on selgelt deformeerunud ja hinge

polt on viltu värava prussis. Autovärava enda lahendus ei pruugi olla pikaajaliselt

kujupüsiv. Väravate pealmine kaldu olev osa on ehitatud täitsa ilma veeninata, ka aia osa

veenina ei vasta päris sellele, mida on näha tööde tellimise fotol. Kogu aia puit ei ole ühe ja

sama pinnastruktuuriga.

14. Töö on valminud, kui kõik töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks

vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Kuna kostja viibib ise

välismaal, tellis ta tööde nõuetele vastavuse kontrollimiseks omal kulul eksperdi. Kostja

leiab, et puudub alus kahelda registreeritud eraeksperdi arvamuses. T. S. puhul on tegemist

8. taseme volitatud ehitusinseneriga, kelle erialadeks on hoonete ehitusprojektide

koostamine, ehitusjuhtimine, omanikujärelevalve ning ehitusprojektide ekspertiiside ning

ehitiste auditite koostamine vastavalt Sihtasutuse Kutsekoda poolt hallatavale

kutseregistrile.

15. Kostja leiab, et aed ei vasta ei lepingutingimustele ega kasutuseesmärgile. Samuti ei vasta

aed keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lõike 1 mõttes. Teatavasti rajatakse aiad selleks, et

välistada kõrvaliste isikute ja loomade, sattumine võõrale kinnisasjale. Hageja pidi sellest

aru saama. Aed, mida on võimalik ühe käega kaldu lükata, ei sobi selliseks otstarbeks.

Asjaolu, et aed ei ole jätkuvalt jäik ning et aeda saab kergema vaevata liigutada, tõendab

kostja 31.10.2024. a salvestatud videoga. Aeda kõigutab hageja alltöövõtja. Kuna

eksperthinnangu kohaselt on betooni sisse kinnitatud mittesobivad ankurdusdetailid, ei saa

betoonitöid lõpetatuks lugeda. Ankurdusdetailide väljavahetamisel tuleks betooni

kahjustada. Puitpostide ja betooni vahel on löödud plastikust kiile, mis näeb ebaesteetiline

välja ning sellist lahendust ei ole kostjaga kooskõlastatud. Lisaks on mõranenud kõik

aiapostide katted ning siiani on aia kõikumise kõrval lahendamata ülejäänud, asjatundja T.

S. arvamuses väljatoodud, puudused: betooni sisse valatud ankurdusdetail ei ole sobiv

painemomendi vastuvõtmiseks, kuivõrd see ei sobi konsoolse posti kinnituseks. Puitpostid

on paigaldatud vastu SBS-i, mis on vastu betooni. Kui seda posti liigutada siis tuleb SBS-i

ja posti vahelt vett. Plaadi jaoks lõigatud praod on ilma värvita, seega ilmastiku vastu

kaitsmata. Puitpostide otsad kuivada ei saa. Vesi ei saa puidu ja SBS-i vahelt kuidagi välja.

Postide ja betooni vahel on kasutatud plastikust kiile. Aed on kohati täiesti värvimata. Aed

on värvitud ühe kihiga ja ebakvaliteetselt ning värvikiht ei ole ühtlane. Hingede puurimisel

on kahjustatud aialippi, mis on jäetud värvimata. Aed on viimistletud erinevas stiilis.

Erinevatel elementidel on erinev pinnastruktuur. Hööveldatud ja siledad pinnad on läbisegi

paigaldatud. Esialgset postide ebaõnnestunud peidetud kinnitust on proovitud tugevdada

nurgikutega, mis esteetiliselt silma riivavad ning mida ei ole kostjaga kooskõlastatud.

16. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad

kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on

tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja ei

ole ise ekspert, oleks tal võimalik eraekspert T. S. arvamuse kummutamiseks tellida

täiendav asjatundja arvamus. Kostja mõistab, miks hageja seda ei tee. Nimelt eemaldas

hageja vahetult pärast erimeelsuste tekkimist aia väravad tervikuna.

17. Kuna väravate eemaldamisega on piire minetanud oma funktsionaalsuse täielikult, ei saa

nõustuda hagi p-s 7.4 toodud väitega, mille kohaselt on aed nõuetekohane ning vastab

lepingutingimustele. Võimaliku vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue

on VÕS § 637 lõike 3 alusel muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on

valminud ning et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks. Töö valmimise

tõendamise korral saab tellija tasunõude sissenõutavaks muutumise vältimiseks tõendada, et

töö ei vastanud lepingutingimustele, ja keelduda töövõtjale tasu maksmisest VÕS § 111

alusel.

18. VÕS § 638 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis

tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 7 lg 2

kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki,

vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Mõistlikkuse

hindamisel tulnuks arvesse võtta ka seda, et kostja viibis perioodil 13.11.2024 kuni

05.12.2024 Hollandis, Poolas ja Hispaanias. Hageja ei ole praeguses olukorras andnud

kostjale mitte mingisugust täiendavat tähtaega. Vastupidi – hageja on juba 2024. a 5.

detsembri lõunal eemaldanud väravad. Ometi koostati hagi aluseks olev maksmata arve

alles 18.11.2024. a. Arvele lisatud summad ei põhinenud kokkuleppel. Arvele on kantud

kulurida summas 942,00 eurot (millele lisandub käibemaks) kirjeldusega „aiamoodulite

ümber ehitus ja lisa aialippide paigaldus“. Tegemist oli kompromisslahendusega, mis

tulenes asjaolust, et Woodvision OÜ poolt teostatud aia ruutude jaotus ei vastanud

joonistele ning aed oli ebamõistlikult suurte ruutudega. Tellija poolt pakutud

kompromisslahenduse kohaselt tehti aeda madalamaks ja paigaldati ruute juurde

olemasoleva materjali kulul. Tulenevalt kompromissi iseloomust on Tellija veendunud, et

selle kulu peaks jagama pooled vähemalt võrdselt. Lisaks on oluline asjaolu, et arve on

esitatud kogu summale, kuid aed on veel teist korda värvimata. Arvel on kirjas, et arve

tasutakse tööde üleandmise vastuvõtu akti allkirjastamisel. Tööde vastuvõtmise akti ei ole

koostatud. Hageja ning kostja vahel puudus kokkulepe 0-päevase maksetähtaja kohta. VÕS

§ 821 punkt 1 sätestab, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või

tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva

möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Seega ei

saanud arvest 100847 tulenev nõue muutuda sissenõutavaks enne 19.12.2024. a. Ometi

eemaldati väravad juba 05.12.2024. a.

19. Väravate eemaldamine hageja poolt 05.12.2024. a on tõendatud eeltoodud kuvatõmmistega

ning valvekaamera videoga. Kostja juhib tähelepanu, et kaubikul on äratuntav hageja logo,

mis kajastub ka hageja poolt esitatud arvel. Eeltoodust tulenevad leiab kostja, et kuivõrd

hageja ei ole andnud kostjale tähtaega töö vastuvõtmiseks ning aial esinesid olulised

puudused, pole täidetud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, mistõttu tuleb jätta

hagi rahuldamata.

20. Juhul, kui kohus peaks tuvastama, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, palub kostja

tuvastada, et kostjal on õigus keelduda tasu maksmisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 111

lg 1 alusel, kuivõrd aial esinevad eksperdi poolt tuvastatud puudused. Nimelt on

kohtupraktikas leitud, et ka juhul, kui tasunõue on muutunud sissenõutavaks, saab tellija

õiguskaitsevahendeid kasutada, kui täitmine ei olnud kohane. Näiteks võib tellija keelduda

tasu maksmisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 111 lg 1 alusel. VÕS § 111 järgi võib tasu

maksmisest keelduda (s.h) ebaoluliste puuduste korral ulatuses, mis tõenäoliselt võiks

kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt

Riigikohtu otsuse 3-2-1-93-10 p 14, Riigikohtu otsuse 3-2-1-80-08 p-d 33, 34 ja Riigikohtu

otsuse 3-2-1-73-10 p 31). Osaliselt tehtud töö või puudustega töö valminuks lugemise

korral muutub töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks, ent tellija võib § 111 kohaselt

keelduda tasu maksmisest ulatuses, mis vastab tööl esinevate puuduste kõrvaldamise

kuludele või puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele ning töövõtja vastu nõude

maksmapanekuga seotud eeldatavatele kuludele.

21. Kuna aed tuleb kostja hinnangul tervikuna ümber teha ning paigaldada tuleb ka uued

ankurdusdetailid, mis eeldab betoonitööde tegemist, leiab kostja, et nende tööde

maksumuseks võib kujuneda 9652,60 eurot, kuivõrd sellise kulu on tööde tegemiseks

prognoosinud hageja. Riigikohus on leidnud, et täitmisest keeldumise õiguse

maksmapanekuks ei ole vaja esitada vastuhagi, vaid sellele saab tugineda ka VÕS § 110 või

111 alusel. Lisaks heidab hageja hagi p-s 7.5 kostjale ette, et kostja soovimatus teha

hagejaga koostööd pärast aia valmimist 13.11.2024 on tõlgendatav hea usu põhimõtte

vastase käitumisega. Kostja leiab, et hoopis hageja on käitunud pahauskselt, kuivõrd

13.11.2024 lõppes ehitustegevus ning 18.11.2024. a esitati kostjale arve. Kostja ei ole

käitunud pahausklikult venitades, kuivõrd juba 31.10.2024. a teavitas kostja hagejat aia

puudustest ning nõudis puuduste kõrvaldamist kui ka 19.11.2024. a. 26.11.2024. a seisuga

oli kostja kaasanud juba ekspert T. S., kes tõi lühidalt välja aial esinevad puudused e-kirja

teel. Puudused, mis ekspert tuvastas 26.11.2024. a e-kirjas, on analoogsed puudustega,

mida on kirjeldatud 31.12.2024. a vormistatud asjatundja arvamuses. Puuduste

kõrvaldamist nõuti ka 27.11.2024. a. Seega ei vasta tõele hagi punktides 7.1 ja 7.5 toodud

väited selle kohta, et kostja ei ole andnud hagejale võimalust väidetud puuduste

kõrvaldamiseks.

22. Hageja lihtsalt ei nõustunud eksperdi järeldustega ning eemaldas ca nädal hiljem, so

05.12.2024. a, aia väravad ning 28.12.2024. a esitas WOODVISION OÜ Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5913,30 euro saamiseks. Kostja esitas

hagejale 18.02.2025. a täiendava nõude puuduste kõrvaldamiseks, millele hageja ei ole

reageerinud. Järelikult ei pea paika hageja väide, justkui oleks kostja keeldunud koostööst

lahenduse otsimisel. Kostja on korduvalt pakkunud koostöövõimalusi ja lahendusi,

sealhulgas ettepanekut palgata erapooletu ühine ekspert. Hageja on sellest keeldunud.

Samuti on kostja palunud hagejal koostada tegevusplaan puuduste kõrvaldamiseks, mida

saaks eksperdiga kooskõlastada. Ka sellele ei ole hageja reageerinud. Kostja on esitanud

21.12.2024. a ametliku puuduste kõrvaldamise nõude Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti (TTJA) kaudu, kuid hageja keeldus koostööst ja jättis nõudele vastamata. Lisaks on

kostja pakkunud võimalust kogu aed eemaldada ja ettemaks tagastada, kuid ka see

ettepanek lükati tagasi. Hageja tegevus – väravate täielik eemaldamine – raskendab või

välistab isegi edasise ekspertiisi või hinnangu andmise töö lõppviimistluse ja kasutatavuse

kohta. Selline tegutsemine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ega soodusta vaidluse

rahumeelset lahendamist. Eelnevat kogumina arvesse võttes leiab kostja, et hageja ei ole

piisaval määral tõendanud hagi rahuldamiseks vajalikke eeldusi, mistõttu tuleb hagi jätta

rahuldamata.

Kohtu põhjendused

23. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega,

on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.

24. Käesolevas menetluses on olulised järgmised asjaolud:



Kostja pöördus 01.04.2024. a hageja poole sooviga saada hinnapakkumine 25 m

pikkuse ja 1,5 m kõrguse puitaia ehitamiseks aadressile Tanuma 134, Tallinnas

vastavalt e-kirjale lisatud näidisele (34-35).



Hageja esitas 01.04.2024. a kostjale pakkumuse summas 6 466 eurot (sh käibemaks)

(dtl 36).



Hageja esitas kostjale 08.07.2024. a pakkumuse summas 1 670 eurot (lisandub

käibemaks) aia lintvundamendi rajamiseks (dtl 41).



Kostja aktsepteeris pakkumuse 08.07.2024. a (dtl 41).



Hageja esitas kostjale ettemaksu arve 23.07.2024. a (dtl 43).



Kostja tasus 30.07.2024. a ettemaksu summas 3 879,60 eurot (sh käibemaks) (dtl

45).



Hageja esitas kostjale 18.11.2024. a arve nr 100847 summas 5 773 eurot (sh

käibemaks) maksetähtajaga 18.11.2024. a. (dtl 45).



Hageja eemaldas 5.12.2024. a aialt väravad (dtl 81-82, 95-98).

25. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et arvest nr

100847 tulenev nõue on sissenõutavaks muutunud. Hageja hinnangul vastab töö

keskmisele kvaliteedile.

26. Kostja ei eita arve maksmata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja on

töövõtulepingut rikkunud. Tööl on puudused, mida ei ole võimalik pidada ebaolulisteks.

Töö ei vasta lepingutingimustele ega kasutuseesmärgile, samuti keskmisele kvaliteedile

VÕS § 77 lg 1 mõttes. Hageja poolt aiaväravate eemaldamisega on piire oma

funktsionaalsuse täielikult minetanud.

27. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega

on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping

on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib

teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks

nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab

poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised

poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on

saavutanud kokkuleppe. Pooled ei vaidle, et tegemist on töövõtulepingust (VÕS § 635 lg 1)

tuleneva vaidlusega ja täpsemalt tarbijatöövõtuga (VÕS § 635 lg 4).

28. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637

lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline,

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa

eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis

töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest

tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis

tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

29. Pooled ei vaidle selle üle, et praegusel juhul tööde vastuvõtmise akti koostatud ei ole,

vaatamata sellele, et kostja on akti koostamist palunud ning hageja poolt 18.11.2024. a

koostatud arvel nr 100847 on märkus selle kohta, et vaegtööde teostamisel allkirjastatakse

akt ja tasutakse 5000 eurot, 913,30 eurot tasutakse kui aed on teistkordselt värvitud,

vihmaveerenn parandatud ja värviparandustööd teostatud (dtl 45, 104). Töö vastuvõtmisel

on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt

eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning

vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö

lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-80-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö

vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause.

30. Hageja leiab, et kuivõrd poolte vahel puudus kokkulepe töö vastuvõtmise kohta, muutus

töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest 13.11.2024. a (dtl 31). Kohus hageja

seisukohaga ei nõustu. Kostja on arve tasumata jätmisel tuginenud sellele, et tööl esinevad

puudused ning see ei ole valminud.

31. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei

vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Eeltoodust tuleneb, et

tellija ei saa töövõtjalt nõuda selliseid omadusi, milles kokku lepitud ei ole. Samuti ei saa

tellija asuda tegema üldiseid ja põhistamata etteheiteid, et midagi on tema hinnangul tehtud

„valesti“. VÕS § 644 lg 1 teine lause näeb ette, et tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama

töö lepingu mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui

tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda

oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele

mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav võib tellija siiski

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et

töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

32. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 31.10.2024. a teatas kostja hagejale, et töös

esinevad puudused ning see ei vasta kostja poolt tellitud aiale visuaalselt ning ka tehniliste

omaduste poolest (dtl 99-103). Kostja palub 19.11.2024. a koostada akt, et kostjal oleks

võimalik tööd vastu võtta ning kostja palub ühtlasi hoiduda aia eemaldamisest (dtl 104).

33. Hageja tugineb asjas sellele, et kostja ei esitanud hagejale enne tööde teostamist

teostusjooniseid, projekti ega materjalide spetsifikatsiooni. Seega ei olnud töö tulemus

kindlaks määratud ning kostja ei saa väita, et aed ei vastanud keskmisele kvaliteedile (dtl

116).

34. Riigikohus on lahendis 3-2-1-180-10 leidnud, et lisaks töövõtulepingu põhikohustustele on

pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju

hüvitamise kohustuse VÕS 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte

kohustuseks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma

lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised

kaitsekohustused). Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks põhikohustusele

ning muudele kõrvalkohustustele tellija informeerimise kohustus tehtud tööga kaasneda

võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppele

vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele. Eeltoodust

tulenevalt oli hageja kohustuseks teavitada kostjat, et hageja vajab töö teostamiseks kostjalt

teostusjooniseid, projekti või materjalide spetsifikatsioone. Ühestki kohtule esitatud

tõendist ei nähtu, et hageja seda teinud oleks. Kostja tarbijana ei pidanud mõistma, et

hageja ootab temalt lisaks lepingujärgse tasu maksmisele veel ka teostusjooniseid, projekti

ja materjalide spetsifikatsioone.

35. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd

vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on

lepingukohane. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või

seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene

lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt

keskmise kvaliteediga. Hageja ja kostja vahel puudub erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis

tähendab kohtu hinnangul, et hageja poolt teostatud töö pidi vastama keskmisele

kvaliteedile. Kuivõrd töö ei ole kostja poolt vastuvõetud, pidi käesolevas menetluses hageja

tõendama, et tema poolt teostatud töö vastas keskmisele kvaliteedile.

36. Kohtu hinnangul hageja seda tõendanud ei ole. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise

avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu

hinnangul hageja käesoleval juhul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Hageja on jätnud

hagiavalduses märkimata, et eemaldas 5.12.2024. a aialt väravad. Kohtule esitatud

tõenditest nähtuvalt puuduvad aial väravad kuni käesoleva ajani (dtl 94). Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtu hinnangul hageja tööl aiale omane funktsionaalsus, st olla maa-ala

eraldavaks või piiravaks tõkkeks. Hageja e-kirja lisast nähtuvalt on hageja soovinud aeda

koos väravatega. Väravad nähtuvad selgelt e-kirja lisaks olevalt fotolt (dtl 35). Seega pidi

hagejale kui kutse- ja majandustegevuses tegutsevale isikule olema üheselt selge, mida

kostja kui tarbija temalt soovib.

37. Kuivõrd hageja on valmistanud aia ilma väravateta on väärad kõik hageja väited selle

kohta, et töö on valminud, sellel on piirdeaia omadused ning see vastab keskmisele

kvaliteedile. Kohus nõustub kostjaga selles, et ilma väravateta aial puudub funktsionaalsus,

mida kostja soovis. Lisaks on töö kohtu hinnangul visuaalselt inetu ja lohakalt teostatud

ning erineb oluliselt sellest, mida kostja soovis ja mis on selgelt nähtav kostja e-kirjale

lisatud fotolt (dtl 35). Juhul kui hagejal puudus võimekus sarnast tulemust saavutada oleks

hageja hea usu põhimõttest tulenevalt pidanud töö vastuvõtmisest keelduma.

38. Kohtule on esitatud T. S. asjatundja arvamus, millest nähtuvalt esineb tehtud töödes

mitmeid puudusi. Ajatundja on esile toonud, et valitud ankurdusdetailid ei ole sobivad

sedalaadi aia ehitamiseks (dtl 49), puitpostid on paigaldatud vastu SBSi, mis on vastu

betooni, seega puitposti ots ei saa kuivada (dtl 50), aed on osaliselt värvimata (dtl 51, 52),

aed ei ole visuaalselt viimistletud ühes stiilis ning täiendavalt paigaldatud nurgikute

lahendus hiljem teostatud ning tellijaga kooskõlastamata (dtl 52, 53, 54). Aed on ehitatud

erineva struktuuriga puidust, kuid kostja poolt tellitud aial ei ole fotolt nähtav erinev

pinnastruktuur (dtl 57). Lisaks nähtub kohtule esitatud tõenditest, et aiapostide puit on

pragunenud (dtl 88-92).

39. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu

hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või

kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja

palus 19.11.2024. a e-kirjas puudused kõrvaldada ning kooskõlastada nende teostamise aeg.

Käesoleva menetluses puuduvad tõendid, et hageja oleks asunud puuduseid kõrvaldama.

Eeltoodust nähtub, et kostja on töövõtjale pretensioone esitanud ning selgitanud, miks töö

ei sobi kostjale kasutamiseks. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult jätnud töö vastu

võtmata ning töid ei saa lugeda vastuvõetuks. Kohtu hinnangul ei vasta hageja teostatud töö

VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestatule, mistõttu puudub hagejal sissenõutav tasunõue.

40. Hageja eemaldas 5.12.2024. a aialt väravad (dtl 81-82, 95-98). Hageja on selgitanud oma

teguviisi sellega, et kostja ei tasunud arvet, mille tasumiseks oli arvel märgitud tähtaeg 0

päeva (dtl 152). Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud

kokkuleppe 0 päevaseks arve tasumise tähtajaks. VÕS § 821 lg 1 p 1 kohaselt kui

vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud,

muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või

muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Kostja sai hageja arve 19.11.2024.

a (dtl 104), seega ei saanud hageja nõuda kostjalt arve tasumist enne 20.12.2024. a.

Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal ka igasugune õiguslik alus 5.12.2024. a väravate

eemaldamiseks.

41. Kostja on alternatiivselt esitanud tasu maksmisest keeldumise vastuväite. Kokkulepitud

tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline

nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib

tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise

kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Kohustuse täitmisest ei või VÕS §

111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks

hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või

oluliste puudusteta täitnud. Käesoleval juhul on töövõtja oma lepingulised kohustused

jätnud olulises ulatuses ja puudusteta täitmata. Kostja on puudustega ning osaliselt

teostatud tööde eest tasunud hagejale 3 879,60 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul tuleb

seda ebakvaliteetselt teostatud töö eest pidada piisavaks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi

rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused täitnud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel

jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

43. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle

kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike

4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt

põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib

kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s

218 sätestatu kohaselt.

44. Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 5 171,05 eurot

(sisaldab käibemaksu 939,04 eurot) (dtl 157-159. Kohus leiab, et kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja

tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus

märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise

esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostjale osutas

õigusabi advokaat Priit Kirotar ning kostja esindamisele kulus 26 tundi ja 27 minutit.

45. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on

õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib

menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge.

Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud

ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus

põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.

46. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et

lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 160 eurot

(lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas

160 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.

Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 5 171,05 eurot.

47. Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)