2-24-120803/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-120803

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi X vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2209.09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, e-post xxx);

kostja X (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr 1595369 tulenev põhivõlg 248.34

eurot ja viivis põhivõlalt alates 21.04.2022 kuni põhivõla 248.34 eurot tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr 1606692 tulenev põhivõlg 459.41

eurot ja viivis põhivõlalt alates 21.04.2022 kuni põhivõla 459.41 eurot tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr 1639149 tulenev põhivõlg 235.16

eurot ja viivis põhivõlalt alates 21.11.2021 kuni põhiosa 235.16 eurot tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-24-120803

5. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi X

(isikukood XXX) vastu põhivõla

99.55 eurot, intressi 29.37 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot nõudes ja viivise 837.07 eurot nõudes.

6. Jätta menetluskulud 52% ulatuses hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kanda ja 48% ulatuses X (isikukood XXX) kanda.

7. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 48% ulatuses s.o summas 408

eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X’l (isikukood XXX)

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr

EE147700771000526428, viitenumbriga 709092416.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 03.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 05.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohtu 04.10.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

04.10.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Aktiva Finance Group OÜ esitas 24.10.2024 hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hageja

palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 1042.46 eurot, intressivõlgnevus 29.37

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 837.07 eurot, viivised

alates 25.10.2024 kuni põhinõude summas 1042.46 eurot täitmiseni kokkulepitud

viivisemääras, s.o 24% aastas, riigilõiv 350 eurot, hageja õigusabikulud 442.50 eurot ning

2-24-120803

viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast

kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Telia Eesti AS ja kostja vahel 01.10.2020 sõlmitud

järelmaksuleping, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 379 eurot;

09.10.2020 sõlmitud järelmaksuleping, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga

maksumusega 699 eurot; 05.11.2020 sõlmitud järelmaksuleping, mille alusel sai kostja

kauba järelmaksuga maksumusega 399 eurot. Kostja jättis oma lepingulised kohustused

täitmata, mistõttu ütles Telia Eesti AS lepingud 22.04.2021 üles. 07.03.2024 loovutas Telia

Eesti AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi,

viivist ja muid kõrvalnõudeid.

23.01.2025 jättis kohus hagiavalduse käiguta.

11.02.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele ning nõude ümberarvestuse, juhuks kui

kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja sai lepingu nr 1595369 alusel kauba järelmaksuga summas 379 eurot, millele

lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 380 eurot. Kostja tasus lepingu

sõlmimisel sissemakse summas 75.80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas

304.20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.11.2020 –

20.04.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1 - 3. osamaksed täielikult tasutud, on seega kostjal

tasumata põhiosa (304.20-18.34-18.26-18.26) 249.34 eurot. Lisaks nõuab hageja viiviseid

lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24%

aastas.

Kostja sai lepingu nr 1606692 alusel kauba järelmaksuga summas 699 eurot, millele

lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 700 eurot. Kostja tasus lepingu

sõlmimisel sissemakse summas 139.80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas

560.20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.11.2020 –

20.04.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1 - 3. osamaksed täielikult tasutud, on seega kostjal

tasumata põhiosa (560.20-32.55-33.62-33.62) 460.41 eurot. Hageja nõuab viiviseid lepingu

lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas.

Kostja sai lepingu nr 1606692 alusel kauba järelmaksuga summas 399 eurot, millele

lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 400 eurot. Kostja tasus lepingu

sõlmimisel sissemakse summas 79.80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas

320.20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.12.2020 –

20.11.2021. Kostja on võlgnevuses alates 4. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.02.2021.

Võttes arvesse, et kostjal on 1 - 3. osamaksed täielikult tasutud, on seega kostjal tasumata

põhiosa (320.20-27.78-28.13-28.13) 236.16 eurot. Hageja nõuab viiviseid lepingu lõppemise

tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas.

Harju Maakohus võttis 28.03.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

28.03.2025 kohtumäärus on kostjale TsMS § 313 ja § 314 alusel kättetoimetatud

10.05.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

2-24-120803

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult

põhjendatud ja rahuldab hagi osaliselt.

5. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

2-24-120803



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud

päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud

Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku

taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute

suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kohustuste kohta objektiivseid

järeldusi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse.

Kostja sai lepingu nr 1595369 alusel kauba järelmaksuga summas 379 eurot, millele

lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 380 eurot. Kostja tasus lepingu

sõlmimisel sissemakse summas 75.80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas

2-24-120803

304.20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.11.2020 –

20.04.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1. - 3. osamakse täielikult tasutud, on seega kostjal

tasumata põhiosa (304.20-18.34-18.26-18.26) 249.34 eurot. Lisaks nõuab hageja viiviseid

lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24%

aastas.

Kostja sai lepingu nr 1606692 alusel kauba järelmaksuga summas 699 eurot, millele

lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 700 eurot. Kostja tasus lepingu

sõlmimisel sissemakse summas 139.80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas

560.20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.11.2020 –

20.04.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1. - 3. osamakse täielikult tasutud, on seega kostjal

tasumata põhiosa (560.20-32.55-33.62-33.62) 460.41 eurot. Hageja nõuab viiviseid lepingu

lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas.

Kostja sai lepingu nr 1639149 alusel kauba järelmaksuga summas 399 eurot, millele

lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 400 eurot. Kostja tasus lepingu

sõlmimisel sissemakse summas 79.80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas

320.20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.12.2020 –

20.11.2021. Kostja on võlgnevuses alates 4. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.02.2021.

Võttes arvesse, et kostjal on 1. - 3. osamakse täielikult tasutud, on seega kostjal tasumata

põhiosa kokku (320.20-27.78-28.13-28.13) 236.16 eurot. Hageja nõuab viiviseid lepingu

lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas.

Hageja on nõude ümberarvestuse juures nõudnud ka lepingutasu 1 eurot. Kohus selgitab, et

VÕS § 4034 lg-s 7 alusel kostja muid tasusid ei võlgne, sh ka lepingutasu. Hageja esitatud

tagastamata laenusummadest tuleb 1 euro maha arvestada, mistõttu on põhjendatud hageja

nõue summas 248.34 eurot, 459.41 eurot ja 235.16 eurot.

Võttes arvesse, et lepingute tähtaeg on saabunud 20.04.2022 ja 20.11.2021, on tagastamata

laensummad muutunud sissenõutavaks.

Hageja nõuab viivist lepingus kokkulepitud määras 24% aastas alates lepingu

lõpptähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni. Hageja toob välja, et vastutustundliku

laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osalise tühisuse

kokkuleppelise intressi osas (24.11.2023 Riigikohus asja nr 2-21-13098 p 24). Seega on

hageja viivise kokkulepe kehtiv.

Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka

kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju

hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale

seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24).

Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses

sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude

eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9;

TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 403⁴

lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele

tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-

147731, p 40).

2-24-120803

Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr 1595369

tulenev põhivõlg 248.34 eurot ja viivis alates 21.04.2022 kuni põhiosa 248.34 eurot

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, lepingust nr 1606692 tulenev

põhivõlg 459.41 eurot ja viivis alates 21.04.2022 kuni põhiosa 459.41 eurot tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning lepingust nr 1639149 tulenev põhivõlg

235.16 eurot ja viivis alates 21.11.2021 kuni põhiosa 235.16 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla

99.55

eurot, intressi 29.37 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot nõudes ja viivise 837.07 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

9. Hageja nõude suurus oli 1958.90 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 942.91 eurot.

Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 48%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel

jätta 52% ulatuses hageja kanda ning 48% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks 11.02.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud

riigilõiv summas kokku 350 eurot ja õigusabikulud 696 eurot.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 285

eurot, ehk kokku 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

2-24-120803

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab lepingulise

esindaja ajakulu põhjendatuks 4 tunni ulatuses, seega on põhjendatud esindaja kulu (4 x

120) 480 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (350+20+480) 850 eurot, millest kostja

kanda jääb 48% ehk 408 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 709092416.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik