2-25-108605/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-108605

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-108605

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J R vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1041,72 eurot (533,07)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Brittany Tuul

Kostja J R (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista J R välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

põhiosamaksed 10.06.2025 – 10.10.2025 summas 144,94 eurot ja viivis summalt

144,94 eurot alates 11.10.2025 kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

3. Mõista J R välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

isa osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni

alljärgnevalt:

Maksetähtaeg Kasutatud krediit Tagasimakse

10.11.2025 339,01 30,00

10.12.2025 309,01 30,00

10.01.2026 279,01 30,00

10.02.2026 249,01 30,00

10.03.2026 219,01 30,00

10.04.2026 189,01 30,00

10.05.2026 159,01 30,00

10.06.2026 129,01 30,00

10.07.2026 99,01 30,00

10.08.2026 69,01 30,00

10.09.2026 39,01 30,00

10.10.2026 9,01 9,01.

4. Jätta menetluskulud 51% ulatuses J R kanda ja 49% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

5. Mõista J R välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 272,09 eurot. J R

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Mõista J R välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt (272,09 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

1 / 7

2-25-108605

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

7. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1159,89 euro saamiseks. Kohus kohustas Aktiva Finance Group OÜ`t

esitama nõude aluseks olevad alusdokumente, nõude kujunemist, andmeid lepingu lõpetamise

kohta, andmeid võlgniku poolt võla tasumise kohta ja andmed uuesti määratud tagasimaksete

2 / 7

2-25-108605

kohta hiljemalt 06.06.2025. J OÜ kohtu poolt nõutud andmeid ei esitanud ja seoses sellega

lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetlemiseks Viru

Maakohtule. Hageja esitas 10.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse

nõudes.

Hagiavalduse kohaselt C AS (edaspidi kui esialgne võlausaldaja) ja J R (edaspidi kui kostja)

sõlmisid 08.09.2023 Säästukaart Pluss lepingu nr VKK-60230, millega C AS võimaldas

kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud

krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 22,52%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisumma 1100 eurot, intressimäär 18% aastas, maksete tähtpäevad iga

kuu 10. kuupäev, igakuine kaardi kasutamise tasu 1 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, esialgne võlausaldaja saatis 15.04.2024 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 14.05.2024 saatis

esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise seisuga ei olnud kostja tasunud

10.02.2024, 10.03.2024 ja 10.04.2024 makseid. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks

kogu võlgnevuse jääk. Lepingu nr VKK-60230 ülesütlemise seisuga so 14.05.2024 oli kostjal

tagastamata krediit summas 985,15 eurot. Kostja on põhivõlgnevust hagejale tasunud 298

eurot.

12.06.2024 loovutas C AS kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega

nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevus summas 687,15 eurot, intress summas 68,57 eurot, võla

sissenõudmiskulud summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 132,31

eurot ning lisanduvad viivised.

Viru Maakohus 06.08.2025 määruses tegi hagejale ettepaneku täiendada hagiavalduses toodud

faktilisi asjaolusid ning vajadusel täpsustada haginõuet. Hageja esitas 14.08.2025 tulenevalt

kohtu 06.08.2025 määrusest nõude ümberarvestuse, kui kohus peaks asuma seisukohale, et

esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei

nõustu.

Hageja märgib, et septembris 2023 on kostja krediiti kasutanud 892,88 eurot ning oktoobris

2023 veel 196,13 eurot. Kokku on kostja krediiti kasutanud 1089,01 eurot. Lepingu alusel on

kostja teinud tagasimakseid kokku summas 255,06 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on kostja

täiendavalt hagejale tasunud 350 eurot. Kokku on seega tasutud 605,06 eurot. Ümberarvestuse

kohaselt ei ole kostja ülesütlemise seisuga võlas. Ümberarvestuse kohaselt on tasutud

osamaksed 10.10.2023 – 10.05.2025 täielikult ja 10.06.2025 osaliselt, seega on kostja võlas

alates 10.06.2025 osamaksest. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub

hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhiosamaksed 10.06.2025 – 10.08.2025 summas 84,94 eurot ja viivis antud summalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtapäevale järgnevast päevast

ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

kuni põhivõla tasumiseni.

Viru Maakohus 06.08.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati

kostjale 12.08.2024 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli

3 / 7

2-25-108605

määratud hagile vastuse esitamiseks 20 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud

tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Nõude ümberarvestuse toimetati kostjale kätte

09.10.2025. Kostja ei ole kohtule seniajani ühtegi dokumenti esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu

24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26).

Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete

võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(22,52%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.

Kohus on seisukohal, et antud juhtumil krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴ lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava

teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3

järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg

4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, punkt 29.3). Praegusel juhul krediidiandja on

seda teinud, kuid ebapiisavalt.

Hageja esitatud selgitustest nähtub, et krediidiandja C AS tegi krediidiotsuse laenu

väljastamiseks auomatiseeritud otsustusalgoritmi (edaspidi ka otsustusmootor) kasutades.

Tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele, teostab otsustusmootor automaatsed päringud nii

Coop grupi (Coop Pank, Coop Liising ja Coop Finants) finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete

andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse, seejärel talletab ning töötleb

saadud andmeid ja otsustab kogutud info ning otsustusmootori eelseadistuste põhjal kogumis,

kas ja kui suurt krediiditoodet saab laenutaotluse esitajale võimaldada. Lisaks tehti J R kohta

päringuid pangavälistesse süsteemidesse, et kontrollida ja koguda täiendavat teavet: -

Rahvastikuregistrist kontrolliti elukoha ja kehtivate dokumentide andmeid. - Krediidiinfo

andmebaasist päriti võlgniku krediidisikoori, mis oli 12.6 (C AS väljastab krediiti krediidiinfo

skooriga kuni 27.9) ning aktiivseid maksehäireid ei olnud. - Taust.ee andmebaasist päriti infot

võlgniku võlgnevuste kohta. Päringu tulemusel selgus, et aktiivsed võlgnevused puuduvad.

Eesti Maksu- ja Tolliameti süsteemist kontrolliti infot kehtiva töösuhte ning palgalaekumiste

kohta. J R oli kehtiv tööleping Narva Sotsiaaltöökeskusega. EMTA andmetel oli võlgniku 3

4 / 7

2-25-108605

kuu keskmine sissetulek 995 eurot ja 12 kuu keskmine sissetulek 997 eurot. Laenutaotluse

kohaselt oli kostja sissetulek 995 eurot, finantskohustused 200 eurot ja ülalpeetavaid kolm.

Võlgniku krediidivõimelisuse hindamise aluseks arvestas C AS võlgniku sissetulekuna 995

eurot ning igakuiste finantskohustustena 200 eurot. Kostjale jääb peale laenumakset ning muid

kohustusi kätte igakuiselt 765 eurot (995 – 200 – 30). Otsustusmootori moodul, mis otsustas,

kas kliendil tuleb esitada pangakonto väljavõte, otsustas, et C AS´il puudub alus

kahtlustamiseks, et klient on hiljuti kaotanud töökoha või võib olla töötu ja seetõttu pangakonto

väljavõtet ei küsitud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane.

Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu võimaldamise

otsustamise käigus läbi viidud laenusaaja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Kohtu hinnangul

ei järginud esialgne krediidiandja kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval

viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis C AS kontrollimata kostja

igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust ning

päringutest avalikesse andmebaasidesse.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja on laenu

taotlemisel märkinud, et tal on kolm ülalpeetavat. Kohus on seisukohal, et hageja on jätnud

kostja krediidivõime hindamisel arvestamata kostja eluasemekulutused ja kulutused

ülalpeetavatele. Seega on hagejal hindamata kolme ülalpeetava mõju kostja krediidivõimele

olukorras, kus kostjale jääb pärast igakuiste finantskohustuste kandmist elamiseks 765 eurot.

Hageja esitatud andmetest ei nähtu, et krediidiandja hindas kolme ülalpeetava mõju kostja

krediidivõimele. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised

varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne lepingu ja selle lisade

sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ja ülalpidamiskohustuse

suurust. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh hooldus- ja

sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata.

Kohus mõistab vastavalt nõude ümberarvestusele välja osamaksed otsuse tegemise seisuga (s.o

10.06.2025 – 10.10.2025) summas 144,94 eurot ja alates 11.10.2025 viivise 144,94 eurolt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist

5 / 7

2-25-108605

sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades asjaolu, et

kostjal ka peale ümberarvestuste tegemist on võlgnevus hageja ees. Kostja ei ole hageja

nõudele vastanud, on põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste

täitmiseks. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja osamaksed

alates 10.11.2025 vastavalt hageja 14.08.2025 menetlusdokumendis sisalduvale

maksegraafikule kokku summas 339,01 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagiavalduses esitatud nõude hinnaks oli 1041,72 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude

osaliselt. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (kohtu arvutuste järgi 533,07 eurot)

jätab kohus põhjendatud menetluskulud 51% ulatuses kostja kanda ning 49% ulatuses hageja

kanda.

Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv

summas 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 507 eurot (käibemaksu ei lisandu, sest

hageja on käibemaksukohustuslane).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Hageja lepingulisel esindajal on täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende

analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja

komplekteerimisele, dokumentide kohtule esitamisele kulunud 3 tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot, ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3 2 1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu

täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.

Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades, on selle

koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5 tundi. Seega peab kohus

hageja õigusabikulusid põhjendatuks summas 253,50 eurot (169 × 1,5). Kokku on hageja

põhjendatud menetluskulud 533,50 eurot.

6 / 7

2-25-108605

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 51% ulatuses,

so summas 272,09 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 272,09

eurot.

Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

7 / 7