2-25-105316/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-105316

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D G vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4346,28 eurot

Menetlusosalised

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046;

asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn,

Harju maakond, 10617);

Hageja lepinguline esindaja: A T (e-post: xxx);

Kostja: D G (isikukood: xxx; xxxu).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega alternatiivse nõude osas.

2. Mõista kostjalt D G hageja B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust nr #xxx tulenev

põhivõlgnevus 900,36 eurot, intress 19,48 eurot ja viivis 67,21 eurot.

3. Mõista kostjalt D G hageja B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust nr #xxx tulenev

põhivõlgnevus 171,53 eurot, intress 9,84 eurot ja viivis 12,80 eurot.

4. Mõista kostjalt D G hageja B2 Impact OÜ kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitis

35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud kostja D G kanda.

6. Mõista kostjalt D G hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu 510 eurot

(riigilõiv 490 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

7. Mõista kostjalt D G hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

2-25-105316

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi D G vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX AS:

-

30.07.2019 krediidilepingu nr #xxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti 2000 eurot.

Perioodil alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni krediidiandja tegi

ülekandeid kostja kontole kokku 3484,59 eurot;

-

27.05.2023 järelmaksulepingu nr #xxx, mille järgi sai kostja järelmaksu 1248 eurot;

-

27.05.2023 järelmaksulepingu nr #xxx, mille järgi sai kostja järelmaksu 423,57 eurot

+ 86,99 eurot.

3. Krediidilepingu nr #xxx krediidi kulukuse esialgne määr oli 54.16% aastas ja intressimäär

oli 41,90% aastas.

Järelmaksuleping nr #xxx krediidi kulukuse määr oli 32,7% aastas ja intressimäär aastas

oli 14,90%.

Järelmaksuleping nr #xxx määr oli 36,54% ja intressimäär aastas oli 9,9%.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, sealhulgas

intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida laenuvõtja on kohustatud maksma.

4. Haldustasu tasumise kohustus tulenes järelmaksulepingust nr # xxx ja nr # xxx.

2-25-105316

5. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne

võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh

avalikest andmebaasidest.

6. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st tal oli jäänud tasumata kolm

järjestikust arvet.

Arvelduskontolepingust nr #xxx tulenevate kohustuste katteks tegi kostja tagasimakseid

kokku 5513,77, millest põhiosa katteks on arvestatud 1654,04 eurot, intressi katteks

3508,10 eurot ning muude kõrvalnõuete (kliendilepingu muutmise tasu, Krediidiskooringu

tasu, kiire väljamakse tasu, meeldetuletustasu, väljavõttetasu) katteks 351,63 eurot.

Järelmaksulepingust nr #xxx tulenevate kohustuste katteks tegi kostja tagasimakseid

kokku 339,64 eurot, sellest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 59,88 eurot, intresside

katteks 148,57 eurot, haldustasude katteks 23,20 eurot ja meeldetuletustasude katteks 20

eurot.

Järelmaksulepingust nr #xxx tulenevate kohustuste katteks tegi kostja tagasimakseid

kokku 252,04 eurot, sellest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 148,56 eurot, intresside

katteks 55,19 eurot, haldustasude katteks 23,20 eurot ja meeldetuletustasude katteks 25

eurot.

Lepingu kohaselt kohaldus kostjale tasumiseks ka kontohaldustasu. Kuni lepingu

ülesütlemiseni jättis kostja tasumata kolm järjestikkust osamakset.

7. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 01.10.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, mille

kohaselt anti kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 15.10.2024. Kuna

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja

lepingud 15.10.2024 üles. Ülesütlemise teatised oli saadetud kostja poolt lepingutes

esitatud elukoha- ja e-postiandmetele.

8. 01.11.2024 loovutas krediidiandja nõuded hagejale.

9. Arvelduskontolepingust nr #xxx tulenevad nõuded on:

-

põhivõlgnevus 1830,55 eurot (3484,59 - 1654,04);

-

intress 236,81 eurot alates krediidi viimase tagasimaksmisele järgnevast päevast

25.06.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 15.10.2024, intressimääraga 41,90%

aastas;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 106,45 eurot alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 16.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.04.2025 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Järelmaksulepingust nr #xxx tulenevad nõuded on:

-

põhivõlgnevus 1188,12 eurot (1248 - 59,88);

2-25-105316

-

intress 64,33 eurot alates 05.06.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 15.10.2024,

intressimääraga 14,90% aastas;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 88,66 eurot alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 16.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.04.2025,

intressimääraga võrdses määras, s.o 14,90% aastas;

-

fikseeritud igakuine kontohaldustasu ühes kuus 2,90 eurot, kokku 11,60 eurot nelja

kuu eest;

11. Järelmaksulepingust nr #xxx tulenevad nõuded on:

-

põhivõlgnevus 362 eurot (423,57 + 86,99 – 148,56);

-

intress 13,02 eurot alates 05.06.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 15.10.2024

intressimääraga 9,9% aastas;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 21,05 eurot alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 16.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.04.2025 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras;

-

fikseeritud igakuine kontohaldustasu ühes kuus 2,90 eurot, kokku 11,60 eurot nelja

kuu eest;

12. Hageja nõuab viivist põhinõudelt (1830,55+362+1188,12) kuni sellekohase tasumiseni

alates 17.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

13. Sissenõudmiskulude hüvitis on 35 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses 01.11.2024,

18.11.2024 ja 29.11.2024 kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata

meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

14. Hageja esitas alternatiivse nõuete arvestuse, mida kohus käsitab kui alternatiivset nõuet,

kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet:

-

lepingu nr #xxx alusel on kostjale väljamakstud laenusumma 3484,59 eurot ning

kostja on tasunud tagasi kokku 5513,77 eurot. Sellest tulenevalt ei ole hagejal

nimetatud lepingu alusel kostja vastu nõudeid.

-

lepingu nr #xxx alusel on kostjale väljamakstud laenusumma 1240 eurot ning kostja

on tasunud tagasi kokku 339,64 eurot. VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt

summalt 900,36 eurot kogunes intress kuni laenulepingu ülesütlemiseni kokku

summas 19,48 eurot. Viivise summa on 67,21 eurot ning see kujunes alates

16.10.2024 kuni 09.06.2025 põhivõlgnevuselt 900,36 eurot VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

-

lepingu nr #xxx alusel on kostjale väljamakstud laenusumma 423,57 eurot ning kostja

on tasunud tagasi kokku 252,04 eurot. VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt

summalt 171,53 eurot kogunes intress kuni laenulepingu ülesütlemiseni kokku

summas 9,84 eurot. Viivise summa on 12,80 eurot ning see kujunes alates 16.10.2024

kuni 09.06.2025 põhivõlgnevuselt 171,53 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2-25-105316

Hageja nõuab ka sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot.

Kohtu seisukoht

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded 28.09.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

16. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused

17. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

Kohtu hinnangul vastavad viidatud lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402

lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7

ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des

4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

18. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

2-25-105316

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele

laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et XXX AS ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt

kohtule esitatud asjaolusid, jättis XXX AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest

nähtuvast.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul XXX AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et XXX AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS

§ 4034 lg-t 6.

20. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

2-25-105316

21. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et

algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet).

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Hageja palus

alternatiivselt mõista kostjalt välja:

-

lepingust nr #xxx alusel:



põhivõlgnevuse 900,36 eurot;



intressi 19,48 eurot;



viivise 67,21 eurot.

-

lepingu nr #xxx alusel:



põhivõlgnevuse 171,53 eurot;



intressi 9,84 eurot;



viivise 12,80 eurot.

Hageja nõuab ka sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot. Hagejal ei ole lepingu nr #xxx

alusel kostja vastu nõudeid.

22. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingute ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2)

täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja

täiendava tähtaja määramine.

23. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu,

haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24).

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo

05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja

29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

24. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

09.06.2025 esitatud menetlusdokumendis sisalduva alternatiivse arvestuse kohaselt sai

kostja:

-

lepingu nr #xxx alusel laenu summas 1240 eurot ning kostja on tasunud tagasi kokku

339,64 eurot. Lepingust nr #xxx tulenev põhivõlgnevus on seega 900,36 eurot;

-

lepingu nr #xxx alusel laenu summa 423,57 eurot ning kostja on tasunud tagasi kokku

252,04 eurot. Lepingust nr #xxx tulenev põhivõlgnevus on seega 171,53 eurot.

2-25-105316

25. VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt kogunes summalt 900,36 eurot intress alates

lepingute sõlmimisest kuni lepingute ülesütlemiseni kokku summas 19,48 eurot ning

summalt 171,53 eurot kogunes intress 9,84 eurot. Intressi nõue on VÕS § 397 lg 1

kohaselt põhjendatud.

26. Hageja nõuab viivist lepingust tulenevalt nõudelt summas 900,6 eurot alates 16.10.2024

kuni 09.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 67,21 eurot ning

nõudelt summas 171,53 eurot viivist 12,80 eurot. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja §

113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud.

27. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 35 eurot on põhjendatud kuna kostja on

viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli

sissenõudmiskulu nõude eeldused (VÕS § 1132 lg 2 p 3) täidetud.

28. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ega ületa nõude piire. Kohus rahuldab

hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja:

-

lepingust nr #xxx tuleneva:



põhivõlgnevuse 900,36 eurot;



intressi 19,48 eurot;



viivise 67,21 eurot.

-

lepingust nr #xxx tuleneva:



põhivõlgnevuse 171,53 eurot;



intressi 9,84 eurot;



viivise 12,80 eurot.

Sissenõudmiskulude hüvitise 35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 510 eurot (riigilõiv 490 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on

vajalik ja põhjendatud menetluskulu.

2-25-105316

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 510 eurot ning

vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik