4-25-2197/24 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-25-2197

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025.a, Rapla kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2197 (263025001537)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Endla Ülviste

Aivi Meister

Väärteoasi

Ivo Koltsi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 20.05.2025.a

otsusele väärteoasjas nr 263025001537 liiklusseaduse (LS)

§ 227 lg 2 järgi.

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Ivo Kolts; isikukood: 35702072718;

Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX-i; e-post: XXX.

Kaitsja: advokaat XX , Advokaadibüroo Advocatus; e-

post: XXX .

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri

Kesk-Eesti

politseijaoskonna

Rapla

menetlusgrupi esindaja Piret Pesti.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Ivo Koltsi kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna

20.05.2025.a otsus väärteoasjas muutmata.

3. KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 1, 2 alusel jääb valitud kaitsjale makstud tasu Ivo Koltsi

kanda ja mõista Ivo Koltsilt välja tunnistaja sõidukulud 15,55 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest 20.05.2025.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele.

Kohtuotsuse ärakiri edastada Ivo Koltsile, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsiooni

1 (8)

4-25-2197

esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist

esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetlus

1. 24.04.2025.a koostatud väärteoprotokollis tuvastati, et Ivo Kolts juhtis 24.04.2025.a kell

15.30 Raplamaal Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 75-l kilomeetril mootorsõidukit

VW Touareg reg. märgiga xxx kiirusega 138 ± 9 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud

teelõigul on 90 km/h. Ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h rikkus Ivo Kolts

LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 20.05.2025.a otsusega tunnistati Ivo Kolts süüdi LS § 227 lg 2 järgi,

s.o lubatud sõidukiiruse ületamises 21-40 km/h ning temale määrati karistuseks rahatrahv 672

eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et

24.04.2025.a kell 15.30 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 75-l

kilomeetril juhtis Ivo Kolts mootorsõidukit kiirusega 138±9 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus

antud teelõigul on 90 km/h, Ivo Kolts ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 39

km/h.

3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale

inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise

toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.

4. LS § 227 lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o. 800 eurot) või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või

kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg-

s 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

5. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult ja õigusvastasust välistavad asjaolud

puuduvad. Karistust kergendavad ja - raskendavad asjaolud puuduvad.

6. Ivo Kolts saatis 28.04.2025 menetlejale seletuskirja, kus selgitab, et liiklusrikkumine leidis

aset ootamatu liiklusohtliku olukorra tõttu. Alustades poolhaagisest möödasõitu selgus, et

sõiduki ees on veel teinegi sõiduk, mida polnud möödasõidu alustamisel näha. Kohtuväline

menetleja leiab, et just Ivo Kolts oli see, kes liikluses ohtliku olukorra lõi. Vastavalt LS § 51 lg

4 tuleb möödasõit katkestada, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei

saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist. Liiklusseaduses ei

ole toodud erandit kiiruse ületamise lubatavuse kohta möödasõidul. Möödasõit ei ole liikluses

kohustuslik manööver, kuid kui sõiduki juht otsustab teisest sõidukist siiski mööda sõita, siis

tuleb rangelt järgida kõiki liiklusreegleid (sh ka suurimat lubatud sõidukiirust). LS § 50 lg 3

järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada

suurimat lubatud kiirust.

7. Karistust raskendavaid asjaolusid (Kars § 58 mõistes) kohtuväline menetleja menetluse

käigus ei tuvastanud. Süüd suurendavaks asjaoluks loeb kohtuväline menetleja seda, et

karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg

2 järgi, kuid sellele vaatamata jätkab I. Kolts õiguskorra rikkumist. Isiku käitumine näitab tema

ükskõikset suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse

tagajärge.

2 (8)

4-25-2197

8. Kohtuväline menetleja leiab kokkuvõttes, et kuna Ivo Kolts pani kõigest 1 kuu jooksul toime

vähemalt 2 kiiruseületust, siis ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul tegemist juhusüüteoga

ning Ivo Koltsi ei ole võimalik seekord karistada üksnes rahatrahviga. On ilmselge, et varasem

rahatrahv ei olnud piisav mõjutamaks Ivo Koltsi uue süüteo toimepanemisest hoiduma. Kuna

Ivo Kolts võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, siis tuleb ta

lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldada.

Menetlusaluse isiku kaebus

9. 04.06.2025.a esitas Ivo Kolts eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub kohtul väärteootsus

tühistada ja menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda.

10. Kaebuses leitakse, et isegi kui väärteo toimepanemine on tõendatud, ei olnud Ivo Koltsi tegu

õigusvastane, tegemist oli hädaseisundiga (KarS § 29). Ivo Koltsi juhitud auto tegi möödasõitu

eesliikuvast poolhaagisest. Möödasõidu ajal selgus, et poolhaagise ees liikus ka teine

poolhaagis. Seejuures oli kahe poolhaagise pikivahe liiga väike, et möödasõitu esimesest

poolhaagisest oleks saanud ohutult lõpetada. Avarii ärahoidmiseks pidi Ivo Kolts sõitma mööda

ka teisest poolhaagisest. Avarii tulemusena oleksid saanud kannatada sõidukid ja/või inimesed.

Seega, täiendav möödasõit kui valitud vahend oli ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi

oli kahjustatavast huvist olulisem.

11. Isegi kui väärteokoosseis on tõendatud, siis on Ivo Kolts seisukohal, et karistuse mõistmisel

ei ole järgitud seadust. LS § 227 lõige 2 näeb ette, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100

trahviühikut. Ivo Koltsi karistati 84 trahviühikuga, s.o ulatub 84% maksimaalmäärast. Ivo Koltsi

hinnangul ei vasta see tema väidetavale süüle, seda enam, et Ivo Koltsi karistati ka

lisakaristusega, mille ulatus on LS § 227 lõikes 5 toodud maksimummäärast tervelt 75%.

Riigikohus on asunud seisukohale, et isikule mõistetud põhi- ja lisakaristus peavad koosmõjus

vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma

põhikaristuse, mis on süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole võimalik kogukaristust lisakaristusega

raskemaks muuta (3-1-1-59-15). Ivo Koltsi puhul ei ole neid põhimõtteid järgitud.

Kohtuväline menetleja põhjendas lisakaristuse mõistmist sellega, et tegemist on korduva

rikkumisega ja et Ivo Kolts võib uuesti rikkumisi toime panna. Riigikohus on asunud

seisukohale, et korduvalt rikkumise toime pannud isikule ei saa lisakaristust kohaldada

automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Üksnes abstraktne võimalus, et isik

asub taas rikkumisi toime panema, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav (3-1-1-122-13).

Riigikohus on selgitanud, et lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel

tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtt iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (3-1-

1-122-13). Ivo Kolts elab Häädemeestel. Ta on taastusravi arst ja töötab OÜ-s Biodesign, võttes

vastu nii Tallinnas kui ka Pärnus. Juhtimisõiguse äravõtt võtab talt kaheks kuuks võimaluse

operatiivselt Häädemeeste, Pärnu ja Tallinna vahel liikuda. Liikumisvõimalused hakkavad

sõltuma bussigraafikutest, samuti lisandub aeg sõiduks praksisest bussijaama ja tagasi.

Hinnanguliselt väheneb Ivo Koltsi võimalus patsiente teenindada ja oma tööga tulu teenida

kahel kuul ca 1/2 võtta. Seega ei mõjuta juhilubade äravõtt rasket mitte ainult Ivo Koltsi

sissetulekutele, vaid ka tema patsientide ravivõimalustele ja heaolule.

Menetlusaluse isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil

3 (8)

4-25-2197

12. Menetlusalune isik selgitas, et eessõitja vähendas kiirust ja siis jälle kiirendas, vahepeal 60-

ne peale. Talle see ei sobinud, tekkis pikk sirge, aega lubatud möödasõiduks oli palju. Kui

jõudis umbes poole peale, nägi põhjust, miks kiirus kõikus - ees oli veel haagisveok, ilmselt

püüdis tagumist mööda lasta. Möödasõitu lõpetada ei saanud, kuna pikivahet ei olnud. Ei

osanud arvestada, et kulub rohkem aega, kui ühe veoki jaoks planeeris. Oli nagu õudusfilmis,

kas tuleb laupkokkupõrge või lõpetada manööver. Lisas kiirust, lõpetas manöövri kokkupõrketa

ja tagumisi sõitjaid ohustamata. Ei saanud ka pidurdades manöövrit lõpetada ja tagasi oma

sõiduritta minna, teadis, et taga oli veel üks Audi, oleks tekitanud üliraske liiklusõnnetuse.

Möödasõitu planeerides oled võimalikult vasakul ja eessõitja võimalikult paremal, ei saa näha,

et ees on veel üks rekka. Tal on 50 aastat juhtimise staaži, see oli ainuõige lahendus.

13. Kaitsja hinnangul selgus Ivo Koltsile möödasõitu tehes üllatusena, et lisaks rekkale on seal

teine rekka veel ja ta oli sunnitud äkilisena kiirust lisama. Oli tegemist hädaseisundiga, alustas

möödasõitu teadmata ja nägemata, et ees on veel üks rekka. Kui nad hoiaks pikivahet, oleks

saanud sinna vahele minna, aga seda võimalust polnud. Ivo Koltsi ei peaks karistama, et rekkad

sõitsid seal nagu sõitsid. Jah, ta vajutas kiiruse põhja, kui teine rekka oli ees, sest see tundus

kõige mõistlikum lahendus. Tavaolukorras peaks sellises olukorras manöövri katkestama, kuid

praegu oleks tekitanud see ohtlikuma olukorra. Kaitsja viitab KarS § 29, kuidas olukorda kõige

vähemalt hüve kahjustavalt lahendada ja oma arust Ivo Kolts seda just tegigi. Isegi, kui inimene

ise alustas toimingut, mis lõpuks jõudis hädaseisundini, isegi kui ta ise rikub sealjuures midagi,

siis see ei tähenda, et hädaseisundi situatsioon ei tekiks. Kui kohus leiab, et tegu oli

õigusvastane, siis selline karistus olla ei tohiks. Rahaline karistus ja juhtimisõiguse äravõtmine

on ebaproportsionaalne. Ivo Koltsile on juhtimisõigus väga oluline seoses tööga.

14. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et määratud karistus on õiglane ja vastab süü

suurusele. Hädaseisundiga ei nõustu, sest kaebaja ütles, et sõitis suure veoki järgi umbes pool

tundi. Tallinna-Pärnu-Ikla mnt ei ole üks pikk sirge, on käänuline ja erinevate tasapindadega tee.

Ei ole usutav jutt, et veel üks eessõitev rekka tuli üllatusena. Möödasõitu alustades pidi kaebaja

seda arvestama, et rekka ees võivad olla teised sõidukid. Tegemist oli suure sõidukiga, millest

möödasõitu hakati tegema. LS § 51 on sätestatud, milline peab möödasõit olema, p 4 kohaselt

tuleb takistuse ilmnemisel möödasõit katkestada. Kaebaja ei ole seda sätet järginud.

Ivo Kolts ületas sõidukiirust LS 227 lg 2 järgi peaaegu maksimaalselt. Kui talle oleks üksnes

rahatrahvi pidanud määrama, oleks see trahv pidanud olema oluliselt suurem, kui praegu.

Kuidagi ei saanud lisakaristust määramata jätta, kuna vähem kui üks kuu enne seda pani ta

toime samasuguse rikkumise, kus talle rahatrahv määrati. Lisakaristus pole määratud

maksimummääras. Karistus määrati, võttes arvesse varasemat karistust, manööver oli ohtlik, ei

olnud kohustuslik, maantee on väga tiheda liiklusega. Mis puudutab seda, et menetlusalune isik

on hinnatud raviarst, taastusraviarst, juhtimisõigus on talle väga oluline, kuid on ilmselge, et

igapäevane juhtimisõiguse vajadus ei saanud talle tulla üllatusena, see pidi olema tal varasemalt

teada ja meeles. Kuna on toime pandud väikeses ajavahemikus kaks liiklusrikkumist, siis

karistus on õiglane ja proportsionaalne. Kokkuvõttes palub kohtuväline menetleja jätta kaebus

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtu seisukoht

15. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133

loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite

analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel

tuginetud.

4 (8)

4-25-2197

16. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajad, menetlusaluse

isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et tõendamist on leidnud LS § 227 lg

2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Ivo Koltsi poolt ning temale määratud karistus on

kooskõlas KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega.

17. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Ivo Koltsile süüks LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumist

ning sellega LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse, 90

km/h, ületamist vähemalt 39 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Ivo Kolts juhtis

24.04.2025.a kell 15.30 Raplamaal Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, asulavälise

tee 75-l kilomeetril, mootorsõidukit VW Touareg reg. märgiga xxx kiirusega 138 ± 9 km/h. Ivo

Koltsi ütluste kohaselt ületas ta kiirust, et lõpetada möödasõit kokkupõrketa ja teisi sõitjaid

ohustamata ning ei saanud ka pidurdades möödasõitu lõpetada ja tagasireastuda.

18. 24.04.2025.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on Ivo Koltsi juhitud

sõiduki VW Touareg reg. märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade

Stalker II MDR nr AS005417 töökorras ja testitud. Mõõteseadme näidu kohaselt oli Ivo Koltsi

juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 138 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati

sõidukiirusel 84 km/h liikuvast sõidukist statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõturiga

vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-9 km/h menetlusaluse

isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 129 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise

määraks oli seega mitte vähem kui 39 km/h. Kiirusmõõturi helisignaal oli ühtlaselt tõusev ehk

kõrgenev. Liikumisviisi täpsustuse kohaselt sooritas möödasõidu kahest ees liikunud rekkast.

Tagasireastumine oli rakendatud kuna rekkad ei hoidnud pikivahet. Juhile näidati seadme

tabloole fikseeritud lugemit, Ivo Koltsil avaldusi ei olnud, ta nõustus protokolliga ning

allkirjastas selle. (tl 11 pöördel-12).

19. Ivo Koltsi poolt 28.04.2025.a politseile saadetud seletuskirja kohaselt tunnistab ta rikkumist,

kuid see toimus ootamatu liiklusohtliku olukorra tõttu. Ta soovis sooritada poolhaagisest ohutu

möödasõidu. Alustas möödasõitu ja olles jõudnud mööda enam kui poolest veoautost, selgus, et

poolhaagiseid kellest mööda tuleb minna on kaks, mitte üks, nagu ta möödasõitu alustades

arvestas. Esimesena liikunud poolhaagis paiknes võimalikult teepeenra ääres, mistõttu teda

polnud möödasõidu alustamisel näha. Olles möödunud esimesest poolhaagisest selgus, et

veoautod sõidavad olematu pikivahega ja ta ei saa möödasõidu lõppedes reastuda paremasse

sõiduritta. Tekkis väga liiklusohtlik olukord - ta oli vasakus sõidureas, vastu tulevad sõidukid ja

paremasse sõiduritta tagasi ei saa. Olukorra lahendamiseks suurendas järsult sõidukiirust ja

möödus ka teisest poolhaagisest vastutulevaid sõidukeid ohtu seadmata.

20. Tunnistaja XX kohtuistungil antud ütluste kohaselt teostasid nad 24.04.2025.a Margit

Härmiga liiklusjärelevalvet Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ilka maanteel, vastu sõitis Ivo Kolts

ja paarimees fikseeris kiiruseks 138 km/h. Tagasireastumine oli ilmselt raskendatud, rekkade

pikivahe hoidmine ei olnud päris korrektne. Mingit hädaseisundit antud olukorras tema ei

tajunud.

21. Kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et Ivo Kolts ületas 24.04.2025.a kell 15.30 Rapla

maakonnas, Märjamaa vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 75-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel,

mootorsõidukit VW Touareg reg. märgiga xxx juhtides tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust

mitte vähem kui 39 km/h. Ivo Kolts tunnistab, et ta ületas kiirust ning selgitas, et soovis peale

ligemale poole tunnist ebaühtlase kiirusega ja kohati liiga aeglaselt sõitvast poolhaagisega

autost mööda sõita. Peale möödasõidu alustamist selgus, et ohutu manöövri lõpetamiseks on

5 (8)

4-25-2197

ainus võimalus maksimaalselt kiirendada.

22. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kaebaja selgitust, kes enda sõnul kogenud autojuhina ei

saanud lahendada tekkinud olukorda muul viisil kui kiirust ületades. Tuleb nõustuda kohtuvälise

menetlejaga selles, et Ivo Kolts lõi ise ohtliku olukorra möödasõitu sooritada otsustades.

Möödasõit Tallinn-Pärnu-Ikla maantee suurtel kiirustel on äärmiselt ohtlik manööver. LS § 51

lg 3 p 3, 4, 5, 6 kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et möödasõit ei

ohusta ega takista teisi liiklejaid; sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba;

sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt

lühikese ajaga; tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist

mööda sõidetakse. LS § 52 lg 1 p 1 sätestab möödasõidukeelu, mille kohaselt

vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita kui ei ole täidetud LS § 51 lõikes 3 nimetatud

tingimused. Ivo Kolts ei veendunud enne möödasõidu alustamist selle ohutuses ja eiras

käesoleval juhul möödasõidukeeldu. Lisaks LS § 52 lõige 4 sätestab, et kui möödasõidu ajal

ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne

möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Ivo Kolts ei katkestanud ka peale takistuse

ja ohu ilmnemist möödasõitu, vaid lisas hoopis kiirust. Selline tegevus ei ole kooskõlas

liiklusreegliga, Ivo Kolts ei ole vaatamata oma pikale sõiduki juhtimiskogemusele saanud aru

liiklusohutuse põhinõuetest ning selle asemel on asunud enda tegevust õigustama.

23. Ivo Koltsi teo õigusvastasus ei ole välistatud KarS § 29 kohase hädaseisundi tõttu.

Hädaseisundi esinemist kontrollides tuleb eristada hädaolukorda (oht õigushüvele) ja

koosseisupärast tegu (päästetoiming), mida oli vaja toime panna ohu kõrvaldamiseks või

vähendamiseks. Esmalt Ivo Kolts tekitas ise tahtlikult, Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel

möödasõidukeeldu eirates ja möödasõitu sooritades ohtliku olukorra, mistõttu võiski olla

põhjust tõsiselt karta tema enda ja/või teiste kaasliiklejate õigushüvede kahjustumist. Seevastu

tema kiiruse ületamine, täites LS § 227 lg 2 koosseisu, ei olnud ohu kõrvaldamiseks või

vähendamiseks objektiivselt sobiv ja vajalik, vastupidi, kiiruse suurenedes suurenes ka oht.

Üldteada on asjaolu, et suurema kiirusega tekkinud kokkupõrke tagajärjed on raskemad.

Tegemist ei olnud väljapääsmatu olukorraga. Maksimaalse kiirendamise asemel oli Ivo Koltsil

võimalus otsustada möödasõidu katkestamine koos suunatulemärguande ja vajadusel

sõidukiiruse pidurdamisega, siis tekkinuks teistel juhtidel kohustus anda teed, suurendada

pikivahet, vähendada samuti vajadusel sõidukiirust ja Ivo Koltsil olnuks võimalus ohutult naasta

tagasi oma sõidurajale.

24. Ivo Kolts pani väärteo toime kavatsetult, kohus ei tuvastanud Ivo Koltsi teo õigusvastasust

või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega kaebuse esitaja rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani

toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus leiab, et Ivo Koltsile kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks

isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja

arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

25. LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on LS §

227 lg 5 p 1 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

26. Kohus leiab, et Ivo Koltsi teosüü on üle keskmise, sest kiiruse ületamine LS § 227 lg 2

kontekstis oli suur, peaaegu maksimaalne. Ületades möödasõidul lubatud sõidukiirust vähemalt

6 (8)

4-25-2197

39 km/h tunnis pani Ivo Kolts toime raske liiklussüüteo. Ivo Kolts pani väärteo on toime

elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja

kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel teel, suurel kiirusel autode kolonnist möödasõitu

sooritades, toimuvad liiklusõnnetused on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu tuleb

kasutada kõiki võimalusi liikluskultuuri parandamiseks. Ohuolukorrad võivad maanteedel

suurtel kiirustel sõites silmapilkselt tekkida. Teele võivad joosta loomad või inimesed, ette

võivad sõita või keerata teised mootorsõidukid, teekate võib muutuda libedaks (erinevatel

põhjustel ka kohati ja ajutiselt) jne. Piirkiirused on määratud liiklusohutust tagama ning

asulavälisel maanteel lubatud sõidukiirust ületades möödasõidu sooritamine on, sõltumata

ilmastiku- ja teeoludest, ohtlik. Ivo Kolts seadis oma tegevusega reaalsesse ohtu nii enda kui ka

teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara.

27. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus 84 trahviühikut, s.o üle

sanktsiooni keskmise määra ja lisakaristus, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks,

vastavad Ivo Koltsi süü suurusele. Karistusregistri teatisest nähtub, et Ivo Kolts omab ühte

kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 järgi. Olles 27.03.2025.a karistatud LS § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga (karistus täidetud 28.04.2025.a), pani Ivo Kolts vähem kui ühe kuu jooksul pärast

eelmist tegu ja isegi enne eelmise karistuse täitmist taas toime liiklussüüteo LS § 227 lg 2 järgi.

Seega ei täitnud temale 27.03.2025.a määratud rahatrahv eripreventiivseid eesmärke ega

mõjutanud teda süütegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodut arvestades ei ole rahatrahv

karistusena üksinda piisav ning karistuse eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud

lisakaristuse kohaldamine.

28. Ivo Koltsi selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust ületada ning see, et kiiruse

ületamine oli tema hinnangul ohutu, näitavad, et vaatamata pikale sõiduki juhtimiskogemusele

puudub temal arusaam ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu võib Ivo Kolts oma liikluskäitumiselt

olla liikluses ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele

eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.

29. Ivo Kolts oli süütegu toime pannes teadlik, et tal on tööalaselt vajadus sõidukit juhtida, ja

omandada täiendav autorongi juhtimisõiguse kategooria, kuid ometi ei takistanud nimetatud

asjaolud teda järgmist rasket liiklussüütegu toimepanemast. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab

mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohus ei pea menetlusaluse isiku toodud põhjendusi

sellisteks, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise.

30. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning

ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse

muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja

põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse

muutmata.

31. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab

süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1, 2 alusel

on menetluskuludeks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja tunnistajale KrMS §

187 lg 1 p 3 alusel hüvitatud sõidukulu. Valitud kaitsjale makstud tasu jääb Ivo Koltsi kanda ja

kohus mõistab Ivo Koltsilt välja tunnistaja sõidukulud 15,55 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (8)

4-25-2197

kohtunik

8 (8)