1-25-5924/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-25-5924

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-5924 (25233000189)

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär

Ilona Pudova

Tõlk

Aleksander Minin

Kriminaalasi

Juri Hohlov süüdistuses KarS § 4182 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elena Rattur

Süüdistatav

Juri Hohlov, isikukood 36110012219, määratlemata

kodakondsus; elukoht XXX, viibib Viru Vanglas; emakeel vene

keel; töökoht puudub; korduvalt kriminaalkorras karistatud,

viimati 07.03.2018 Tartu Ringkonnakohtu otsusega

kriminaalasjas nr 1-17-1327 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 4 aasta

vangistust. Viru Maakohtu 10.05.2018 määrusega liideti

kohtuotsusega nr 1-17-1315 mõistetud karistus, s.o 3 aastat ja 7

kuud vangistust, ja kohtuotsusega nr 1-17-1327 mõistetud

karistus, s.o 4 aastat vangistust, ning liitkaristuseks mõisteti 5

aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 08.09.2016 ja lõpp

08.09.2021; tõkend Viru Maakohtu 07.07.2025 määrusega nr 1-

25-3668 kohaldatud vahistamist alates 05.07.2025 kuni

05.09.2025, Viru Maakohtu 04.09.2025 määrusega pikendatud

vahi all pidamise tähtaega kuni 05.11.2025

Kaitsja

Igor Belugin määratud korras (kohtumenetluses ei osalenud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306,

310, 311 ja 313 maakohus otsustas:

Tunnistada Juri Hohlov süüdi KarS § 4182 lg 1 sätestatud süüteo toimepanemises ja mõista

talle karistuseks 4 aastat vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta mõistetud karistus Juri Hohlovi suhtes osaliselt

täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 5 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Juri Hohlovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud

1-25-5924

aeg ning kohesele ärakandmisele kuuluva karistusaja algust lugeda alates 05.07.2025, mil

Juri Hohlov peeti kahtlustatavana kinni.

Ülejäänud osa karistusest, s.t 3 aasta ja 7 kuud vangistust, mitte pöörata KarS § 74 lg-te 1-

3 alusel reaalselt täitmisele, kui Juri Hohlov ei pane 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja

kohustusi. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.t

alates 31.10.2025. a.

Määrata Juri Hohlov katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna

juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda

järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 3 alusel on Juri Hohlov kohustatud katseajal mitte omama, kandma ja

kasutama relva.

KarS § 75 lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine ajaks, mil Juri Hohlov kannab

koheselt ärakandmisele kuuluvat karistust. Käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama, kui

Juri Hohlov vabaneb selle karistuse kandmiselt.

KrMS § 130 lg 4¹ alusel Juri Hohlov kohaldatud tõkend vahistamine jätta jõusse kuni

kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni,

sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem, seejärel tõkend tühistada.

Mõista Juri Hohlovilt Eesti Vabariigi kasuks välja KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 ja § 179 lg 1 p 1

alusel sundraha 2215 eurot ja ekspertiisikulud 1360 eurot.

Riigi kanda jätta Juri Hohlovi riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses kokku summas

1237,64 eurot ja kohtupsühhiaatriaekspertiisiga seotud kulu 1300 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Juri Hohlovil menetluskulu summas 3575 eurot tasuda

ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või

kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585

LHV Pank, maksekorraldusse märkida viitenumber XXX ning selgitus „Juri Hohlov,

1-25-5924, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Juri Hohlovile kohtuotsuse jõustumisel:

1-25-5924

-

10.10.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr XXX PPA Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna hoiukohta üle antud esemed: pakend nr 3 turvakleebisega nr XXX - Saksa

tääknuga; pakend nr 4 turvakleebisega nr XXX - sepistatud ning kahelt poolt teritatud nuga;

pakend nr 5 turvakleebisega nr XXX - katana; pakend nr 6 turvakleebisega nr XXX - musta

värvi käepidemega isetehtud nuga; pakend nr 7 turvakleebisega nr XXX - kahelt poolt teritatud

nuga; pakend nr 8 turvakleebisega nr XXX - mõõgataoline nuga; pakend nr 9 turvakleebisega

nr XXX - puidust käepidemega kahelt poolt teritatud nuga; pakend nr 10 turvakleebisega nr

XXX - kahelt poolt teritatud nuga; pakend nr 11 turvakleebisega nr XXX - kahelt poolt

teritatud väikse suurusega mõõgataoline nuga; pakend nr 12 turvakleebisega nr XXX -

vedrujõul väljaviskuv pussnuga; pakend nr 19 turvakleebisega nr XXX - täkknuga; pakendis nr

21 turvakleebisega nr XXX - katana; pakendis nr 23 turvakleebisega nr XXX - mõõk; pakend

nr 25 turvakleebisega nr XXX - nuga; pakend nr 26 turvakleebisega nr XXX - kõverdatud

teraga nuga; pakend nr 32 turvakleebisega nr XXX - mobiiltelefon Xiaomi Redmi (mudeli nr

XXX; IMEI1: XXX, IMEI2 XXX; märgistatud nr XX), mis asub pruuni värvi nahkümbrises.

Mobiiltelefonis on SIM-kaart abonentnumbriga +XXX; pakend nr 33 turvakleebisega nr XXX -

mobiiltelefon Samsung, mis asub musta värvi nahkümbrises.

-

10.10.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr XXX PPA Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna hoiukohta üle antud esemed: pakend nr 1 turvakleebisega XXX: 2 Saksa

päritolu kaliiber 20×138 mm unitaarlasukomplekti paiskelaenguta hülssi, mis ei ole

paiskelaengute puudumise tõttu laske- ehk kasutuskõlblikud; 1 paiskelaenguta 12,7×99 mm

kaliibriline padrunihülss, mis ei ole lõhkeseadeldise ega selle plahvatusvõimelise ehk

kasutuskõlbliku osa; pakend nr 2 turvakleebisega XXX: 1 Vene päritolu 50 mm

miinipildujamiini korpusest toodetud sütikuta ja lõhkeaineta käsigranaadi korpus (nn

„Morkovka“) - granaadisütiku ja lõhkeainelaengu puudumise tõttu ei ole tegemist

lõhkeseadeldise ega selle plahvatusvõimelise ehk kasutuskõlbliku osaga ega relvasüsteemi

osaga; 1 metallist kerakujuline objekt - objekti kasutusotstarve ei olnud tuvastatav, kuid lõhke-

ja/või paiskelaengu puudumise tõttu ei ole tegemist laskemoona, lõhkeseadeldise ega selle

plahvatusvõimelise ehk kasutuskõlbliku osaga; samuti pakendis nr 2 turvakleebisega XXX on

paberkott EKEI andmelehega (Tulem: XXX, menetlus: 25233000189, tellija: A.MX), mille

külge on kinnitatud soonkinnisega kilekott, milles asub padrunikest pakendist nr 1

turvakleebisega XXX. EKEI andmelehega paberkoti sees on: 1 kesktulesütiku ja põhjaäärisega

silindrikujuline padrunikest; 2 padrunit (7,62x25 ning 9x19 mm kal.), mille ühe padruni põhjal

on markeerimistähised „3B..“ ja teise „St+ 2 49 dnh“, mis ei kuulu tulirelva laskemoona hulka;

7 kesktulepadrunit (7,62x25 mm kaliibriline), mis ei kuulu tulirelva laskemoona hulka; 1

7,62x25 mm kaliibrilise kesktulepadruni kest; 1 9 mm RK kaliibriline signaalpadrun, mis

tulirelva laskemoona hulka ei kuulu; 1 7,62x54R kaliibrilise paukpadruni lastud kestast ning

teadmata kaliibrilisest kuulist kokku pandud padrun ning 6 7,62x54R kaliibrilist

kesktulepadrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu (kuus lindis+ üks eraldi); pakend nr

13 turvakleebisega XXX: 18 7,92x57 mm kaliibrilise kesktulepadruni lastud kestast ning

teadmata kaliibrilisest kuulist kokku pandud padrunit, mis ei kuulu tulirelva laskemoona hulka;

5 käsitöönduslikult 7,92x57 mm kaliibrilise kesktulepadruni kuulist ja kestast kokku pandud

padrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu; 5 7,62x51 mm kaliibrilist paukpadrunit, mis

tulirelva laskemoona hulka ei kuulu.; pakend nr 16.1., milles on pakendist nr 16

turvakleebisega nr XXX eraldatud kolm 7,62x54R kaliibrilise paukpadruni lastud kestast ning

teadmata kaliibrilisest kuulist kokku pandud padrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu.;

pakend nr 28 turvakleebisega XXX, milles on 9 mm PAK kaliibriline hoiatus- ja signaalpüstol

Bruni 96, mis kuulub hoiatus- ja signaalrelvade hulka.; pakend nr 29 turvakleebisega XXX,

milles on pustoli makett, mis tulirelvade hulka ei kuulu ning lahtiselt teadmata

kasutusotstarbega detail.; pakend nr 36 turvakleebisega XXX, milles on 4,5 mm kaliibrilise B-1

tüüpi pneumopüssi nr XXX relvaraud, lukukoda ja kolb, mis kuulub pneumorelva osade hulka.;

1-25-5924

pakendis nr 24 turvakleebisega XXX on pneumorelvade hulka kuuluv laskekõlbmatu 4,5 mm

kaliibriline pneumopüss Iž-60 number XXX.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist 10.10.2025 asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr XXX PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiukohta

üleantud esemed: pakend nr 1 turvakleebisega XXX: 1 soonkinnisega kilekott, milles on 12,7×99

mm kaliibriline padrunihülssist (vt eelmine punkt) eemaldatud kondoomid ja suitsukonide

jäänused.; pakend nr 35 turvkleebisega nr XXX (1 objekt), milles on peale narkootilise aine

ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) jäänud minigrip kott.

KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel hävitada 10.10.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr XXX PPA Ida

prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiukohta üleantud pakendis nr 27 turvakleebisega XXX (1

objekt) tulirelva osade hulka kuuluvad 7,62x25 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPŠ-41 raam

lukukoja, relvaraua ja rauakattega.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada (st kustutada) peale kohtuotsuse jõustumist

elektroonikaseadmetest saadud infost tehtud koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja

jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega.

Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole

kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Hohlov süüdistatakse selles, et ta omandas kohtueelse menetluse käigus täpsemalt

tuvastamata viisil, kohas ja ajal ning hoidis enda elukohas aadressil XXX kuni 05.07-06.07.2025

toimunud läbiotsimiseni tsiviilkäibes keelatud sõjalise otstarbega automaatrelva 7,62x25mm

kaliibrilise püstolkuulipilduja PPŠ-41 olulist osa ning püstolkuulipildujatest PPD/PPŠ/PPS

laskmiseks ette nähtud laskemoona, aga nimelt:

-

üks 7,62x25mm kaliibriline laskekõlbulik kesktulepadrun, mis on ette nähtud laskmiseks

vastavakaliibrilistest püstolitest TT, CZ-52, Chinese TU-90, Norinco ning püstolkuulipildujatest

PPD, PPŠ ja PPS;

-

7,62x25mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPŠ-41 raam lukukoja, relvaraua ja rauakattega,

mis on (v.a kaitseriivi mehhanism) kasutuskõlblikud, kuid nende kasutamine laskmisel võib olla

ohtlik. Püstolkuulipilduja PPŠ-41 kaitseriivi mehhanism on korrosioonikahjustuste tõttu kinni

roostetanud.

RelvS § 3 lg 3 kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel

kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks

oluline osa. RelvS § 833 lg 1 kohaselt liigitatakse sõjarelvi käsitulirelvadeks, raskerelvadeks ja

muudeks relvadeks, mis ei ole tulirelvad.

RelvS § 21 lg 11 kohaselt käsitatakse tulirelva oluliste osadena ka RelvS § 21 lg-s 1 nimetatud

osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid,

samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära

kasutades üldlevinud tehniliste vahendite vüi tööriistadega töödelda, ümber ehitada või

kohandada RelvS § 21 lg-s 1 nimetatud osaks. RelvS § 21 lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa

1-25-5924

käsitlemisele sama kord, mis RelvS on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus

otseselt ei sätesta teisiti.

RelvS § 832 lg 1 järgi on sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine

muuhulgas sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmine.

RelvS § 832 lg 3 järgi kehtestab sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja

korra riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaitseministri

määruse „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 2 lg 1 järgi

võib sõjarelva käidelda vaid asjakohase tegevusloaga ettevõtja. Sellist tegevusluba Juri Hohlovil

polnud.

07.06.2025 kaitseministri määruse „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustatav loetelu

ja liigitus“ § 2 lg 1 kohaselt käsitulirelv on kuni 20mm kaliibriga tulirelv, mis ei ole püsivalt

relvaalusele kinnitatud või mida inimene suudab kanda ja käsitseda ilma täiendava varustuseta.

Käesoleva määruse § 3 lg 2 kohaselt loetakse käsitulirelva olulisteks osadeks RelvS § 21 lg 1

nimetatud olulised osad – relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral

hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi

esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge

kinnitamiseks need on ette nähtud.

RelvS § 833 lg 21 kohaselt sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud

laskemoon.

RelvS § 9 lg 1 sätet, mille kohaselt peab isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või

mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamata

teatama politseile ning andma talle leiu üle RelvS § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.

Sellise käitumisega pani Juri Hohlov toime sõjarelva oluliste osade ja sõjalise otstarbega

laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas Juri Hohlovi, tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör

Elena Ratturi vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Juri Hohlovi süüdimõistmist

KarS § 4182 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 4 aasta pikkuse

vangistusega. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt kuulub koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust.

Eelvangistuses viibitud aeg arvata Juri Hohlovi karistusaja hulka. Koheselt ärakandmisele

kuuluva karistuse alguseks lugeda 05.07.2025. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või

koheselt ärakandmisele kuuluva karistustähtaja saabumisel. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jätta

ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 3 aastat ja 7 kuud vangistust, täitmisele pööramata, kui

Juri Hohlov pane 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib talle

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustust vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6

ning KarS § 75 lg 2 p-s 3 sätestatule. Katseaja kulgemist arvata alates kohtuotsuse kuulutamise

päevast.

Juri Hohlovlt kuulub väljamõistmisele sundraha 2215 eurot ja ekspertiisikulud 1360 eurot, kokku

3575 eurot. Kohtupsühhiaatriaekspertiisiga seotud kulu 1300 eurot ja kaitsjatasu 1237,64 eurot

jääb riigi kanda. Juri Hohlov kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude

menetluskulude näol summas 3575 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul

maakohtu otsuses näidatud arveldusarvele. Kokkulepe käsitleb ka asitõenditega ja

konfiskeerimisele kuuluva varaga võetavaid meetmeid

3. Kohtuistungil avaldas Juri Hohlov, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kokkuleppega,

andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

4. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-25-5924

5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe

sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et

kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid

annavad aluse mõista Juri Hohlov süüdi KarS § 4182 lg 1 järgi ning mõista talle

kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse

eesmärkidele. Juri Hohlov suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistustähtaja saabumisel, sõltuvalt sellest kumb

tingimus saabub enne.

Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on

otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning

kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega

hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu

osas täiendava seisukoha kujundamiseks.

6. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel

ning juhindudes KrMS § 248-249.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik