2-23-113315/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-113315

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-113315

Hagi ese

Revensen OÜ hagi A. K. (K.) vastu võla ja viiviste

saamiseks

Tsiviilasja hind

3645,94 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht

Tartu mnt 13, 10145 Tallinn), esindaja Irina Vassiljeva

Kostja: A. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist ja menetleda hagi 11.06.2025.a

menetlusdokumendis toodud nõuete osas. Ülejäänud nõuete osas lõpetada menetlus.

2. Tagastada hagejale loobumise tõttu riigilõiv summas 245 eurot Revensen OÜ

arvelduskontole nr XXX AS-s XXX.

3. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

4. Välja mõista A. K.lt (K.) Revensen OÜ kasuks laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg

2327,74 eurot, intress 198,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 325,64 eurot ja

jooksev viivis alates 12.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1803,12 eurot.

5. Välja mõista A. K.lt (K.) Revensen OÜ kasuks laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg

297,86 eurot, intress 32,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 106,96 eurot ja jooksev

viivis alates 02.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 158,39 eurot.

6. Välja mõista A. K.lt (K.) Revensen OÜ kasuks laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg

660,32 eurot, intress 88,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 54,51 eurot ja jooksev

viivis alates 02.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 517,19 eurot.

7. Välja mõista A. K.lt (K.) Revensen OÜ kasuks laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg

700 eurot, intress 114,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 69,85 eurot ja jooksev

viivis alates 02.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 516,05 eurot.

8. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.

2-23-113315

9. Jätta menetluskulud 100% ulatuses A. K. (K.) kanda.

10. Välja mõista A. K.lt (K.) Revensen OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 2319 eurot ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

11. Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3).

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p.2)

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus

tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1).

Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg.1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. Kooskõlas TsMS § 407 lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on

hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse

tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud

2-23-113315

tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

2. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse

kohaselt on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3

järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30.

jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).

3. Kuigi kohus ei esita tulenevalt TsMS § 444 lg.3 tagaseljaotsuses kirjeldavat ja põhjendavat

osa, selgitab kohus järgmist.

4. Vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul

omaalgatuslikult kontrollida, kas leping tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduv

intressikokkulepe (VÕS § 4034 lg 7) võib olla tühine. Kohus peab nimetatud asjaolusid

kontrollima ka tagaseljaotsuse tegemisel, sest kohus saab tagaseljaotsusega hagi rahuldada

üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses (TsMS § 407 lg.1).

5. Kohtud peavad tagama ametiülesannete korras kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse

(eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eriti kui

võlgnik ise menetluses ei osale, sh tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse puhul

(RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 25). Ringkonnakohus on olnud seisukohal, et

kohtutel tuleb püüda järgida viidatud juhist ka nn jätkumenetlustes, sh maksejõuetus- ja

täitemenetluses (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.1).

6. Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus eelnevalt kirjeldatud kontrolli tegema

samuti omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises

korras (st muul kui PankrS § 100³ lg 4 p 1 alusel) ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud

vastuväiteid. Nimetatud kohustus laieneb PankrS § 100³ lg 4 p 1 olukorrale, kui

tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu

nõude aluseks oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli (TlnRnKm 28.03.2025,

2-24-1214, p 7.3). PankrS § 100³ lg.1 ja lg 4 p 1 kohaselt kontrollib kohus nii omal algatusel

kui ka teiste menetlusosaliste (sh halduri) väidete alusel, kas tarbijakrediidi tunnustega nõude

kohta esitatud kohtulahend kajastab piisavaid, st vähemalt kokkuvõtvaid põhjendusi. Kui

neid põhjendusi kohtulahendist ei nähtu, tuleb kohtul samuti kas omal algatusel või teiste

menetlusosaliste väidete alusel kontrollida lepingu kehtivust. Kui halduri esitatud andmetest

ja dokumentidest ei nähtu kõik kontrolli aluseks vajalikud asjaolud, saab kohus kohustada

võlausaldajat neid esitama ja selgitades talle ühtlasi, et kohtu nõutud andmete esitamata

jätmise korral võib jääda vastav nõue võlausaldajate nimekirja kandmata (TlnRnKm

28.03.2025, 2-24-1214, p 7.4).

7. Eeltoodust tulenevalt ja vältimaks tagaseljaotsusega lahendatud tsiviilasja sisulist

uuestimenetlemist võimalikus hilisemas maksejõuetusmenetluses osundab kohus järgmisele.

8. Puudub vaidlus selles, et krediidiandja ja kostja vaheliste lepingute näol on tegemist

tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg.1 mõttes. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1

järgi krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab

või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingut eeldatakse, kui

majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).

9. Kohus on asja kirjaliku menetluse käigus kontrollinud Võlaõigusseaduses sätestatud

tarbijakrediidilepingu tingimuste täitmist ning kohtu hinnangul on krediidiandja järginud

tarbijakrediidilepingu vorminõudeid VÕS § 404 lg.2, § 405 lg.1 ja § 408 lg.1 mõttes ning

krediidi kulukuse määra ülempiiri (VÕS § 4062 lg.1). Seega on tarbijakrediidilepingud

kehtivad. Kohtu hinnangul on aga krediidiandja lepingute sõlmimisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, millest tulenevalt on tühine lepingutes sätestatud

2-23-113315

intressikokkulepe.

10. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja

nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud

intressiga. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või

tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Riigikohtu tsiviilkolleegium on

täpsustanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034

lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul

võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest

tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-

13098 p. 24). Vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise

tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-

125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

11. Hageja on esitanud ümberarvestuse ning loobunud ümberarvestust ületavas osas nõudest.

Ümberarvestatud ulatuses nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 94, § 100, § 101 lg.1,6, lg.2, § 113 lg.1, §

4034 lg.1,6,7,13 ja TsMS § 367 alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult

põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda

seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega

temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu

14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg.1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

13. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

14. TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

15. Hageja on esitanud menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 595 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja esindajakulu 1704 eurot (14 tundi ja 20 minutit a

120 eurot tund). Kohtu hinnangul on need vajalikud ja põhjendatud kulud. Riigilõivu

väljamõistmine on kooskõlas TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3. Maksekäsu

kiirmenetluse kulu on põhjendatud TsMS § 44 p.7, § 172 lg.9, § 4842 alusel. Esindajakulu

väljamõistmine on põhjendatud TsMS § 175 lg.1 alusel.

16. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Priit Palmiste

Kohtunik