3-25-3461/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3461

Määruse kuupäev

31. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Aaleks Kovalenko kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses abielusõrmuse

väljastamata jätmise, süstemaatilise ümberpaigutamise,

ruumide ebahügieenilisuse, kambri sisetelefoni kõnedele

vastamata jätmise ja tahvelarvuti kasutamise piiramisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Aaleks Kovalenko kaebus.

2. Jätta Aaleks Kovalenko taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Aaleks Kovalenko taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119

lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg esitas 18. augustil 2025 Tartu Vanglale

kaaskinnipeetava Aaleks Kovalenko (kaebaja) nimel taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 3000 eurot, kuna vangla ei väljasta kaebajale kuuluvat abielusõrmust

ning nõuab kaebajalt vaid endale sobiva sõrmuse kandmist. Vangla sekkub kaebaja

perekonnaellu, alandab tema väärikust ja põhjustab talle tervisekahju.

2. Siim Grossberg esitas 4. septembril 2025 Tartu Vanglale kaebaja nimel taotluse

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot, kuna vangla paigutab kaebajat

vanglasiseselt süstemaatiliselt ümber. Vangla alandab kaebaja väärikust ja põhjustab talle

tervisekahju.

3. Siim Grossberg esitas 9. septembril 2025 Tartu Vanglale kaebaja nimel taotluse

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot seoses vangla ruumide

3-25-3461

ebahügieenilisusega. Vangla ruumid on räpased ja vajavad puhastamist. Vangla alandab

kaebaja väärikust ja kahjustab tema tervist.

4. Siim Grossberg esitas 12. septembril 2025 Tartu Vanglale kaebaja nimel taotluse

mittevaralise kahju hüvitamiseks (nõutava hüvitise summaks on märgitud nii 2000 eurot kui

ka 4000 eurot), kuna ametnikud ei vasta kaebaja kambri sisetelefoni kõnedele. Vangla seab

ohtu kaebaja ja vangla julgeoleku, alandab kaebaja väärikust ja kahjustab tema tervist.

5. Siim Grossberg esitas 12. septembril 2025 Tartu Vanglale kaebaja nimel taotluse

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot seoses kaebaja tahvelarvuti kasutamise

piiramisega. Vangla alandab kaebaja väärikust.

6. Vanglateenistuse ülene Viru Vangla haldusosakond jättis 2. oktoobri 2025. a otsusega nr

1-9/2-25/408-2 Siim Grossbergi poolt kaebaja nimel esitatud kahjunõuded läbi vaatamata.

Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 1.13.3 on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi

ainult enda nimel. Sellest tulenevalt ei ole Siim Grossbergi poolt kaebaja nimel esitatud

pöördumine nõuetega kooskõlas. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 kohaselt on vangla

direktoril õigus keelata täiendavalt esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid võivad

ohustada vangla julgeolekut või korda (VangS § 15 lg 2 p 3). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 48 kohaselt ei ole õiguse esemeks vaid füüsilised asjad, aga ka õigused ja muud

hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Sellest tulenevalt on vanglal õigus keelata

pöördumiste esitamist teise isiku nimel. Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 on sätestatud

julgeoleku tagamiseks vanglas. Kahjunõuete läbi vaatamata jätmine ei välista kaebaja

võimalust esitada samasisulised kahjunõuded isiklikult.

7. Siim Grossberg esitas 14. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebaja nimel kaebuse,

mille kohaselt jättis Viru Vangla 2. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/408-2 kaebaja

taotlused läbi vaatamata. Kaebaja jääb oma taotlustes esitatud nõuete juurde ja palub kohtul

need rahuldada. Kaebaja hinnangul on vangla eesmärgiks tema kaebeõiguse piiramine, sest ta

on volitanud ennast esindama Siim Grossbergi, kuna tal puuduvad enda esindamiseks

vastavad teadmised ja haridus. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi

õigusabi taotlused.

8. Tartu Halduskohus jättis 15. oktoobri 2025. a määrusega Aaleks Kovalenko kaebuse

käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse heakskiitmiseks ja kaebuse täpsustamiseks.

Kohus selgitas, et halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla HKMS § 32 lg-s 1

sätestatud isikud ning kohtule teadaolevalt ei vasta Siim Grossberg eelnimetatud sättes toodud

tingimustele. Seega ei ole kohtul võimalik lubada Siim Grossbergil kaebaja esindajana

halduskohtumenetluses osaleda ning kaebajal tuleb kohtule teatada, kas ta kiidab Siim

Grossbergi esitatud kaebuse heaks. Kaebusest ei selgu, millise nõudega kaebaja soovib

kohtusse pöörduda ning mida soovib halduskohtumenetluse tulemusena saavutada. Kaebuse

tekst on sedavõrd üldsõnaline, et sellest ei selgu vaidluse ese ega kaebaja tegeliku proleemi

olemus. Kaebaja peab kohtule selgitama, millised nõuded (HKMS § 37 lg 2) ta soovib kohtule

esitada ning mis on põhivaidluse esemeks. Samuti tuleb arusaadavalt põhjendada, milles

vangla õigusvastane tegevus seisneb. Lisaks tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad kaebaja

poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada

soovitakse. Kaebajal tuleb arvestada, et kui ta soovib vaidlustada vangla tegevust, siis tuleb

tal HKMS § 37 lg 2 p-des 1-2 ja 4-5 sätestatud nõuete puhul eelnevalt läbida kohustuslik

kohtueelne menetlus.

3-25-3461

9. Kaebaja esitas 16. oktoobril 2025 kohtule vastuse, milles kiidab Siim Grossbergi esitatud

kaebuse ja taotlused heaks ning jääb nende juurde.

10. Viru Vangla esitas 24. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

11. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kuigi kaebaja ei ole vastavalt Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2025. a

määrusele vaidluse eset täpsustanud ega täiendavaid põhjendusi ja tõendeid esitanud, siis

märgib ta oma esialgses kaebuses, et jääb vanglale esitatud taotluste juurde ning palub kohtul

need rahuldada. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses abielusõrmuse väljastamata jätmise,

süstemaatilise ümberpaigutamise, ruumide ebahügieenilisuse, kambri sisetelefoni kõnedele

vastamata jätmise ja tahvelarvuti kasutamise piiramisega.

12. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra,

kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus

ettenähtud VangS § 11 lg-s 8. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

13. Siim Grossberg esitas 18. augustil, 4. septembril, 9. septembril ja 12. septembril 2025

Tartu Vanglale kaebaja nimel kaebuse asjaoludega seonduvad kahjunõuded, kuid Viru Vangla

jättis need 2. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/408-2 läbi vaatamata. Kaebuse esitamine

kohtule juhul, kui isiku kahjunõue on jäetud läbi vaatamata, on lubatav siis, kui kahjunõue on

jäetud läbi vaatamata ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus

asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10; 7. juuni 2018. a

määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).

13.1. Viru Vangla on 2. oktoobri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/408-2 õigesti põhjendanud, et

VangS § 15 lg-st 4 tulenevalt on vanglateenistusel õigus keelata täiendavalt aineid ja esemeid,

mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele.

VangS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis võivad

ohustada vangla julgeolekut ja korda. TsÜS § 48 järgi on esemeks asjad, õigused ja muud

hüved, mis võivad olla õiguse subjektiks. Vangla julgeoleku ja korra tagamiseks on Tartu

Vangla kodukorras kehtestatud p 1.13.3, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada

pöördumisi ainult enda nimel. Sätte eesmärgiks on välistada avalduste esitamise teise

kinnipeetava poolt või vahendusel. Kohus nõustub vanglaga, et õigus esitada pöördumisi vaid

enda nimel aitab tagada, et pöördumised esitatakse isiku vabast tahtest. Samuti tagab kehtiv

regulatsioon, et kinnipeetavate vahel ei tekiks omavahelisi tehingulisi suhteid, nt esindamine

3-25-3461

tasu või võimalike vastuteenete eest, mis ilmselgelt ohustaks oluliselt vangla julgeolekut.

Sellised võlasuhted võivad põhjustada kinnipeetavate vahelisi alluvussuhteid ja soodustada

subkultuuride levikut, põhjustada konflikte jne. Vangla kohustus on tagada kinnipeetavate

õiguskuulekas käitumine ja hoida vangistuses ära sellised omavahelised suhted, mis võivad

kahjustada isiku taasühiskonnastamist ja kinnipidamise eesmärke (Tallinna Ringkonnakohtu

20. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-18-1476, p 21). Tartu Halduskohus on sarnaseid seisukohti

väljendanud ka 26. augusti 2025. a määruses asjas nr 3-25-2708 (jõustunud) ja 29. oktoobri

2025. a määruses asjas nr 3-25-3306 (jõustumata).

13.2. Lisaks vangla julgeoleku ohtu seadmisele võib sellisel viisil avalduste esitamise

lubamine tuua vanglale kaasa ka ülemäärase halduskoormuse. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on kaebajat esindada soovinud Siim Grossberg 2025. a algatanud Tartu

Halduskohtus ligikaudu 120 kohtuasja. Lisaks on ta esitanud kohtule kaebusi teiste isikute

nimel (nt haldusasjad nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3 25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja

3-25-149). Samuti on ta 2025. a praeguseks hetkeks esitanud Tartu Ringkonna

halduskolleegiumile 91 edasikaebust ning Riigikohtu halduskolleegiumile 46 edasikaebust.

Sarnases kui mitte suuremas mahus on Siim Grossberg esitanud avaldusi ka Tartu Vanglale,

arvestades Tartu Halduskohtule erinevate haldusasjade raames esitatud kohtueelse menetluse

materjale. Ka halduskohtule haldusasjas nr 3-25-2401 esitatud Tartu Vangla 21. juuli 2025. a

otsuses nr 1-9/2-25/247-3 kinnitab vangla Siim Grossbergi vanglale esitatud avalduste suurt

koguarvu. Selline avalduste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just Siim

Grossbergi õigusi rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus avalduste

esitamist. Tema esitatud avaldused on enamikel kordadel ülemääraselt mahukad ja detailsed,

sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. On tõenäoline, et kui lubada Siim

Grossbergil kohtueelses menetluses teiste kinnipeetavate nimel avaldusi esitada ja neid

esindada, siis oleks ka nende avalduste puhul suures osas tegemist samasisuliste ja

suuremahuliste avaldustega, mille esitamise eesmärgiks ei oleks esmajoones kaaskinnipeetava

õiguste kaitsmine, vaid haldusorgani koormamine, osutades sealjuures teisele kinnipeetavale

varjatud teenust ning saades näiteks vastuteeneid. Ilmekaks näiteks on 14. oktoober 2025, mil

Siim Grossberg esitas Tartu Halduskohtule neli kaebust enda nimel (haldusasjad nr 3-25-

3447, 3-25-3448, 3-25-3449, 3-25-3462) ja kuus kaebust teiste isikute eest, milles osade

sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt tema enda samasisuliste kaebuste, mida edu ei

pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 3-25-3452, 3-25-3454, 3-25-3455, 3-25-3456, 3-

25-3458). Kohtu seisukohta kinnitab ka Siim Grossbergi 29. oktoobri 2025. a määruskaebus

haldusasjas nr 3-25-3448, milles ta märgib, et arvukate ja suure mahuga avalduste esitamine

on vanglas tema ainuke mõtestatud tegevus, tal on õigus esitada haldusorgani tegevuse peale

pretensioone ning ta teeb seda lihtsalt teistest rohkem. Siim Grossberg kinnitab, et tulevikus

tema kaebuste hulk kasvab. Kohtu hinnangul võib ülemäärane halduskoormus vanglas

omakorda halvata haldusorgani korrapärase töövõime ja ohustada vangla korda.

13.3. Kujunenud olukorras ei saa pidada õigusvastaseks asjaolu, et vangla ei andnud tähtaega

kahjunõuetes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, vaid jättis koheselt Siim Grossbergi kaebaja

nimel esitatud kahjunõuded läbi vaatamata. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kohaselt ei

või Siim Grossberg kaebaja nimel vanglale kahjunõudeid esitada, siis ei ole tegemist

puudusega, mida oleks võimalik ka kõrvaldada. Kõrvaldatava puuduse jaatamise korral

muutuks Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 sisutühjaks. Ka kohtupraktikas on leitud, et

kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev ja kohtulikult kaitstav subjektiivne õigus olla

kaaskinnipeetava esindajaks või esitada avaldusi teise kinnipeetava nimel (Tallinna

Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2016. a määrus asjas nr 3-16-1812, p 10). Samuti ei jää kaebaja

3-25-3461

õigused kaitseta, kuna kaebajal on endal võimalik kahjunõuded vanglale soovi korral

isiklikult esitada.

13.4. Seega on Viru Vangla 2. oktoobri 2025. a otsus nr 1-9/2-25/408-2 kohtu hinnangul

õiguspärane ning kaebaja ei ole kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.

14. Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale 15. oktoobril 2025 ka ise avalduse, mida võib

tõlgendada kaebuse asjaoludega seonduva kahjunõudena, kuid vastava kahjunõude

lahendamise kahekuuline tähtaeg ei ole veel möödunud (riigivastutuse seaduse § 18 lg 1).

15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Aaleks Kovalenko kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

16. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

17. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuse heaks kiitnud ning esitanud kohtueelses

menetluses vanglale 15. oktoobril 2025 avalduse, milles kajastub kaebaja selge tahe, et vangla

tema kahjunõudeid menetleks. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses

selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda

initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aaleks

Kovalenko taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider