2-25-16973/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-16973

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu avaldus

A. S. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

esindaja:

Puudutatud

isik:

Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu

(rk 80021697; Estonia pst 22, Ahtme

linnaosa, Kohtla-Järve linn, 31022 Ida-Viru

maakond)

Vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex

Advokaadibüroo

OÜ,

e-post

roman.golovenko@jewelex.ee)

A. S. (ik XXX; elukoht: XXX; e-post XXX,

tel XXX, RR-is märgitud lisa-aadress XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista A. S.lt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu kasuks võlg 1217

(üks tuhat kakssada seitseteist) eurot 31 senti (millest 1190,84 eurot on põhivõlg tasumata

kommunaalteenuste eest ja 26,47 eurot viivis perioodil jaanuar 2023 – september 2025).

3. Välja mõista A. S.lt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu kasuks viivis

alates 1.10.2025. a kuni põhinõude (1190,84 euro) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

4. Menetluskulud jätta A. S. kanda.

4.1 Välja mõista A. S.lt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 kasuks avaldaja

menetluskulude katteks 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu esitas 9.10.2025 Viru Maakohtule

avalduse A. S. vastu võla nõudes.

Kohtla-Järve linn, Estonia pst 22 korteriühistu palub A. S.lt välja mõista:

-

võlgnevus 1217,31 eurot (s.o põhinõue 1190,84 eurot ja viivis 26,47 eurot);

-

viivis alates 01.10.2025. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud palub avaldaja jätta A. S. kanda ja välja mõista puudutatud isikult avaldaja

menetluskulude katteks 298 eurot (sealhulgas riigilõiv 50 eurot, esindaja kulud 248 eurot).

Avalduse kohaselt on A. S. Kohtla-Järvel, Estonia pst 22 korteri nr X omanik ja Kohtla-Järve

linn, Estonia pst 22 korteriühistu liige. Korteriühistu põhikirja p. 3 kohaselt on korteriühistu

tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja ühine majandamine ja

korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

A. S.l on tekkinud võlg korteriühistu ees.

Arvestades puudutatud isiku eriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt

esitanud puudutatud isikule arveid, milles on kajastatud osutatud teenused ning puudutatud

isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. A. S. ei ole esitatud arvete alusel korrektselt tasunud

ning on tekkinud võlgnevus.

Põhikirja p. 11 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja

juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid

(ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest).

Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku

otsustest, ühistu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest.

Avaldaja arvestas puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil tasu järgmiste

kommunaalteenuste eest: maja hooldus ja haldus, reservfond, sihttasu, vesi, vee vahe, vee

soojendamine, soojusenergia, sooja vee kaudsed kulud, gaas, soojuse jaotamine, kindlustus.

Maja hooldus ja haldus, reservfond, sihttasu. Tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast

(puudutatud isiku korteriomandi üldpinna suurus on 48,3 m²). Tariife kinnitab üldkoosolek

(aluseks on KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja p. 11, 14). Need tasud on korteriühistu

majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele

vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt

elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest.

Vesi, vee vahe, vee soojendamine, soojusenergia, sooja vee kaudsed kulud, gaas. Need tasud

on seotud kommunaalteenuste tarbimisega, mille arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja

kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Kommunaalettevõtted esitavad korteriühistule

vaidlusalusel perioodil arved, millistest tuleneb, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuste

eest tasuma. Korteriühistu jaotab arved kommunaalteenuste eest korteriomanike vahel, nt.:

„soojusenergia“ lähtudes korteriomandi üldpinna suurusest; „vesi“ ja „gaas“ lähtudes mõõturite

näitudest.

Seisuga 01.10.2025. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1190,84 eurot, millele

lisandub viivis 26,47 eurot. Võlgnevus hõlmab ajavahemikul jaanuar 2023 – september 2025

avaldaja esitatud, kuid puudutatud isiku tasumata jäetud arveid. Korteriühistu juhatuse liige on

korduvalt suhelnud puudutatud isikuga võlgnevuse suuruse osas ning andnud võlasumma

tasumiseks täiendavaid tähtaegu, edastanud suulisi ja kirjalikke meeldetuletusi, kuid nendest

hoolimata ei ole arveid tasutud. Võlg suureneb.

Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud

oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes,

samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud

huve.

KrtS § 31 lg 5 järgi on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka

ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa

eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel,

kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2

kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste

jaoks lepingute sõlmimist.

Vastavalt KrtS § 41 lg 1 koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks

majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 järgi teevad

korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega,

võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Avaldaja kasutab TsMS § 367 tulenevat võimalust ning esitab puudutatud isiku vastu veel

sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates

01.10.2025 kuni põhinõude (s.o 1190,84 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud suuruses.

2. Kohus saatis A. S.le materjalid ja nõudis kirjalikku vastust avaldusele. Avaldus koos

lisadega on puudutatud isikule kätte toimetatud 13.10.2025 (kättesaamise kinnitus dtl 30).

Kohus andis tähtaja 14 päeva materjalide kättesaamisest arvates vastuse esitamiseks avaldusele

(dtl 28), kuid kohtu määratud tähtajaks vastust ega vastuväiteid ei esitatud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

5. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et A. S. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on

rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on A. S. XXX korteriomanik (registriosa XXX), Estonia

pst 22 korteriühistu põhikirja (dtl 9-11) II osa p 7 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik

korteriomanikud.

Seega on A. S. Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu liige ja kohustatud järgima

liikmetele seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi (korteriühistu liikme kohustuses

sätestab Estonia pst 22 põhikirja p 11).

6. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

7. Korteriühistu põhikirja II osa p 7 (dtl 9-11) kohaselt on korteriühistu liikmed kõik

korteriomanikud. Korteriomanikud on kohustatud muuhulgas täitma põhikirjast tulenevaid

kohustusi, ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid; tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi ja

osamakseid, mille suuruse ja korra kehtestab ühistu juhatus; maksma iga kuu tarbitud

veevarustuse ja kanalisatsiooni, soojusenergia, gaasi, elektrienergia ja muude kasutatavate

teenuste eest. Tasumisega viivitamise korral on korteriomanik ja korteriühistu liige kohustatud

tasuma viivist üldkoosoleku kehtestatud määra alusel. Kommunaalteenuste eest tasumine

toimub korteriühistu kehtestatud korras vastavalt teenust osutavale ettevõttele lepingu alusel

üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi (põhikirja III osa p 11).

Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 14-15), mille kohaselt on A. S. kantud

kinnistusraamatusse Estonia pst XXX (registriosa nr XXX) omanikuna.

Estonia pst 22 8.10.2025.a. tõendist (dtl 17) ja arvete ülevaatest (dtl 19-26) nähtuvalt on A.

S. võlgnevus seisuga 1.10.2025 1217,31 eurot (sh majahooldus ja haldus 1190,84 eurot ja

viivis 26,47 eurot).

Arvete ülevaates on kajastatud korteriomanikule tasumiseks esitatud arved perioodil jaanuar

2023-september 2025, laekumised nimetatud perioodil, võlg ning tasumata summadelt

arvestatud viivis.

Korteriühistu palub A. S.lt välja mõista:

-

Kommunaalteenuste võlgnevus perioodi eest jaanuar 2023 - september 2025 1217,31

eurot (s.o põhinõue 1190,84 eurot ja viivis 26,47 eurot (viivis on arvestatud seisuga

30.09.2025, dtl 26);

-

viivis alates 01.10.2025. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses;

-

menetluskulud 298 eurot (sealhulgas riigilõiv 50 eurot, esindaja kulud 248 eurot).

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS

§ 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6).

Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega

viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine.

Avaldaja nõuab A. S. kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust. Korteriomanik on jätnud

talle esitatud arved tasumata.

Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine.

Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude

suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus

tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.

Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud

korteriomaniku vastu.

Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja sissenõutavaks muutunud viivisele viivist TsMS

§ 367 alusel alates 1.10.2025.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude

tasumiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

9. Kohus rahuldab avaldaja nõude, mõistab A. S.lt välja 1217,31 eurot (s.o põhinõue 1190,84

eurot ja viivis 26,47 eurot perioodi eest jaanuar 2023-september 2025) ning lisanduva viivise

alates 1.10.2025 ja jätab korteriomaniku kanda menetluskulud.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 6 eurot

dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 248 eurot (arvestusega 2h x 124), kokku 298

eurot.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja

rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 298 eurot.

11. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik