3-25-3448/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedX.X. esitas 05.08.2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 1500 eurot. Kaebaja arvates peab tal olema võimalus oma
Legislator headnote
AI generated3-25-3448/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: X.X. esitas 05.08.2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 1500 eurot. Kaebaja arvates peab tal olema võimalus oma
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Tanel Saar, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
31.10.2025, Tartu
Haldusasja number
3-25-3448
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 17.10.2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X.X.-i
määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2025. a määruse
resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2. Tagastada X.X.-i
määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2025. a määruse
resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva
jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav
(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X.X. esitas 05.08.2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju
hüvitamiseks kokku summas 1500 eurot. Kaebaja arvates peab tal olema võimalus oma
kambri aknad päikesevalguse eest kinni katta. Eeltoodu aitaks hoida kambris ühtlast
temperatuuri, kaitseks kaebaja heaolu ja tõstaks tema elukvaliteeti. Ruloode paigaldamine
akendele on hädavajalik. Samas käsivad ametnikud akna ette paigaldatud lina ära võtta.
Aknakatted leevendaksid kambris olevat palavust, aitaksid tagada kaebaja privaatsust ning
kaitseksid silmi ereda päikese eest. Ruloode puudumine rikub kaebaja silmi ning põhjustab
kaebaja silmadele ja peale valu. Vangla ei võimalda kaebajale inimväärseid tingimusi ja
kahjustab kaebaja tervist.
2. Tartu Vangla jättis 06.10.2025. a otsusega nr 1-9/2-25/374-4 kaebaja kahju hüvitamise
taotluse rahuldamata. Kaebaja oleks saanud esitada vanglale taotluse ruloo paigaldamiseks, et
lõpeks olukord, kus päike kambrisse paistab ja väidetavalt tema silmi kahjustab. Kaebaja on
esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid eraldiseisvalt teisi avaldusi esitanud ei ole.
Kardina või ruloo puudumist kinnise vangla kambrites ei saa pidada õigusvastaseks.
Vangistusseadus ega ka justiitsministri 30.11.2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“
ei näe ette kambris kardinate ja ruloode olemasolu ega kohusta vanglat neid tagama. Kuna
Tartu Vangla kodukord keelab erinevate pindade katmise, siis ei ole vangla tegevus
õigusvastane. Kaebajale on vangla poolt väljastatud tumendatud klaasidega Tamrex prillid,
mis kaitsevad tema silmi ereda päikese eest. Inspektor-kontaktisik selgitas 08.08.2025, et
kaebaja kahjunõudest ei nähtu, milline periood on osutunud kaebaja inimväärikust ja tervist
kahjustavaks. 2025. a on üksus võimaldanud kuumaperioodil erandina akna katta.
Distsiplinaarkorras ei ole teda akna katmise eest karistatud.
3. X.X. (kaebaja) esitas 14.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu vangla
tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
summas 1500 eurot seoses asjaoluga, et tal puuduvad kambris aknakatted. Vangla alandab
sellega kaebaja väärikust ja kahjustab tema tervist. Kaebaja kordab vanglale esitatud
kahjunõude põhjendusi. Tartu Vanglasse ehitati hiljuti kambrid, kus on rulood. Samas üritab
vangla 06.10.2025. a otsuses nr 1-9/2-25/374-4 tõestada, et ruloode kasutamine on
õigusvastane. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
4. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 17.10.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1),
jättis läbi vaatamata taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ja rahuldamata taotluse anda kaebajale riigi õigusabi
(resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
4.1. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja
vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub
selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg
2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema kambris
aknakatete puudumisega. Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse
õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks
vajalik. Kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust ja kahjustas tema tervist.
4.2. HKMS § 121 lg 2 p 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive
on väheintensiivne. Kohtu hinnangul on kaebaja tegevuses kaebeõiguse kuritarvitamisele
omased jooned ning kuna vaidlustatud tegevust ei ole antud juhul põhjust käsitleda
intensiivselt kaebaja õigusi riivavana, siis esineb alus kaebuse tagastamiseks.
Kaebaja kambris kardinate või ruloode puudumine saab põhjustada kaebajale vaid vähest
heaolu langust ja ebamugavusi. Tartu Vangla tegevus ei ole saanud põhjustada kaebajale
olulisi negatiivseid tagajärgi ning kaebaja ei ole selliseid tagajärgi ka kirjeldanud. Kaebaja ei
ole välja toonud, et tal esineks tervisehäireid, mis välistaks igal juhul tema päikesevalguses
viibimise. Kaebajal on võimaldatud kuumaperioodidel aknad nt linaga katta, millega kaebajal
on olnud võimalik teatud ajaperioodidel aknakatete puudumisest tulenevaid ebameeldivusi
vältida ning tagada kaebajale sobivam temperatuur, kaitse päikese eest jne. Asjaolu, et
kaebajal ei võimaldata aknaid katta igal tema eelistatud ajahetkel, ei saa talle ülemääraseid
kannatusi põhjustada. Samuti on kaebajale väljastatud tumendatud klaasidega Tamrex prillid,
millega tal on võimalik oma silmi ereda päikese eest kaitsta.
HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma
menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada,
menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja oma
menetlusõigusi heauskselt kasutanud ning koormab kohtuid tahtlikult arvukate kaebustega,
mis on ülemääraselt mahukad ning millest suure hulga kaebuste puhul saab tema võimalikku
õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja
üksnes 2024. a Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse
haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus rohkem kui 100
kohtuasja. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi teiste isikute nimel (vt nt haldusasjad
nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3-25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25-149).
Ainuüksi ajavahemikul 01.08. kuni 17.10. 2025 on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule
30 kaebust ning Tartu Ringkonnakohtule 41 kaebust, millele lisanduvad veel teiste Tartu
Vangla kinnipeetavate nimel esitatud kaebused. Praeguseks hetkeks on kaebaja suutnud aastal
2025 esitada enda nimel Tartu Halduskohtule 108 kaebust, Tartu Ringkonnakohtu
halduskolleegiumile 88 edasikaebust ning Riigikohtu halduskolleegiumile 46 edasikaebust.
Selline kaebuste ja edasikaebuste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just
kaebaja õigusi rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus kaebuste
esitamist kohtutele. Kaebaja esitatud avaldused on ka enamikel kordadel ülemääraselt
mahukad ja detailsed, sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. Näiteks
14.10.2025 esitas kaebaja elektrooniliselt haldusasjas nr 3-25-3447 kaebuse 10 leheküljel ja
haldusasjas nr 3-25-3462 kaebuse 9 leheküljel, 02.10. 2025 haldusasjas nr 3-25-3216
kaebuse 16 leheküljel, 19.09.2025 haldusasjas nr 3-25-3102 kaebuse 11
leheküljel, 03.09.2025 haldusasjas nr 3-25-2899 kaebuse 11 leheküljel, 22.08.2025
haldusasjas nr 3-25-2768 kaebuse 19 leheküljel, 16.08.2025 haldusasjas nr 3-25-2709 kaebuse
39 leheküljel, 08.08.2025 haldusasjas nr 3-25-2619 kaebuse 11 leheküljel, 05.08.2025 neli
erinevat kaebust mitmekümnel leheküljel jne. Kohus on kaebajale mitmeid kordi selgitanud,
et kohtule esitatav avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
Kohus on kaebaja esitatud kaebuseid liigse mahu tõttu ka käiguta jätnud, andes kaebajale
tähtaja kaebuse uuesti ja lühemalt sõnastamiseks (vt nt Tartu Halduskohtu 28.08.2025. a
määrus asjas nr 3-25-2709, 16.09.2025. a määrus asjas nr 3-25-3039). Esitatud kaebustest
pälvivad oma sisult menetlusse võtmise vaid üksikud.
Kohus on kaebajat varasemalt mitmel korral hoiatanud, et arvestades tema suurt hulka
pöördumisi, on kaebaja tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste
kasutamisel, mis võib tingida tulevikus tema kaebuste tagastamise HKMS § 121 lg 2 p 22
alusel (Tartu Halduskohtu 13.08.2025. a määrus asjas nr 3-25-2401, p 7; 11.06.2025. a
määrus asjas nr 3-25-1461, p 13.1; 31.03.2025. a määrus asjas nr 3-25-714, p 11.1;
11.04.2025. a määrus asjas nr 3-25-872, p 10.1). Kaebaja on aga jätkanud samasugust
käitumismustrit, kuigi on ilmselgelt teadlik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
kohustustest ja korrast. Ilmekaks näiteks on 14.10.2025, mil kaebaja esitas 4 kaebust enda
nimel, sh praegu lahendatava (haldusasjad nr 3-25-3447, 3-25-3448, 3-25-3449, 3-25-3462) ja
6 kaebust teiste isikute eest, milles osade sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt tema
enda samasisuliste kaebuste, mida edu ei pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 3-25-
3452, 3-25-3454, 3-25-3455, 3-25-3456, 3-25-3458). Ainuüksi oktoobris 2025 on
kaebaja suutnud esitada Tartu Halduskohtule juba 9 kaebust enda nimel ja samaväärselt ka
teiste kinnipeetavate eest. Kaebaja ei pea jätkuvalt vajalikuks oma käitumist korrigeerida ja
näib olevat ekslikul seisukohal, et tal on õigus esitada kohtule pretensioone igale haldusorgani
tegevusele. Kaebajal on õigus esitada kohtule kaebus oma õiguste kaitseks ning mitte kohtute
koormamiseks, enda vangistuse ajal tegevuses hoidmiseks ja vangla suhtes oma negatiivse
hoiaku väljendamiseks. Kaebajale on korduvalt selgitatud ka seda, et ta ei saa olla
halduskohtumenetluses teiste kinnipeetavate esindajaks, kuid see ei ole omanud mingit mõju,
sest kaebaja esitab jätkuvalt teiste isikute nimel kaebusi, misjärel tuleb halduskohtul asuda
kindlaks tegema nende isikute tegelikku tahet ehk kas nad jäävad esitatud kaebuse juurde ja
paluvad seda käsitleda enda kaebusena. Lisaks iseloomustab kaebaja tegevust korduvus
samasisuliste taotluste esitamisel, kuigi tema samasisulised taotlused teistes asjades on
varasemalt jäänud viljatuks, nt riigi õigusabi taotlused. Ka selline tegevus koormab kohtuid.
Kaebaja on pikema aja jooksul jätkanud sarnast tegevust ning esineb sellise tegevuse
süvenemisele viitavaid märke. Kaebaja senine tegevus rikub oluliselt menetlusökonoomia
printsiipi ning takistab teiste isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab
kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohtu hinnangul on kaebaja käitumine teadlikult
pahatahtlik ning kaebeõigust olulisel määral kuritarvitav.
Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS 121 lg 2 p 22 alusel.
4.3. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui mitte käsitleda kaebaja tegevust pahatahtlikuna,
kuuluks kaebus tagastamisele, sest täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 tingimused. Kohus
nõustub Tartu Vangla 06.10.2025. a otsuses nr 1-9/2-25/374-4 esitatud seisukohtadega ega
pea vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3).
4.4. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti
kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
4.5. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust
riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku
seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või
suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda
pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund
ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on
sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS
§ 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
5.1. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema
enda koostatud ja esitatud kaebusi ka korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Kaebaja esitatud
avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt
võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.
Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika
kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib
halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on
pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on
varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui
palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur
hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt
õigust riigi õigusabile (vt nt Tartu Halduskohtu 30.01.2025. a määrus asjas 3-25-188 (p 11.1),
11.04.2025. a määrus asjas nr 3-25-872 (p 10.1), 11.06.2025. a määrus asjas nr 3-
25-1461 (p 13.1), 13.08.2025. a määrus asjas nr 3-25-2401 (p 12.1), 27.08.2025. a määrus
asjas nr 3-25-2334 (p 11.1), 12.09.2025. a määrus asjas nr 3-25-1948 (p 14), 25.09.2025. a
määrus asjas nr 3-25-2477 (p 11.1)).
5.2. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka väited, et kaebajal puudub
avalikule e-toimikule (AET) piiramatu ligipääs või et vangla ei pea menetlustähtaegadest
kinni, mis kahjustab kaebaja menetlusvõimet. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust
tahvelarvutile ja AET-ile juurdepääsule igal hetkel. Lisaks tuleb silmas pidada, et kaebajal
on võimalik kohtule avaldusi esitada ka paberkandjal ning lisaks ei pea kohtule esitatav
avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult
selgelt ja lühidalt. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs
AET-ile võimaldatakse. Ilmselgelt ei ole kaebaja ligipääs sedavõrd piiratud, et seda võiks
pidada kaebaja õiguste kaitset takistavaks. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja viide asjaolule,
et vastustaja ei pea tema avalduste lahendamisel menetlustähtaegadest kinni. Kohtule
teadaolevalt esitab kaebaja sarnaselt halduskohtule vastustajale arvukalt ülemääraselt suure
mahuga avaldusi, mis ilmselgelt koormab vastustajat ning võib põhjustada teatud juhtudel
menetlustähtaegade ületamise. See aga ei takista ega ole ilmselgelt takistanud kaebaja
kohtusse pöördumist. Kaebaja väited vaatavad mööda tegelikkusest ning on manipuleeriva ja
kohut eksitava olemusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi
saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. X.X. esitas 29.19.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.10.2025. a määruse peale.
Kaebaja märkis selles, et tema kaebust peaks menetlema sisuliselt ja selle tagastamine oli
ebaõige. Samuti tuleks ta vabastada riigilõivust ja anda talle advokaat riigi kulul.
Kokkuvõtvalt põhjendas kaebaja oma seisukohta sellega, et kohus pole tõestanud ega
põhjendanud seda, et kaebaja kuritarvitab oma kaebeõigust. Kohtu väited kaebuse tagastamise
kohta on meelevaldsed. Kaebaja silmad on haiged ja päikeseprille ei saa ta kasutada.
Seepärast on vaja aknakatet. Kaebaja leiab, et kõik tema kaebused on väga täpselt koostatud.
Kaebusi on palju, sest see on tema jaoks ainus mõtestatud tegevus. Kaebuste esitamist ei saa
kellelegi keelata. Ka riigi õigusabi taotlusi on õigus esitada, samuti on kaebajal õigus kaitsta
enda ja teiste kinnipeetavate õigusi. Kaebuste arv suureneb, sest on juba näha, et võrreldes
kaebaja olukorraga tehakse Rootsi vangidele soodustusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 17.10.2025. a määruse
peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse
tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on
ilmselgelt vähene.
7.1. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 17.10.2025. a määruse põhjendustega kaebuse
tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse
asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Halduskohus lähtus
kaebuse tagastamist põhjendades õigesti kohastest õigusaktidest ja kehtivast kohtupraktikast
ning KIS-ist nähtuvatest andmetest kaebaja poolt esitatud kaebuste, nende arvu ja menetluse
tulemuslikkuse kohta.
7.2. Esitatud määruskaebus kuulub tagastamisele ka halduskohtu 17.10.2025. a määruse
resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlus kaebuse esitamisel
nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja rahuldamata esitatud riigi õigusabi
taotlus. Ringkonnakohtu hinnangul on, arvestades halduskohtu 17.10.2025. a määruses
toodud põhjendusi eelnimetatud taotluste osas, millega ringkonnakohus samuti nõustub,
määruskaebuse esitaja võimalus apellatsiooniastmes oma õiguste kaitseks ka selles osas
ilmselgelt vähene ja seega tuleb määruskaebus ka selles osas tagastada. HKMS § 207 lg 3 p 1
kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja
põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui
ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab,
et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada
määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud
määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)