3-25-3448/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

31.10.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-3448

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.10.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i

määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Tagastada X.X.-i

määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2025. a määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 05.08.2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks kokku summas 1500 eurot. Kaebaja arvates peab tal olema võimalus oma

kambri aknad päikesevalguse eest kinni katta. Eeltoodu aitaks hoida kambris ühtlast

temperatuuri, kaitseks kaebaja heaolu ja tõstaks tema elukvaliteeti. Ruloode paigaldamine

akendele on hädavajalik. Samas käsivad ametnikud akna ette paigaldatud lina ära võtta.

Aknakatted leevendaksid kambris olevat palavust, aitaksid tagada kaebaja privaatsust ning

kaitseksid silmi ereda päikese eest. Ruloode puudumine rikub kaebaja silmi ning põhjustab

kaebaja silmadele ja peale valu. Vangla ei võimalda kaebajale inimväärseid tingimusi ja

kahjustab kaebaja tervist.

2. Tartu Vangla jättis 06.10.2025. a otsusega nr 1-9/2-25/374-4 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Kaebaja oleks saanud esitada vanglale taotluse ruloo paigaldamiseks, et

lõpeks olukord, kus päike kambrisse paistab ja väidetavalt tema silmi kahjustab. Kaebaja on

esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid eraldiseisvalt teisi avaldusi esitanud ei ole.

Kardina või ruloo puudumist kinnise vangla kambrites ei saa pidada õigusvastaseks.

Vangistusseadus ega ka justiitsministri 30.11.2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

ei näe ette kambris kardinate ja ruloode olemasolu ega kohusta vanglat neid tagama. Kuna

Tartu Vangla kodukord keelab erinevate pindade katmise, siis ei ole vangla tegevus

õigusvastane. Kaebajale on vangla poolt väljastatud tumendatud klaasidega Tamrex prillid,

mis kaitsevad tema silmi ereda päikese eest. Inspektor-kontaktisik selgitas 08.08.2025, et

kaebaja kahjunõudest ei nähtu, milline periood on osutunud kaebaja inimväärikust ja tervist

kahjustavaks. 2025. a on üksus võimaldanud kuumaperioodil erandina akna katta.

Distsiplinaarkorras ei ole teda akna katmise eest karistatud.

3. X.X. (kaebaja) esitas 14.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 1500 eurot seoses asjaoluga, et tal puuduvad kambris aknakatted. Vangla alandab

sellega kaebaja väärikust ja kahjustab tema tervist. Kaebaja kordab vanglale esitatud

kahjunõude põhjendusi. Tartu Vanglasse ehitati hiljuti kambrid, kus on rulood. Samas üritab

vangla 06.10.2025. a otsuses nr 1-9/2-25/374-4 tõestada, et ruloode kasutamine on

õigusvastane. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

4. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 17.10.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1),

jättis läbi vaatamata taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ja rahuldamata taotluse anda kaebajale riigi õigusabi

(resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

4.1. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja

vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub

selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg

2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema kambris

aknakatete puudumisega. Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse

õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks

vajalik. Kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust ja kahjustas tema tervist.

4.2. HKMS § 121 lg 2 p 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne. Kohtu hinnangul on kaebaja tegevuses kaebeõiguse kuritarvitamisele

omased jooned ning kuna vaidlustatud tegevust ei ole antud juhul põhjust käsitleda

intensiivselt kaebaja õigusi riivavana, siis esineb alus kaebuse tagastamiseks.

Kaebaja kambris kardinate või ruloode puudumine saab põhjustada kaebajale vaid vähest

heaolu langust ja ebamugavusi. Tartu Vangla tegevus ei ole saanud põhjustada kaebajale

olulisi negatiivseid tagajärgi ning kaebaja ei ole selliseid tagajärgi ka kirjeldanud. Kaebaja ei

ole välja toonud, et tal esineks tervisehäireid, mis välistaks igal juhul tema päikesevalguses

viibimise. Kaebajal on võimaldatud kuumaperioodidel aknad nt linaga katta, millega kaebajal

on olnud võimalik teatud ajaperioodidel aknakatete puudumisest tulenevaid ebameeldivusi

vältida ning tagada kaebajale sobivam temperatuur, kaitse päikese eest jne. Asjaolu, et

kaebajal ei võimaldata aknaid katta igal tema eelistatud ajahetkel, ei saa talle ülemääraseid

kannatusi põhjustada. Samuti on kaebajale väljastatud tumendatud klaasidega Tamrex prillid,

millega tal on võimalik oma silmi ereda päikese eest kaitsta.

HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada,

menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja oma

menetlusõigusi heauskselt kasutanud ning koormab kohtuid tahtlikult arvukate kaebustega,

mis on ülemääraselt mahukad ning millest suure hulga kaebuste puhul saab tema võimalikku

õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja

üksnes 2024. a Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse

haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus rohkem kui 100

kohtuasja. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi teiste isikute nimel (vt nt haldusasjad

nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3-25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25-149).

Ainuüksi ajavahemikul 01.08. kuni 17.10. 2025 on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule

30 kaebust ning Tartu Ringkonnakohtule 41 kaebust, millele lisanduvad veel teiste Tartu

Vangla kinnipeetavate nimel esitatud kaebused. Praeguseks hetkeks on kaebaja suutnud aastal

2025 esitada enda nimel Tartu Halduskohtule 108 kaebust, Tartu Ringkonnakohtu

halduskolleegiumile 88 edasikaebust ning Riigikohtu halduskolleegiumile 46 edasikaebust.

Selline kaebuste ja edasikaebuste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just

kaebaja õigusi rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus kaebuste

esitamist kohtutele. Kaebaja esitatud avaldused on ka enamikel kordadel ülemääraselt

mahukad ja detailsed, sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. Näiteks

14.10.2025 esitas kaebaja elektrooniliselt haldusasjas nr 3-25-3447 kaebuse 10 leheküljel ja

haldusasjas nr 3-25-3462 kaebuse 9 leheküljel, 02.10. 2025 haldusasjas nr 3-25-3216

kaebuse 16 leheküljel, 19.09.2025 haldusasjas nr 3-25-3102 kaebuse 11

leheküljel, 03.09.2025 haldusasjas nr 3-25-2899 kaebuse 11 leheküljel, 22.08.2025

haldusasjas nr 3-25-2768 kaebuse 19 leheküljel, 16.08.2025 haldusasjas nr 3-25-2709 kaebuse

39 leheküljel, 08.08.2025 haldusasjas nr 3-25-2619 kaebuse 11 leheküljel, 05.08.2025 neli

erinevat kaebust mitmekümnel leheküljel jne. Kohus on kaebajale mitmeid kordi selgitanud,

et kohtule esitatav avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

Kohus on kaebaja esitatud kaebuseid liigse mahu tõttu ka käiguta jätnud, andes kaebajale

tähtaja kaebuse uuesti ja lühemalt sõnastamiseks (vt nt Tartu Halduskohtu 28.08.2025. a

määrus asjas nr 3-25-2709, 16.09.2025. a määrus asjas nr 3-25-3039). Esitatud kaebustest

pälvivad oma sisult menetlusse võtmise vaid üksikud.

Kohus on kaebajat varasemalt mitmel korral hoiatanud, et arvestades tema suurt hulka

pöördumisi, on kaebaja tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste

kasutamisel, mis võib tingida tulevikus tema kaebuste tagastamise HKMS § 121 lg 2 p 22

alusel (Tartu Halduskohtu 13.08.2025. a määrus asjas nr 3-25-2401, p 7; 11.06.2025. a

määrus asjas nr 3-25-1461, p 13.1; 31.03.2025. a määrus asjas nr 3-25-714, p 11.1;

11.04.2025. a määrus asjas nr 3-25-872, p 10.1). Kaebaja on aga jätkanud samasugust

käitumismustrit, kuigi on ilmselgelt teadlik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

kohustustest ja korrast. Ilmekaks näiteks on 14.10.2025, mil kaebaja esitas 4 kaebust enda

nimel, sh praegu lahendatava (haldusasjad nr 3-25-3447, 3-25-3448, 3-25-3449, 3-25-3462) ja

6 kaebust teiste isikute eest, milles osade sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt tema

enda samasisuliste kaebuste, mida edu ei pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 3-25-

3452, 3-25-3454, 3-25-3455, 3-25-3456, 3-25-3458). Ainuüksi oktoobris 2025 on

kaebaja suutnud esitada Tartu Halduskohtule juba 9 kaebust enda nimel ja samaväärselt ka

teiste kinnipeetavate eest. Kaebaja ei pea jätkuvalt vajalikuks oma käitumist korrigeerida ja

näib olevat ekslikul seisukohal, et tal on õigus esitada kohtule pretensioone igale haldusorgani

tegevusele. Kaebajal on õigus esitada kohtule kaebus oma õiguste kaitseks ning mitte kohtute

koormamiseks, enda vangistuse ajal tegevuses hoidmiseks ja vangla suhtes oma negatiivse

hoiaku väljendamiseks. Kaebajale on korduvalt selgitatud ka seda, et ta ei saa olla

halduskohtumenetluses teiste kinnipeetavate esindajaks, kuid see ei ole omanud mingit mõju,

sest kaebaja esitab jätkuvalt teiste isikute nimel kaebusi, misjärel tuleb halduskohtul asuda

kindlaks tegema nende isikute tegelikku tahet ehk kas nad jäävad esitatud kaebuse juurde ja

paluvad seda käsitleda enda kaebusena. Lisaks iseloomustab kaebaja tegevust korduvus

samasisuliste taotluste esitamisel, kuigi tema samasisulised taotlused teistes asjades on

varasemalt jäänud viljatuks, nt riigi õigusabi taotlused. Ka selline tegevus koormab kohtuid.

Kaebaja on pikema aja jooksul jätkanud sarnast tegevust ning esineb sellise tegevuse

süvenemisele viitavaid märke. Kaebaja senine tegevus rikub oluliselt menetlusökonoomia

printsiipi ning takistab teiste isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab

kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohtu hinnangul on kaebaja käitumine teadlikult

pahatahtlik ning kaebeõigust olulisel määral kuritarvitav.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS 121 lg 2 p 22 alusel.

4.3. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui mitte käsitleda kaebaja tegevust pahatahtlikuna,

kuuluks kaebus tagastamisele, sest täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 tingimused. Kohus

nõustub Tartu Vangla 06.10.2025. a otsuses nr 1-9/2-25/374-4 esitatud seisukohtadega ega

pea vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3).

4.4. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

4.5. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund

ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on

sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS

§ 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

5.1. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema

enda koostatud ja esitatud kaebusi ka korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Kaebaja esitatud

avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt

võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on

pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on

varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui

palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur

hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt

õigust riigi õigusabile (vt nt Tartu Halduskohtu 30.01.2025. a määrus asjas 3-25-188 (p 11.1),

11.04.2025. a määrus asjas nr 3-25-872 (p 10.1), 11.06.2025. a määrus asjas nr 3-

25-1461 (p 13.1), 13.08.2025. a määrus asjas nr 3-25-2401 (p 12.1), 27.08.2025. a määrus

asjas nr 3-25-2334 (p 11.1), 12.09.2025. a määrus asjas nr 3-25-1948 (p 14), 25.09.2025. a

määrus asjas nr 3-25-2477 (p 11.1)).

5.2. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka väited, et kaebajal puudub

avalikule e-toimikule (AET) piiramatu ligipääs või et vangla ei pea menetlustähtaegadest

kinni, mis kahjustab kaebaja menetlusvõimet. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust

tahvelarvutile ja AET-ile juurdepääsule igal hetkel. Lisaks tuleb silmas pidada, et kaebajal

on võimalik kohtule avaldusi esitada ka paberkandjal ning lisaks ei pea kohtule esitatav

avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult

selgelt ja lühidalt. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs

AET-ile võimaldatakse. Ilmselgelt ei ole kaebaja ligipääs sedavõrd piiratud, et seda võiks

pidada kaebaja õiguste kaitset takistavaks. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja viide asjaolule,

et vastustaja ei pea tema avalduste lahendamisel menetlustähtaegadest kinni. Kohtule

teadaolevalt esitab kaebaja sarnaselt halduskohtule vastustajale arvukalt ülemääraselt suure

mahuga avaldusi, mis ilmselgelt koormab vastustajat ning võib põhjustada teatud juhtudel

menetlustähtaegade ületamise. See aga ei takista ega ole ilmselgelt takistanud kaebaja

kohtusse pöördumist. Kaebaja väited vaatavad mööda tegelikkusest ning on manipuleeriva ja

kohut eksitava olemusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. X.X. esitas 29.19.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.10.2025. a määruse peale.

Kaebaja märkis selles, et tema kaebust peaks menetlema sisuliselt ja selle tagastamine oli

ebaõige. Samuti tuleks ta vabastada riigilõivust ja anda talle advokaat riigi kulul.

Kokkuvõtvalt põhjendas kaebaja oma seisukohta sellega, et kohus pole tõestanud ega

põhjendanud seda, et kaebaja kuritarvitab oma kaebeõigust. Kohtu väited kaebuse tagastamise

kohta on meelevaldsed. Kaebaja silmad on haiged ja päikeseprille ei saa ta kasutada.

Seepärast on vaja aknakatet. Kaebaja leiab, et kõik tema kaebused on väga täpselt koostatud.

Kaebusi on palju, sest see on tema jaoks ainus mõtestatud tegevus. Kaebuste esitamist ei saa

kellelegi keelata. Ka riigi õigusabi taotlusi on õigus esitada, samuti on kaebajal õigus kaitsta

enda ja teiste kinnipeetavate õigusi. Kaebuste arv suureneb, sest on juba näha, et võrreldes

kaebaja olukorraga tehakse Rootsi vangidele soodustusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 17.10.2025. a määruse

peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse

tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on

ilmselgelt vähene.

7.1. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 17.10.2025. a määruse põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse

asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Halduskohus lähtus

kaebuse tagastamist põhjendades õigesti kohastest õigusaktidest ja kehtivast kohtupraktikast

ning KIS-ist nähtuvatest andmetest kaebaja poolt esitatud kaebuste, nende arvu ja menetluse

tulemuslikkuse kohta.

7.2. Esitatud määruskaebus kuulub tagastamisele ka halduskohtu 17.10.2025. a määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlus kaebuse esitamisel

nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja rahuldamata esitatud riigi õigusabi

taotlus. Ringkonnakohtu hinnangul on, arvestades halduskohtu 17.10.2025. a määruses

toodud põhjendusi eelnimetatud taotluste osas, millega ringkonnakohus samuti nõustub,

määruskaebuse esitaja võimalus apellatsiooniastmes oma õiguste kaitseks ka selles osas

ilmselgelt vähene ja seega tuleb määruskaebus ka selles osas tagastada. HKMS § 207 lg 3 p 1

kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja

põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui

ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab,

et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada

määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)