2-24-116718/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-116718

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Pärnu Maakohus, Kuressaare

kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-116718(2)

Tsiviilasi

Viir OÜ hagi Ringipood OÜ vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1440 eurot

Menetlusliik ja viimase toimingu aeg

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus, eelmenetluse

lõpetamine 13.10.2025

Kohtunik

Leanika Tamm

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Viir OÜ, registrikood 14675948, aadress:

XXX-i, 10129

Hageja seaduslik esindaja: K. E. , isikukood XXX,

e-post: XXX

Kostja: Ringipood OÜ, registrikood 12439675,

aadress: XXX-i, 93813

Kostja seaduslik esindaja: I. V., isikukood XXX

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui

30.11.2025.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Ringipood OÜ hageja Viir OÜ kasuks välja võlgnevus 1440

eurot, millest 720 eurot on rendilepingust tulenev põhivõlgnevus ning 720 eurot on

sissenõutavaks muutunud viivis.

Menetluskulud

3. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.

4. Mõista kostjalt Ringipood OÜ hageja Viir OÜ kasuks välja hageja vajalike ja

põhjendatud menetluskuludena 280 eurot (riigilõiv).

5. Saata otsus menetlusosalistele.

HAGINÕUE, NÕUDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, POOLTE SEISUKOHAD JA

TÕENID

1 (5)

2-24-116718

1. Hageja nõuded: Pärnu Maakohtu menetluses on hageja Viir OÜ 30.09.2024 hagi kostja

Ringipood OÜ vastu rendilepingust tuleneva võlgnevuse tasumise ja viiviste nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on kostjal väidetavalt tasumata 2023. a juuli eest rendisumma 720 eurot

ning viivis võlas oldud päevade eest (kuid mitte rohkem kui võlgnevus ise).

2. Hageja nõuab kohtult: välja mõista kostjalt 1440 eurot, millest 720 eurot on põhivõlgnevus ja

ülejäänud 720 eurot on viivis.

3. Hagi aluseks olevad asjaolud:

(I) Hagi aluseks on poolte vahel sõlmitud rendileping 011219 ja sellele järgnev Lisa 1.

Rendilepingu alusel pidi kostja tasuma igakuiselt 720 eurot renti, mittetasumise korral oli viivis

0,5% päevas.

(II) Märtsis 2024 a. Viir OÜ majandusaasta aruande koostamisel selgus, et kostja, Ringipood OÜ

poolt on rent tasumata 2023 a. juulikuu eest.

(III) Hageja tegi kostjale ettepaneku rent tasuda, kostja väitis, et ei ole arvet saanud ja seetõttu

rendivõlga ei ole. Rendiarve ei olnud kostjani jõudnud tehnilistel põhjustel.

4. Hageja tõendab oma nõuet järgnevate tõenditega:

(I) Rendileping nr 011219, mille kohaselt hageja ja kostja leppisid kokku ruumide rendis ning kostja

kohustuses tasuda selle eest hagejale renti 720 eurot kuus jooksva kuu 15. kuupäevaks

(rendilepingu p-d 3.1 ja 3.3, dtl 46 – 48).

(II) Rendilepingu nr 011219 lisa 1, millest nähtub, et hageja ja kostja on kokku leppinud rendi

lõpptähtaega, milleks on 30.11.2023 (dtl 49).

(III) Hageja pangakonto väljavõte perioodil 01.01.2023 – 31.12.2024, millest nähtub, et kostja

Ringipood OÜ on tasunud hagejale renti 720 eurot järgmistel kuupäevadel: 25.01.2023 (jaanuari

eest), 25.02.2023 (veebruari eest), 25.03.2023 (märtsi eest), 25.04.2023 (aprilli eest), 25.05.2023

(mai eest), 25.06.2023 (juuni eest) ning 26.08.2023 (augusti eest) (dtl 70).

(IV) Rendilepingu nr 011219 viivise arvestus, kus on välja toodud viivise arvestuse periood

päevades ja summa kokku 720 eurot (dtl 73). Hageja on piiranud viivise suuruse põhivõlgnevuse

suurusega.

5. Kostja vaidleb haginõudele täies ulatuses vastu. Kostja argumendid on järgmised:

(I) Võlgnevust ei ole, sest hageja ei ole esitanud juulikuu eest arvet maksetähtajaga 15.07.2023 (dtl

58).

(II) Kui kostja ja hageja rendilepingu lõpetasid 31.08.2023 ning kostja kolis välja, ei viidanud hageja

mingilegi võlgnevusele (dtl 58).

(III) Hilisem, s.o augustikuu arve on makstud ning sellel puudub igasugune viide võlgnevusele (dtl

58).

(IV) Leping iseenesest ei ole kohustuse tekkimise alus, seda on algdokument ehk arve (dtl 76).

(V) Üheksa kuud ei ole mõistlik aeg arve esitamiseks, eriti peale rendilepingu lõppemist (dtl 76).

MENETLUSE KÄIK

6. Viir OÜ esitas 04.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

1440,00 euro saamiseks. Kohus tegi 07.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 12.05.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Ringipood OÜ esitas

20.05.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 06.06.2024 määrusega

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Viir OÜ nõude Ringipood OÜ vastu Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

7. Kohus kohustas hagejat 06.06.2024 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

8. Hageja esitas 13.06.2024 tõendid, põhjendatud haviavaldust aga ei esitanud. Kohus tegi

18.09.2024 teistkordse puuduste kõrvaldamise määruse.

2 (5)

2-24-116718

9. Hageja esitas 30.09.2024 korrektse hagiavalduse.

10. Kohus võttis hagi menetlusse 03.10.2024. Menetlusosalised vahetasid kirjalikke seisukohti, sh

pidasid menetlusosalised kompromissläbirääkimisi. Menetlusosalised kompromissi ei saavutanud.

Kohus jätkas asja arutamist kirjalikus menetluses ning kohus lõpetas eelmenetluse 13.10.2025

määrusega ning määras menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade, menetluskulu nimekirjade

ja seisukoha vastaspoole menetluskulude nimekirja esitamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas vaidluses on rendilepingust

tuleneva nõude rahuldamise eeldused järgmised:

(i)Poolte vahel on sõlmitud rendileping.

(ii)Nõue on sissenõutav – s.o tasumise tähtaeg on möödunud.

(iii)Kohustuse rikkumine – s.o rentnik ehk kostja on rikkunud tasumise kohustust.

TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamisreegli kohaselt peab eelmärgitud asjaolusid

tõendama hageja.

12. Õigusnormid ja kohtupraktika.

(I)

Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleneb rendilepingust (VÕS § 339 jj). VÕS § 341

kohaselt rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas

peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik

(üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma

üürileandjale selle eest tasu (üüri).

(II)

VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus

muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei

tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või

kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

(III) VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

(IV) Kohtupraktikas on märgitud, et üürileping on olemuslikult tasuline ning seega tuleb kostjal

tuleb tasuda üüri, mis on samasuguse asja puhul tavaline (VÕS § 271 lg 1, § 28 lg 1, vt Tallinna

Ringkonnakohtu 15.03.2024 otsus nr 2-21-16695, p 54).

13. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

o

Hageja ja kostja vahel oli rendisuhe algusega 01.12.2019.

o

Rendi objektiks oli ruumid ja nendega piirnev õueala Tööstuse kinnistul aadressiga

XXX XXX-i.

o

Pooled on rendilepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et rendi suurus on 720 eurot kuus.

Rendi tasumise aluseks on antud rendileping. Sama lepingu p-s 3.3. on pooled kokku

leppinud, et rentnik tasub rendisumma jooksva kuu 15. kuupäevaks. Tähtaegselt

tasumata rendisummalt maksab rentnik viivist alates jooksva kuu 16. kuupäevast 0,5%

päevas iga viivitatud päeva eest kuni summa tasumiseni.

o

Poolte vahel sõlmitud rendileping on lõppenud 31.08.2023.

o

Pooled tegutsesid majandus- ja kutsetegevuses (tegemist on kahe äriühinguga).

14. Kohus tuvastas, et:

3 (5)

2-24-116718



Kostja ei ole tasunud hagejale juuli 2023 eest rendilepingus kokku lepitud rendisummat 720

eurot (hageja esitatud pangakonto väljavõte, dtl 70, tõend toodud käesoleva otsuse p-s 4.3).



Hageja ei ole kostjale vaidlusaluse perioodi eest arvet nr 230703 esitanud, põhjendades sest

tehnilise tõrkega, mille tõttu jäi vaidlusalune arve hageja e-kirja mustandisse ning ei

jõudnud kostjani (dtl 32-37).

15. Kohus on käesoleva menetluse varasemas etapis menetlusosalistele selgitanud, et kostja poolt

rendi tasumise kohustus tulenes pooltevahelisest rendilepingust ja täpsemalt selle p-st 3.1 ja 3.3 –

jooksva kuu 15. kuupäevaks. Ka kohtupraktikas on rõhutatud, et tavapärane on, et seesugused

lepingud on olemuslikult tasulised. Seega, iseenesest ei olnud kohustuse tekkimiseks vajalik arve

esitamine – pooled olid rendilepingus kokku leppinud kostjapoolse kohustuse, s.o tasu maksmise,

tähtpäeva. Ka nüüd, hinnates kõiki esitatud tõendeid kogumis (tõendite loetelu on kohus välja

toonud otsuse p-s 4), ei ole kohus teistsugusel arvamusel. Seega, kostja kohustuse tekkimiseks ei

ole vajalik arve esitamine. Kostja kohustus tasuda renti tuli pooltevahelisest rendilepingust.

Hageja on tõendanud pangakonto väljavõttega, et kostja ei ole teinud hagejale makset 2023. a

juulikuu eest, s.o on rikkunud oma kohustust ning see kohustus on muutunud sissenõutavaks.

Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist, s.o tasumata rendisumma tasumist.

16. Kohus analüüsib ka kostja vastuväidet, et üheksa kuud ei ole mõistlik aeg arve esitamiseks, eriti

peale rendilepingu lõppemist. Kohus leiab, et olemuselt on kostja vastuväide suunatud nõude

aegumisele. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist

(nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub

sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse

täitmist. Eeltoodu tähendab, et hagejal on kostja vastu suunatud ja sissenõutavaks muutunud

nõude esitamiseks aega kolm aastat, s.o hageja võib esitada oma nõude kostja vastu ükskõik

millisel ajahetkel nimetatud perioodi jooksul. Hagejal on seega õigus oma nõue esitada mh üheksa

kuud pärast rendilepingu lõppemist.

17. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja rahuldab hageja nõude mõista kostjalt välja

kokku 1440 eurot, millest 720 eurot moodustab rendilepingust tulenev põhivõlgnevus ning 720

eurot sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271, § 339 alusel.

Menetluskulud

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja 174

lg 1 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks.

19. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hagejate menetluskulud hagi esitamisel

tasutud riigilõivust summas 280 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

20. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevalt ei ole kostjal

menetluskulusid tekkinud.

21. Kohus rahuldas hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus loeb hageja

vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks (riigilõiv) kokku 280 eurot. Kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

22. Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 tulenevalt tuleb hagilt hinnaga

kuni 1500 eurot maksta riigilõivu 280 eurot, hageja on maksnud riigilõivu kokku 285 eurot, seega

5 eurot rohkem. Kuna hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, on tal õigus taotleda

riigilõivu tagastamist enam makstud osas.

4 (5)

2-24-116718

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Leanika Tamm

5 (5)