2-25-14455/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Kohtujurist

Claudia Järve

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-14455

Tsiviilasi

Q.H maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik Q.H (isikukood XXX), elukoht XXX-i, XXX,

e-post xxx

Pankrotihaldur Mark Uska

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja Q.H (isikukood XXX) pankrot 31.10.2025 kell 12.00.

2. Nimetada Q.H pankrotihalduriks Mark Uska (Lelle 24-39, 11318 Tallinn; e-post

xxx, telefon XXX).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18.11.2025 kell 14.00. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 1008 ja virtuaalruum). Kohus

edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad lingi

pankrotihaldurilt.

4. Kohustada võlgnikku Q.H andma võlgniku vanne 18.11.2025 kell 14.00 enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Algatada Q.H kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

10. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

12. Määrata usaldusisiku Mark Uska tasuks 2075,76 eurot (käibemaksuga), mis mõista

välja võlgnikult Q.H usaldusisiku Mark Uska kasuks.

13. Hüvitada usaldusisikule Mark Uska kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 1023

eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo

USKA OÜ arvelduskontole nr xxx.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. Q.H esitas 03.09.2025 kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist

kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 10.09.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Mark

Uska.

3. Mark Uska esitas 09.10.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Vara- ja võlanimekirja

kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu ja

lapsetoetus kokku 1600 eurot. Arvelduskontode jääk on 15,75 eurot. Igakuised kulutused on

kokku 2289,46 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 46 646,94 eurot.

Võlgnikule kuulub paadiveok (reg. märk xxx) eeldatava väärtusega 1000 eurot. Võlgnik on

seotud ka kahe äriühinguga, millel puuduvad turuväärtused. Võlgnikul on nõue W OÜ vastu

suuruses 20 590 eurot, kuid äriühingu puuduliku vara tõttu pole ilmselt võimalik nõuet täies

ulatuses sisse nõuda. Ka W OÜ-le on võlgnik andnud suurtes summades laenu, kuid äriühingu

pankrotiavalduse esitamisega on eelduslikult nõue väärtusetu. Ka teisi vara tagasivõitmise- ja

tagasinõudmise võimalusi usaldusisik aruande koostamise ajaks tuvastanud ei ole. Usaldusisiku

hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on koroonapandeemia

tõttu tekkinud rahalised probleemid, mis on viinud tarbimislaenude võtmiseni ning edasi

laenuorjusesse. Maksejõuetuse kaaspõhjuseks on krediidiandjate tegevus, s.o

krediidivõimelisuse ebapiisav hindamine.

Võlgnik kasutab isiklikeks arveldusteks lapse kontot, samuti on võlgnik sellel otstarbel

kasutanud talle kuuluvate ja tema poolt juhitud ühingute kontosid. Usaldusisiku hinnangul on

tegemist võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisega. Usaldusisik leiab ka, et arvestades

võlgniku kontode väljavõtetelt nähtuvaid makseid ja laekumisi ning riigile oma tulu kohta

avaldatud andmeid, on väga tõenäoline, et võlgnik on tuludeklaratsioonides avaldanud

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et vältida maksude maksmist. Siiski on

usaldusisik seisukohal, et võlgnikule tuleks anda võimalus kohustustest vabastamiseks.

Võlgniku rahalised kohustused on sedavõrd suured, et võlgnik neid aegumistähtajal ilmselt täita

ei suuda. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik suuteline kohustustest vabastamise menetluses tulu

teenima ning võlausaldajate nõudeid menetluse ajal täitma. Juhul, kui võlgnik nimetatut

kohustust ei täida, on kohtul võimalik jätta võlgnik kohustustest vabastamata ning kohtumäärus

võimaldaks võlausaldajatel nõuete sundtäitmist uue pikenenud aegumistähtaja jooksul jätkata.

Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot ja

algatada kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

7. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav

vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on 46 646,94 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekuks on

töötasu ja lapsetoetus kogusummas 1600 eurot.

8. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik

Mark Uska andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab

pankrotihalduriks Mark Uska (PankrS § 31 lg 6).

9. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

10. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

11. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

12. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

13. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3.

Usaldusisik on välja toonud, et praegusel juhul võib esineda FIMS § 45 lg 3 p-s 2 sätestatud

asjaolu, s.o võlgnik on enne usaldusisiku nimetamist andnud ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et vältida maksude maksmist. Usaldusisik on tuginenud võlgniku

esitatud 2022. a, 2023. a ja 2024. a tuludeklaratsioonidele.

Usaldusisiku hinnangul esineb ka FIMS § 45 lg 3 p-s 4 sätestatud asjaolu, s.o et võlgnik on

tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Nimelt on

võlgnik kasutanud lapse ja tema poolt juhitud ühingute arvelduskontosid isiklikeks arveldusteks.

Usaldusisik peab kohustustest vabastamise algatamist sellegipoolest põhjendatuks, arvestades, et

võlgniku rahalised kohustused on sedavõrd suured, et võlgnik neid aegumistähtajal ilmselt täita

ei suuda. Muuhulgas on usaldusisik toonud välja ka krediidiandjate rolli võlgnikule laenude

andmisel. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik võimeline kohustustest vabastamise menetluse

kestel kohustusi täitma suuremates summades kui seni ning kohustuste täitmata jätmisel on

kohtul võimalik kohustustest vabastamise menetluses jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

Sellisel juhul oleks võlausaldajatel võimalik nõuete sundtäitmist uue pikenenud aegumistähtaja

jooksul täita. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ning leiab, et võlgnikule tuleb anda

võimalus kohustustest vabaneda, eeldusel, et võlgnik täidab nõuetekohaselt oma kohustusi.

Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

15. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

16. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

18. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

19. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata

(FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule

tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

20. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg

3).

21. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1674 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik on

esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi ja 24 minutit. Kohus leiab, et arvestades

usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu

põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku

tunnitasu 135 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus

määrab usaldusisiku tasuks 1674 eurot (12,40 tundi × 135 eurot), koos käibemaksuga 2075,76

eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab

kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

22. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu

ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

23. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Eelnevat arvesse võttes

tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 12 tunni ja 24 minuti eest summas 825 eurot

(alustatud pooltunde 25 × 33), s.o koos käibemaksuga 1023 eurot.

24. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et osa sellest (1023 eurot) hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest.

Kohtu selgitused võlgnikule

25. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

26. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1–2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

27. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3–7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik