3-25-3488/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-3488

Määruse kuupäev

31. oktoober 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses kambris toiduluugi avamata jätmisega

ajavahemikus 1. juuni kuni 8. august 2025

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

4. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

5. Rahuldada X-i taotlus ning tagastada talle kaebuse paberkandjal esitatud lisad pärast

käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist.

6. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204

lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 14. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema kambris toiduluugi avamata

jätmisega perioodil 1. juuni kuni 8. august 2025 (100 eurot iga päeva eest).

Kaebuse kohaselt on kambri aken kaetud metallplaatide ja metallvõrguga, mistõttu ei sisene

õhk akna kaudu kambrisse, kui tuul otse aknale ei puhu. Ventilaatorid väljastati kambrisse alles

8. augustil 2025. Kaebaja sõnul on varem jäetud ukse toiduluuk tema terviseprobleemide tõttu

3-25-3488

lahti isegi sügisel ja talvel. Kaebajale vastati 2021. aastal, et palavuse leevendamiseks avatakse

kambriluugid, kui väline õhutemperatuur on kõrgem kui 20 kraadi. Kaebaja arvates on

absurdne, et igal aastal hinnatakse eraldi, kui kõrge peab temperatuur luugi avamiseks olema

teha.

Kaebaja palub nõuda vanglalt välja materjalid seoses tema kahjunõuetega ning

videosalvestised alates 1. juunist 2025 nende päevade kohta, millal tema kambri toiduluuk oli

lahti. Samuti palub kaebaja vabastada end riigilõivust ja anda talle advokaat.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 23. oktoobril 2025 kohtule kaebuses viidatud

kaebaja 22. juuli 2025. a kahjunõude nr 1-9/2-25/339-1, Tartu Vangla 22. septembri 2025. a

otsuse nr 1-9/2-25/339-2 ja kaebaja 3. septembri 2025. a kahjunõude nr 1-9/2-25/428-1.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohus

mõistab, et kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitist 100 eurot iga päeva

eest, mil tema kambri ukseluuk ei olnud ajavahemikus 1. juuni kuni 8. august 2025 lahti.

4. Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

4.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid.

Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile

kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle

ringluse, valguse ja temperatuuri. Kinnipeetavale ei tulene kehtivast õigusest võimalust valida,

kas tema kambri toiduluuk on avatud või suletud. Samuti ei sätesta kehtiv õigus vanglale

kohustust avada teatud välistemperatuuri korral kambrite toiduluuke.

Tartu Vangla on 22. septembri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/339-2 väga põhjalikult ja veenvalt

põhjendanud, miks ei ole vangla tegevus õigusvastane. Kohus nõustub nende põhjendustega

ega pea vajalikuks neid korrata.

Samuti ei pea kohus tõenäoliseks kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja kahju

hüvitamise taotlustest ega kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks tekkinud ülemääraseid

kannatusi. Kaebaja üldsõnalised viited terviseprobleemidele ei osuta kahju tekkimisele ega

põhjusliku seose olemasolule. Kohus peab kaebaja kirjeldatud asjaoludel ebamugavustunde ja

nördimuse tekkimist usutavaks, kuid asjaolud ei osuta, et kaebajal oleks tekkinud hingelisi

üleelamisi või kannatusi, mis küündiksid mittevaralise kahju tekkimiseni.

4.2. Kohtu hinnangul ei ole Tartu Vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud.

Kaebaja kohtule esitatud tõendid ei kinnita seda, et tal on toiduluugi avatuna hoidmiseks

meditsiiniline näidustus. Kambri ukseluugi avatuna hoidmine aitab üksnes kaasa

õhuliikumisele, et palavus oleks paremini talutav. Kuumadel suvepäevadel on temperatuurist

tingitud ebamugavustunne sageli paratamatu – meeldivat õhutemperatuuri ei pruugi olla toas

ega õues. Kohus peab usutavaks, et kaebajal oli võimalik jahutada end külma veega ja märgade

3-25-3488

käterätikute abil ning käia duši all. Kaebaja väited ei osuta, et tal oleks tekkinud tõsiseid

kannatusi või et kambri toiduluugi asend oleks mõjutanud tema tervislikku seisundit.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

6. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

7. Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja

koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja tõendite kogumise (s.o videosalvestiste

vanglalt väljanõudmise) taotluse läbi vaatamata (HKMS § 62 lg 2).

8. Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks talle advokaadi. Kohtule arusaadavalt

taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kaebaja on pöördunud korduvalt halduskohtu poole ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses

kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei

pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest

tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

9. Kaebaja taotleb, et kohus tagastaks talle kaebuse lisad.

Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja tagastab talle kaebuse paberkandjal esitatud lisad, kuid

tagastab soovitud dokumendid pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist.

Kohtule esitatud paberdokumente säilitatakse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni, kui kohus ei määra teisiti (HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 56 lg 5).

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen