2-24-1041/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

31.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1041

Kohtuasi

Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu

avaldus X vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu

06.02.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu

(registrikood

80269176),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Teet Lehiste

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2025 määrus osas, milles puudutatud isikult

mõisteti avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitis väiksemas ulatuses kui

2223,13 eurot ning täiendada maakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude

jaotusega. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu avaldus X vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.

3.2. Välja mõista puudutatud isikult Xlt avaldaja Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn

3 korteriühistu kasuks 128,21 eurot põhivõlgnevus, 63,27 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis ning 20,75 eurot viivis perioodi 20.01.2024–29.02.2024 eest.

3.3. Välja mõista puudutatud isikult Xlt avaldaja Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn

3 korteriühistu kasuks menetluskulude hüvitis 2223,13 eurot (õigusabikulud

2173,13 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 50 eurot).

3.4. Välja mõista puudutatud isikult Xlt avaldaja Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn

3 korteriühistu kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt

2-24-1041

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda ning rahaliselt

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu (avaldaja) esitas 19.01.2024 (täiendatud

29.01.2024) Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) vastu, milles palus puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1482,05 eurot ning avalduse esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 63,27 eurot, sh edasiulatuva viivise alates avalduse

esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

nimetatud määras. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2. Puudutatud isik tasus 29.02.2024 võlgnevuse summas 1482,05 eurot ning avaldaja esitas

07.03.2024 nõude täpsustuse. Täpsustuse kohaselt on kohtumenetluse ajal puudutatud isik

jätnud osaliselt tasumata jaanuari 2024 majanduskulude arve (arve nr 2401-34). Puudutatud

isiku jaanuari 2024 arve õige majandamiskulude summa on 136,47 eurot, millest puudutatud

isik on ära tasunud 8,26 eurot ning tasuda on veel jäänud 128,21 eurot.

3. Avaldaja selgitas 26.11.2024 toimunud ärakuulamisel oma nõuet ning teavitas kohut, et

lisaks menetluskuludele on nõue 212,23 eurot, mis koosneb jaanuari võlgnevusest 128,21

eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 63,27 eurot ning edasiulatuvast viivisest 20,75 eurot.

4. Avaldaja esitas 27.11.2024 menetluskulude nimekirja, milles palus puudutatud isikult välja

mõista menetluses tasutud riigilõivu 120 eurot ja õigusabikulu 3278,75 eurot. Avaldajale

osutati õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 21 tundi ja 30

minutit. Avaldaja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel

käibemaksu tagasi arvestada. 06.12.2024 täiendavas seisukohas palus avaldaja mõista

puudutatud isikult välja menetluskulud avaldajale osutatud täiendava õigusabi eest 3 tundi ja

25 minutit summas 521,04 eurot (sisaldab käibemaksu). Avaldaja palus hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Puudutatud isik tunnistas oma võlgnevust ning tasus 29.02.2024 ära põhinõude 1482,05

eurot. Puudutatud isik oli nõus tasuma ka viivise summa kuni põhivõlgnevuse täitmiseni

2-24-1041

seaduses sätestatud määras. Puudutatud isik ei nõustunud tasuma avaldaja menetluskulusid ja

palus jätta need avaldaja kanda.

6. Puudutatud isiku hinnangul olid avaldaja lepingulise esindaja kulud kohati põhjendamatud

ja suuresti liialdatud. Puudutatud isiku arusaamise kohaselt on avaldaja esindaja puhul

tegemist professionaaliga ja erialaseid õigusteadmisi omava isikuga, kes tegutseb

vandeadvokaadina tunnustatud advokaadibüroos ja tulenevalt taustast ei ole inimlikult usutav,

et oma eriala hästi tundev isik kulutab 10-leheküljelise avalduse koostamiseks 9 tundi ja 25

minutit. Ainuüksi lisade komplekteerimine võttis aega 3 tundi. Arvestades tänapäeval

kättesaadavaid tehnoloogilisi lahendusi ei ole selline ajakasutus mõistlik. Ülepaisutatud on

aeg 4 tundi, mis on kulunud lepingulisel esindajal kohtumäärusega tutvumisele ja puuduste

kõrvaldamise määrusele vastuse koostamisele. Puudutatud isik kinnitas 26.11.2024 toimunud

ärakuulamisel, et on nõus tasuma 40% avaldaja menetluskulude suurusest.

7. Puudutatud isik leidis, et avaldaja poolt kohtusse pöördumine oli suuresti tingitud avaldaja

enda tegevusest. Avaldajal olid kõik võimalused, et vältida kohtusse pöördumist ning

lahendada vaidlus korteriühistu poolt esitatud arvete osas läbirääkimiste teel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 15.01.2025 määrusega avalduse osaliselt ning mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 128,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

63,27 eurot ning viivise perioodi 20.01.2024–29.02.2024 eest 20,75 eurot. Lisaks mõistis

maakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1422,50 eurot

(õigusabikulud 1125 eurot + käibemaks 22% ja riigilõiv 50 eurot) koos seadusjärgse viivise

tasumise kohustusega alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et avaldus tuleb rahuldada

osaliselt. Puudutatud isik on tasunud 29.02.2024 ära hagiavalduses märgitud nõude summas

1482,05 eurot ning tasumata on jäänud põhivõlgnevus summas 128,21 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 63,27 eurot ning viivis perioodi 20.01.2024–29.02.2024 eest 20,75 eurot.

Puudutatud isik on nimetatud summadega nõustunud ning eeltoodud summad tuli seetõttu

puudutatud isikult välja mõista.

10. Maakohus oli seisukohal, et kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, kes peaks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimese lause järgi kandma asja

menetluskulud, siis ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine terves ulatuses põhjendatud,

sest puudutatud isik rikkus avaldaja õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus

lahendas asja avaldaja kasuks. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita

menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, leidis maakohus, et eeltoodu tõttu on

õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. Välja mõistmata

avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda.

11. Maakohtu hinnangul oli riigilõiv käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik kulu, lähtuvalt ka

asjaolust, et avaldus rahuldati. Samas tuli riigilõiv puudutatud isikult välja mõista osaliselt, s.o

summas 50 eurot. Riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 6 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel

hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas 50 eurot. Seega tasus korteriühistu riigilõivu

nõutavast rohkem ning korteriühistul on õigus nõuda selle tagastamist vastavalt TsMS § 150

lg 1 p-le 1.

2-24-1041

12. Maakohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades oli avaldaja

lepingulise esindaja tunnihind põhjendatud ega ületanud sarnase õigusteenuse eest

advokaadile makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Maakohus, võttes arvesse asja

keerukust, samuti menetlusdokumentide mahtu ja esitatud dokumentide sisu korduvust, oli

seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg kohtuasja dokumentidega tutvumiseks ning avalduse

koostamiseks on 6 tundi, kompromissiettepaneku koostamiseks 1 tund, istungil viibimise aeg

koos istungiks ettevalmistamisega 1,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5

tundi. Kokku on õigusabikulud põhjendatud 9 tunni ulatuses. Kuna puudutatud isik tasus

põhivõlgnevuse ära juba 29.02.2024 ning menetluskulude osas avaldaja puudutatud isikuga

kompromissi sõlmima nõus ei olnud, siis ei olnud edasine menetlus põhjendatud sel määral, et

nõuda kõik edasised kulud välja puudutatud isikult. Seega mõistis maakohus puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja riigilõivu 50 eurot ning õigusabikulud 9 tunni ulatuses summas

1125 eurot + käibemaks 22%.

Määruskaebus

13. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määruse

osaliselt, s.o resolutsiooni p 1 osas, mis puudutab osalist avalduse rahuldamist ja p 3 osas, mis

puudutab avaldaja kasuks välja mõistmata jäetud menetluskulusid 1422,50 eurot ületavas

osas. Avaldaja palub teha uue määruse, millega rahuldatakse avaldaja avaldus täies ulatuses,

sh rahuldada põhinõue 1482,05 eurot selle õigeksvõtul, määratakse kindlaks menetluskulude

jaotus selliselt, et menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda ning mõistetakse puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1422,50 eurot ületavas osas. Määruskaebuse

menetlemisega seonduvad menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

14. Avaldaja leiab, et maakohus on eksinud avalduse rahuldamise ulatuse kindlaksmääramisel

(TsMS § 438 lg 1 teine lause, § 440 lg 1 ja § 442 lg-d 4 ja 5), sh on maakohus jätnud

põhinõude 1482,05 eurot lahendamata. Puudutatud isik võttis oma esimeses vastuses

(18.02.2024) nimetatud põhinõude sõnaselgelt õigeks TsMS § 440 lg 1 alusel ning ei saa olla

vaidlust selles, et kohtumenetluse ajal (29.02.2024) tasus puudutatud isik põhinõude summa

ära. Seega oleks maakohus pidanud määruse resolutsioonis võtma selge seisukoha avaldaja

põhinõude 1482,05 euro osas ja selle nõude TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldama puudutatud

isiku õigeksvõtul. Puudutatud isik võttis 26.11.2024 toimunud kohtuistungil omaks ka

põhinõude suurendamise summas 128,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 63,27

eurot ja perioodil 20.01.2024–29.04.2024 sissenõutavaks muutunud viivise nõude 20,75 eurot.

Seega oleks maakohus pidanud TsMS § 442 lg 4 alusel määruse sissejuhatuses märkima, et

tegemist on avalduse õigeksvõtmisel põhineva määrusega. Arvestades maakohtu määruse

resolutsiooni p-s 1 sõnastatud avalduse rahuldamise ulatust ja lahendatud nõudeid

(resolutsiooni p 2), siis on ka siin vastuolu, sest kohus on kõik määruses nimetatud avaldaja

nõuded rahuldanud 100% ulatuses, mistõttu ei saanud avalduse rahuldamine osaliselt

toimuda.

15. Avaldaja toob välja, et maakohus ei ole määruse resolutsioonis teinud otsustust

menetluskulude jaotuse kohta rikkudes nii TsMS § 438 lg-t 2, § 442 lg-t 5 kui ka § 173 lg-t 1.

Määruse põhjendustes on maakohus tuginenud menetluskulude jaotuse osas hagita menetluse

tavapärasele normile (TsMS § 172 lg 1). Määruse põhjenduste p-st 12 võib lõpptulemusena

järeldada, et maakohtu soov oli menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

tervikuna puudutatud isiku kanda kuigi maakohus seda otse ei sedasta. Riigikohus on

selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta

menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-

08, p 18). Analoogselt, kuna puudutatud isik võttis avalduse õigeks, millisel juhul kohus peab

2-24-1041

avalduse rahuldama (TsMS § 440 lg 1), siis koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 ning asjaoluga, et

korteriomanditega seotud majandamiskulude vaidlused on sisulised vaidlusmenetlused,

millistele kohaldub hagimenetluse võistlevuse põhimõte, kohalduks praegusel juhul

menetluskulude jaotusele ka TsMS § 162 lg 1.

16. Avaldaja ei vaidlusta määrust selles osas, milles maakohus leidis, et avaldaja

menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud 9 tunni ulatuses summas 1422,50 eurot (sisaldab

km). Küll aga vaidlustab avaldaja määrust välja mõistmata jäänud menetluskulude ulatuses.

Avaldaja lepingulise esindaja kulud olid maakohtus kokku 3799,79 eurot (24 tundi ja 55

minutit). Avaldaja leiab, et maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 175

lg 1 mõttes diskretsiooni piire. Samuti ei ole maakohus määruses põhjendanud (TsMS § 436

lg 1 ja § 442 lg 8) avaldaja menetluskulude vähendamist ega seda, miks 9 tundi ületavad

avaldaja menetluskulud ei olnud praegusel juhul põhjendatud ja vajalikud. Maakohus ei ole

hinnanud määruses puuduste kõrvaldamiseks tehtud toimingute ajakulu põhjendatust ega

vajalikkust. Määrusest jääb ebaselgeks, miks maakohus leiab, et avalduse ettevalmistamiseks

ja koostamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik aeg on üksnes 6 tundi. Arvestades, et

avalduses on sisulist teksti 8,5-leheküljel, avaldusega on kaasas seda tõendavad 20 mahukat

lisa, mille pidi avaldaja lepinguline esindaja eelnevalt läbi töötama ning fakt, et avalduses ei

ole midagi korduvalt üle korratud, on ka ülejäänud avaldusega seotud kulu 6 tunni ulatuses

põhjendatud ja vajalik. Maakohus on avaldaja menetluskulusid üldistanud leides, et tehtud on

üksnes neli tööd. Kohtul tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel menetluskulude nimekirja

alusel rida realt tehtud lepingulise esindaja töid ja neile kulunud aega. Maakohus seda teinud

ei ole. Näiteks avaldaja 06.12.2024 menetluskulude nimekirja töid ei ole maakohus määruses

üldse hinnanud.

17. Olukorras, kus vastaspool võttis avalduse õigeks (ja tasus raha ära) ei ole mingit põhjust

või vajadust, miks oleks avaldaja pidanud kompromissi korras oma menetluskuludest 60%

ulatuses. Puudutatud isik pakkus kohtuistungil, et on nõus hüvitama 40% ulatuses avaldaja

menetluskuludest ja seda olukorras, kus puudutatud isik oli tervikuna avaldaja nõuded omaks

võtnud ja osaliselt ka rahuldanud. Maakohtu käsitlus kompromissist keeldumise ja edasise

menetluse menetluskulude mittepõhjendatuse vahel on seosetu. Kompromiss eeldab

mõlemapoolseid järeleandmisi. Puudutatud isiku poolt järeleandmisi ei olnud, sest ta oli kogu

avalduse õigeks võtnud. Maakohus on lähtunud puudutatud isiku istungil välja öeldud 40%,

mida puudutatud isik oli valmis hüvitama ega ole lähtunud TsMS § 175 lg-st 1.

Menetlusosaliste seisukohad

18. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud avaldaja kanda.

19. Puudutatud isik täitis kohtumääruse aluseks olevas avalduses esitatud põhinõude summas

1482,05 eurot eelmenetluse jooksul, s.o 29.02.2024, mistõttu puudub vajadus määruse

resolutsioonis puudutatud isikult välja mõista eelmenetluse käigus tasutud nõue. Juba täidetud

nõue ei vaja täitedokumenti nõude sissenõudmiseks, kuna seda ei ole võimalik teistkordselt

täitmisele suunata. Seega puudub vajadus määruse resolutsiooni p-i 1 muutmiseks.

20. Puudutatud isik leiab, et nõude täitmine põhinõude ulatuses andis avaldajale võimaluse

avaldusest loobuda, mis oleks kaasa toonud menetluse lõpetamise ja menetluskulude olulise

kokkuhoiu. Avaldajale pidi olema kaebuse esitamisel teada, et TsMS § 172 lg 1 kohaselt

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega pidi

avaldaja olema teadlik, et edasine kohtumenetlus toob kaasa talle arvestava kulu

2-24-1041

menetluskulude näol. Vastupidiselt mõistlikule käitumisele esitas avaldaja 07.03.2024 nõude

suurendamise taotluse. Kohtuvaidlus jätkus edasi 128,21 euro nõudes ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõudes 63,27 eurot ning perioodil 20.01.2024–29.02.2024 sissenõutavaks

muutunud viivise nõudes 20,75 eurot. Jaanuar 2024 majanduskulude võlgnevuse tekkimise

aluseid ei suutnud avaldaja selgitada. 26.11.2024 toimunud istungil nõustus puudutatud isik

tasuma nõude summas 128,21 eurot ja viivise nõuded. Kohtuistungil tõi puudutatud korduvalt

välja oma seisukoha menetluskulude osas ning viitas ka asjaolule, et puudutatud isikul

puuduvad materiaalsed võimalused esitatud ulatuses menetluskulusid kanda. Puudutatud isik

nõustus enda kanda võtma maksimaalselt 40% ulatuses kohtuistungi toimumise ajaks avaldaja

poolt kantud menetluskuludest.

21. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal on olnud võimalus menetluskulude sellises

ulatuses tekkimist vältida lõpetades kohtumenetluse oma avalduse alusel pärast seda, kui

puudutatud isik täitis avalduse aluseks oleva nõude. Avaldajal oli võimalus ära hoida

kohtumenetlust, kui ta oleks mõistlikult enne kohtumenetluse alustamist selgitanud

võlgnevuste tekkimise alust ja järginud VÕS § 114 lg-s 1 tulenevat võimalust anda

võlgnevuse tasumiseks täiendav mõistlik tähtaeg. Puudutatud isiku suhtes toimus sel ajal ka

teine tsiviilmenetlus seoses avaldaja alusetute nõuete esitamisega korteriühistu liikmete vastu

ning selles menetluses ei olnud kohtulahendit veel tehtud, mistõttu ei tasunud puudutatud isik

majanduskulusid.

22. Lisaks märkis puudutatud isik, et on avaldajale tasunud kohtumääruses välja mõistetud

summad. Puudutatud isikule laekunud informatsiooni kohaselt on nõude summa 128,21 eurot

tasunud ka praegune Kopli tn 18//Malmi tn 3/2–34, Tallinn korteriomandi omanik vastavalt

avaldaja esitatud arvele. Seega on nõue täidetud kahekordselt.

Menetluse edasine käik

23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus

tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulud väiksemas ulatuses kui 2223,13 eurot. Samuti tuleb maakohtu määrust

täiendada menetluskulude jaotusega, mille kohaselt jäävad menetluskulud maakohtus

puudutatud isiku kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

25. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Avaldaja vaidlustab

maakohtu määruse resolutsiooni p-des 1 ja 3 tehtud otsustusi. Ülejäänud osas on maakohtu

määrus TsMS § 659 ja § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

26. Avaldaja leiab esmalt, et maakohus oleks pidanud TsMS § 442 lg 4 alusel määruse

sissejuhatuses märkima, et tegemist on avalduse õigeksvõtmisel põhineva määrusega, sh oleks

pidanud maakohus märkima resolutsiooni p-s 1, et avaldus rahuldatakse täies ulatuses

avalduse õigeksvõtmise tõttu.

2-24-1041

26.1. Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isik võttis vastuses avaldusele õigeks

põhinõude summas 1482,05 eurot ja oli nõus avalduse rahuldamisega põhinõude osas. Muus

osas oli puudutatud isik valmis avaldajaga kompromissi sõlmima tingimusel, et avaldaja

menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda (dtl 405). Maakohus suunas menetlusosalised

kompromissiläbirääkimisi pidama (dtl 418), kuid läbirääkimised ebaõnnestusid (dtl 420).

Puudutatud isik on 07.03.2024 teatanud kohtule, et avaldaja põhinõue suuruses 1482,05 eurot

ning jaanuari 2024 arve suuruses 8,26 eurot on tasutud (dtl 428–430). 07.03.2024 on avaldaja

oma nõuet suurendanud jaanuari 2024 tasumata majandamiskulude võrra suuruses 128,21

eurot, sh täiendas viivisenõuet perioodi 20.01.2024–29.02.2024 sissenõutavaks muutunud

viivise nõudega suuruses 20,75 eurot (dtl 434–435, 437), s.o viivist nõudis avaldaja kokku

84,02 eurot (63,27 + 20,75). Puudutatud isik ei ole nimetatud nõudeid kohe õigeks võtnud (dtl

463). 26.11.2024 toimunud kohtuistungil on aga puudutatud isik kinnitanud, et nimetatud

summade osas vaidlust ei ole (dtl 476, ajamärge 00:13:31).

26.2. Siinsel juhul ei nähtu asja materjalist, et avaldaja oleks osas, milles puudutatud isik

nõude tasus (1482,05+8,26) avaldusest loobunud või selle tagasi võtnud. Arvestades, et

hiljemalt 07.03.2024 oli avaldaja kohtule esitatud nõue summas 1490,31 eurot

(=1482,05+8,26) täidetud, saab seega järeldada, et avaldus on rahuldatud õigesti osaliselt,

mistõttu puudub alus vastavas osas maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks või

muutmiseks. Õiguskirjanduses on leitud, et hagita menetluses tuleks õigeksvõtul põhineva

määruse tegemise võimalust pigem eitada. Mõeldav oleks õigeksvõtt vaidlusasjades, mis

vaadatakse hagita menetluses läbi peaasjalikult otstarbekuse kaalutlusel. Sellised on nt

juurdepääsutee asjad, kaas- ja korteriomandiga seotud vaidlused. Neis asjades peab kohus küll

suunama menetlusosalisi kokkulepet sõlmima, aga sellegipoolest on kaheldav, kas määruse

saab teha üksnes õigeksvõtu alusel ilma tegelikku olukorda selgeks tegemata (TsMS II komm

(2017), § 440, p 3.6). Kolleegium leiab, et praeguses olukorras on iseenesest toimiku

materjalidest tuvastatav, et avaldaja algse põhinõude suuruses 1482,05 eurot võttis puudutatud

isik õigeks juba vastuses avaldusele (dtl 405) ning avaldaja 07.03.2024 esitatud nõude

26.11.2024 toimunud kohtuistungil (dtl 476, ajamärge 00:13:31). Vaidlus jätkus üksnes

menetluskulude osas. Kostja ei pea õigeksvõttu avaldama sõnaselgelt, vaid piisab sellest, kui

tema käitumisest on üheselt väljaloetav, et ta peab hageja esitatud nõuet põhjendatuks ning on

valmis seda täitma. Praegusel juhul on antud tingimused täidetud, kuid ringkonnakohtu

arvates ei mõjuta vastav täiendus kohtumääruse täidetavust, sh on puudutatud isik ka

resolutsiooni p-s 3 märgitud kohustused avaldaja ees täitnud (dtl 519). Muuhulgas ei ole

võimalik ringkonnakohtul muuta maakohtu määruse sissejuhatavat osa. Kuigi ringkonnakohus

õigeksvõtu osas maakohtu määrust ei täienda, siis saab seda arvestada menetluskulude

jaotamisel (vt käesoleva määruse p 27).

27. Õige on, et maakohus ei ole teinud määruse resolutsioonis otsustust menetluskulude

jaotuse osas rikkudes sellega menetlusõigust (TsMS § 173 lg 1 ja § 178 lg 1), kuid maakohtu

määruse põhjendustest nähtub, et maakohus on TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja menetluskulud

jätnud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda ning välja mõistmata avaldaja

menetluskulud jätnud avaldaja enda kanda. Sellest on kolleegiumi hinnangul järeldatav, et

maakohus on jätnud TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Ringkonnakohus põhjendab täiendavalt menetluskulude selliselt jaotamist. TsMS § 172 lg 1

teine lause võimaldab kohtul menetluskulude jaotamisel kohaldada ka TsMS § 168 lg-t 6, kui

kohus leiab, et see on õiglane (vrdl TlnRnKm 07.11.2024, 2-22-4092, p 20.2). Puudutatud isik

on võtnud avalduse kohe õigeks osaliselt põhinõude 1482,05 euro osas, kuid 07.03.2024

suurendatud nõudele ja viivise nõuetele esitas puudutatud isik vastuväiteid ning nõustus

nõuetega alles 26.11.2024 toimunud kohtuistungil. Toimiku materjalidest ei ole järeldatav, et

avaldaja oleks kohtusse pöördunud põhjendamatult või seda, et puudutatud isik ei oleks oma

2-24-1041

käitumisega andnud avalduse esitamiseks põhjust. Asjaolu, et käimas oli teine menetlus, mis

puudutas avaldaja alusetuid nõudeid korteriühistu liikmete vastu ning puudutatud isik ei

tasunud seetõttu majandamiskulusid, ei anna alust maakohtu menetluskulude teistsuguseks

jaotamiseks. Eelnevat arvestades tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulud jätta

puudutatud isiku kanda ja täiendada maakohtu määruse resolutsiooni vastava otsustusega.

28. Viimaseks on avaldaja seisukohal, et maakohus on ületanud menetluskulude

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ning jätnud oma otsustuse olulisel määral

põhjendamata.

29. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama

astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13).

Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke

menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi

esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas

väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud

tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang

anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud,

analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse

ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust

õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kaalutlusotsuse põhjendused on küll napid, kuid

võimaldavad siiski valdavas osas menetluskulude kindlaksmääramist kontrollida.

30.1. Maakohus on vähendanud dokumentidega tutvumiseks ning avalduse koostamiseks

kulunud ajakulu 6 tunnini. Avaldaja 27.11.2024 menetluskulude nimekirjast nähtub, et

dokumentidega tutvumiseks ja avalduse koostamiseks on avaldaja lepingulisel esindajal

kulunud kokku 11 tundi ja 55 minutit, s.o 11,9 tundi (1,5 + 1 + 2,9 + 2 + 1,5 + 3). Võttes

arvesse menetlusdokumendi mahtu (10 lk) ja selle sisu, lisade arvu (19 lisa) ja nende mahtu

ning vaidluse vähest keerukust on maakohus põhjendatult avaldaja lepingulise esindaja

18.12.2023–08.01.2024 tehtud toimingute vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks lugenud 6

tundi.

30.2. Maakohus ei ole hinnanud avaldaja 23.01.2024 tehtud toimingut, s.o tutvumist puuduste

kõrvaldamise määrusega, suhtlust kliendiga ning avalduses puuduste kõrvaldamist, millele on

kulunud 4 tundi. Ringkonnakohtule järeldub maakohtu määruse p-st 17, et maakohus on selle

toimingu ajakulu vähendanud nullini. Ringkonnakohus leiab, et selle toimingu tegemise

ajakulu saab pidada siiski osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks, kuivõrd avaldajal tuli kohtu

nõudmisel avaldust täiendada. Kui algses avalduses oleks sisaldunud maakohtu nõutud

arvutuskäik selle kohta, kuidas on nõue kujunenud, siis oleks selle esitamise ajakulu

sisaldunud avalduse koostamise ajakulus ning kuulunuks hüvitamisele. Kohus loeb nimetatud

toimingu ajakulu arvestades menetlusdokumendi mahtu (7 lk) ja selle sisu ning vaidluse

vähest keerukust vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks 2 tundi.

30.3. Maakohus on lugenud kompromissiettepaneku koostamise põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks 1 tunni. Ringkonnakohtule järeldub avaldaja 27.11.2024 menetluskulude

2-24-1041

nimekirjast, et maakohus on hinnanud avaldaja esindaja 04.03.2024 tehtud toimingute

põhjendatust, mis seonduvad kompromissiläbirääkimistega, kuid sellega seoses on avaldaja

esindaja teinud toiminguid üksnes 35 minuti ulatuses (20 + 15). Seega ei ole maakohtu

diskretsioon selles osas jälgitav. Ringkonnakohus eeldab, et maakohus on käsitlenud

toimingute põhjendatuse hindamisel koos 21.02.2024–23.04.2024 tehtud menetlustoiminguid,

kuid kõik need toimingud ei seostu kompromissiettepaneku koostamisega. 21.02.2024 tehtud

toiming on seotud puudutatud isiku vastusega tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega (20

minutit), 06.03.2024 toiming on seotud avaldaja seisukoha koostamisega puudutatud isiku

18.02.2024 vastuse osas ja lisade komplekteerimisega (1 tund ja 55 minutit) ning 23.04.2024

toiming puudutatud isiku 19.04.2024 seisukohaga ja kohtu kirjaga tutvumisega ning kliendiga

suhtlemisega (10 minutit). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas eelnimetatud

toimingud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Arvestades 18.02.2024 vastuse mahtu (3,5

lk) ja sisu, lisade arvu (5) ja sisu ning asja vähest keerukust tuleb vastava toimingu ajakulu

vähendada 25 minuti võrra. Ülejäänud toimingud on kooskõlas asja menetlusega ning esitatud

menetlusdokumentidega, mistõttu loeb ringkonnakohus nimetatud toimingutele perioodil

21.02.2024–23.04.2024 kulunud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 2 tunni ja 35 minuti

ulatuses (20 min + 20 min + 15 min + 1 t 30 min + 10 min).

30.4. Maakohus on lugenud istungil viibimise aja koos istungiks ettevalmistamisega

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1,5 tundi. Avaldaja on märkinud, et 25.11.2024 istungiks

ettevalmistumiseks kulus 1 tund ja 26.11.2024 istungil osalemiseks 1 tund ja 10 minutit, s.o

maakohus vähendas nende toimingute ajakulu 40 minuti võrra. Arvestades, et 26.11.2024

toimunud kohtuistungi kestuseks saab lugeda 1 tund ja 10 minutit (dtl 475–477), on avaldaja

esindaja ajakulu selles ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja

ajakulu 20 minutit istungiks ettevalmistamiseks piisav arvestades, et tegemist ei ole

õiguslikult keeruka vaidlusega ning peamine vaidlus käis kompromissi sõlmimise korral

menetluskulude hüvitamise üle.

30.5. Maakohus ei ole seisukohta võtnud avaldaja 05.12.2024 toimingute osas, s.o tutvumine

26.11.2024 kohtuistungi protokolliga 10 minutit ja avaldaja seisukoha koostamine puudutatud

isiku 01.12.2024 vastuse osas 3 tundi. Maakohus on üksnes märkinud, et kuna puudutatud isik

tasus põhivõlgnevuse ära juba 29.02.2024 ning menetluskulude osas avaldaja puudutatud

isikuga kompromissi ei sõlminud, siis ei olnud edasine menetlus põhjendatud sel määral, et

nõuda kõik edasised kulud välja puudutatud isikult. Selle tõttu ei ole maakohtu diskretsioon

jälgitav. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa põhjendamatuks pidada 26.11.2024 kohtuistungi

protokolliga tutvumise ajakulu. Esindajal on kohustus tutvuda menetlusdokumentidega, et

kaitsta esindatava huve menetluses. Täielikult põhjendamatuks ei saa pidada ka avaldaja poolt

puudutatud isiku 01.12.2024 seisukohale vastuse koostamist, kuivõrd puudutatud isiku

seisukoht puudutas vastust avaldaja menetluskuludele, s.o pooled ei vaielnud enam muude

avaldaja esitatud nõuete osas. Seega loeb ringkonnakohus avaldaja esindaja 05.12.2024 tehtud

menetlustoimingud põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ja 40 minuti ulatuses (1,5 tundi + 10

minutit).

31. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul ületanud diskretsiooni piire avaldaja

menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

võttes arvesse menetluskulude nimekirjade mahtu ning sisu. Maakohus on lugenud

menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi. Avaldaja

on märkinud 12.02.2024 menetlustoiminguna menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks

15 minutit, 27.11.2024 avaldaja 12.02.2024 menetluskulude nimekirja täiendamise ajakuluks

10 minutit ning 05.12.2024 tehtud toimingutes sisaldub samuti täiendava menetluskulude

nimekirja koostamine. Avaldaja on pidanud lisama 12.02.2024 menetluskulude nimekirjale

2-24-1041

üksnes 8 kulurida ning muutma menetluskulude summat taotluses. 06.12.2024

menetluskulude nimekiri koosneb kolmest kulureast.

32. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja toimingutele kulunud vajalik ja

põhjendatud aeg kokku on 14,25 tundi. Avaldajale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 125

eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude

suurus 2173,13 eurot (1781,25 + 391,88), millele lisandub riigilõiv 50 eurot. Järelikult tuleb

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 2223,13 eurot (õigusabikulud 2173,13 eurot +

riigilõiv 50 eurot).

33. Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, jättes

menetluskulude jaotuse märkimata. Maakohus on osaliselt ületanud diskretsioonipiire ka

avaldaja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt.

34. Arvestades, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad määruskaebuse menetlemise

kulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause), mistõttu puudub vajadus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)