3-25-1478/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1478

Haldusasi

X. Xi kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise summas

1069,33 eurot väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Rae vald

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Mõista Rae vallalt X. Xi kasuks välja hüvitis summas 1069,33 eurot ning seadusjärgne

viivis alates 22.04.2025.

3. Tagastada X. Xile enammakstud riigilõiv summas 0, 20 eurot.

4. Mõista Rae vallalt X. Xi kasuks välja menetluskulu kokku 32, 8 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.12.2025 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (edaspidi ka kaebaja) on Rae valla elanik olnud alates 23.08.2021. Kaebaja laps, Y. Y

(sündinud xx.xx.xxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) (edaspidi: laps), on olnud Rae valla elanik

alates sünnist ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 23.11.2021. Rae vallale (edaspidi ka

vastustaja) esitatud lasteaiakoha saamise avaldusele märkis kaebaja, et ta soovib saada lapsele

kohta elukohajärgses (Peetri teeninduspiirkonnas) lasteaias alates 01.09.2023.

2. Kuna lasteaeda mineku aeg tuli aina lähemale ja laps sai xx.xx.xxxx 1,5-aastaseks, ent

vallast varasemalt lasteaiakohta ei pakutud, hakkas kaebaja ise otsima lapsele erahoiukohta.

17.04.2023 pöördus kaebaja Estcare OÜ (edaspidi ka erahoid) poole uurimaks, kas neil on

pakkuda vaba hoiukohta. Vaba kohta oli pakkuda alates 25.08.2023.

3. Kaebaja abiellus lapse teise vanemaga, H. H (edaspidi ka lapsevanem), 07.09.2024. Muutus

kaebaja perenimi (endine nimi oli D, pärast nimevahetust sai uueks perenimeks X).

4. Erahoiu, vastustaja ja lapsevanema vahel sõlmiti leping, millega vastustaja hakkas lasteaia

kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule.

5. Vastustaja pakkus kaebaja lapsele kohta munitsipaallasteaias 14.06.2024, millest kaebaja

loobus. Uuesti pakkus vastustaja kaebaja lapsele kohta munitsipaallasteaias 17.06.2024, mille

kaebaja vastu võttis. Kaebaja laps alustas munitsipaallasteaias koha kasutamist 19.08.2024.

6. 22.04.2025 pöördus kaebaja vastustaja poole avaldusega hüvitada tekitatud kahju perioodi

01.09.2023 kuni 16.08.2024 eest summas 1075,11 eurot.

7. Vastustaja vastas 29.04.2025 kaebaja avaldusele eitavalt.

8. Tallinna Halduskohtus registreeriti 17.05.2025 X. Xi kaebus Rae vallalt varalise kahju

hüvitise summas 1075,11 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja kohustada

vastustajat hüvitama kaebajale perioodil 25.08.2023 kuni 16.08.2024 eralasteasutuse Estcare

OÜ muusika- ja liikumistundide tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks

maksnud munitsipaallasteaias, kohustada vastustajat hüvitama kaebajale perioodil 25.08.2023

kuni 16.08.2024 eralasteasutuse Estcare OÜ söögiraha tasu summas, mida kaebaja maksis

rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, kohustada vastustajat hüvitama kaebajale

perioodil 25.08.2023 kuni 16.08.2024 eralasteasutuse Estcare OÜ kohatasult enammakstud

tulumaksu ja kohustada vastustajat tasuma kaebajale kahjusummalt viivist seadusjärgses

määras alates 22.04.2025.

9. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 23.05.2025 antud määrusega menetlusse ja määras

vastustajaks Rae valla. Rae vald vastas kaebusele 30.06.2025 ja vaidles kaebusele vastu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. X. Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Rae vald ei andnud kaebaja lapsele õigeaegselt kohta elukohajärgses munitsipaallasteaias,

mistõttu oli kaebaja sunnitud leidma lapsele lastehoiu koha. Kaebaja pöördus 17.04.2023

erahoiu poole uurimaks, kas neil on pakkuda vaba hoiukohta. Hoiukohta oli pakkuda alates

25.08.2023. Laps hakkas hoiukohta nimetatud kuupäevast kasutama.

Olukorras, kus vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata,

on tekkinud kaebajale rahaline kahju: rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha, eraldi

muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees, ning

erinevalt valla lasteaedadest, ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud

kohatasu pealt tagasi tulumaksu. Vastustaja on 30.06.2025 vastuse punktis 2.3 väitnud, et

“Vastustaja pakkus lapsele 14.06.2024 lasteaia kohta Peetri teeninduspiirkonna Võsukese

Lasteaias kohakasutuse algusega 21.08.2024, millest kaebaja samal päeval paraku loobus.”

Vastustaja on siinkohal esitanud ebaõigeid väiteid nagu olnuks pakutud Võsukese lasteaiakoht

Peetri teeninduspiirkonnas. Võsukese lasteaed asub Jüris, mis omab omaette

teeninduspiirkonda. Lastevanematel ei olnud 2024 aastal kohustust võtta vastu lasteaiakohta

väljaspool teeninduspiirkonda. Rae valla teeninduspiirkonnad kaotati ära alles 2025.aastal.

Kaebaja arvutuskäik kahju osas, mis tekkis kaebajale saamata jäänud tulumaksutagastuse

tõttu, on järgnev: 108 eurot (kohatasu) x 4 (kuud) = 432 eurot. 2023 Eesti Vabariigis kehtiv

tulumaksumäär oli 20%. 432 eurost 20% on 86,40 eurot. 2023.a kehtinud seaduste kohaselt

oli võimalik eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi kokku tulust maha

arvata kuni 1200 eurot, kusjuures eluasemelaenu intresse oli võimalik maha arvata

maksimaalselt 300 euro eest. Mahaarvamised ei saa ületada 50% maksumaksja sama

maksustamisperioodi Eestis maksustatavat tulu. 17.05.2025 oli kaebaja poolt esitatud ka

tõend nr 6, milles oli kaebaja 2023-2024 tuludeklaratsioonid. 2023 tuludeklaratsioonilt

nähtus, et kaebaja oli tulust maha arvanud elamuasemelaenuintresse maksimummääras, teisi

mahaarvamisi ei olnud. Seega oli kaebajal 2023 võimalik taotleda tulumaksutagastust kuni

900 euro ulatuses koolituskuludelt, ehk õigus 432 euro koolituskulude tulust maha arvamiseks

oli kaebajal 2023 olemas. Samasuguste määradega kehtis tulust mahaarvamiste õigus ka 2024

aastal. Tõendis nr 6 nähtub ka kaebaja tuludeklaratsioon 2024.aasta kohta. Sellelt nähtub, et

2024 on tehtud mahaarvamisi summas 420,58 eurot. Kaebaja esitatud tabelist on 2024 kohta

mahaarvamisi 808,28 eurot. Seega on kaebaja teinud enda arvutustes vea ning õige nõue 2024

tulumaksu kohta on 779,42x20%=155,88 eurot. Kokku on tulumaksutagastuse nõue seega

mitte varasemalt välja toodud 248,06 eurot, vaid 155,88 pluss 86,40 eurot, ehk 242,28 eurot.

11. Rae valla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised

Vastustaja tuvastas nõude menetlemisel, et kaebaja, Estcare OÜ (Linnupesa lastehoid) ja Rae

vald sõlmisid 11.10.2023 lepingu nr 2023-0275 kaebaja lapse Y. Y lapsehoiuteenuse

rahastamiseks. Vastustaja vastas kaebajale 29.04.2025, et nimetatud lepingu kohaselt hüvitas

vald kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda jäi kohatasu samas määras nagu

munitsipaallasteaias. Toidukulu maksumuse hüvitas eelpool nimetatud lepingu alusel

lapsevanem. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 24 lg 3 punktis 5 on sätestatud, et

hoolekogu otsustab lasteaia lapse toidukulu päevamaksumuse. Seega ei sõltu toidukulu

maksumus kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev

kohustus, vaid lapsevanemad, kes on hoolekogus, on otsustanud ja olnud nõus toidukulu

tasumisega. Kuna kohatasu kehtestab vald, siis hüvitabki vald eralasteasutuse kohatasu

munitsipaallasteaia kohatasu määra ületavas summas. Ka eralastehoiu huviringide hüvitamise

osas selgitas vastustaja, et kuna hoius käivad kuni 4 aastased lapsed, on tegevusi võimalus

lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse. Tasu huvitegevuse eest on

lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu kohatasu hulka. Ka

munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti maksavad,

mistõttu vald ei hüvita huviringide tasu.

Lapsevanem H. H on esitanud Rae vallale lapse Y. Y munitsipaallasteaia kohataotluse

23.11.2021 sooviga saada lasteaiakoht 01.09.2023 Peetri teeninduspiirkonna Leerimäe

Lasteaeda, teise eelistusena Järveküla Lasteaeda. Vastustaja pakkus lapsele 14.06.2024

lasteaia kohta Peetri teeninduspiirkonna Võsukese Lasteaias, kohakasutuse algusega

21.08.2024, millest kaebaja samal päeval paraku loobus. Vastustaja tegi pingutusi kaebajale

sobiva lasteaia koha leidmisel ning pakkus kaebaja lapsele lasteaia kohta Aruheina Lasteaias,

mille kaebaja lõpuks vastu võttis ja praegu käib kaebaja laps Y. Y Aruheina Lasteaias rühmas

„Kiired Kiilid“. KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise-

kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille

rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut ja mille realiseerimiseks

sõlmisid lapsevanem H. H, vastustaja ja eralastehoid Estcare OÜ 11.10.2023 Rae

Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise

tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2023-0275 lapse Y. Y lapsehoiuteenuse

rahastamiseks. Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma

eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud

samal perioodil munitsipaallasteaias. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kohustus

vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Vastavalt lepingu punktile 4.4 esitab

lastehoid lapsevanemale arve vanema kaetava osa määra ja lapse toidukulu kohta ning lepingu

punkt 4.1 kohaselt tasub Rae vald omavalitsuse poolt kaetava osa otse teenuse osutajale ehk

lastehoiule. Rae vald on oma kohused kohaselt täitnud. Sõlmitud leping ei näinud ette lapsele

eralastehoidude toidukulude hüvitamist Rae valla poolt, vastupidi, vastavalt lepingu

punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus lapsevanem H. H tasuma lapse toidukulu lastehoius täies

ulatuses. Tegemist oli olulise tingimusega lepingu sõlmimisel ning ilma selle kohustuseta,

oleks võinud leping jääda sõlmimata.

Kaebaja nõuab vastustajalt lapse Y. Y lastehoiu söögiraha hüvitamist perioodil 25.08.2023

kuni 16.08.2024, summas 381 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud

munitsipaallasteaias. Lapsevanem H. H kohustus sõlmitud lepingu nr 2023-0275 punktide

3.1.6 ja 5.3.1. kohaselt katma lapse toidukulu ja maksma teenuse osutajate lastehoidudele

toidukulu tähtaegselt. Seega võttis lapsevanem lepingutega kohustuse tasuda lapse

eralastehoiu toidukulu täies mahus, ilma vastustaja osaluseta. Vastavalt perekonnaseaduse

(PKS) § 118 lg 1 teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad

hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS

§ 120 lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust

omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hooldusõiguslikud vanemad võivad kokku

leppida ühise esindusõiguse teostamise korraldamises. Sama sätte lõike 7 kohaselt, kui vanem

esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Seetõttu on kaebajal võimalik

pöörduda lepingu sõlminud teise lapsevanema H. H poole kaebaja poolt tasutud lapse

hoolduskulude hüvitamiseks. Arvestades asjaolu, et lapsevanem nõustus lepinguga tasuma

lapse toidukulu ja lepinguvabaduse ehk privaatautonoomia põhimõtet, mille eraõiguslik

väljund on sätestatud põhiseaduse §-s 19 ning poolte vahel sõlmitud lepingu punktidest 3.1.6

ja 5.3.1, pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud ja tal pole kohustust tasuda kaebaja lapse

eralasteasutuste lastehoidudele enammakstud toiduraha. Lapsevanem H. H ei ole viidatud

lepingutest taganenud, leping on kehtiv, kuni eralastehoiu teenuse kasutamise lõpetamiseni.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus

maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja

oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud

koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.

Tulust tehtavatele mahaarvamistele (sh lasteaia kohatasu ehk koolituskulud) on seatud piirang

kuni 1200 eurot maksumaksja kohta maksustamisperioodil (TuMS § 28 (2) lg 1). Ehkki

kaebaja on kaebusele lisanud 2023 ja 2024 aastate tuludeklaratsioonid ning esitanud Exceli

tabelis tulumaksutagastuse numbrilise soovi, pole kaebaja välja toonud, millise arvutuskäigu

alusel kujuneb tema poolt nõutav tulumaksu tagastuse saamata jäämise eest nõutav

kahjuhüvitis 248,06 eurot. Seega pole kaebaja põhistanud tulumaksu hüvitamise nõude

arvutuskäiku ega tõendanud, et vastustaja on tekitanud talle kahju kaebaja poolt enammakstud

tulumaksu näol. Kui kaebajal on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata,

siis tuleb tal tõendada, et 2023 ja 2024 aasta maksustamisperioodil oleks nimetatud 1200 euro

sisse mahtunud ka lasteaia kohatasu ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele

vastustajalt tema poolt nõutavas summas. Kuivõrd kaebaja eeltoodud asjaolusid tõendanud

ega põhistanud pole, puudub ka alus väidetavalt enammakstud tulumaksu hüvitamiseks

vastustaja poolt.

Kaebaja taotleb kohtult ka vastustaja kohustamist Y. Y eest makstud Estcare OÜ (Linnupesa

lastehoid) muusika- ja liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamiseks ajavahemiku

25.08.2023 kuni 16.08.2024 eest, summas 446,05 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui

oleks maksnud munitsipaallasteaias. Vastavalt kaebaja ja Estcare OÜ (Linnupesa lastehoid)

27.06.2023 sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu punktile 2.3.2 lisandub kohatasule

huvitegevuse tasu (saviõpe, muusikatund, laste jooga 1 kord nädalas) 57 eurot kuus.

Huvitegevuse lepingulisa on lapsehoiuteenuse osutamise lepingu osa, millest nähtub, et

lapsele pakutud huvitegevused on muusikaring, saviring ja lastejooga. Kaebaja, ei ole

tõendatud asjaolu, et Linnupesa lastehoius toimunud huvitegevuste tasu oleks kuulunud lapse

munitsipaallasteaias käies munitsipaallasteaia kohatasu maksumusse. Nii see ka pole ning

sellised kaebaja väited kahjutasu nõude konstrueerimisel ja väljanõudmisel on paljasõnalised.

Munitsipaallasteaias pole kohatasu sees muusikaringi, saviringi ega lastejoogat, mis Estcare

OÜ (Linnupesa lastehoid) huvitegevuse lepingus kirjeldatud. Ka munitsipaallasteasutuses on

huviringid täiendava tasu eest, mis ei kuulu kohatasu hulka ning lapsevanemad peavad nende

eest eraldi tasuma. Selliste huviringide tasu pole kohatasu sees teiste seas ka Aruheina

lasteaias, kus kaebaja laps praegu käib. Selliseid ringe ja huvitegevusi ei näe ette Aruheina

lasteaia õppekava punkt 3.3 lastele kehtestatud päevakavas. Aruheina lasteaia õppekava punkt

3.2 alapunkt 17 sätestab ka selgelt, et lasteasutuses tegutsevad küll laste individuaalset

arengut toetavad huviringid, kuid selles lapse osalemine on vanema vaba valik ja rahaline

vastutus. Lisaks asjaolule, et vastustaja vastu esitatud kahjunõue on alusetu, oleks selliste

huviringide tasu hüvitamine kaebajatele ka ebaõiglane ning ebavõrdset kohtlemist põhjustav

munitsipaallasteaia lastevanemate suhtes, kes tasuvad samuti laste huviringide eest kohatasust

eraldi ja mida kohalik omavalitsus ei ole kohustatud kompenseerima. Kuna muusika- ja

liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamise nõue on alusetu ja tõendamata, tuleb kohtul

jätta ka nimetatud nõue rahuldamata.

Kaebaja nõuab Rae vallalt ka viivise tasumist, kuid ei ole kaebuses märkinud millises summas

ja millisel seaduslikul alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue

põhjendamata ning vastustajal pole võimalik võimaliku viiviste nõude arvutuskäigu ega aluse

kohta seisukohta kujundada. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka

viiviste nõude rahuldamiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle

õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud,

võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVastS §- des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole

vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel

tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Kahju

hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise

tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või

tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4)

kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei

tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Vastustaja pole kaebaja õigusi

rikkunud ega õigusvastaselt toiminud ning kahju hüvitamiseks pole ükski eelnimetatud

eeldustest täidetud, mistõttu tuleb Rae valla vastu esitatud kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

Vastustaja juhib ka tähelepanu, et RVastS § 13 lg 1 kohaselt hüvitise suuruse määramisel

arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel,

õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju

tekitamisel, muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks

ebaõiglane. Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha

lapsehoiuteenusega ning leppinud lapsevanemaga kokku kogu teenuse vallapoolse rahastuse

osas, toidukulude hüvitamine jäi lepinguga lapsevanema kanda, tulumaksu hüvitamist,

huviringe ja lepingutasu tasumist rahastamise leping ette ei näinud. Lapsehoiuteenuse

rahastamise lepingu sõlmimisel, olid väidetavad lisakulud, mille hüvitamist kaebaja praegu

kohtus nõuab, ette näha. Vaatamata sellele leppis lapsevanem kokku ja sõlmis rahastamise

lepingu vastustajaga lepingus ettenähtud valla rahastuse mahus, võttes teadlikult nii toiduraha,

kui muud võimalikud lisakulud lastevanemate kanda. Kaebaja selline käitumine - esitada nõue

sisuliselt kaks aastat peale väidetava kahju tekkimist ja peale seda, kui laps on saanud koha

munitsipaallasteaias, on pahauskne ning pole hea usu põhimõttega kooskõlas. On võimalik, et

selliste tingimuste või nõuete esitamisel kaebaja või teise lapsevanema poolt rahastamise

lepingu sõlmimisel, nagu praegu kohtule esitatud, oleks jäänud rahastamise leping sellisel

kujul nagu see sõlmiti, üldse sõlmimata.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kõigepealt selgitab kohus, et kaebaja vähendas 23.09.2025 esitatud vastuses oma esialgset

nõuet 5,78 euro võrra. Rahalise nõude vähendamist ei peeta kaebuse muutmiseks, mistõttu

lahendab kohus kaebuse uues nõudes (1069,33 eurot). RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle

õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud,

võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole

vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud

kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1

kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste

rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus

või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4)

kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127

lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene

varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat

mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku

suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

Perioodil, mille eest kaebaja tekkinud kahju hüvitamist soovib, kehtis koolieelse lasteasutuse

seadus (KELS). 01.09.2025 kehtima hakanud alusharidusseadusega tunnistati koolieelse

lasteasutuse seadus kehtetuks. Kuigi HKMS § 158 lg 2 kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti,

teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, hindab kohus haldusakti ja

toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Vastustaja

poolt tehtud toimingud, millega kaebajale kahju tekitati, jäävad kõik aega, kui kehtis KELS.

Vastustaja tegevuse õigusvastasuse hindamisel on keskel kohal, kas vastustaja oma

tegevusega rikkus KELS § 10 lg 1 toodud nõudeid, tekitades seeläbi kaebajale kahju.

Arvestada tuleb, et kannatanule tuleb üldjuhul hüvitada kogu tekkinud kahju ehk asetada ta

hüvitisega varalisse olukorda, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

KELS § 10 lg 1 sätestas vallavalitsusele kohustuse luua vanemate soovil kõigile pooleteise-

kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla territooriumil ning ühtib vähemalt

ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 oli

antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulenenud

seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda ja kehtestada piiranguid

(RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Riigikohus on oma 06.02.2023 otsuse haldusasjas

5-22-10 punktis 35 samuti selgitanud, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja

sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et

omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud

kohustuse täitmisest. Vastustajal tekkis kohustus kaebaja lapsele munitsipaallasteaias koht

tagada ajast, millal kaebaja taotluse kohaselt kohta soovis, eeldusel, et kaebaja laps oli

taotluses märgitud koha kasutamise alguse ajaks vähemalt 1,5 aastane. Kaebaja soovis Y. Yile

kohta alates 01.09.2023. Vastustaja kui kohalik omavalitsusüksus oleks vabanenud KELS §

10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustusest üksnes juhul, kui vanem vabatahtlikult loobub

oma õigusest saada lasteaiakoht. Y. Yi puhul kaebaja ei loobunud vabatahtlikult

lasteaiakohast, vaid oli sunnitud kohtade puudumise tõttu lapse erahoidu panema.

Kui kohaliku omavalitsuse üksus jättis KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal

hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju

(Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Isik peab kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku

seose tuvastamisel tuleb juhinduda nn conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt

eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks

ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille

abil jäetakse väidetavalt kahju põhjustanud tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik

tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit

mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis

jäänud olemata (nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus nr 3-2-1-173-12, p-d 18–19). Rae vallal oli

kohustus Y. Yile tagada koht alates 01.09.2023, kuid laps sai koha alles 19.08.2024. Kuna Y.

Y kohta munitsipaallasteaias ei saanud, oli kaebaja sunnitud panema lapse erahoidu. Eelpool

toodud põhjusliku seose hindamise mudeli järgi selgub, et kui lapsele oleks vastustaja

õigeaegselt koha võimaldanud, poleks tekkinud vajadust eralastehoiu järele ja seetõttu poleks

kaebajal tekkinud ka suuremaid kulutusi.

Niisiis põhjustas Rae vald KELS § 10 lgs 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega selle, et

kaebaja pidi jätkuvalt hoidma last eralastehoius. Seejuures ei oma tähtsust, et lapsevanema,

vastustaja ja erahoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga võttis kaebaja

kohustuse tasuda laste toidukulu ja lepinguga polnud ette nähtud vastustaja kohustust

huvitegevuse eest tasuda. Vastustaja ei täitnud KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustust hoolimata

sellest, et lapsevanema nõusolekul oli asendatud laste lasteaiakoht KELS § 10 lg 1 mõttes

lapsehoiuteenusega, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Sellisele järeldusele

saaks jõuda siis, kui kaebaja oleks munitsipaallasteaia koha asemel valinud eralastehoiu, mida

kaebaja ei teinud. Vastustaja poolse kohustuse täitmata jätmise tõttu ei olnud kaebajal muud

võimalust, kui laps erahoidu paigutada ning lapse teisel vanemal selline leping sõlmida. Kui

vastustaja oleks KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud ja lapsele munitsipaallasteaias

koha taganud, oleks kaebaja kulutused söögirahale olnud väiksemad. Seega on kaebajale

tekkinud kahju ning vastustajal tuleb osas erahoiu ja munitsipaallasteaia toidukulude vahe

hüvitada.

2. Kaebaja on taotlenud erahoius tasutud huvitegevuse kulude hüvitamist, kuna muusika- ja

liikumistunnid on munitsipaallasteaias kohatasu sees, kuid erahoius tuli nende eest täiendavalt

maksta. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks

vastustajal kohustust ei ole. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et

kaebaja laps saaks samasugust teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus

muusika- ja liikumistunnid on õppekava osaks. Kohus selgitab huvitegevuse kulu hüvitamise

vajadust järgnevalt.

KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse

õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. KELSi alusel kehtestatud,

kuid 01.09.2025 kehtetuks tunnistatud Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87

„Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestas, et õppe- ja kasvatustegevuse

kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-,

muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7

kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas

õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu

eeldatavad tulemused. Alates 01.09.2025 kehtima hakanud alusharidusseaduse § 7 lg 1 alusel

haridus- ja teadusministri poolt 07.08.2025 vastu võetud määrus nr. 33 „Alushariduse riiklik

õppekava“ sätestab läbivalt samuti, et õppe ja kasvatustegevuse organiseerimisel lõimitakse

erinevaid valdkondi ja tegevusi, võimaldades vabamängu, katsetamist, liikumist, muusikat ja

teisi aktiivset õppimist ning loovust toetavaid meetodeid nii individuaalsetes tegevustes kui ka

grupis (vt näiteks määruse § 5 lg 1 p 6, § 16 lg 2). Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja

muusikatunnid kahtlemata teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse

hulka.

Lisaks, lapsehoiuteenuse osutaja ei olnud koolieelne lasteasutus. Lapsehoiuteenust osutati

sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (alates 01.09.2025 on lapsehoiuteenus alusharidusseaduse §

53 kohaselt ümber korraldatud lapsehoiuks) (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lgle 1).

Seetõttu ei kohaldunud talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne

kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus

õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava

valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine. Munitsipaallasteaia arvetel on

need tegevused hõlmatud kohatasuga.

Kaebaja ja erahoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu kohaselt oli

huvitegevuseks saviõpe, muusikatund, laste jooga 1 kord nädalas. Kohtu hinnangul võivad

eeltoodud tegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate

muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Vastustaja on

menetlusse esitanud Aruheina lasteaia õppekava. Õppekavas on läbivalt välja toodud, et

liikumis-, muusika- ja kunstitegevused on vajalik lõimida igapäevasesse õppe- ja

kasvatustegevusse, mille nimel tehakse muu hulgas koostööd muusika- ja liikumisõpetajaga.

Aruheina lasteaia õppekava punktis 3.2. tuuakse välja, et päevakavas on ajaliselt kokku

lepitud 2 korda nädalas muusika- ja liikumisõpetaja poolt läbiviidavate tegevuste ajad.

Muusika- ja liikumisõpetaja poolt läbiviidavad tegevused on munitsipaallasteaia õppekava

osaks ja kulud on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud

määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia

teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja

lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu pidi kaebaja vaidlusalused kulutused tegema, on

põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista. Kõik kulutused nii

toidule kui ka huvitegevusele on kaebuse juures olevatest tõenditest nähtuvalt kandnud

kaebaja.

3. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna erahoiu kohatasu puhul ei ole

tegemist koolituskuluga, ei olnud kaebajal võimalik seda TuMS § 26 alusel

tuludeklaratsioonis tuludest maha arvata. TuMS § 26 lg 1 kohaselt on residendist füüsilisel

isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud

enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või

eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku

koolituskulud. TuMS § 282 lg 1 esimene lause sätestab, et TuMS paragrahvides 26 ja 27

sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot

maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama

maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud

mahaarvamised. Kahju tekkimiseks peab kaebajal olema tekkinud maksustavat tulu, millest

oleks võimalik munitsipaallasteaias tekkinud kulud maha arvata. Mahaarvamise aluseks on

asjaolu, et isik on tulu saanud sellises ulatuses, et mahaarvamist on võimalik teha. Kaebaja on

muu hulgas esitanud menetlusse tõendina enda tuludeklaratsiooni väljavõtted aastatest 2023 ja

2024, millest nähtuvalt on kaebajal olnud piisaval määral sissetulekuid, et mahaarvamisi teha.

2023 aasta tuludeklaratsiooni väljavõttest on näha, et kaebaja on maha arvanud eluasemelaenu

intressid. Samas enne 2024 aastat kehtinud TuMS § 282 lg 1 kohaselt võis eluaseme intresse

maha arvata vaid 300 euro ulatuses, ehk pärast intresside nõuetekohast mahaarvamist oli

kaebajal veel võimalik mahaarvamisi teha. Kaebaja ei olnud aastal 2023 ka abielus, et tal

oleks olnud võimalik intresside puhul TuMS § 282 lg 11 300 euro piirmäära ületavas osas

maha mahaarvamisi teha abikaasal. 2024 esitatud tuludeklaratsiooni väljavõttest selgub, et

kaebaja on teinud mahaarvamisi 420 euro väärtuses (koolituskulu). Arvestades piirmäära

1200 eurot oleks kaebajal olnud võimalik veel mahaarvamisi teha. Kuna kaebaja on esitatud

tõendite kohaselt (arved ja maksekorraldused) kandnud kõik lastehoiuga seonduvad kulud ja

pole saanud piisavas ulatuses mahaarvamisi teha, on põhjendatud rahuldada kaebus ka

enammakstud tulumaksu tõttu tekkinud kahju osas.

4. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise

suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3- 3-1-66-14, p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel saab

viivist hakata arvestama alates hetkest, mil võlgnik on nõudest teadlik.

Kaebaja osas tuleb hakata viivist arvestama hetkest, millal kaebaja vastava avaldusega

vastustaja poole pöördus ehk 22.04.2025 kuni vastustajapoolse kohustuse täitmiseni. Kohus

kasutab viivise arvestamisel viivisekalkulaatorit (https://www.viivisekalkulaator.ee/).

Viivisekalkulaatorit on tsiviilkohtute praktikas tunnustatud viiviste arvutamise usaldusväärse

abivahendina.

5. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse. Kohus mõistab Rae vallalt kaebaja kasuks kokku

välja hüvitise summas 1069, 33 eurot, mis koosneb enammakstud muusika- ja liikumistundide

tasust (446, 05 eurot), enammakstud toidurahast (381 eurot) ja saamata jäänud tulumaksust

(242,28 eurot). Summa mõistab kohus välja koos viivisega (kohtuotsuse tegemise ajal on

kaebajale hüvitatav viivis 59, 44 eurot.

6. Kõigepealt tagastab kohus kaebajale enammakstud riigilõivu summas 0, 20 eurot HKMS §

104 lg 5 p 1 kohaselt, sest kaebaja vähendas menetluse käigus oma rahalist nõuet. Ülejäänud

riigilõiv (32, 8 eurot) tuleb menetluskuludena vastustajalt välja nõuda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik