3-25-413/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

31.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-413

Haldusasi

M.J kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

30.01.2025 otsuse nr 1-7/25-030 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – M.J, esindaja v.adv Marko Tammann

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, esindajad Maiga Liiv ja Mariliis Pilve

Kolmandad isikud –

Elering AS, esindajad Kerti Kokk ja Karin Täär; I.C

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.J määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse M.J määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määruse

peale.

2. Jätta M.J määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.09.2025

määrus muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada M.J ja I.C nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7; § 235

lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.J-ile kuulub Pärnumaal Tori vallas Selja külas Akslipõllu katastriüksus

(katastritunnus 80801:001:0893, pindala 42 551 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

2. Elering AS esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 07.10.2024

taotluse sundvalduse seadmiseks Akslipõllu kinnisasjale kahe 110 kV elektriõhuliini ja kolme

elektriõhuliini masti talumiskohustuse kehtestamiseks.

3. TTJA seadis 30.01.2025 otsusega nr 1-7/25-030 sundvalduse Elering AS-i kasuks

kahe 110 kV elektriõhuliini ja kolme elektriõhuliini masti talumiseks Akslipõllu

3-25-413

katastriüksuse 14 730 m² suurusele alale vastavalt maakatastris määratud sundvalduse

ruumiandmetele (PARI ruumikuju ID 190312). Sama otsusega määras TTJA kindlaks igal

aastal kaebajale tasutava sundvalduse tasu kooskõlas kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduse (KAHOS) § 40 lg-ga 5 ning ühekordne hüvitise 74,40 eurot varalise kahju

hüvitamiseks.

4. M.J esitas Tallinna Halduskohtule 19.02.2025 kaebuse TTJA 30.01.2025 otsuse nr

1-7/25-030 tühistamiseks.

Otsusega määratud perioodiline sundvalduse tasu ja ühekordne hüvitis ei taga kaebaja õiglast

kohtlemist. OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa 16.02.2024 eksperthinnangu kohaselt oli

kitsendatava katastriüksuse osa (14 902 m²) turuväärtusväärtus 28.12.2023 seisuga 11 000

eurot. Kaebaja soovis tehnovõrgu valdajalt Elering AS-lt selle summa maksmist endale

ühekordse sundvalduse talumise tasuna, kuid kokkulepet ei saavutatud. Ühekordne hüvitis

74,40 eurot on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja ebapiisav. Asjaõigusseaduse rakendamise

seaduse (AÕSRS) § 155 lg 1 mõtteks on hüvitada maaomaniku vältimatud kulud (nt maamaks,

kinnisasja hooldamise kulud), samuti maa kasutamata jäämisest saamata jäänud tulu. Samas ei

pruugi see tagada maaomanikule tema omandi kaotamise eest õiglast hüvitist, sest talumistasu

peaks olema võrdne hinnaga, mille eest riik omandaks katastriüksuse koormatud osad selle

turuväärtusega. Kaebajale ei ole otsusega tagatud õiglast ja piisavat hüvitist sundvalduse

seadmise eest. Otsus ei ole õiguspärane ja tuleb tühistada.

Kui kohus leiab, et otsus vastab kehtivatele õigusnormidele ja kinnisvarabüroo

eksperthinnang ei oma asjas tähtsust, taotleb kaebaja otsuse tegemise aluseks olnud AÕSRS §

155 lg 1, lg 2 lausete 1 ja 2 ning lg 3 lauses 1 viidatud AÕSRS lisa „Tehnovõrgu rajatisest

tuleneva kitsenduse sisuline ulatus“ osaliseks põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks

tunnistamist ning kohtuasjas kohaldamata jätmist. Nimetatud sätted on põhiseadusevastased

osas, milles näevad elektri põhivõrgule maatulundusmaa sihtotstarbelisel kasutusel kitsenduse

sisulise ulatuse eeldusliku koefitsiendina ette 0,5 ja ei taga tehnorajatise talumise kohustuse

eest kinnisasja omanikule piisavat tasu. Elektriõhuliini rajamine toimub Rail Baltic raudteele

elektritoite tagamiseks. Pärast kavandatud tehnorajatise väljaehitamist ei ole kaebajal

võimalik mastide alust maad sihtotstarbeliselt kasutada. See on sisuliselt sundvõõrandatud.

Tegemist on väga intensiivse riivega. Lisaks on piiratud omaniku võimalus kasutada

tehnorajatise kaitsevööndi maad. Rajatavad elektriõhuliinid võivad avaldada mõju selle

vahetus läheduses elavate või viibivate inimeste elule ja tervisele. Sundvalduse

talumiskohustus on alaline. Mida intensiivsem on riive, seda suurem peaks olema tasu.

5. Tallinna Halduskohus võttis 04.03.2025 määrusega kaebuse menetlusse ning kaasas

kolmandate isikutena menetlusse I.C ja Elering AS-i.

6. Kaebaja esitas 19.03.2025 halduskohtule kompromissettepaneku.

7. Kaebaja esitas 15.09.2025 esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud haldusakti

kehtivuse peatamiseks kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

LEONHARD WEISS OÜ (Leonhard Weiss OÜ), kes tegutseb Elering AS-i töövõtjana,

teavitas 09.09.2025 kaebajat, et elektriliini ehitustööd kestavad oktoobrist 2025 kuni

oktoobrini 2026. Esialgset õiguskaitset kohaldamata hakatakse Elering AS-i tellimusel

kaebaja katastriüksusel rajama kahte elektriõhuliini ja kolme elektriõhuliini masti. Esineb

faktiline ja vahetu oht, et kaebaja PS §-s 32 sätestatud õigus saab juba kohtumenetluse ajal

kahjustatud. Määrav pole see, et õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi on

võimalik kaebajale hüvitada rahaliselt. Kaebaja omandipõhiõiguse rikkumisega kaasneva

kahju koosseisu ja ulatuse tõendamine võib ilma õiguskaitse kohaldamiseta osutuda

keerukaks ning kahju täielik hüvitamine võimatuks.

2(5)

3-25-413

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuses esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve

taotlus, mis annab tunnistust, et haldusasja peamised probleemid on ühiskondlikult

laiapõhjalised ja põhimõttelised. Kaebaja omandipõhiõigus saab esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel pöördumatult kahjustatud. Vaidlustatud otsusest tulenevalt on trassi

asukoha puhul kaalutud küll erinevaid alternatiive, kuid ei nähtu, millised need alternatiivid

on. See näitab, et tehnovõrgu rajamine kaebaja katastriüksusele ei olnud ainuvõimalik ja

vältimatu lahendus. Kaebaja katastriüksuse pindalast, mis on 42 551 m², moodustab haritav

maa 40 707 m2. Haritav maa on pikemaks ajaks välja renditud. Seevastu mõne kaebaja

katastriüksusega külgneva kinnistu puhul ei ole sellist haritavat maad üldse või ei ole suures

osas. Alternatiivide olemasolu tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei tekitataks

avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Vastustajal on küll kaalukas huvi

elektriliinide rajamiseks, kuid mitte tingimata läbi kaebaja katastriüksuse. Detailplaneering

ega riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering ei näe ette elektriliini ehitamist läbi kaebaja

katastriüksuse. Elektriliini ehitamine on kavandatud vastavalt projektile „Selja 110 kV

alajaama liinide L133B ja L133C põhiprojekt“. Kaebajat ei ole projekteerimistingimuste

menetlusse kaasatud.

HKMS § 252 lg 4 alusel on võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada ka ilma põhjendusteta

kuni 30 päevaks, mis võiks kannustada vastustajat ja Elering AS-i kaaluma tõsisemalt

kompromissi sõlmimist või vähemalt läbirääkimistega alustamist vastavalt kaebaja

19.03.2025 kompromissettepanekule.

8. Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

9. I.C toetas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust.

10. Elering AS palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

11. Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Kohus nõustub kaebajaga, et taristu valmisehitamise korral on vähetõenäoline, et kaebajal

õnnestub sellest vabaneda isegi juhul, kui vaidlustatud haldusakt tühistatakse. Sellises

olukorras ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust eitada.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuid selle eduväljavaated ei ole ülemäära suured.

Esialgsel hinnangul ei saa ühestki kaebaja väitest järeldada, et otsuse tegemisel oleks rikutud

kehtivaid KAHOS-i ja AÕSRS-i norme sellisel määral, et see saaks tuua kaasa otsuse

tühistamise. Kaebuse tuuma moodustab kaebaja väide, otsuse tegemise aluseks olnud

AÕSRS-i sätted on PS-ga vastuolus osas, milles need ei taga kaebajale õiglase suurusega

hüvitist. Sundvalduse seadmine ei tähenda üldjuhul nii suure intensiivsusega piirangute

seadmist kinnisasja kasutamisele, et seda saaks käsitleda sundvõõrandamisena PS § 32 lg 1 ls

2 tähenduses. Esialgsel hinnangul on kaebaja omandipõhiõigust sundvalduse seadmisega

intensiivselt piiratud üksnes maa-alal, mis jääb otseselt rajatava taristu alla ja mida ta

tulevikus ei saa enam sihtotstarbeliselt, s.o maaharimiseks kasutada. Selle ala suurus on 80 m2

ning vaidlusaluse otsusega on vastustaja hüvitanud kaebajale selle ala väärtuse ühekordse

rahalise hüvitisena Maa- ja Ruumiameti piirkonna kinnisvara hinnastatistika maksimaalse

haritava maa pinnaühiku hinna järgi. Ülejäänud osal sundvaldusega hõlmatud 14 730 m²

suurusest alast ei ole senise maakasutusega jätkamine välistatud. Kaebusest ei tulene

asjaolusid, mis näitaksid sellel alal kaebaja omandipõhiõiguse nii intensiivset riivet, et PS

nõuaks kaebajale kogu selle ala turuväärtuse hüvitamist. Kaebaja argumendid taristu rajamise

teiste trassikoridoride võimalikkuse väidetava hindamata jätmise ja kaebaja väidetava

projekteerimistingimuste menetlusse kaasamata jätmise kohta ei suurenda esialgsel hinnangul

kaebuse rahuldamise tõenäosust. Need küsimused väljuvad kaebuse esemest, sest rajatava

3(5)

3-25-413

taristu asukoht määrati kindlaks muude haldusaktidega (projekteerimistingimused,

ehitusluba), mille üle käesolevas asjas vaidlust ei toimu.

Vaidlusaluse otsusega seatud sundvalduse realiseerimist ja elektritaristu tähtaegset rajamist

Rail Baltic raudteele õigustab väga kaalukas avalik huvi. Kaebaja huvide kaalukuse

hindamisel tuleb arvestada, et kaebusest nähtuvalt on tema eesmärk eelkõige suurema rahalise

hüvitise saamine, võrreldes vaidlustatud otsusega temale määratuga. Ehitustööde alustamine

kaebaja kinnisasjal ei muuda selle eesmärgi saavutamist võimatuks, sest õigusvastaselt

saamata jäänud tasu on võimalik kaebajale hüvitada sõltumata elektriliinide ehitusest. Seetõttu

kaalub avalik huvi elektritaristu tähtaegseks valmimiseks üles kaebaja huvid. Esialgse

õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks ei ole poolte kompromissile suunamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. M.J esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 22.09.2025 määrus ja

teha uus määrus, millega peatada TTJA 30.01.2025 otsuse kehtivus.

Halduskohus põhimõtteliselt jaatas kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Samuti tuvastas

halduskohus, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebaja jääb esialgse õiguskaitse taotluses esitatud seisukohtade juurde. Alternatiivsete

variantide olemasolu võimaldab tõdeda, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tekita

avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Sundvalduse seadmine on lubatav,

kui selle eesmärk ei ole muul, isiku õigusi vähem piiraval moel saavutatav (Riigikohtu

09.11.2016 otsus nr 3-3-1-57-16, p 13). Isiku õigusi vähem piirava viisi all tuleb mõista ka

olukorda, kus sundvalduse seadmine on võimalik läbi mõne naaberkinnistu või muu kinnistu,

mida äritegevuseks ei kasutata või millel haritav maa puudub üldse või on oluliselt väiksem.

Ekslik on halduskohtu hinnang, et kaebaja omandipõhiõigust on sundvalduse seadmisega

intensiivselt piiratud üksnes maa-alal, mis jääb otseselt rajatava taristu alla (80 m2). Kaebaja

ei saa sihtotstarbeliselt osaliselt kasutada ka mastide aluse maaga vahetult külgnevat maad.

Vastustajal on küll kaalukas avalik huvi Rail Baltic raudteed toitvate elektriliinide rajamiseks,

kuid mitte ilmtingimata läbi kaebaja kinnistu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 22.09.2025

määruse tühistamiseks.

15. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab kaebaja õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste

kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249

lg 1 esimene lause). Kohus võib sellises olukorras rakendada seaduses sätestatud esmaseid

meetmeid, mh peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1;

Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab

kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi lisaks arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate

lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 17.06.2017

määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

4(5)

3-25-413

16. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse abinõuna TTJA 30.01.2025 otsuse nr 1-7/25-030

kehtivuse peatamist kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja

eesmärk on hoida ära sundvalduse seadmine Elering AS-i kasuks Akslipõllu katastriüksusele

ning kolme elektriõhuliini masti ja kahe 110 kV elektriõhuliini rajamine tema kinnistule.

Kaebaja arvates võib esialgse õiguskaitse kohaldamine kannustada vastustajat ja Elering AS-i

mõtlema tõsisemalt ka kompromissi sõlmimisele või vähemalt kompromissiläbirääkimiste

alustamisele. Asja materjalide järgi seadis TTJA kaebajale kuuluvale Akslipõllu kinnistule

sundvalduse 30.01.2025 otsusega. Kaebaja esitas 19.02.2025 halduskohtule kaebuse TTJA

30.01.2025 otsuse tühistamiseks. Leonhard Weiss OÜ teavitas kaebajat 09.09.2025 e-kirja

teel eelseisvatest elektriliinitöödest Akslipõllu maaüksusel, mis kestavad oktoobrist 2025 kuni

oktoobrini 2026 (dtl 125, 126). Kaebaja esindaja saatis 10.09.2025 Leonhard Weiss OÜ-le ja

Elering AS-le e-kirja, milles teatas, et igasugune Akslipõllu kinnistule sisenemine ilma

kinnistuomaniku kirjaliku loata rangelt keelatud (dtl 127). Kaebaja esitas halduskohtule

15.09.2025 esialgse õiguskaitse taotluse TTJA 30.01.2025 otsuse kehtivuse peatamiseks. On

tõenäoline, et esialgset õiguskaitset kohaldamata alustab Leonhard Weiss OÜ kaebaja

kinnistul ehitustöid, s.o asub rajama kahte 110 kV elektriõhuliini ja kolme elektriõhuliini

masti.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuses ja esialgse õiguskaitse toodud

asjaolude ning neile lisatud tõendite pinnalt ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust

välistada. Samuti ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada kaebust ilmselgelt

perspektiivituks. Seega sõltub esialgse õiguskaitse kohaldamine erinevate huvide kaalumisest.

18. Elering AS-i 07.10.2024 sundvalduse seadmise taotlusest ja 18.09.2025 seisukohast ning

TTJA vaidlustatud haldusaktist ja 18.09.2025 seisukohast võis halduskohus järeldada, et

sundvalduse seadmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi. Tehnorajatiste ehitamine ja kaebajale

vaidlustatud haldusaktiga selle talumise kohustuse kehtestamine on vajalik, et tagada

elektritoide Rail Baltic elektriraudteele. Elering AS on halduskohtule selgitanud, et esialgse

õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa Rail Baltic Estonia OÜ-ga vahel sõlmitud

liitumislepingu peatamise. Tööde tähtaegse valmimata jäämise võimalikuks tagajärjeks on mh

Euroopa Liidu abirahastuse kaotamise risk. Eelnevat arvestades ei ole kahtlust selles, et avalik

huvi kiiret rahvusvahelist transpordiühendust võimaldava Rail Baltic raudtee tähtaegseks

valmimiseks kaalub praegusel juhul üles kaebaja huvi vältida sundvalduse seadmist ja Rail

Balticu tarvis rajatavate tehnorajatiste ehitamist oma kinnistule. Tuleb ka arvestada, et asja

materjalide kohaselt on rajatise asukoht juba enne sundvalduse seadmist kindlaks määratud

muude jõustunud haldusaktidega (projekteerimistingimused, ehitusluba). Kuna esialgse

õiguskaitse kohaldamisega saaksid oluliselt kahjustatud avalikud huvid, ei saa õiguskaitse

kohaldamist pidada praegusel juhul põhjendatuks. Kaebuse rahuldamise korral on võimalik

tekkinud kahju kaebajale rahas hüvitada.

19. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.09.2025

määrus muutmata.

20. Kaebaja ja tema abikaasa eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada nende

nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)