Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-25-3880/4 AI generated

3-25-3880/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-3880/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 30. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Viru Vangla direktorit taotlema tema ümberpaigutamist teise vanglasse. Taotleja märgib, et Viru Vanglas ei ole talle tagatud tervishoiuteenus ning psühhiaater lõpetas talle vajalike ravimite andmise. Taotleja märgib, et ta esitas 30. oktoobril 2025 Viru Vanglale korduva taotluse, et teda ümber paigutataks.

Legislator headnote

AI generated

3-25-3880/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab HKMS § 249 lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

Keywords

AI generated
deportation despite health issues mental health status unfit notwithstanding health condition serious illnesses credibility requirements medical examination
AI generated
3-20-1944/14
Viru Vanglas registreeriti 10.
3-20-656/8
X.X. esitas 08.03.2020 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kaebuse, milles selgitas järgmist. Kaebaja viibib juba kuus kuud Viru Vanglas ning ta on korduvalt pöördunud vanglaametnike poole taotlustega suunata teda psühhiaatri läbivaatusele, kuid vaatamata esitatud taotlustele ei ole talle psühhiaatriga kohtumist võimaldatud. Kaebajal ei ole enam kuhugi mujale pöörduda kui kohtu poole. Kuna kaebaja ei saa psühhiaatri vastuvõtule, ei saa ta ka ravimeid. Ta ei saa öösel magada ning tal on peas enesetapumõtted. Kaebaja on korduvalt palunud üksuse juhti, et teda paigutataks teistest eraldi, et tema enesetunnet parandada, kuid üksuse juht ei reageeri. Kaebaja väitel provotseerib ja kiusab teda ka kambrikaaslane, kuid vangla keeldub kaebaja teise kambrisse ümber paigutamisest. Kambrikaaslane paneb kaebajale prahti voodisse, solgib toitu ja räägib ainult vene keeles, millest kaebaja ei saa midagi aru. Kaebajal on iga päev värinad ja raske olla ning ta ei saa hoogude tõttu magada. Kaebaja palub teda psühhiaatriga aidata.
3-15-2411/14
K. B esitas Viru Vanglale taotlused 27.05.2015 (tl 10); 28.05.2015 (tl 10 p); 29.05.2015 (tl 11); 01.06.2015 (tl 11p); 02.06.2015 (tl 12); 03.06.2015 (tl 12p); 04.06.2015 (tl 13); 05.06.2015 (tl 13p); 08.06.2015 (tl 14); 09.06.2015 (tl 14p); 10.06.2015 (tl 15); 11.06.2015 (15p); 12.06.2015 (tl 16); 15.06.2015 (tl 16p); 16.06.2015 (tl 17); 17.06.2015 (tl 17p); 18.06.2015 (tl 18); 19.06.2015 (tl 18p); 22.06.2015 (tl 19) ja 25.06.2015 (tl 19p), milles palus võimaldada vestelda IV üksuse juhiga seoses väga oluliste isiklike küsimustega.
3-19-262/8
J. T esitas 12.02.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt esinevad taotlejal vaimsed terviseprobleemid ja ta vajab kiiremas korras psühhiaatri vastuvõttu. Kuna hetkel puudub Viru Vanglas psühhiaater palus kaebaja 05.02.2019 üldarsti vastuvõtul suunata ta psühhiaatri juure, arst lubas suunamist. Korduval üldarsti vastuvõtul, mis toimus 10.02.2019, ütles teine üldarst taotlejale, et ta pandi soovitajale järjekorda. Kaebaja leiab, kuna üldarst andis 05.02.2019 kaebajale saatekirja psühhiaatri vastuvõtule ja vanglas ei ole hetkel psühhiaatrit, on vanglal kohustus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 53 lg-le 2 korraldada kaebaja suunamist eriarstiabi osutaja juurde viivitamatult. Ühtlasi teatas kaebaja, et esitas 25.01.2019 vanglale selgitustaotluse. Viru Vangla teatas 07.02.2019 vastuses selgitustaotlusele, et taotleja on registreeritud psühhiaatri vastusvõtule soovitajale järjekorda. Taotleja vaidlustas vangla vastuse vaidemenetluses.
3-25-4565/4
X (kaebaja) esitas 11. novembril 2025 Tartu Vanglale taotluse anda talle kambrisse vangla kulul teler, kuna ta viibib alates 1. augustist 2025 üksikvangistuses ning pole kursis Eesti Vabariigis ja mujal maailmas toimuvaga. Tartu Vangla jättis 15. detsembri 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/4089-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja on samasisulise avaldusega korduvalt vangla poole pöördunud, kaebajale on kirjalikult vastatud ning oma varasemale vastusele ei ole vanglal midagi lisada Kuivõrd kaebaja puhul on tegemist süstemaatilise vangla vara lõhkujaga, ei oleks temale kambrisse tehnika väljastamine mõistlik ega põhjendatud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik

Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-25-3880 Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tartu Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus seoses teise vanglasse ümberpaigutamisega Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis X nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 30. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Viru Vangla direktorit taotlema tema ümberpaigutamist teise vanglasse. Taotleja märgib, et Viru Vanglas ei ole talle tagatud tervishoiuteenus ning psühhiaater lõpetas talle vajalike ravimite andmise. Taotleja märgib, et ta esitas 30. oktoobril 2025 Viru Vanglale korduva taotluse, et teda ümber paigutataks.

2. Vastuseks kohtunõudele teatas Viru Vangla 30. oktoobri 2025. a vastuses nr 1-7/3-25/8171-2 kohtule, et X esitas Viru Vanglale 30. oktoobril 2025 taotluse nr 3-25/2-2/12019, milles soovib, et Viru Vangla direktor alustaks menetlust tema ümber paigutamiseks Tallinna Vanglasse. Seisuga 30. oktoober 2025 ei ole Viru Vangla X taotlusele vastanud. KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus mõistab X esialgse õiguskaitse taotlust nii, et taotleja soovib Viru Vangla direktorile kohustava ettekirjutuse tegemist, mille kohaselt tuleks vanglal koheselt alustada tema Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetlus.

4. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab HKMS § 249 lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

3-25-3880

5. Kohus märgib, et vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab, ning § 10 kohaselt menetleb taotlust Justiitsja Digiministeerium. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist, kuid ta võib pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks (vt Riigikohtu 2. juuni 2010. a määrus asjas nr 3-3- 1-30-10, p 13). Kui vangla direktor ei pea ümberpaigutamist põhjendatuks, tuleb kinnipeetaval vastav otsus vaidlustada esmalt vaidemenetluse raames (vt VangS § 11 lg 5).

6. Taotleja märgib, et ta esitas 30. oktoobril 2025 Viru Vangla direktorile korduva taotluse enda ümberpaigutamise menetluse alustamiseks, kuid Viru Vangla 30. oktoobri 2025. a vastusest ei nähtu, et tegemist oleks olnud korduva taotlusega. Viru Vangla vastusest võib järeldada, et tegemist oli esmase taotlusega, mis on veel vangla menetluses. Olenemata sellest, kas tegemist oli korduva või esmase taotlusega, nähtub asja materjalidest, et Viru Vangla direktor ei ole veel sisulist otsust taotleja ümberpaigutamise taotluse osas teinud. Seega puudub ka vaidemenetlus, mille raames saaks taotleja esialgse õiguskaitse taotlust kohtule esitada. Taotleja peab ootama ära Viru Vangla direktori vastuse enda ümberpaigutamise taotlusele ning kui vastus on eitav, saab taotleja alustada vaidemenetlust ning seejärel taotleda vajadusel kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Praegusel ajal ei ole aga esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav ning on esitatud ennatlikult. Kohus märgib, et kui vangla taotleja taotlust ei menetle, tuleb taotlejal enne halduskohtu poole pöördumist taotleda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 ja VangS § 11 lg 41 alusel Justiitsja Digiministeeriumilt vaidemenetluse korras vangla direktorile ettekirjutuse tegemist talle vastamiseks või HMS § 72 lg 3 ja VangS § 11 lg 41 alusel vaidlustada vaidemenetluses haldusorgani tegevusetus (vt eelviidatud Riigikohtu lahendi p 18).

7. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei ole käimas vaidemenetlust ning taotlus ei ole kohtus lubatav, jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2(2)