Legislator Case Law & Legislation
2-25-113566/7 AI generated

2-25-113566/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-113566/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4. Kohus mõistab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 lg 1, § 101 lg 1 p

Legislator headnote

AI generated

2-25-113566/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 4. Kohus mõistab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 lg 1, § 101 lg 1 p

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja

koht

31. oktoober 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-113566

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi K.K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

73,45 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490)

Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja K.K. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise

aeg

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista K.K.-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja:

2.1.

põhivõlg 30 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja

viivised 10,15 eurot;

2.2.

viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 11.07.2025 kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Mõista K.K.-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulud

289 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

1. AS ÜHISTEENUSED esitas K.K. vastu hagiavalduse, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 30 eurot, viivise 10,15

eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning seadusjärgsed viivised tasumata

põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast.

Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja parkis 30.05.2022 sõiduki

numbrimärgiga xxxxxx hageja opereeritavale parkimisalale L. Puusepa

8 kinnistul. Kostja eiras parkimiskorralduse nõudeid ning hageja nõuab

temalt leppetrahvi 30 eurot. Parklas on lubatud parkida parkimiskellaga

tasuta 15 minutit või parkimise eest tasudes. Kostja parkimise

algusaega ei fikseerinud ja parkimise eest ei tasunud. Hagejal on

tekkinud sissenõudmiskulu, kuna hageja saatis kostjale 12.06.2022,

04.04.2024 ja 16.01.2025 võlateatised. Sellele lisanduvad muud

makseviivitusega tekkinud kulud. Nõue ei ole aegunud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt sai tema

nõudest teada 16.06.2025. Leppetrahvi nõude tekkimise ajal kasutasid

sõidukit kostja lähikondsed. Kostjale ei jõudnud enne 30.05.2022 ühtegi

leppetrahvi otsust ega infot selle kohta. Samuti on sellest ajast

möödunud üle 3 kalendriaasta, mis tühistab nõude.

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

3.1 Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et kostja auto oli pargitud

Puusepa 8 parklasse. Järelikult loeb kohus, et poolte vahel tekkis

parkimisleping.

Kostja vastuväide, et tema sõidukit ei kasutanud, ei ole piisav. AÕS § 68

lg 1 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada.

2/4

Samas tulenevad omaniku õigustest ka nende õigustega kaasnevad

kohustused. LS § 72 lg 1 sätestab, et sõiduki omanik ja vastutav

kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki

õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.

Seega peab kostja kui sõiduki omanik olema kursis sellega, mis tema

omandis oleva sõidukiga toimub ning kostja vastutab eelduslikult talle

kuuluva asjaga tekitatud kahju eest. Kostja vastutab sõiduki

parkimisega seonduva eest. Kostjal tuleks nimetada konkreetne isik,

kellele ta sõiduki valduse üle andis ning keda saaks lugeda

parkimislepingu pooleks. Kostja ei vabane vastutusest, kui ta viitab, et

andis sõiduki valduse üle, aga ei tea kellele.

3.2 Hageja väitel pani ta leppetrahvi kviitungi sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146,

et seda saab pidada mõistlikuks. Kohus loeb, et kostja sai leppetrahvi

nõude kätte 30.05.2022.

TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 sätestavad, et tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat ning see hakkab kulgema nõude

sissenõutavaks muutumisega.

Leppetrahv tuli kviitungi kohaselt tasuda 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt

14.06.2022. Hageja nõue hakkas aeguma alates 15.06.2022.

Hageja esitas 20.05.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

sellega nõude aegumine peatus TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel.

Nõue ei ole aegunud, kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise

hetkeks 20.05.2025 ei olnud maksetähtajast 14.06.2022 möödas enam

kui kolme aastat.

4. Kohus mõistab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 lg 1, § 101 lg 1 p

1 alusel hageja kasuks välja põhivõla 30 eurot, VÕS § 113 lg 1 alusel

viivised 10,15 eurot ning seadusjärgsed viivised tasumata põhivõlalt

alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. VÕS § 1132 lg 2 p 1

alusel tuleb kostjal hüvitada sissenõudmiskulu 30 eurot.

5. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 507

eurot (169 eur/h, 3 tundi).

Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 100 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on olnud

vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Arvestades sellega, et tegemist on

tüüphagiga ning hageja esitab samasuguseid hagisid koos samade

põhjendustega korduvalt, peab kohus mõistlikuks õigusabikuluks koos

3/4

maksekäsu kiirmenetlusega mitte enam kui 189 eurot (169 + 20).

Kokku on hageja menetluskulude suurus 289 eurot ning kohus mõistab

kostjalt selle hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

4/4