2-24-11085/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-11085

Tsiviilasi

E L ja E L hagi J Pi vastu elatise suurendamise nõudes

Hagihind

hageja I nõue 789,48 eurot

hageja II nõue 401,04 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: E L (isikukood xxxx)

Hageja II: E L (isikukood xxxx)

Hagejate seaduslik esindaja: K K

Hagejate lepinguline esindaja: Monika Sulg (e-post

monika@sularo.ee)

Kostja: J P (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Pärnu Maakohtu 08.12.2024 määrusega tsiviilasjas 2-14-33202 (maksekäsk)

määratud igakuise elatise suurust järgnevalt:

2.1. suurendada alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025 J Pilt E L kasuks väljamõistetud elatise

suurust 287,72 euroni kuus;

2.2. suurendada alates 01.04.2025 kuni E L täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxx) J Pilt E L

kasuks väljamõistetud elatise suurust 301,74 euroni kuus (so indekseeritud baassumma

282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80

eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest;

2.3. suurendada alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025 J Pilt E L kasuks väljamõistetud elatise

suurust 244,56 euroni kuus;

2.4. suurendada alates 01.04.2025 kuni E L täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxx) J Pilt E L

kasuks väljamõistetud elatise suurust 256,48 euroni kuus (so indekseeritud baassumma

282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80

eurot)) x 0,85 PKS § 101 lg 7)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.

3. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 2.2 ja 2.4 märgitud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda

iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks K K kontole nr XXXX.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hagejate isa, hagejad elavad oma emaga. Kostja lastega ei suhtle. Kostjalt on tsiviilasjas

2-14-33202 tehtud lahendiga (maksekäsk) välja mõistetud kummagi hageja kasuks elatis 200 eurot

kuus. Alates selle lahendi tegemise ajast on seoses elukalliduse tõusuga ning hagejate suuremaks

kasvamisega nende vajadused suurenenud. Kummagi hageja igakuised vajadused on 1 130 eurot

kuus, sh eluasemele 760 eurot (üür, kommunaalid), toidule 170 eurot, hügieenile 50 eurot, koolile

50 eurot, riietele 100 eurot.

Hagejad paluvad:

1.1. suurendada kostjalt hageja I kasuks välja mõistetud elatist alates 22.07.2024 PKS § 101-järgse

muutuva summani (so hagi esitamise seisuga 287,72 eurot kuus);

1.2. suurendada kostjalt hageja II kasuks välja mõistetud elatist alates 22.07.2024 PKS § 101-

järgse muutuva summani (so hagi esitamise seisuga 244,56 eurot kuus);

1.3. määrata, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks hagejate ema arvele.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejate väidetud vajadused seoses eluaseme, riiete, hügieeni ja

kooliga on üle paisutatud. Ei vasta tõele, et kostja lastega ei suhtle, kostja on kohtunud lastega

nende kodus ning ostnud neile asju. Kostja on kolinud xxxx Eestisse tagasi ja otsib tööd. Kostjal ei

ole majanduslikult võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda. 2025.a-l. diagnoositi kostja naise

isal xxxx, nüüd ta elab nende juures ja vajab kallist hooldust. Kostja peab toetama ka oma ema, kes

on üksik pensionär, kellel on diagnoositud xxxx.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et vastavalt Pärnu Maakohtu 08.12.2024 määrusele tsiviilasjas 2-14-33202

(maksekäsk), on kostjal kohustus tasuda kummalegi hagejale elatist 200 eurot kuus alates

28.10.2014 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni (dtl 8-9).

4. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi,

on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

5. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul

aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad

alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude

muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi

kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad

asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on

isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11). Kohus leiab, et viidatud

seisukoht on asjakohane lisaks kompromissi kinnitamisele ka muudel juhtudel, kui varasemas

kohtulahendis asjaolusid märgitud ei ole. Kuivõrd varasem menetlus oli maksekäsu kiirmenetlus,

siis menetluses tervikuna asjaolusid välja ei toodud.

6. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on

indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.

7. Tulenevalt PKS § 101 lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad ei viibi kostja juures seitse ööpäeva kuus või

enam.

9. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.

10. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

hageja I

-

alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981

x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

hageja II

-

alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025.a. 244,56 eurot kuus ((272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,85);

-

alates 01.04.2025.a. 256,48 eurot kuus ((282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981

x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)) x 0,85).

11. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

12. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust

ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse. Selliseks asjaoluks ei ole

kostja väljatoodu, et kostja toetab ka oma naise isa ja oma ema. Abikaasa isa suhtes kostjal

ülalpidamiskohustus puudub. Tulenevalt PKS § 98 lg 1 kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid

on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis

eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat

sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme

sugulasele. See tähendab, et esimeses järjekorras peab kostja andma ülalpidamist oma alaealistele

lastele.

13. Ülalpidamiskohustuse vähendamiseks ei anna alust ka kostja märgitud asjaolu, et tema majanduslik

seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal

on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema

vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid

(2-16-100215, p 20). Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset, kostjast

sõltumatut asjaolu, mis takistaks tal piisava sissetuleku teenimist, et anda hagejatele ülalpidamist

vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses. Asjassepuutuvad ei ole vastuväited seoses hagejate vajaduste

väidetud ulatusega, sest nõuded on esitatud üksnes PKS § 101-järgses määras, so seadusest

tulenevas minimaalses määras.

14. Kohus rahuldab hagi ning muudab Pärnu Maakohtu 08.12.2024 määrusega tsiviilasjas 2-14-33202

(maksekäsk) kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suurust suurendades seda järgnevalt:

alates 22.07.2024 kuni 31.03.2025.a. vastavalt 287,72 euroni kuus hageja I ja 244,56 euroni kuus

hageja II ja alates 01.04.2025.a PKS § 101-järgse muutuvate summadeni, mis kohtuotsuse

tegemise ajal on vastavalt 301,74 eurot kuus hageja I ja 256,48 eurot kuus hageja II.

15. PKS § 100 lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1

alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt

vastava kuu 5. kuupäevaks.

16. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik