2-24-125194/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-125194

Tsiviilasi / hagi ese

AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus X vastu raha tasumise

nõudes

Hagihind

87,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla

tn 15, 10122 Tallinn)

Lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja

X (isikukood XXX, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus X

(isikukood XXX) vastu leppetrahvi 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 12,17 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot ja alates 07.08.2024.a põhinõude 40 eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kanda.

3. Jätta X (isikukood XXX) menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata ja AS-ilt

ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) X kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi

menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle

hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja

kohtuotsuse kirjeldava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja 01.07.2021 seisuga

sõiduki registreerimismärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja. Kostja esitas vastuväite, mille

kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja oli 01.07.2021 seisuga sõiduki registreerimismärgiga

XXX omanik või vastutav kasutaja.

3. Hageja soovis oma väidet tõendada txt-formaadis failiga, mis hageja väitel sisaldab

Transpordiametile tehtud päringu vastust (dtl-d 103-104). Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei

ole hageja saadetud lihttekstist kontrollitav allika usaldusväärsus ja andmete õigsus, tegemist on

hageja enda väitega, hageja võinuks ise lisada mistahes isikukoodi lihtteksti.

Kohus leiab, et infosüsteemi vahendusel tehtud päringu ja selle vastuse logifailid võivad olla

dokumentaalseteks tõenditeks TsMS § 229 lg 2 mõistes, kui logifail on autentne, usaldusväärne,

terviklik ja kasutatav. Hageja esitatud txt-formaadis fail nendele nõuetele ei vastanud, sest failist ei

nähtunud dokumendi autentsus (kes on dokumendi sisuks oleva teabe loonud), usaldusväärsus (sh

dokumendi sisuks oleva teabe loomise aeg ja viis), terviklus (failist ei nähtu, kas dokumendi sisu

on täielik ja muutmata). Hageja avaldas, et logiväljavõte salvestatakse csv-formaadis (faililaiendiga

.csv), kuid esitas txt-formaadis faili (faililaiendiga .txt). Seetõttu puudub dokumendi terviklus, sest

ei ole teada, kas dokumendi sisu on täielik ja muutmata või on tegemist hageja modifitseeritud

dokumendiga (nt väljavõttega muust dokumendist). Kostja vaidlustas tõendi ehtsuse, mistõttu andis

kohus hagejale tähtaja tõendi (txt-formaadis fail, dtl-d 103-104) autentsuse, usaldusväärsuse ja

tervikluse põhistamiseks.

4. Hageja ei esitanud tõendeid digitoimiku lehekülgedel 103-104 asuva dokumendi autentsuse,

usaldusväärsuse ja tervikluse põhistamiseks. Selle asemel esitas hageja dokumendifaili

vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks. Hageja esitas täiendava tõendina docx-formaadis

dokumendifaili, mille päises on kujunduselemendina väikse riigivapi kujutis ning tekst

„Transpordiamet“ (dtl 124). Dokumendifaili sisuks on tekstid „ASUTUSESISESEKS

KASUTAMISEKS [---]“ ja „01.07.2021 seisuga oli sõiduki registreerimismärgiga XXX vastutava

kasutaja isikukood: XXX“ (dtl 124). Dokumendifail on allkirjastatud digitaalselt hageja lepingulise

esindaja Ahto Järvela poolt 12.06.2025 (dtl 123). Kohtu hinnangul ei nähtu failist, et selle on

2 (3)

koostanud Transpordiamet. Failist ei nähtu selle Transpordiameti poolset koostajat ja selle

koostamise aega. Dokumenti ei ole allkirjastanud Transpordiameti esindaja. Dokumendist ei nähtu,

et see on koostatud automaatselt Transpordiameti kasutuses olevate infosüsteemide poolt.

Dokumendi allkirjastamisest hageja lepingulise esindaja poolt nähtub, et selle on koostanud hageja

lepinguline esindaja. Isegi kui hageja võttis dokumendi aluseks Transpordiametilt saadud teabe või

dokumendi, ei muuda see hageja koostatud dokumenti tõendiks TsMS § 229 lg 1 ja 2 mõistes.

Kohtu hinnangul kujutab dokument endast hageja kirjalikku seletust, mis ei ole antud vande all

ning ei ole seetõttu seaduses sätestatud protsessivormis teabeks.

5. Kohtu hinnangul ei ole hageja võimalused vaidlusaluse faktiväite tõendamiseks seaduses

sätestatud protsessivormis teabega piiratud. Hagejal on olnud võimalik esitada oma väite

tõendamiseks autentne, usaldusväärne ja terviklik logifail (vt p 3) või Transpordiametilt saadud

vastus selle algsel kujul (vt p 4). Hageja ei ole kasutanud võimalust taotleda kostja vande all

ülekuulamist. Hageja on selle asemel soovinud vaidlusalust faktiväidet tõendada enda koostatud

dokumentidega. Kuivõrd hageja võimalused faktiväite tõendamiseks ei ole piiratud, ei tunnusta

kohus hageja esitatud dokumente (txt-formaadis fail, dtl-d 103-104; docx-formaadis

dokumendifail, dtl-d 123-124) seaduses sätestamata tõendusvahenditena TsMS § 405 lg 1 p 5

mõistes. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et

kostja oli 01.07.2021 seisuga sõiduki registreerimismärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja.

6. Parkimise korraldaja ja sõiduki omaniku vahel eeldatakse parkimislepingu sõlmimist, kui

hageja tõendab sõiduki liiklusregistrisse kantud omaniku või vastutava kasutaja ning selle, et

sõiduk on äratuntavalt fotografeeritud ning leppetrahvinõudele on märgitud parkimisala asukoht ja

parkimise aeg.

Hageja ei ole tõendanud liiklusregistrisse kantud omanikku või vastutavat kasutajat. Seetõttu ei saa

eeldada parkimislepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kuivõrd hageja ei ole parkimislepingu

sõlmimise eeldamise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, ei saa parkimislepingut lugeda

sõlmituks. Seetõttu ei saa hagejal olla kostja vastu parkimislepingust tulenevaid nõudeid. Kohus

jätab seetõttu hagiavalduse rahuldamata leppetrahvi 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

12,17 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja alates 07.08.2024 põhinõude tasumata osalt VÕS § 113

lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõuetes.

7. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.

8. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab seetõttu

menetluskulud hageja kanda.

9. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, millest nähtub

kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude tekkimine. Toimikust ei nähtu kostja toimingute

tegemist, millega on kostjale tekkinud menetluskulud, sh kohtukulud ja lepingulise esindaja kulud.

Kohus jätab kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

3 (3)