4-25-3399/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2025 Jõhvi kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-3399

Kohtunik

Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses

Väärteoasi

A Li kaebus PPA Ida prefektuuri 21.08.2025 otsusele

väärteoasjas nr 2440,25,003795

Menetlusalune isik

A L, isikukood xxx,

elukoht: xxx,

e-post: xxx

RESOLUTSIOON

VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1, § 135, § 155, § 156, kohus

O T S U S T A S :

1. Jätta A Li kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.08.2025

otsus väärteoasjas nr 2440,25,003795, millega A Lile määrati karistuseks Karistusseadustiku

§ 151'1 lg 1 järgi rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot, muutmata.

2. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele

EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor

Bank AS pangas või arvele EE777700771003813400 LHV Pank AS.

Tasumisel märkida viitenumber xxx ja selgitus „A L 4-25-3399 rahatrahv“.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada A Lile ja PPA Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis menetlusosalistele

tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa

kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil (VtMS § 20 lg 4, § 155 lg 2).

Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kohtu kantseleis kättesaadav 15 päeva

jooksul kassatsiooniteate maakohtule laekumise päevast arvates. Kassatsiooniteate esitamise

korral jõustub kohtuotsus alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja

möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kassatsiooniteate

esitamata jätmise korral vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana ning see jõustub seitsme

päeva möödumisel kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.07.2025 kohtuvälise menetleja ametnik koostas väärteoprotokolli, millest nähtuvalt A L’ile

heideti ette, et tema, 6.05.2025 kella 21:13 ajal teadmata asukohas, olles Eesti Vabariigis, postitas

internetiportaalis Facebook kaanefotona foto, millel oli eksponeeritud keelatud sümboolikat.

Avalikult postitatud kaanefotol olid näha punast värvi lipp, millel viisnurkne täht ja „sirp ja

vasar“ embleem. Antud avalikult eksponeeritud sümbolite näol on üheselt arusaadav seos Vene

Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu ja need sümbolid olid tehtud nähtavaks avaliku postitusega

kindlaksmääramata arvule isikutele. Seega A L pani toime Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja

genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolite (punalipp, millel viisnurk, sirp ja vasar

embleem) avaliku eksponeerimise, kus sümbolid olid tehtud tema poolt nähtavaks avaliku

postitusena kindlaksmääramata arvule isikutele. Väärtegu kvalifitseeriti KarS § 151-1 lg 1 järgi.

21.08.2025 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega karistas A L’i KarS § 151'1 lg 1 järgi

rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot.

A.L ei nõustunud tema suhtes tehtud otsusega ning esitas 11.09.2025 kaebuse Viru maakohtule,

milles palus tühistada trahviotsus ning lõpetada menetlus VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel ehk

väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu.

Kaebuse põhjenduste järgi otsus ja teo kirjeldus on ebaõiged ja vastuolus üldtunnustatud

rahvusvahelise õiguse normidega. …Mulle inkrimineeritakse järgmisi tunnuseid, millest kahega

ma üldse ei nõustu: … a) sümboolika, mis on seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase

kuriteo või sõjakuriteoga; b) agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo

toetamine või õigustamine (RKKKo nr 4-22-3610). Punkti A sõnastus on subjektiivne, kunstlikult

konstrueeritud ja ei vasta tegelikkusele. Sümboolika, mida ma teadlikult demonstreerisin oma

Facebooki lehe kaanefotona 06.05.2025, oli Punase Lipu heiskamine koos tähe, sirbi ja vasaraga

(maailma historiograafias tuntud kui „Võidulipp“). Tegemist on Nõukogude Liidu sümboolse

sõjalise tegevusega, mis oli seotud fašistliku Saksamaa purustamise kinnitamisega Nõukogude

Liidu ning liitlasriikide – Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa – poolt. See oli sümboolne

fašistliku Saksamaa purustamise akt, mis seejärel kinnitati ja fikseeriti järgmistes

rahvusvahelistes ühisdokumentides liitlasriikide (NSVL, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa)

poolt…

Edasi kaebaja lisab Wikipedia’st võetud fotosid Saksamaa kapitulatsiooni deklaratsiooni

allkirjastamisest ja Potsdami kokkuleppe allkirjastamisest.

Sümbol „Punane Võidulipp Reichstagi kohal“ natsi-Saksamaa üle ei ole küll rahvusvaheliselt

õiguslikult eraldi fikseeritud, kuid fakt NSV Liidu võidust fašistliku Saksamaa üle on tunnustatud

eespool nimetatud dokumentides. Samuti ei ole rahvusvahelises õiguses „Punane Võidulipp“

keelatud ega kvalifitseeritud agressiooni sümboliks. Selle sümboli ühepoolne hukkamõistmine on

rahvusvahelise õiguse rikkumine ja õigusliku voluntarismi ilming.

– Võidulipp on fikseeritud avalikus rahvusvahelises otsingusüsteemis Wikipedia lehel inglise

keeles „Second World War“. Seal on avalikult olemas foto Punase Lipu heiskamisest. (Pilt 4.)

Ajaloolised faktid ja allikad, mis kinnitavad sümboolse ajaloolise fakti – „Punase Võidulipu“ –

olemasolu (mida keegi rahvusvahelisel tasandil ei ole hukka mõistnud).

– Mälestused ja memuaarid: Osalejad, nagu M J ja M K, jätsid oma mälestused lipu

heiskamisest.

– Ajaloolised uurimused: Sündmus on põhjalikult käsitletud ajaloo raamatutes ja artiklites, mis

on pühendatud Berliini operatsioonile ja Teise maailmasõja lõpule.

– Muuseumid ja mälestuspaigad: Võidulipp, mis heisati Reichstagi kohal, asub Venemaa

Föderatsiooni Relvajõudude Keskmuuseumis ning heiskamise koht on ajalooline paik.

Arusaamatu, kuidas fašistliku Saksamaa üle saavutatud võidu sümbol, mis on kinnitatud kõigis

liitlasriikide rahvusvahelistes dokumentides, saab olla seotud agressiooniaktiga.

Protokollis märkisin, et sümboolika („Punane Võidulipp“) oli seotud mälestuspäevaga –

üldtunnustatud võiduga fašismi üle NSV Liidu ja liitlasriikide poolt – ning austusavaldus minu

vanaisadele, kes selles Suures Võidus osalesid.

Seetõttu leian, et süüdistus punktis A on kunstlikult konstrueeritud ja on otseses vastuolus

rahvusvaheliselt kinnitatud normidega. See on tahtlik või tahtmatu kaudne toetus natsi-Saksamaa

kuritegelikule režiimile.

Rahvusvaheliselt tunnustatud võiduakt fašismi üle ja selle sümbol ei saa olla agressiooni

toetamine või õigustamine.

NSV Liitu oma ametlike sümbolitega (punane lipp tähe, sirbi ja haamriga ülemises nurgas) - pole

rahvusvahelises õigusruumis kunagi ega kusagil agressorina tunnustatud. Selle tunnustamine

agressorina on subjektiivne otsus, mis on täielikus vastuolus rahvusvaheliste õigusnormidega.

Ei saa ma nõustuda otsuses toodud väitega, et võiduga seotud sümboli demonstreerimist peab

hindama „keskmise mõistliku inimese“ vaatenurgast.

Selliseid õiguslikke kriteeriume ei ole kuskil sätestatud ja see on taas subjektiivne otsustaja

arvamus.

Olen süvitsi uurinud slaavi-vene rahvakultuuri, kus mõistlikkus tugineb esivanemate pärandile,

mis on kujunenud aastatuhandete jooksul (sh ka eesti esivanemate puhul, sest kultuurilised

alused olid väga sarnased). Samuti peab mõistlikkus põhinema õiguslikul alusel. Selle

sümboolika õiguslik iseloom on minu poolt eespool kirjeldatud. Seetõttu seostab keskmine

haritud inimene „Punase Võidulipu“ NSV Liidu ja liitlasriikide võiduga fašistliku Saksamaa üle.

Mitte aga Vene Föderatsiooni agressiooniga Ukraina vastu, nagu on otsuses kirjas.

KarS § 151 lg 1 rikub Eesti põhiseadust, kuna see on ebamäärane ja jätab õiguskaitseorganitele

subjektiivse otsustuse õiguse, mis sümbol on seotud agressiooni, genotsiidi, inimsusevastase

kuriteo või sõjakuriteoga ja milline mitte. Selline seadus muudab Eesti politseiriigiks, sest annab

politseiametnikule õiguse omavoliliselt määrata sümboli olemust ja selle kasutamise eest

karistada.

Minu kui haritud ja mõistliku inimese arvates on selline seadus nagu KarS § 151 lg 1, mille

alusel maailmavõidu sümboolika natsismi (fašismi) üle tunnistatakse keelatuks, rangelt

karistatavaks ja agressiooni sümboliks, rahvusvaheliste normide rikkumine ning löök Eesti

demokraatia mainele. Sellise seadusega toetab Eesti kaudselt juba ammu purustatud fašistlikku

režiimi.

Samuti pean teatama, et juhul kui Viru Maakohtu otsus minu jaoks ei ole rahuldav, pöördun ma

rahvusvaheliste õiguse instantside poole. Minu jaoks on vastuvõetamatu, et Eestis võetakse vastu

seadusi, mis karistavad vabu mõistlikke inimesi, alandavad inimväärikust ja kahjustavad meie

noort demokraatiat rahvusvahelisel areenil. Sellega toetatakse otseselt või kaudselt

inimvaenulikku fašistlikku reziimi. Selline loogiline järeldus võib loomulikult tekkida keskmise,

terve mõistusega inimese peas, kes suudab sellist õiguspraktikat Eesti Vabariigis väljastpoolt

jälgida.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustunud esitatud kaebusega ning palus jätta see

rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja seisukohalt:

Avalik eksponeerimine ei ole samastatav avaliku koha mõistega KarS §-de 262-263 tähenduses;

avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse

nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele (nt avalik internetigrupp) või

konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek). Nii seda, kas sümbol seondub

rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on

toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse

sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või

ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon)

ja viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti). Seos sümboli

eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema

sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma

(poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z-tähe ja Georgi lindi

üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu). Kõnesoleva väärteokoosseisu

seisukohalt ei ole seejuures vahet, kas rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks

sümbolit avalikult eksponeeritakse, on kohtuotsusega tuvastatud või mitte.

Lähtudes Riigikohtu otsusest (…nr 4-22-3610…) on kohtuväline menetleja seisukohal, et nii

georgi lindi kui sümboli kasutamist saab võrdsustada ka NSVL-i sümboolika (punalipu)

kasutamisega Vene Föderatsiooni agressiooni sümbolina Ukrainas.

Subjektiivse külje osas selgitas kolleegium oma otsuses, et nii kohtuväline menetleja kui ka

maakohus olid ekslikult leidnud, et KarS § 151´1 lg 1 koosseisule vastava teo toimepanijal peab

olema sättes nimetatud kuritegude toetamise või õigustamise eesmärk. Kuigi algul oli

seadusandjal tõesti soov piirata rahvusvahelise kuriteo toetamise või õigustamise karistatavus

subjektiivse külje tasandil eesmärgi, st KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetuse olemasoluga

(seaduseelnõu 576 SE, Riigikogu XIV koosseis, seletuskiri lk 10), siis kehtiva KarS § 151´1 lg 1

sõnastusest nähtub, et sellest siiski loobuti. Sätte sõnastus ei sea mingeid erilisi tingimusi

subjektiivse külje osas ning kuivõrd tegemist on väärteoga, piisab KarS § 15 lg 3 kohaselt süüteo

realiseerimiseks ka ettevaatamatusest.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitaja on antud süüteo subjektiivse külje osas

sooritanud teo otsese tahtlusega, mis on leidnud kinnitust väärteomenetluse raames, kui ka

menetlusaluse isiku kaebuses väärteomenetluse otsusele (Sümboolika, mida ma teadlikult

demonstreerisin oma Facebooki lehe kaanefotona 06.05.2025, oli Punase Lipu heiskamine koos

tähe, sirbi ja vasaraga (maailma historiograafias tuntud kui „Võidulipp“). Tegemist on

Nõukogude Liidu sümboolse sõjalise tegevusega, mis oli seotud fašistliku Saksamaa purustamise

kinnitamisega Nõukogude Liidu ning liitlasriikide – Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa – poolt.)

Venemaa Föderatsiooni sõjategevust Ukrainas tuleb vaieldamatult käsitada KarS § 151´1 lg 1

objektiivse koosseisu tähenduses rahvusvahelise kuriteona. Eesti Vabariik on ühemõtteliselt

mõistnud hukka Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi Ukrainasse ja tunnistanud selle

rahvusvaheliseks kuriteoks, nimetades seda korduvate poliitiliste avaldustega agressiooniks ja

selle käigus Ukraina rahva vastu toimepandud julmusi sõjakuritegudeks ning genotsiidiks (nt

Riigikogu 21. aprilli 2022. a avaldus „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist

Ukrainas“ 584 AE; 18. oktoobri 2022. a avaldus „Ukraina territooriumi annekteerimise

hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest“ 717 AE). Ka oli

karistusseadustiku täiendamine §-ga 151´1 lg 1 suuresti ajendatud Venemaa Föderatsiooni

agressioonist Ukraina vastu ja sellest johtunud soovist piirata selliste sümbolite kasutamist, mis

on seostatavad raskete rahvusvahelise õiguse rikkumistega ja loovad toetajaskonda selliste

tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks.

Lähtudes eelpooltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on toime

pannud väärteo karistusseadustik § 151´1 lg 1 järgi, mille eest on põhikaristusena ettenähtud

rahatrahv kuni 2400 eurot (300 trahviühikut) või arest.

Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palume kohtuvälise

menetleja otsus jätta tühistamata ja kaebus rahuldamata

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, poolte seisukohtadega ja väärteotoimiku materjalidega,

leiab, et A.L’i kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

Antud asjas ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude üle, ehk et väärteoprotokollis ja kaevatavas

otsuses märgitud ajal (s.o 6.05.2025 kella 21:13 ajal) A.L postitas internetiportaalis Facebook, s.t

tegi avaliku postitusega nähtavaks kindlaksmääramata arvule isikutele, kaanefotona foto, millel

olid näha punast värvi lipp, millel viisnurkne täht ning „sirp ja vasar“ embleem. Menetlusalune

isik tunnistab seda nii oma kaebuses kui ka kohtueelses menetluses antud ütlustes: …6.05.2025

vist olin sõbra juures Tartus… olin kindlasti Eesti Vabariigis, kuid mis aadressil enam ei mäleta.

Võisin olla ka kodus xxx. Kasutan Facebook’i oma telefonis, kus mul on kasutajakonto minu

nimega A L ja pildiks on minust foto, mis on tehtud külje pealt. Kuna 9.05 tähistatakse

rahvusvahelist võidupüha II maailmasõja auks, siis ma postitasin oma Facebook kaanefotoks

foto 6.05.2025 kella 21:13 ajal foto, millel oli näha punalipp, mille peal sirp ja vasar embleem ja

viisnurk.

Samuti tunnistaja D P (s.o PPA netipolitseinik) ütluste järgi …23.07.2025 teostasin

internetiportaali Facebook sotsiaalmeedia monitooringut ja avastasin, et 6.05.2025 kella 21:13

ajal oli kasutaja A L, kelle kasutaja profiil oli xxx uuendanud oma kaanefotot, kuhu oli

postitanud avalikult foto, millel näha punast värvi punalipp, millel sirp ja vasar embleem ning

viisnurk. Tuvastasin isiku, kelleks osutus A L ik xxx.

Tunnistaja ülekuulamise protokollile lisatud ekraanitõmmistest on näha A.L Facebook profiili

kaanepilt enne ja pärast selle muutmist 6.05.2025 kell 21.33. Kui enne kaanepildiks oli foto

lillest, siis pärast tuli selle asemele foto, millel on näha punalipp koos viisnurgaga ning sirbi ja

vasara embleemiga.

Samas ei nõustunud A.L, et tegemist on Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja Ukrainas

genotsiidi toimepanemisega seotud sümbolitega. Ehk siis, vaidlus poolte vahel taandus antud

asjas sellele, kas NSVL punalipu (viisnurgaga ning sirbi ja vasara embleemiga) puhul tegemist on

sümboliga, mis on seostatav Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooniga Ukraina vastu ja isik on

avalikult eksponeerinud kindlaks määramata arvule isikutele Vene Föderatsiooni agressiooniakti

ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolid (s.o punalipp, millel viisnurk, sirp ja

vasar embleem) või tegemist on neutraalse ja igas olukorras kasutamiseks lubatud sümboliga.

Menetlusaluse isiku ütluste järgi (vt väärteoprotokoll) selle foto eksponeerimise põhjus oli isiklik.

…Postitasin selle (foto), kuna oli lähenemas 9.mai ehk Võidupüha. Tahtsin austada oma

esivanemaid, kes osalesid II maailmasõjas. Minu vanemad on valgevenelased ja minu

vanavanaisa osales ka punaarmees II maailmasõjas ja on maetud xxx surnuaeda. Minu pere

jaoks on 9.05 pidu. Kui ma selle kaanefoto postitasin, siis ma teadsin, et seal olevad sümbolid

(punalipp ja sirp-vasar embleem, viisnurk) on keelatud sümbolid, mida ei tohi avalikult

postitada. Tunnistan, et postitasin … Facebooki foto, millel olid keelatud sümbolid, mis on

seotud agressiooni toimepanemisega Vene Föderatsiooni poolt Ukrainas. Ma tohutult austan

oma esivanemaid ja hindan seda, mida nad on maailmas korda saatnud ja millist ajalugu nad on

loonud.

Seega, kohtueelses menetluses A.L on ise tunnistanud oma teadlikkust sümbolite keelatusest,

nagu ka keelatud sümbolite seotusest VF agressiooniga Ukraina vastu. Samas oma kaebuses on ta

asunud sisult vastupidisele positsioonile, rõhutades, et tegemist ei ole keelatud sümbolitega (ei

Eestis ega mujal) ning ta ei näe nende seotust VF agressiooniga Ukraina vastu: kaebaja arvates …

tegemist on sümboliga, mis tähistab Nõukogude Liidu ja liitlaste võitu fašistliku Saksamaa üle.

Seda ajaloolist fotot on käsitlenud erinevates allikates, publikatsioonides jne. Punalipu

heiskamist Berliinis mais 1945 on käsitletud Internetis, nt Vikipeedias, aga ka memuaarides,

ajalooraamatutes.

Kohtu arvates kaebaja käsitlus on puudulik alljärgnevatel põhjustel.

Üldiselt teada on ning kohus nõustub kaebajaga selles, et punalipp on olnud NSVL-i ametlikuks

riigisümboliks ning Teise Maailmasõja käigus seda on kasutanud ka Punaarmee. Ajalooliseks

faktiks on ka see, et mais 1945 Berliini vallutamise käigus viskasid vene sõjamehed Reichstag’i

hoonelt natsistliku Saksamaa lippu ning heiskasid selle asemele punalippu sirbi ja vasariga ning

see moment sai tabatud ka fotograafi poolt ja jäädvustatud sellele ajaloolisele fotole, mida

kaebaja on oma Facebooki kontol kaanefotona kasutanud.

Samas ei nõustu kohus kaebaja väitega, et …rahvusvahelises õiguses „Punane Võidulipp“ ei ole

keelatud ega kvalifitseeritud agressiooni sümboliks. Selle sümboli ühepoolne hukkamõistmine on

rahvusvahelise õiguse rikkumine ja õigusliku voluntarismi ilming. Punalipp on totalitaristliku

riigi sümbolina keelatud nt Lätis, Leedus, Poolas aga ka Moldovas (vt

https://www.delfi.ee/artikkel/19260589/leedu-keelas-noukogude-sumboolika-kasutamise, Terje

Teesalu magistritöö Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas „VAENULIKU SÜMBOOLIKA

KRIMINALISEERIMINE EUROOPA RIIKIDES“, 2023, kättesaadav https://dspace.ut.ee/server/

api/core/bitstreams/83d2c69c-bbba-43a7-843a-251314ecfe91/content ).

Edasi, selge see, et ajaloolistes dokumentides, ajalooõpikutes, memuaarides jms on vastava foto

kasutamine lubatud, aga just sellises, ehk ajalooteaduse kontekstis, mida antud juhul ei olnud,

sest A.L ei ole ajalooteadlane, tema Facebooki konto ei olnud pühendatud ajaloouuringutele vms,

vaid tegemist oli isikliku Facebooki kontoga. Samuti A.L on ise tunnistanud, et pani vastava foto

kaanefotona välja mitte teaduslikel / õppe- vms eesmärkidel, vaid, et väljendada oma isiklikke

veendumusi, tõekspidamisi ja suhtumist (et ta austab oma Teises Maailmasõjas hukkunud

esivanemaid ning sellega seoses tähistab 9. maid, mille saabumise puhuks panigi vastava

punalipuga foto kaanefotona välja). Samas, peab arvestama, et täpselt sama narratiivi (et nii nagu

Teises Maailmasõjas, nii ka praegu võitleb Vene Föderatsioon „natsistide“ vastu, enne

Saksamaal, nüüd aga Ukrainas) on sõja algusest saadik aktiivselt kasutanud kõik VF propaganda

kanalid. Seejuures Georgi lindi ja „Z“ tähega kõrvuti kasutati VF propaganda poolt ka nõukogude

sümboolikat, eeskätt punalippu viisnurgaga, sirbi ja vasara embleemiga.

Üks taoline markantne juhtum on nt aset leidnud olukorras kui Ukraina okupeeritud aladel elav

isik on tervitanud sissetungijaid ehk VF sõjaväelasi just punalipuga käes (vt selle sündmuse

käsitlust nt siit - https://meduza.io/en/feature/2022/05/16/maybe-the-lord-himself-sent-me ,

venekeelne versioon -

https://meduza.io/feature/2022/05/05/babushka-s-sovetskim-flagom-

novyy-simvol-rossiyskoy-propagandy-9-maya-ee-skulpturu-ustanovyat-vo-mnogih-rossiyskih-

gorodah). VF propaganda oli juhtumist nii vaimustunud, et vastava isiku kuju punalipuga käes

pidi olema loodud mitmes VF regioonis.

Kui vaadata laiemalt, siis Vene Föderatsioon on viimaste aastatega taas kasutusele võtnud mitut

Nõukogude Liidust pärinevat sümbolit ja propaganda vahendit. Nii, VF riigihümnis on kasutatud

NSVL hümni muusikat, taasloodud on Nõukogude Liidu uudisteagentuur „TASS“ – (venek

„Telegrafnoje Agentstvo Sovetskogo Sojuza“, kuigi Nõukogude Liitu riigina enam ei eksisteeri),

veel mitmes teises valdkonnas üritatakse taaskasutusele võtta NSVL pärandit, nt Moskva metroos

pandi välja massiivne bareljeef Stalini kujuga (vt https://www.forbes.ru/mneniya/537646-

stalinskij-konstruktor-pocemu-v-moskovskom-metro-poavilsa-novyj-pamatnik

,

https://www.dw.com/ru/v-moskovskom-metro-otkryli-pamatnik-stalinu/a-72556363 ) jne.

Kõik see ei jäta objektiivse kõrvaltvaataja silmis kahtlust, et nõukogude sümboolika, sh punalipp

ei ole pelgalt ajalooline mälestis, vaid praeguse Vene Föderatsiooni riigivõimu poolt aktiivselt

kasutatava propaganda vahendiga, mille kasutades õigustab VF riigivõim ka praegust sõjalist

agressiooni Ukraina vastu (et nagu Nõukogude Liit on võidelnud natsi-Saksamaa vastu, nii ka

praegu võitleb Vene Föderatsioon natsismiga Ukrainas). Seetõttu, kui Venemaal kasutatakse seda

propagandavahendina, siis, vaadatuna demokraatliku Eesti Vabariigi kontekstist, mõistliku

objektiivse kõrvaltvaataja silmis ka NSLV punalipu (millel viisnurk, sirp ja vasar embleem)

puhul (väljaspool ajalooteaduse õppe-/teadusliku konteksti) tegemist on Vene Föderatsiooni

sõjalise agressiooni, genotsiidi, inimsusevastaste ja sõjakuritegude toimepanemisega seotud

sümboliga, mille avalik eksponeerimine, neid tegusid toetaval või õigustaval viisil, on KarS §

151-1 lg-ga 1 keelatud.

Kaebaja selgitused, et tema isiklikult ei seosta punalipu VF agressiooniga, ei välista seda, et

avalikkusele eksponeerituna (sh läbi Facebooki, kõigile nähtava kaanefotona) on see keskmisele

mõistlikule kõrvaltvaatajale objektiivselt tajutav VF sõjalist agressiooni, genotsiidi,

inimsusevastaste ja sõjakuritegude toimepanemist toetava sümbolina.

Keelatud sümbolite temaatikaga seoses on ammendavat selgitust andnud nt siseministeerium oma

kodulehel, märkides, et:

…Eesti toetab täielikult Ukrainat, mis on langenud Venemaa Föderatsiooni õigusvastase

agressiooni ohvriks. Selle sõja õigustamisel ei ole Eestis kohta. Usume, et valdav osa Eesti

elanikke väärtustavad iseseisvate riikide suveräänsust ja nende õigust elada rahus. Need, kes

Venemaa Föderatsiooni poolt algatatud Ukrainas toimuvat sõda heaks kiidavad, peavad

teadvustama, et seeläbi muutuvad nad sõjaroimades moraalselt kaasvastutavateks.

Georgi lindi ja Z-märgi tähendust on kaaperdatud ja rakendatud Kremli režiimi poolt sõjas Ukraina

vastu. Seetõttu on neist saanud rahu- ja inimsusevastaseid kuritegusid õigustavad sümbolid, mis ei ole

Eesti avalikus ruumis kohased. Et mitte saada sõjaõhutajaks, tuleb nende kasutamisest loobuda.

9. maid on eelkõige venekeelsed inimesed tähistanud kui võidupüha, sest teises maailmasõjas saadi võit

inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud fašistliku Saksamaa üle. Enamikele eestlastele ja ka

paljudele teistele eestimaalastele on aga sügavalt häirivaks ja valusaks mälestuseks Eesti rahva, riigi ja

Eesti inimeste vastu suunatud vägivaldsed repressioonid ning kaotused teises maailmasõjas ja sellele

järgnenud nõukogude okupatsiooni ajal Vene vägede ja võimu poolt.

Eesti riik on suhtunud 9. mai kui võidupüha tähistamisse siiani tolerantselt, kuid Venemaa sõjaväelaste

praegune osalemine inimsusevastastes kuritegudes Ukrainas välistab 9. mai kui Vene sõjalise võidu

tähistamise Eestis.

Eestis on igati lubatud kõikide sõjas langenute ja surnute mälestamine ja see ei saa ka tulevikus olema

keelatud. Mäletame ja mälestame teises maailmasõjas hukkunuid kalmistul lillede ja küünaldega, mitte

lippude ja lintidega. Viimaseid kasutab Kreml Ukrainas toimuva sõja ülistamiseks ja süütute tapmise

õigustamiseks.

ÜRO on tunnistanud 8. ja 9. maid mälestamise ja leppimise päevaks. Mälestame siis kõikide sõdade

ohvreid vaikselt, rahulikult ja tasakaalukalt ning rahvakogunemisi vältides. Eesti langetab neil päevil pea

ka Ukraina sõja ohvritele mõeldes.

Langenute mälestamist ei tohi kasutada teiste rahvaste või inimeste vastase vaenu ja vägivalla

õigustamiseks või õhutamiseks. Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni toetamise eksponeerimine

Eesti tänavatel ei ole aktsepteeritav.

Kremli režiimi sõjapropaganda sümbolite (näiteks Z-märk, Georgi lint) kasutamine väljendab

selle kasutaja poolset toetust Kremli režiimi tegudele, seega teiste riikide suveräänsuse

ründamisele, sõjategevusele, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu pommitamisele ning selle režiimi

eestvedamisel Ukrainas toimuvale vägivallale – vägistamistele, kaitsetute inimeste tapmisele,

rüüstamistele ja varastamisele.

Georgi lindist ja Z-märgist on kujunenud Kremli sõjapropaganda sümbolid. Praeguses olukorras

ei ole võimalik vahet teha, kas lindi kandja tahaks avaldada sellega üksnes austust oma sõjas

osalenud isadele ja vanaisadele, või avaldada toetust Kremli algatatud sõjategevusele.

Vastuoluliste sümbolite, mille kandmine võib viidata sõjategevuse toetamisele, kasutamisel ei ole

Eestis kohta. Ära pane selga NSVLi-aegset militaarvormiriietust, varrukale punalinti ega kanna

teise maailmasõja võidusümboolikaga riideid, sest mälestamiseks ei ole sobiv kasutada

propagandasümboleid või Eestit okupeerinud riikide sümboolikat. Nõukogude Liit pani

inimsusevastaseid kuritegusid toime juba vähemalt 1941. aasta juunis ning ta jätkas nendega ka

pärast teise maailmasõja lõppu.

(vt

https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/kindel-sisejulgeolek/sumbolite-

kasutamine#1 )

Kohtul jääb vaid tõdeda, et ülaltoodu ei kaotanud oma aktuaalsust tänaseni ning samahästi nagu

Z-märki ja Georgi lindi puhul kehtib see ka NSVL punalipu suhtes. A.L, avaldades oma isikliku

Facebooki konto kaanefotona punalipuga vene sõjaväelase fotot ei saanud mitte teadvustada, et

selline avalikkusele suunatud foto on objektiivse mõistliku kõrvaltvaataja poolt tajutav Vene

Föderatsiooni sõjalise agressiooni, genotsiidi, inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid toetava

sümboli eksponeerimisena. Selliselt A.Li teoga on täidetud KarS § 151-1 lg 1 väärteokoosseisu

tunnused ehk

agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo

toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise neid tegusid toetaval või õigustaval

viisil. A.L on tegutsenud otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu ja tahtis seda (kuigi, tema enda ütluste järgi, teadis, et tegemist on keelatud sümbolitega,

tahtis ikka anda au Teises Maailmasõjas hukkunud esivanematele). Selles kontekstis mitte mingit

hukkamõistu VF sõjalisele agressioonile Ukrainas menetlusaluse isiku poolt ei nähtu.

Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud samuti puuduvad.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Senises kohtupraktikas on leitud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja

varasemad).

Karistusregistri väljavõtte järgi A.L ei ole varem karistatud. Karistust kergendavad või

raskendavad asjaolud puuduvad.

KarS § 151-1 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuna varem

isikut ei karistatud ei selle ega muude õigusrikkumiste eest, kohtuväline menetleja on õigustatult

valinud karistuse liigina kergem karistuse liik ehk rahatrahv. Sanktsiooni keskmine määr on 150

trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras A.Lile karistuse alla keskmist määra, nimelt 125

trahviühikut ehk 1000 eurot (trahviühiku suurus on 8 eurot – KarS § 47 lg 1). Seega, kaevatava

otsusega määratud karistuse maht vastab nii seadusest tulenevale karistuse raamidele kui

kohtupraktikale (jäädes isegi alla sanktsiooni keskmist määra, kuigi siin oleks võinud kohaldada

ka sanktsiooni keskmist määra ehk 150 trahviühikut), mistõttu puudub alus nii A.Lile määratud

trahvi tühistamiseks kui selle kergendamiseks.

Kohus ei tuvasta menetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt. Õigused ja kohustused

olid A.L’ile selgitatud, mida kinnitab ka tema allkiri allkirjalehel.

Ülaltoodu alusel leiab kohus, et A.Li kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata ning Ida

prefektuuri 21.08.2025 otsus väärteoasjas nr 2440,25,003795, millega A Lile määrati karistuseks

KarS § 151-1 lg 1 järgi rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot, muutmata. Rahatrahv tuleb

tasuda 45 päeva jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole, mis on

märgitud antud otsuse resolutsioonis. Trahvi määratud tähtajaks tasumata jätmise korral võib

sissenõudja pöörduda kohtutäituri poole, millega võlgnikule võivad kaasneda täiendavad kulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Deniss Minzatov