2-25-6551/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-6551

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-25-6551

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

Tervisekassa

hagi

O

N

vastu

ravikindlustushüvitise hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3576,36 eurot

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Tervisekassa (registrikood 74000091),

lepinguline esindaja Pille Pihler

Kostja O N (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tervisekassa hagi täielikult.

2. Mõista O N (isikukood XXX) välja Tervisekassa (registrikood 74000091) kasuks

3576,36 eurot.

3. Jätta menetluskulud O N kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(5)

Tsiviilasi nr 2-25-6551

ASJAOLUD, NÕUDED, VASTUVÄITED

Hageja esitas 29.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu tervisekahjustuste

tekitamisega seotud ravikindlustushüvitise summas 3576,36 eurot hüvitamise nõudes. (dtl 2 –

4)

Hagi asjaolud ja nõue

Hagiavalduse kohaselt O N tekitas tervisekahjustusi 16.10.2023 S S, mida tõendab Viru

Maakohtu 06.05.2024 otsus nr 1-24-457. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud

tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanule osutati tervishoiuteenuseid ning aset

leidis kindlustusjuhtum ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu

ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Tervisekassale

esitatud raviteenuste arve/arved ja mis on arve esitajale/esitajatele hageja poolt summas

3576,36 eurot tasutud. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas

3576,36 eurot. Hageja saatis 17.03.2025 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse

ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. Kostja on nõudeavalduse kätte saanud. Nõudesumma

on senini tasumata. Hagi esitamise seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata

3576,36 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja 3576,36 eurot.

Kostja vastus

Kostja vastuse kohaselt viibib kostja pikemat aega ehk 8 aastat kinnipidamiskohas, on varatu

ning tal ei ole võimalik hagis esitatud nõudesummat 3576,36 eurot ja kriminaalasjas

kohtuotsusega 1-24-457 väljamõistetud menetluskulusid 6219,34 eurot tasuda. Kostja palub

vähendada rahalisi nõudeid ja soovib summasid tasuma hakata peale kinnipidamiskohast

vabanemist graafiku alusel (dtl 34 – 35).

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja kirjalikus seisukohas (dtl 41 – 44) märgib, et hagisumma vähendamiseks puudub

õiguslik alus ja seda ka kostja esitatud põhjendustel, sest seda ei võimalda õigusaktid ning

kostja ei ole esitanud haginõudele sisulisi vastuväiteid ega ühtki tõendit, mis välistaksid tema

vastutuse. Hagi on tõendatud ja põhjendatud. Nõudesumma näol on tegemist avaliku rahaga,

mille kasutamise otstarbekuse eest Tervisekassa vastutab ning seega puudub õigus jätta kulud

tagasi nõudmata. Selleks, et Tervisekassa võiks kaaluda nõudesumma vähendamist, peaks

seadusandja olema ette näinud kriteeriumid, milliseid asjaolusid millisel juhul kaaluda.

Kahjuhüvitise vähendamiseks puudub alus ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 3 või § 140

alusel, kuna kahju tekkimisele ei aidanud kaasas kannatanu tahtlus või raske hooletus ja kostja

poolt on kannatanu tahtlus või raske hooletus (enesekahjustamiseks) tõendamata.

Kohtuotsusega on tõendamist leidnud, et terviskahjustuste tekitamine leidis aset kostja

käitumise tõttu, kui lõi kannatanut noaga ja kahju tekkimisele ei aidanud kaasa kannatanu

tahtlus. Samuti on kostja poolt kannatanu tahtlus (enesekahjustamiseks) tõendamata ning

seetõttu puudub alus VÕS § 139 g-te 1, 2 ja 3 kohaldamiseks ja kahjuhüvitise vähendamiseks.

Hageja märgib, et kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 140 lg 1 alusel on kohtu kohaldatav

dispositiivne norm, mis annab kohtule õiguse kahjuhüvitise vähendamiseks, kui on täidetud

normi kasutamise eeldus- st, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes

äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Hageja on seisukohal, et

kohustuse täitmine täies ulatuses ei ole kostja suhtes ebaõiglane ega muudel põhjustel

mõistlikult vastuvõetamatu.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-25-6551

Hageja ei ole nõus kompromissi sõlmimisega võlgnevuse sissenõudmise peatamiseks või

ajatamiseks alates vanglast vabanemisest. Hageja arvestab kompromissiettepaneku tegemisel

mh kriminaalasja menetluskulude ja kinnipidamiskohas viibimisega. Hageja on nõus

kompromissina võlgnevuse tasumiseks 60-s osas igakuiste maksetena. Kui kostja

kompromissiga ei nõustu, siis palub hageja kogu võlgnetava summa kostjalt välja mõista ja

selgitab, et väljamõistetud summa tasumine ositi on võimalik ka peale vabanemist, sõlmides

kokkuleppe kohtutäituri juures.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

Vaidlust ei ole, et kostja on tekitanud tervisekahjustusi kannatanule ja kostja on süüdi

mõistetud kriminaalasjas nr 1-24-457 (dtl 6 – 23). Kostja ei esitanud hagi rahuldamist

välistavaid vastuväiteid. Hageja esitas asjaolud ja nende olemasolu kinnitavad tõendid, mis on

hagi rahuldamise aluseks. Pooled kompromissile ei jõudnud.

Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 2

kohaselt õigusvastane, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

Õigusvastaselt kahju tekitamise korral õigusvastaselt käitunud isiku süüd eeldatakse VÕS §

1050 lg 1 järgi. Kahjuks on VÕS § 128 lg 1 ja 2 järgi varaline ja mittevaraline kahju.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et raha maksmises seisnevate kohustuste suhtes ei eeldata

nende täitmise võimatust. Hagejal puudub seadusest tulenevalt õigus jätta kulud tagasi

nõudmata ja kaalutlusõigus nõudesumma vähendamiseks, kuna nõudesumma näol on tegemist

avaliku rahaga, mille kasutamise otstarbekuse eest Tervisekassa vastutab (tervisekassa seadus §

2 lg 1).

Kostja teo ja kannatanule kahjuliku tagajärje vahel on põhjuslik seos. Isik peab kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4). Kahju tekkimine on

kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks

ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (RKTKo nr 3-2-1-161-10). Kohus leiab, et ilma

kostja poolt toime pandud teota ei oleks kannatanul tervisekahjustusi tekkinud. Kui kostja ei

oleks kannatanut noaga löönud, ei oleks kannatanul tekkinud tervisekahjustustena eelnimetatud

tervisekahjustusi ning kannatanu ei vajanuks tervishoiuteenuse osutamisena tervisekahjustuste

ravi. Samuti ei oleks pidanud hageja kannatanu eest seadusekohaselt üle võtma tasu maksmise

kohustust ja tasuma tervishoiuteenuse osutajale.

Kohtule esitatud Viru Maakohtu 06.05.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-457 on kostja

süüdi mõistetud 16.10.2023 kannatanule tervisekahjustuste tekitamises. Kannatanu vajas

tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid. Kuivõrd kostja tekitas

kannatanule tervisekahjustuse, on tema tegu VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastane. Kohtu

hinnangul on kostja õigusvastane tegevus kannatanule kehavigastuste tekitamisel 06.05.2024

3(5)

Tsiviilasi nr 2-25-6551

kohtuotsusega tõendatud. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kostja ei ole VÕS §

1050 lg 1 kohaselt tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

Seega vastutab kostja kannatanule tervisekahjustuse tekitamise eest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1

p 2 alusel. Kuivõrd kostja vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tekitamise eest, on

kahjustatud isikul õigus VÕS § 130 lg 1 kohaselt nõuda, et isiku tervise kahjustamisest või talle

kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb talle

hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud,

ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute

vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal

ravikindlustatud ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel.

Kohus on seisukohal, et toimunud on RaKS § 26 lg 1 sätestatud kindlustusjuhtum, kostja

vastutab kindlustusjuhtumi eest ja kindlustatud isik on saanud ravikindlustushüvitisi kooskõlas

seaduses sätestatud korraga. RaKS § 29 lg 1 näeb ette, et Tervisekassa võtab kindlustatud

isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa

tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Kuivõrd kannatanul on

VÕS § 130 lg 1 kohaselt õigus nõuda talle tervisekahjustamisest tekkinud kulu ning kannatanu

oli ravikindlustatud isik, oli hagejal kohustus tasuda kannatanu eest viimasele osutatud

tervishoiuteenuste eest, mida osutati talle meditsiinilistel näidustustel. Hageja poolt

kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest kantud kulutusi nimetatakse RaKS § 25 lg 1

mõttes ravikindlustushüvitiseks. RaKS § 25 lg 1 sätestab, et ravikindlustushüvitis on

kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud

isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava

lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on

kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema

tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis).

Hageja on tõendanud, et kannatanule on kostja poolt pandud teo tõttu osutati

tervishoiuteenused ning hageja on tasunud kannatatule ravikindlustushüvitisi kokku 3576,36

eurot. Hageja on RaKS-st tulenevalt võimaldanud kannatanule ravikindlustushüvitisi, sh võtnud

üle tasu maksmise kohustuse osutatud tervishoiuteenuste eest esitatud raviteenuste arve alusel.

Tervishoiuteenuseid osutas Narva Haigla SA, kes esitas hagaejale raviteenuste arve seeria/nr

A23126080 (dtl 25 – 27). Puudub vaidlus selles, et kannatanule võimaldatud

tervishoiuteenused on osutatud õigustatud isiku poolt meditsiinilisel näidustusel.

Tervisekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab

kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.

Hageja on 17.03.2025 esitanud kostjale kohustuse täitmise nõude, milles andis tasumiseks 30

kalendripäeva alates nõudeavalduse saamisest. Kostja on nõudeavalduse kätte saanud. Kostja

kohustust kahju hüvitada täitnud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on RaKS § 26 lg 1 sätestatud eeldused hageja poolt kostjale

tagasinõudeõiguse esitamiseks täidetud ning hagejal on tagasinõudeõiguse korras alus nõuda

kostjalt kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitiste maksumus 3576,36 eurot.

Hagi tuleb rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 3576,36 eurot.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-25-6551

Menetluskulud

Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldas

hagi. Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 järgi ei tule hagilt riigilõivu tasuda. Asja materjalide kohaselt

hagejal menetluskulud puuduvad. Vastavalt ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist

suurust.

Kohus ei määra menetluskulude rahalist suurust, sest asjas puuduvad hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

5(5)