2-24-984/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-984

Tsiviilasi

E.O S. hagi L.G ja D.T vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3600 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. märtsi 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.O S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) E.O (ik XXX)

Vastustaja I (kostja I) L.G (ik XXX)

Vastustaja II (kostja II) D.T (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 10. märtsi 2025 otsus muutmata.

2. Jätta E.O S. apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud E.O S. kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E.O (hageja) esitas hagi L.G (kostja I) ja D.T (kostja II) vastu mittevaralise kahju nõudes

kehavigastuse tekitamise tõttu.

Kostjad ründasid hagejat 12. juulil 2022, kui hageja väljus Viljandis Fenix kasiinost. Kostjad

tulistasid hagejale relvast pähe kümme lasku, lasid näkku gaasi ja peksid. Kuus kuuli jäid

hageja koljusse kinni, neist kaks on välja opereeritud, ülejäänud nelja eemaldamiseks on vaja

täiendavat operatsiooni. Kostjate suhtes on tehtud süüdimõistev kohtuotsus, kuid hageja

vigastamisest seal juttu ei ole.

Hageja nõuab kostjatelt 60 000 eurot (kummaltki 30 000 eurot) valuraha julma vigastamise,

solvamise, alandamise ja riiete rikkumise eest, alternatiivselt tuleb kohtul määrata aus ja

õiglane valuraha. Hagejal on igapäevased peavalud ja ta peab võtma valuvaigisteid, pähe

jäävad armid, mis meenutavad talle elu lõpuni jõhkrat rünnakut.

2. Kostjad maakohtule ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 10. märtsil 2025 hagi osaliselt tagaseljaotsusega ning mõistis

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 400 eurot. Menetluskulud jättis maakohus

solidaarselt kostjate kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja väide rünnaku kohta leidnud kinnitust Tartu

Maakohtu 28. septembri 2023 otsuses nr 1-23-5275, milles kostjad tunnistasid end süüdi

karistusseadustiku § 121 lg 2 p 3 alusel. Hagejale tekitatud vigastusi kinnitab ka Tartu Vangla

meditsiiniosakonna 24. aprilli 2024 häirekeskuse juhtumikaart, milles on fikseeritud, et hageja

peksti 12. juulil 2022 läbi.

Kahju hindamisel tuleb lähtuda üldistest kahju hüvitamise sätetest (võlaõigusseaduse (VÕS) §

128 lg 5), mille kohaselt mittevaraline kahju hõlmab füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Hageja väidete ja meditsiiniliste tõendite alusel on tuvastatav, et hagejale tekitati mittevaralist

kahju.

Hagejale tekitatud tervisekahjustused on otseselt seotud kostjate tegevusega. Samas nähtub

kiirabikaardilt, et vigastused piirdusid marrastuste ja kriimustustega, hospitaliseerimist hageja

ei vajanud ning nähtavat haava ei tuvastatud. Ultraheliuuringu ja kirurgi väljavõtte andmetel

on hageja peas võõrkehad, mis on sobilikud pumppüssi kuulidele, kuid ei ole võimalik üheselt

tuvastada, et need pärinevad just kõnealusest sündmusest. Seega tuleb hagejale tekitatud kahju

hindamisel lähtuda rünnaku käigus tuvastatud vigastustest ja nende tagajärgedest.

Kohus on tuvastanud, et kostjate tegevus oli tahtlik ning suunatud hagejale valu ja kannatuste

põhjustamisele. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine, mistõttu on tegu VÕS § 1045

lg 1 p 2 alusel õigusvastane. Kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole kahju tekitamises süüdi

(VÕS § 1050 lg 1) ega esile toonud ühtegi nende süüd välistavat asjaolu (VÕS § 1050 lg 2).

Vastupidi, nad on end Tartu Maakohtus süüdi tunnistanud ning nende süü on kohtueelses

uurimises täielikult tõendatud. Tulenevalt eeltoodust on kostjad kohustatud hüvitama hagejale

tekkinud mittevaralise kahju, mis seisneb eelkõige hageja füüsilistest vigastustest tingitud

kannatustes.

Maakohtu hinnangul õigustavad vaidluse asjaolud (marrastused, nähtavat haava ei leitud,

ravivajaduse puudumine, muude negatiivsete tagajärgede puudumine) kahjuhüvitise

määramist keskmisest väiksemas summas. Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat,

rikkumise raskust ja ulatust ning ühiskonna üldist heaolu taset ja elukallidust määras

maakohus hageja mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 400 eurot.

Kostjad on sama teo eest kriminaalkorras karistatud ning kohtuotsus on jõustunud. See peaks

avaldama kostjatele preventiivset mõju. Seetõttu ei pidanud maakohus vajalikuks

kahjuhüvitist eraldi suurendada selleks, et see mõjutaks kostjaid edasisest kahju tekitavast

käitumisest hoiduma.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. märtsi 2025 otsuse

osalist tühistamist ning valurahaks kummaltki kostjalt 4000 euro väljamõistmist.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on 400 eurot sellise teo eest valurahana

naeruväärne. Maakohus võttis asja liiga leebelt.

Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda.

5. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt ei ole mingit tulistamist olnud. Kostja II on nõus temalt solidaarselt

kostjaga I välja mõistetud 400 euro tasumisega.

6. Kostja I apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda.

8. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust maakohtust erinevalt,

anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu

järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid

korrata.

9. Hageja vaidlustab väljamõistetud hüvitise suurust, leides, et see on liiga väike. Hageja

meelest peaks hüvitis olema kümme korda suurem.

10. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. Hüvitise saamiseks pidi hageja tõendama tervisekahjustuse

tekitamist.

Maakohus kogus hageja taotlusel tõendeid ja tuvastas, et ükski tõend ei seo hageja

nahaaluseid moodustisi 12. juuli 2022 sündmusega. Maakohus sai seega hageja

kehavigastustena arvesse võtta üksnes kiirabi fikseeritud marrastusi ja kriimustusi.

11. Kuna tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, siis on hüvitise suuruse

määramine VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda ainult siis, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud.

Maakohus analüüsis mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktikat ning määras hageja

kehavigastuse raskust arvestades põhjendatult hüvitise keskmisest väiksemas summas.

Maakohtu viidatud varasemas praktikas on näiteks nelja hamba kaotuse ja lõualuu purunemise

eest makstud hüvitist neli korda vähem, kui hageja apellatsioonkaebuses nõuab. Hammaste

kaotust saab pidada raskemaks vigastuseks kui marrastusi ja kriimustusi. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus hüvitise suurust kindlaks määrates diskretsioonipiire ületanud.

Hageja ei täpsusta, mida oleks maakohus veel pidanud arvesse võtma või hindama.

12. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjatel ei ole toimiku andmete

kohaselt kulusid tekkinud. Neil ei ole olnud lepingulist esindajat, nad ei ole tasunud riigilõivu

ega muid kohtukulusid. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)