3-23-2141/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2141

Haldusasi

Q.S kaebus Harku Vallavalitsuse 27. juuni 2023. a

korralduse nr 386 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Q.S

Vastustaja Harku vald, esindaja Alle-Riin Siimo

Kolmas isik V.E

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.S apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q.S apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2024.

a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Jõustunud kohtuotsus avaldada tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. detsembril 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui

menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2141

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavalitsus ja Maxor Kinnisvara OÜ sõlmisid 20. märtsil 2002 elamurajooni

detailplaneeringu (DP) elluviimise lepingu, mille kohaselt oli teede ehitamise kohustus DP-st

huvitatud isikul. Leping loeti täidetuks DP kehtestamisega.

2. Harku Vallavolikogu kehtestas 27. veebruari 2003. a otsusega nr 18 Muraste külas

„Pankrannik 2“ elamurajooni DP.

3. Q.S on DP alal asuva Kivirahnu tänava kinnistu (transpordimaa) ja Kivirahnu tn 6

kinnistu omanik.

4. Q.S ei soovinud vallale Kivirahnu tänava kinnistut tasuta anda.

5. Tänase nimega Kolmiku tn 10 (endine aadress Kivirahnu tn 1) kinnistu omanik esitas 9.

mail 2023 Harku Vallavalitsusele projekteerimistingimuste (PT) taotluse kinnistu

liikluskorralduse põhimõtete täpsustamiseks selliselt, et DP-s ettenähtud Kivirahnu tänava

asemel toimuks Kolmiku tn 10 kinnistule juurdepääs Kolmiku tänavalt.

6. Harku Vallavalitsus andis 27. juuni 2023. a korraldusega nr 386 projekteerimistingimused,

millega täpsustati DP-s ettenähtud juurdepääsu Kolmiku tn 10 kinnistule.

Kolmiku tn 10 kinnistu DP kehtestamisest on möödas enam kui viis aastat (ehitusseadustiku

(EhS) § 27 lg 1 p 1). EhS § 27 lg 4 p 7 annab võimaluse PT-ga täpsustada liikluskorralduse

põhimõtteid. Kolmiku tn 10 kinnistu piirneb Kolmiku ja Kivirahnu tänavatega. Kivirahnu

tänav on eraomandis. Kolmiku tänav on avalikult kasutatav valmis tänav ning kinnistule on

sellelt tänavalt võimalik rajada juurdepääs. Taotlusega soovitakse määrata kinnistule

juurdepääs Kolmiku tänavalt. PT andmine ei ole vastuolus õigusaktidega ning seda ei saa

käsitada DP olulise või olemusliku muutmisena.

Tänase nimega Kivirahnu tn 1 (endine aadress Kivirahnu tn 3) kinnistule juurdepääsu

rajamine üle Kolmiku tn 10 kinnistu ei ole põhjendatud. Kivirahnu tn 1 kinnistu omanikul on

vajadusel õigus nõuda reaalservituudi seadmist.

7. Harku Vallavalitsus jättis 28. augusti 2023. a vaideotsusega Q.S vaide 27. juuni 2023. a

korralduse peale rahuldamata.

8. Q.S esitas halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 27. juuni 2023. a korralduse

tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) juurdepääsutee küsimus oleks tulnud lahendada detailplaneeringuga;

2) ka Kivirahnu tn 1 juurdepääsutee tuleb lahendada Kolmiku tn 10 kinnistu kaudu.

9. Harku vald palus vastuses jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) EhS § 27 lg 4 p 7 kohaselt võib PT-ga täpsustada DP-s käsitletud liikluskorralduse

põhimõtteid. Kolmiku tn 10 kinnistu piirneb Kolmiku ja Kivirahnu tänavatega. Kivirahnu

tänav on eraomandis. Kolmiku tänav on avalikult kasutatav tänav, mille kaudu saab Kolmiku

tn 10 kinnistule rajada juurdepääsu;

2) kolmanda isiku kinnistu sissesõidutee asukoha muutmine ei ole DP olemuslik muutmine

EhS § 27 lg 3 mõttes. Kinnistule juurdepääs ei ole võrdsustatud juurdepääsuteega tänava või

2(5)

3-23-2141

avaliku tee mõistes, vaid tegemist on tänavalt mahasõiduga selleks, et kinnistu omanik

pääseks avalikult teelt oma kinnistule. DP olemuslikku põhilahendust juurdepääsutee osas ei

muudetud;

3) kaebaja soov on meelevaldne, et kolmas isik peab juurdepääsu lahendama Kolmiku tn 10

kinnistult. Kehtiv DP näeb ette, et ligipääs kinnistule toimub Kivirahnu tänava kaudu.

Vajadusel on Kivirahnu tn 1 ligipääs võimalik lahendada servituudiga. Kommunikatsioonide

olemasolu sissesõidu asukohas ei ole oluline, tegemist on kinnistu liitumispunktidega, mille

asukohti saab vajadusel muuta ja ümber tõsta.

10. Tallinna Halduskohus jättis 21. märtsi 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) DP põhijoonise kohaselt oli Kolmiku tn 10 kinnistule ette nähtud juurdepääs Kivirahnu

tänava kaudu. Kivirahnu tänav pidi tagama Kolmiku tn 10, Kivirahnu tn 1, Kivirahnu tn 6

ning Kivirahnu tn 2 kinnistutele juurdepääsu avalikult kasutatavale Kolmiku tänavale;

2) planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt määratakse DP-ga avalikule teele juurdepääsuteede

võimalikud asukohad (PlanS § 126 lg 1 p 4). DP kehtestamise ajal oli analoogseks sätteks

PlanS v.r. § 9 lg 2 p 4, mille kohaselt tuli DP-ga määrata tänavate maa-alad ja

liikluskorraldus. Nende sätete eesmärgiks on, et DP-s oleks lahendatud kruntidelt juurdepääs

avalikule teele. See aga ei tähenda, et DP-ga ettenähtud lahendust ei või muuta;

3) kuna PT-ga taotletud muudatus tähendas üksnes juurdepääsu asukoha muutmist (Kivirahnu

tänavalt Kolmiku tänavale), ilma et sellega kaasneks servituudi seadmise vajadust, ei olnud

tegemist DP lahenduse olulise muutmisega (EhS § 27 lg 3). DP kehtestamisest on möödas

rohkem kui viis aastat (EhS § 27 lg 1 p 1);

4) PT menetluses ei tulnud lahendada Kivirahnu tn 1 kinnistu juurdepääsu küsimust. DP

kohaselt on juurdepääs tagatud Kivirahnu tänava kaudu;

5) arendaja ja vald ei täitnud oma kohustusi ega taganud, et Kivirahnu tänava kinnistu oleks

läinud vastustaja omandisse. Kivirahnu tn 1 omanikul on vajadusel õigus nõuda juurdepääsu

Kolmiku tänavale. Juurdepääsu saab lahendada kas servituudi või sundvaldusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) halduskohtu otsusest jääb arusaamatuks, kuidas DP-d tõlgendada. Vaidluse lahendamise

seisukohalt peaks olema oluline ka Kivirahnu tn 6 kinnistu, sest ka sellele pääseb juurde

Kivirahu tänava kaudu. Seda aga halduskohus pole arvestanud;

2) kui Kivirahnu tn 1 kinnistule tuleb jätkuvalt tagada juurdepääs DP-s ettenähtud tee kaudu,

siis tuleks seda teha ka Kolmiku tn 10 kinnistu puhul, mitte aga koostada PT-d;

3) Kivirahnu tänavat ei rajanud Maxor Kinnisvara, vaid kaebaja. Vald proovib kaebaja arvelt

kasu lõigata;

4) vald lähtub kolmanda isiku huvidest ega soovi lahendada tervikprobleemi;

5) vald pole PT andmisel kaalunud, kas Kolmiku teelt mahasõit on ohutu. Arvestamata on

jäetud väljakujunenud keskkonnaga ja naabrite õigustega. Kommunikatsioonide tõttu pole

võimalik läbi kaebaja omandis oleva Kivirahnu tänava Kivirahnu tn 1 kinnistule pääseda. DP-

s mõeldi Kivirahnu tn 1 kinnistule juurdepääsu küsimus lahendada Kolmiku tn 10 kinnistu,

mitte aga Kivirahnu tänava kaudu.

12. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

3(5)

3-23-2141

1) kolmanda isiku kinnistule sissesõidutee asukoha muutmine ei ole DP olemuslik muutmine

EhS § 27 lg 3 mõttes. Kinnistule juurdepääs ei ole võrdsustatud juurdepääsuteega tänava või

avaliku tee mõistes. Tegemist on tänavalt mahasõiduga selleks, et kinnistu omanik pääseks

avalikult teelt oma kinnistule. EhS § 27 lg 4 p 7 kohane liikluskorralduse põhimõtete

muudatus ei tähenda DP-s ettenähtud juurdepääsuteede ümberkorraldamist. See võib

tähendada liiklussuundade muudatusi, kinnisasjale ning sellelt väljasõidu reegleid jm

tingimusi, mis ei muuda olemuslikult planeeringulahendust;

2) kaebaja vaidlustab PT-d põhjusel, et Kolmiku tn 10 omanik oleks justkui kohustatud läbi

oma elamumaa kinnistu lahendama ligipääsu ka Kivirahnu tn 1 kinnistule. See soov on

meelevaldne. DP näeb ette, et ligipääs Kivirahnu tn 1 kinnistule toimub Kivirahnu tänava

kaudu, mis on ka loogiline ja reaalselt kasutatav ligipääs mööda transpordimaad. Vastustajal

puudub õigus nõuda Kolmiku tn 10 omanikult, et ta võimaldaks läbi oma elamumaa kinnistu

ligipääsu Kivirahnu tn 1 kinnistule olukorras, kus Kivirahnu 1 kinnistule on võimalik pääseda

mööda transpordimaad. Kuigi transpordimaa on eraomandis, on ligipääs võimalik lahendada

servituudiga. DP ei näe Kolmiku tn 10 kinnistule ette ühtegi piirangut ega omaniku kohustust

võimaldada sealt kaudu ligipääsu. Seega oleks vastustaja selline nõudmine Kolmiku tn 10

kinnistu omanikule ebaseaduslik ning mitte ühelgi juhul proportsionaalne;

3) oluline pole kommunikatsioonide olemasolu sissesõidu asukohas. Tegemist on kinnistu

liitumispunktidega ning nende asukohti saab vajadusel muuta;

4) kaebuses puuduvad põhjendused selle kohta, kuidas vaidlustatud korraldus tema õigusi

riivab.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata

põhjusel, et vaidlustatud PT-ga pole kaebaja õigusi rikutud.

14. Kaebuses esitatud väidete alusel pole võimalik järeldada, et vaidlustatud korraldus,

millega nähti ette juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (Kolmiku tänavalt) kolmanda isiku

Kolmiku tn 10 kinnistule, mõjutaks kaebaja õigusi ebasoodsalt.

15. Kolmiku tn 10 kinnistule üksnes juurdepääsu loomine avalikult kasutatavalt teelt toob

kaasa selle, et Kolmiku tn 10 kinnistu omanikul puudub edaspidi vajadus kasutada kaebaja

omandis olevat Kivirahnu tänavat, mis on DP-ga ette nähtud juurdepääsuteena teistele

kinnistutele, sh Kivirahnu tn 1 kinnistule. Vaidlustatud korraldus ei riiva kaebaja õigusi läbi

selle, et kaebaja on Kivirahnu tänava kinnistu omanik, samuti ei too riivet kaasa ka see, et

vaidlustatud korraldusega pole asutud lahendama Kolmiku tänavalt juurdepääsu küsimust

Kivirahnu tn 1 kinnistule. Kaebaja õiguste riivena ei saa käsitada seda, et kolmas isik ei pea

kaebaja omandisse kuuluvat Kivirahnu tänava kinnistut enda kinnistule pääsemiseks

kasutama. Kaebuses toodud asjaolud ei võimalda järeldada negatiivseid mõjusid kaebaja

õigustele.

16. Samuti ei ulatu kaebaja õigused selleni, et ta saaks nõuda, et vastustaja oleks vaidlusaluse

PT-ga näinud Kivirahnu tn 1 kinnistu juurdepääsutee ette läbi Kolmiku tn 10 kinnistu.

Halduskohus toob õigesti esile, et DP-ga on lahendatud teistele kinnistutele juurdepääs läbi

Kivirahnu tänava kinnistu.

17. Kaebajal pole subjektiivset õigust nõuda, et PT-ga lahendatud küsimus oleks lahendatud

DP-ga. Seetõttu ei ole tarvis analüüsida, kas PT andmine vastas EhS § 27 lg-s 3 sätestatud

tingimustele. Nende tingimuste mittejärgimine kaebaja subjektiivse õiguse rikkumist kaasa ei

4(5)

3-23-2141

too. Kaebaja pole ära näidanud, et PT väljastamisel on ebasoodsalt mõjutatud tema omandi-

või muid õigusi, sh olulisi menetluslikke õigusi (vrd RKHKo 3-17-2023, p-d 22–24).

18. Kas mahasõit Kolmiku teelt Kolmiku tee 10 kinnistule on ohutu või mitte ning kas

mahasõit sobitub väljakujunenud keskkonda, see ei puuduta kaebaja õigusi. PT vaidlustamine

avalikes huvides pole võimalik.

19. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)