2-23-5027/76 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-5027

Tsiviilasi

Z.J hagi A.D vastu ühisvara jagamiseks

A.D vastuhagi Z.J vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. märtsi 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Z.J apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) Z.J (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Sergei Desjatnikov

Vastustaja (kostja) A.D (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata hageja 27. ja 28. oktoobril 2025 ringkonnakohtule

saadetud fotod ja video.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 7. märtsi 2025 otsus osas, millega maakohus mõistis Z.J-

ilt A.D kasuks välja laenu- ja intressimaksete tasumise eest hüvitise rohkem kui 10

146,32 eurot ja sõiduauto müügihinna eest hüvitise rohkem kui 3749,50 eurot, samuti

menetluskulude jaotuse osas.

3. Teha uus otsus, millega mõista Z.J-ilt A.D kasuks välja laenu- ja intressimaksete

tasumise eest hüvitis 10 146,32 eurot ja sõiduauto müügihinna eest hüvitis 3749,50 eurot.

4. Täiendada otsuse resolutsiooni Z.J kohustusega anda tahteavaldus korteriomandi

üleandmiseks A.D ainuomandisse.

5. Rahuldada Z.J apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

„1. Jätta rahuldamata Z.J hagi A.D vastu ühisvara jagamise ja hüvitise nõudes.

2. Rahuldada A.D vastuhagi Z.J vastu ühisvara jagamise nõudes ja osaliselt hüvitiste

nõudes.

3. Lõpetada Z.J ja A.D ühisomand korteriomandile, registriosa numbriga XXXXXXXX,

asukohaga X linnas XXX XXX, mille reaalosaks on eluruum nr 1, ning jätta

korteriomand A.D ainuomandisse, kohustades A.D-d maksma Z.J-ile tema osa eest

hüvitist 52 500 eurot.

4. Mõista A.D-lt Z.J kasuks välja hüvitis 52 500 eurot.

5. Tuvastada Z.J kohustus anda tahteavaldus registriossa nr XXXXXXXX kantud

korteriomandi üleandmiseks A.D ainuomandisse ja nõusolek kinnistusraamatu

korteriomandi omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse A.D.

6. Mõista Z.J-ilt A.D kasuks välja hüvitis 10 146,32 eurot.

7. Mõista Z.J-ilt A.D kasuks välja hüvitis 4569,23 eurot.

8. Mõista Z.J-ilt A.D kasuks välja hüvitis 3749,50 eurot.

9. Jätta rahuldamata A.D vastuhagi Z.J-ilt hüvitise nõudes suuremas ulatuses.

10. Tasaarvestada resolutsiooni p-st 4 tulenev Z.J hüvitise nõue A.D vastu 52 500 euro

ulatuses resolutsiooni p-dest 6, 7 ja 8 tulenevate A.D hüvitise nõuetega Z.J vastu kokku

18 465,05 euro ulatuses. Lugeda, et tasaarvestuse tulemusena on A.D hüvitise nõuded

Z.J vastu 18 465,05 euro ulatuses lõppenud ja Z.J-il on A.D vastu hüvitise nõue 34

034,95 eurot.

11. Jätta kinnisasja hindamise ekspertiisi kulud 470 eurot poolte kanda võrdsetes osades

ja kõik muud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.“

7. Jätta menetluskulud apellatsioonimenetluses poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Z.J (hageja) esitas 31. märtsil 2023 hagi A.D (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes.

Hageja ja kostja abiellusid 5. jaanuaril 2001, abielu lahutati 17. augustil 2020. Poolte ühisvara

hulka kuulub korteriomand registriosa nr-ga XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, mille

pooled omandasid 29. detsembril 2006. Pooled elavad endiselt ühises korteris.

27. septembril 2024 muudetud hagiavalduses taotles hageja ühisomandi lõpetamist selliselt, et

jätta korteriomand hageja ainuomandisse, kohustada kostjat andma selleks tahteavaldus ja

nõusolek kande muutmiseks kinnistusraamatus, hüvitada kostjale tema omandiosa kaotus,

mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 718,36 eurot ning tasaarvestada kostja hüvitisenõue

hageja vastu hageja nõudega kostja vastu.

Hagejal ei ole rohkem kinnisvara, kus ta saaks elada, kuid kostjal on ka teine elukoht aadressil

XXXXXXXXX. Hageja töökoht asub korterist 300 m kaugusel, kostja viibib korteris väga

harva, sest töötab kaugsõidu-autojuhina.

Korteriomandi ostuks võetud laenu on pärast lahutust tasunud hageja. Laen tasuti 24.

septembril 2024. Kostja ülekanded hagejale ei ole seotud laenu tagastamisega, vaid hageja

tegevusega osta.ee-s. Hageja on pärast lahutust teinud oma lahusvarast kulutusi ühisvarale 21

436,71 euro ulatuses, millest poole hüvitamist on tal õigus nõuda PKS § 34 lg 2 alusel. Seega

peab kostja hagejale hüvitama 10 718,36 eurot (21 436,71/2).

Ühisvara hulka kuulunud sõiduauto müüsid pooled koos ja jagasid müügist saadud raha

võrdselt.

Menetluskulud peab kandma kostja, kes oma käitumisega tingis hagi esitamise, kui keeldus

ühisvara kohtuväliselt jagamast.

2. Kostja vaidleb vastu ühisvara jagamise viisile, sest vajab korterit elamispinnana. Tal ei

ole teist elukohta ega muud kinnisvara. Töökoha lähedus või korterist eemal viibimine ei anna

alust jätta korteriomandit hagejale.

Kostja ei ole nõus hageja nõutava hüvitisega. Hageja ei ole maksnud laenumakseid tema

väidetud ulatuses. Alates abielu lahutamisest kuni 2023. a septembrini maksti laenu kostja

lahusvara arvel. Samuti on kostja alates lahutusest tasunud korteri majandamiskulusid.

Pärast lahutust on kostja kulutanud ühisvarale 30 046,41 eurot. PKS § 34 lg 2 alusel on tal

õigus nõuda, et see summa hüvitataks talle ühisvara arvel.

Pealegi ei ole selge, kas hageja suudaks kostjale hüvitist maksta. Korteriomandi väärtuseks on

hinnatud 105 000 eurot. Kostja peaks sellest saama esmalt 30 046,41 eurot (lahusvara arvel

tehtud kulutused) ja ülejäänust 50%, so kokku 67 523,21 eurot (30 046,41 + (105 000-30

046,41)/2). Lisaks on kostjal õigus 50%-le hüvitisest, mis tuleb hagejalt välja mõista seoses

poolte ühisvarasse kuulunud sõiduauto müümisega. See hüvitis on pool 9499 eurost ehk

4749,50 eurot. Kokku on hüvitis, mida hagejal tuleks kostjale tasuda, kui korteriomand jääb

hagejale, 72 272,71 eurot.

Hageja on kandnud kostja pangakontole kaks korda rohkem raha kui laekus hageja

väidetavast tegevusest osta.ee-s.

3. Kostja esitas 3. augustil 2023 vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ja täpsustas vastuhagi

nõudeid 29. oktoobril 2024.

Kostja soovib jääda koos pojaga XXXXXXXXX korteriomandisse elama, et säilitada lapsele

elukoht kuni õpingute lõpetamiseni. Seetõttu soovib kostja jagada ühisvara selliselt, et

korteriomand jääks tema ainuomandisse ja ta tasub hagejale omandiosa kaotuse eest hüvitist.

Ühisomandis oleva korteriomandi ostmiseks võtsid pooled koos laenu Swedbank AS-lt. Pärast

abielu lahutamist maksti laenu kostja lahusvara arvel. Alates 2023. a septembrist on kostja

tasunud hageja pangakontole iga kuu vähemalt poole igakuisest laenu- ja intressimaksest, st

sellest alates osalesid mõlemad pooled laenu maksmisel võrdsetes osades. Hageja

kontoväljavõttest nähtub üheselt, et kostja kantud raha on kasutatud laenu- ja intressimaksete

tasumiseks. Hageja sissetulek on olnud väiksem kui igakuised laenu- ja intressimaksed. Tal

on olnud ka muid väljaminekuid, mistõttu ei ole tal olnud piisavalt raha laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks.

17. augustist 2020 kuni 12. augustini 2023 on kostja lahusvara arvel täidetud poolte ühist

laenukohustust 20 907,96 euro ulatuses. Alates abielu lahutamisest on kostja kandnud

korteriomandiga seotud kulusid kokku 9138,45 eurot. Hageja kulude tasumisse panustanud ei

ole, kuigi elab korteris koos oma elukaaslasega. Kokku on kostja pärast lahutust teinud

ühisvarale oma lahusvara arvel kulutusi 30 046,41 eurot.

Korteriomandi väärtusest, mis on 105 000 eurot, tuleb kostjale hüvitada tema lahusvara

ühisvara huvides kasutamine. Hüvitis, mida kostja peaks hagejale ühisvara jagamisel tasuma,

on seega 37 476,80 eurot ((105 000-30 046,41) / 2).

Kostja taotleb hageja kohustamist anda asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 64¹ ja kinnistusraamatu

seaduse (KRS) §-st 34¹ tulenevad tahteavaldused ja nõusolekud asjaõiguslepingu sõlmimiseks

ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks.

Alternatiivselt on kostjal hageja vastu nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2 või alusetu

rikastumise sätete alusel. Pärast tasaarvestust oleks ka sel juhul hüvitis, mida hageja peaks

maksma, 37 476,80 eurot.

Ühisvara hulka kuulunud sõiduauto Chevrolet Captiva müügist saadud raha 9499 eurot tuleb

hagejal ühisvara hulka tagastada. See tuleb ühisvara jagamisel jätta hagejale ja sellest pool

ehk 4749,50 eurot tasaarvestada hagejale makstava hüvitisega.

Kokku peab kostja eelneva alusel maksma hagejale ühisvara jagamisel hüvitist 32 727,30

eurot (37 476,80-4749,50).

Juhul kui kummalgi poolel ei ole võimalik maksta teisele poolele tema osa eest hüvitist või

kui kostjal maksta tulev hüvitis on üle 35 000 euro, tuleb korteriomand jagada nii, et see

müüakse enampakkumisel. Tulemist tuleb esmalt tasuda müügiga seotud kulud, seejärel

hüvitada kostjale 20 907,96 eurot lahusvara arvel tasutud laenu- ja intressimaksete

hüvitamiseks, 9138,45 eurot korteriomandi majandamiskulude hüvitamiseks ja 4749,50 eurot

sõiduauto müügist saadu hüvitamiseks ning ülejäänud summa jagada hageja ja kostja vahel

võrdselt. Pooltele tuleks jätta kolm kuud müügi korraldamiseks, kui see ei õnnestu, müüb

korteriomandi hageja või kostja valitud kohtutäitur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras. Alghind peab olema 105 000 eurot, mida võib kordusenampakkumisel alandada 3%

eelmise enampakkumise alghinnast.

Praegusel juhul ei ole asjakohane kohaldada menetluskulude jaotusele TsMS § 164 lg-t 2,

mille järgi saaks kohus jätta menetluskulud ühe poole kanda.

4. Hageja ei nõustunud ühisvara jagamise viisi ega hüvitise arvutamisega.

Laenu tasus hageja. Kostja tõendid laenu tagastamise kohta on väärad.

Sõiduauto müügist saadud raha jagasid pooled kokkuleppel selliselt, et 1000 eurot laekus

kostja pangakontole, 5000 eurot kanti poolte pojale Aleks A.D-le auto ostmiseks ja ülejäänu

jagasid pooled võrdselt.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 7. märtsi 2025 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi

osaliselt.

Maakohus lõpetas poolte ühisomandi korteriomandile ja jättis selle kostja ainuomandisse,

kohustades kostjat maksma hagejale hüvitist 52 500 eurot, ning kohustas hagejat andma

tahteavalduse kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Lisaks mõistis maakohus

hagejalt kostja kasuks välja hüvitised 10 718,36 eurot, 4569,23 eurot ja 4649,50 eurot.

Vastuhagi väljamõistetust suurema hüvitise nõudes jättis maakohus rahuldamata. Maakohus

tasaarvestas hageja ja kostja hüvitisnõuded ning luges hageja hüvitisnõudeks pärast

tasaarvestust 33 134,95 eurot. Ekspertiisi kulud jättis maakohus poolte kanda võrdsetes osades

ja muud menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et korteriomand on poolte

ühisvara, laen võeti ühiselt, see on otsuse tegemise ajaks tagasi makstud ning alates

septembrist 2023 maksid pooled laenumakseid võrdsetes osades. Hageja väidab, et täitis

pärast lahutust laenulepingust tulenevaid kohustusi oma lahusvara arvel 21 436,71 euro

ulatuses, kostja väidab, et täitis samu kohustusi oma lahusvara arvel 20 907,96 euro ulatuses.

Lahutatud abikaasa nõudeõigus tema lahusvara arvel tasutud ja ühisvara omandamisele

suunatud ühise laenu tagasimaksete hüvitamiseks tuleb lahendada PKS § 34 lg 2 alusel, mitte

kui solidaarvõlgniku tagasinõue VÕS § 69 lg 2 alusel.

Kontoväljavõtted näitavad, et laenumaksed läksid maha hageja pangakontolt, kokku

vaidlusaluse aja jooksul 21 532,28 eurot. Kostja kandis samal ajal hageja pangakontole kokku

29 650 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kantu oli hageja raha tegevusest osta.ee-s,

pealegi laekus sealt ainult 15 235 eurot.

Maakohus luges seetõttu tõendatuks kostja väite, et 17. augustist 2020 kuni 31. augustini 2023

kandis kostja hageja pangakontole 20 907,96 eurot laenulepingust tulenevate kohustuste

katteks. Sel ajavahemikul tuli laenulepingu katteks tasuda 21 523,28 eurot. Kuna pooled olid

solidaarvõlgnikud, pidid nad tulenevalt VÕS § 69 lg-st 1 omavahelises suhtes täitma

kohustuse võrdsetes osades, s.o kumbki maksma 10 761,64 eurot (21 523,28 / 2). Kostja

kandis kohustuse katteks 20 907,96 eurot, mis tähendab, et ta täitis kohustust 10 146,32 euro

(20 907,96-10 761,64) ulatuses hagejale langevas osas. Eeltoodut arvestades on põhjendatud

kostja nõue lahusvara arvel laenu- ja intressimakseteks tasutud 10 146,32 euro hüvitamiseks.

Hageja ei ole tõendanud, et ta täitis oma lahusvara arvel laenulepingust tulenevaid kohustusi

kostjale langevas osas, mistõttu ei ole hageja nõue kostjalt 10 718,36 euro suuruse hüvitise

saamiseks põhjendatud.

Kostja nõue hageja vastu lahusvara arvel korteriomandi kulude katteks makstud 4569,23 euro

hüvitamiseks on põhjendatud VÕS § 69 lg 1 ja PKS § 34 lg 2 alusel.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja müüs pärast lahutust poolte ühisomandis olnud sõiduauto

Chevrolet Captiva hinnaga 9499 eurot. Raha laekus hageja kontole, kes kandis sellest 1000

eurot kostjale. Hageja ei ole aga tõendanud, et ülejäänud raha oleksid pooled jaganud

kokkuleppel. Sõiduauto müügist saadud 9499 eurot tuleb PKS § 34 lg 3 kohaselt arvata poolte

ühisvara hulka ja kostjal on õigus nõuda sellest poole, s.o 4749,50 euro hüvitamist ühisvara

arvel. Kuna 1000 eurot on kostjale makstud, tuleb kostjale hüvitada 4649,50 eurot (4749,50-

1000).

Korteriomandi jätmisel hagejale peaks hageja hüvitama kostjale poole korteriomandi

väärtusest koos laenumaksete, korteri majandamiskulude ja sõiduauto müügist saadu

hüvitisega, kokku 71 865,05 eurot. Kui korteriomand jääks kostjale, tuleks kostjal hagejale

hüvitada pool korteriomandi väärtusest, millest on maha arvatud kostja hüvitisnõuded. Kostja

makstav hüvitis oleks sel juhul 33 134,95 eurot. Hageja on enda sõnul võimeline maksma

hüvitist poole korteriomandi väärtuse ulatuses, kostja kuni 35 000 eurot. Seetõttu pidas

maakohus põhjendatuks jätta korteriomand hüvitise vastu kostjale. Kui üks pool on valmis

omandama ühisvara õiglase hüvitise eest, ei ole põhjendatud vara jagamine selle

enampakkumisel müügiga. Lisaks on kostja menetluse algusest peale soovinud korterit

endale, hageja esitas sellise nõude alles hagi täiendamisel.

Tulenevalt AÕS §-st 641, kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 68 lg-st 5 on põhjendatud kostja nõue kohustada hagejat andma tahteavaldused

kinnistusraamatus korteriomandi registriosas omanikukande kustutamiseks ja uue kande

tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 7. märtsi 2025 otsuse

tühistamist ning hagi rahuldamist ja vastuhagi rahuldamist osaliselt, st korteriomandi jätmist

hageja ainuomandisse 52 500 euro suuruse hüvitise eest, kostja kohustamist kinnistusraamatu

kande muutmise nõusoleku andmiseks, hagejalt kostja kasuks korteriomandi kulude

hüvitisena 4569,23 euro väljamõistmist, kostjalt hageja kasuks laenu- ja intressimaksete

hüvitisena 10 718,36 euro väljamõistmist ning vastastikkuste nõuete tasaarvestamist, mille

tulemusena on kostjal hageja vastu 46 350,87 euro suuruse hüvitisnõue. Menetluskulud, v.a

ekspertiisi kulud, tuleb jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arvestanud tõenditega, millest

nähtuvalt tasus laenu hageja. Hageja tegi pärast abielu lahutamist oma lahusvarast

ühisomandile kulutusi 21 436,71 eurot, millest poole peab kostja talle PKS § 34 lg 2 alusel

hüvitama.

Kostja esitatud tõenditest ei tulene, et kostja tegi hagejale makseid laenu katteks. Maksete

selgituseks on märgitud „osa“, alles 10. augustist 2023 on selgituseks „liising“ ning alates

septembrist 2023 maksis kostja iga kuu keskmiselt 305 eurot, mis on pool igakuise

laenumakse suurusest.

Kostja ei ole selgitanud, miks maksis ta hageja pangakontole rohkem raha kui oli vaja

laenumaksete katteks. See näitab, et tegelikult ei teinud kostja makseid mitte laenu jaoks, vaid

kandis edasi hageja raha seoses viimase tegevusega osta.ee-s.

Maakohus ei arvestanud maksekorraldustega, millest nähtub, et sõiduauto müügist on 5000

eurot kantud poolte pojale Aleks A.D-le. Kuna kostja ülekannetest teadis ega nõudnud raha

endale, oli poolte vahel järelikult kokkulepe raha sellise kasutamise kohta. Müügihinnast enda

osa nõudmise asemel kandis kostja hagejale kahel järgneval kuul 2x1100 eurot.

Auto müügihinna hüvitise on maakohus valesti arvutanud, õige summa peaks olema 3749,50

eurot.

Maakohus ei kohaldanud TsMS § 164 lg-t 1, millest tulenevalt kannab hagilises abieluasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude väljamõistmine hagejalt on tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane.

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist ja

menetluskulude jätmist hageja kanda.

Hageja ei ole väitnud, et maakohus oleks korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisel

õigusnorme rikkunud või asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud. Hageja ei ole

toonud esile asjaolusid, millest tulenevalt oleks maakohus pidanud jagama poolte ühisvarasse

kuuluva korteriomandi teistsugusel viisil, kui maakohus seda tegi. TsMS § 651 lg-st 1

tulenevalt puudub ringkonnakohtul seega alus maakohtu otsuse kontrollimiseks korteriomandi

jagamise viisi osas. Korteriomandi jätmine kostja ainuomandisse on sellegipoolest seaduslik

ja põhjendatud, maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme. Otsuse põhjendustest nähtuvalt kaalus maakohus korteriomandi

jätmist nii hagejale kui ka kostjale.

Maakohus on hinnanud ja analüüsinud nii hageja kui ka kostja pangakontode väljavõtteid

ning arvestanud sellega, et laenu- ja intressimakseid tasuti hageja pangakontolt. Maakohus

jõudis õigele järeldusele, et laenu maksti hageja pangakontole kantud kostja raha arvel.

Hageja sissetulekud on olnud väiksemad kui igakuised laenumaksed, lisaks on hagejal olnud

muid väljaminekuid. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et kogu kostja

kontolt laekunud raha pärines hageja tegevusest osta.ee-s. Ülekannete selgitusest ei saa

järeldada, et makseid ei tehtud laenu katteks. Enne poolte kokkulepet tasuda makseid

võrdsetes osades tegi kostja makseid kaks korda suuremas summas, mis kattis laenu- ja

intressimakse.

Juhul kui kostja makseid hageja pangakontole 17. augustist 2020 kuni 31. augustini 2023 ei

saa käsitada kostja lahusvara arvel poolte ühise kohustuse täitmisena PKS § 34 lg 2

tähenduses, oleks maakohus pidanud nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja mõistma

alusetust rikastusemisest tulenev nõudena.

Maakohus leidis õigesti, et hageja väited selle kohta, et pooled leppisid kokku automüügist

saadud raha kasutamises nende pojale uue auto ostmiseks, on paljasõnalised ja tõendamata.

Auto müüdi 9499 euro, mitte 6000 euro eest. Hageja varjas asja maakohtus läbivaatamisel

müügihinda. Kui pooled oleks tegutsenud kooskõlastatult, oleks kostja müügihinda teadnud ja

hageja oleks teadnud, et kostja teab müügihinda. Pojale maksete tegemine ei tõenda kostja

teadmist sellest. Ka ülekannete tegemine hageja kontole ei tõenda, et pooled olid automüügist

saadud raha kasutamises kokku leppinud. Hageja sai kogu raha oma käsutusse. See, kuidas ta

seda kasutas, ei oma PKS § 34 lg 3 kohaldamisel tähtsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldada osaliselt, parandada resolutsioonis esinev arvutusviga

ning lahendada kostja taotlus kohustada hagejat andma tahteavaldus korteriomandi

üleandmiseks kostja ainuomandisse ja vastavalt täiendada otsuse resolutsiooni, samuti muuta

menetluskulude jaotust ning jätta maakohtu menetluskulud poolte kanda. Ringkonnakohtus

kantud menetluskulud jäävad samuti poolte endi kanda.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

9. Hageja saatis 27. oktoobril 2025 ringkonnakohtule neli e-kirja fotode ja ühe videoga ning

28. oktoobril kaks e-kirja fotodega. Hageja ei põhjenda, millist asjaolu fotod ja video

tõendavad või kuidas mõjutavad need asja lahendamist. Kuivõrd kohus võtab TsMS § 238 lg

1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust, jätab ringkonnakohus hageja

saadetud fotod ja video asja juurde võtmata ning loeb need hagejale tagastatuks.

10. Hageja vaidlustab nii hagi rahuldamata jätmist kui ka osaliselt vastuhagi rahuldamist, st

korteriomandi jagamise viisi ja väljamõistetud hüvitise suurust. Hageja ei vaidlusta maakohtu

otsust osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 4569,23 eurot

kostja tasutud korteriomandi kulude eest. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

11. Kostja on õigesti toonud esile, et hageja ei nimeta, mille vastu on maakohus

korteriomandi jagamisel eksinud või miks oleks see tulnud jagada teistsugusel viisil.

Maakohus kaalus, kui palju peaks kumbki pool maksma hüvitist, kui korteriomand jääks talle,

ning leidis, et hageja ei oleks võimeline kostjale hüvitist maksma. Apellatsioonkaebuses ei ole

hageja seda maakohtu järeldust ümber lükanud.

Maakohus arvestas ka sellega, et kostja on menetluse algusest peale soovinud korteriomandit

endale ning hageja nõudis esialgu hagiavalduses kas korteriomandi müüki enampakkumisel

või selle jätmist kostjale ning alles muudetud hagiavalduses taotles korteriomandi endale

jätmist.

Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust lõpetada ühisomandit maakohtu otsusest

erineval viisil. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid.

12. Maakohus arvestas sellega, et laenumaksed debiteeriti hageja pangakontolt, ning

analüüsis ka seda, kust pärines selleks kulunud raha.

Hageja kontoväljavõttelt on näha, et kostja on kuni 2023. a septembrini kandnud hageja

pangakontole laenumaksega võrreldava summa (2022. aasta lõpuni 600 eurot ja alates

jaanuarist 2023 üle 600 euro) kas laenumakse debiteerimisega samal päeval või kuni paar

päeva varem. Laenumakse koos intressiga on olnud kuni novembrini 2022 veidi alla 600 euro,

alates novembrist 2022 veidi üle 600 euro. Sellisest käitumisest on maakohus loogiliselt

järeldanud ülekannete tegemist laenumaksete katteks.

Lisaks on kostja teinud hagejale ülekandeid, mis ei ole olnud ajaliselt seotud laenumaksete

debiteerimisega. Kostja kontoväljavõtetelt nähtub, et sinna on ebaregulaarselt laekunud

erinevaid summasid X OÜ-lt, millest mõnikord kogu summa, mõnikord pool või rohkem on

kantud hagejale ning mõnikord osa sularahas välja võetud. Seega on usutav ka hageja väide,

et kostja pangakontole laekus tulu hageja tegevusest osta.ee-s. Hageja äritegevuse tulu ja

laenumakseteks vajalike summade hagejale ülekandmise väited ei välista teineteist, kostja on

hagejale kandnud raha rohkem kui X OÜ-lt laekus ja ka rohkem kui oli vaja laenumaksete

katteks.

Ülekannete selgitus ei ole määrava tähendusega. Selgitust „osa“ on kasutatud ka hagejalt

kostjale maksete tegemisel, samuti poolte ülekannetel Aleks A.D-le ja vastupidi. Alates

augustist 2023 ei ole kostja seda selgitust enam kasutanud, võimalik, et mõistmise tõttu, et

ülekande selgitus võib omada mingit sisulist tähendust.

Küll aga on maakohtu otsuse põhjendused vastuolus otsuse resolutsiooniga. Otsuse

põhjendava osa p-s 3.4 leidis maakohus, et põhjendatud on kostja nõue laenu- ja

intressimaksete eest 10 146,32 euro suuruse hüvitise saamiseks, kuid otsuse resolutsiooni p-s

6 mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 10 718,36 eurot. Maakohtu otsus tuleb tühistada

hagejalt kostja kasuks laenu- ja intressimaksete eest 10 146,32 eurost suurema hüvitise

väljamõistmise osas.

13. Maakohus analüüsis hageja väiteid sõiduauto müügist saadud raha kasutamise kohta ning

leidis, et hageja väide, et pooled leppisid kokku raha kasutamises nende pojale uue auto

ostmiseks, on paljasõnaline ja tõendamata (otsuse p 3.6). Ringkonnakohus nõustub selle

hinnanguga.

Hageja väited müügihinna kasutamise kohta on vastuolulised. Sõiduauto müügihind oli 9499

eurot. Hageja sõnul jagasid pooled pojale auto ostmiseks antust ülejäänud raha võrdselt.

Maksekorraldustest nähtuvalt kandis hageja kostjale 1000 eurot ja Aleks A.D-le 5000 eurot.

Hageja väidetud kokkuleppe järgi oleks ta pidanud kandma kostjale mitte 1000 eurot, vaid

2249,50 eurot (4499/2). Et kostja kandis hagejale kahel järgneval kuul 2x1100 eurot, ei

tõenda poolte kokkulepet müügist saadu jagamise või kasutamise kohta.

14. Hagejal on samas õigus, et maakohus on auto müügihinna hüvitise valesti arvutanud.

Maakohus lahutas poolest müügihinnast mitte 1000 eurot, vaid 100 eurot, ning mõistis sellest

tulenevalt kostjale välja hüvitise 4649,50 eurot. Õige hüvitise suurus on 3749,50 eurot

(4749,50-1000).

15. Maakohus jättis tähelepanuta, et vastuhagis esitas kostja muu hulgas taotluse kohustada

hagejat andma tahteavaldus korteriomandi üleandmiseks kostja ainuomandisse. Maakohus

tuvastas ainult hageja kohustuse anda nõusolek korteriomandi omanikukande muutmiseks

ning jättis omandi üleandmise tahteavalduse andmiseks kohustamise taotluse lahendamata.

Tegemist on menetlusnormi rikkumisega, mille ringkonnakohus saab menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt ning TsMS § 656 lg-te 2 ja 4 alusel kõrvaldada ilma asja maakohtule

uueks menetlemiseks saatmata. Maakohus on sisuliselt lahendanud ühisvara jagamise

taotluse, kuid ilma hageja tahteavalduse asendamiseta ei ole otsus täidetav või eeldab suure

tõenäosusega uut kohtuasja. Kostja taotluse lahendamiseks ei ole vaja hinnata uuesti tõendeid

ega tuvastada asjaolusid.

Kinnisomandi üleandmiseks ei piisa AÕS § 64¹ kohaselt üksnes kande tegemisest

kinnistusraamatusse, nõutav on ka õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud

kokkulepe omandi üleandmise kohta (asjaõigusleping).

Ühisomandi puhul küll puudub ühel ühisomanikul kindlaksmääratud suurusega omandiosa,

mida ta saaks üksi käsutada, kuid asja minekul ühe ühisomaniku ainuomandisse omandiõigus

ühelt isikult teisele siiski üle läheb, mistõttu on vajalik vähemalt ühisomanike ühine käsutus.

Ühisvara jagamise viisist tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks hageja kohustuse anda

tahteavaldus korteriomandi üleandmiseks kostja ainuomandisse ja täiendab selles osas

kohtuotsuse resolutsiooni.

16. Hageja leiab, et menetluskulude temalt väljamõistmine on äärmiselt ebaõiglane ning

maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 164 lg-t 1, millest tulenevalt kannab hagilises

abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole praeguses asjas kohaldatav TsMS § 164 lg 1, mille

järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, või miks oleks kulude

poolte kanda jätmine ebaõiglane.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jaotada menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel,

sest ühisvara jagamine on mõlema poole huvides, ning jätta nii maakohtu kui ka

ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu

otsustuse jätta ekspertiisikulud poolte kanda võrdsetes osades.

(allkirjastatud digitaalselt)