Legislator Case Law & Legislation
2-25-12630/4 AI generated

2-25-12630/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-12630/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi O.B vastu Mõista O.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 379,72

Legislator headnote

AI generated

2-25-12630/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi O.B vastu Mõista O.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 379,72

Keywords

AI generated
action for failure to act late objection to debt enforcement supervised financial group financial hardship UCITS fund contractual obligation clause
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-12630

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi O.B vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8144 eurot ja 83 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress XXX), lepinguline esindaja Kristiine Urb (e-post

XXX)

Kostja O.B (isikukood XXX, aadress XXX, Tartu, e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi O.B vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista O.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 862,78 eurot.

3. Mõista O.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 379,72

eurolt alates 11.08.2024 kuni 27.10.2025 summas 51,74 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt

379,72 eurolt alates 28.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

4. Mõista O.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 483,06

eurolt alates 11.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

5. Mõista O.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa osamaksed järgmise graafiku kohaselt:

maksetähtaeg

osamakse

10.11.2025

26,70 €

10.12.2025

27,30 €

10.01.2026

27,92 €

10.02.2026

28,54 €

10.03.2026

29,18 €

10.04.2026

29,83 €

10.05.2026

30,50 €

10.06.2026

31,19 €

10.07.2026

31,89 €

10.08.2026

32,60 €

10.09.2026

33,33 €

10.10.2026

34,08 €

10.11.2026

34,84 €

10.12.2026

35,62 €

10.01.2027

36,42 €

10.02.2027

37,24 €

10.03.2027

38,07 €

10.04.2027

38,93 €

10.05.2027

39,80 €

10.06.2027

40,69 €

10.07.2027

6,74 €

6. Mõista O.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa osamaksed järgmise graafiku kohaselt:

maksetähtaeg

osamakse

10.11.2025

6,77 €

10.12.2025

6,93 €

10.01.2026

7,10 €

10.02.2026

7,27 €

10.03.2026

7,45 €

10.04.2026

7,63 €

10.05.2026

7,81 €

10.06.2026

8,00 €

10.07.2026

8,19 €

10.08.2026

8,39 €

10.09.2026

8,59 €

10.10.2026

8,80 €

10.11.2026

9,01 €

10.12.2026

9,23 €

10.01.2027

9,45 €

10.02.2027

9,68 €

10.03.2027

9,91 €

10.04.2027

10,15 €

10.05.2027

10,39 €

10.06.2027

10,64 €

10.07.2027

10,90 €

10.08.2027

11,16 €

10.09.2027

11,43 €

10.10.2027

11,71 €

10.11.2027

11,99 €

10.12.2027

12,28 €

10.01.2028

12,57 €

10.02.2028

12,87 €

2(14)

10.03.2028

13,18 €

10.04.2028

13,50 €

10.05.2028

13,83 €

10.06.2028

14,16 €

10.07.2028

14,50 €

10.08.2028

14,85 €

10.09.2028

15,21 €

10.10.2028

15,57 €

10.11.2028

15,95 €

10.12.2028

16,33 €

10.01.2029

16,73 €

10.02.2029

17,13 €

10.03.2029

17,54 €

10.04.2029

17,96 €

10.05.2029

18,40 €

10.06.2029

18,84 €

10.07.2029

19,29 €

10.08.2029

19,76 €

10.09.2029

20,23 €

10.10.2029

20,72 €

10.11.2029

21,22 €

10.12.2029

21,73 €

10.01.2030

22,25 €

10.02.2030

22,79 €

10.03.2030

23,34 €

10.04.2030

23,90 €

10.05.2030

24,48 €

10.06.2030

25,07 €

10.07.2030

25,67 €

10.08.2030

26,29 €

10.09.2030

26,92 €

10.10.2030

27,57 €

10.11.2030

28,23 €

10.12.2030

28,91 €

10.01.2031

29,61 €

10.02.2031

30,32 €

10.03.2031

31,05 €

10.04.2031

31,80 €

10.05.2031

32,57 €

10.06.2031

33,35 €

10.07.2031

34,15 €

10.08.2031

34,98 €

10.09.2031

35,82 €

10.10.2031

36,68 €

10.11.2031

37,57 €

10.12.2031

38,47 €

3(14)

10.01.2032

39,40 €

10.02.2032

40,35 €

10.03.2032

41,32 €

10.04.2032

42,31 €

10.05.2032

43,33 €

10.06.2032

44,38 €

10.07.2032

45,44 €

10.08.2032

46,54 €

10.09.2032

47,66 €

10.10.2032

48,81 €

10.11.2032

6,81 €

7. Mõista O.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis käesoleva otsuse

resolutsiooni punktides 5 ja 6 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

8. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi O.B vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance

Group OÜ palub mõista O.B-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõla suuremas

ulatuses kui 862,78 eurot, intressi 449,11 eurot, haldustasu 18 eurot, sissenõudmiskulu 150

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise suuremas ulatuses kui 51,74 eurot.

9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

10. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Menetluskulud jätta 87,1% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 12,9% O.B

kanda.

12. Mõista O.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 159,96 eurot.

13. Mõista O.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

4(14)

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.08.2025 hagiavalduse O.B vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4267,28

eurot, intressi 449,11 eurot, haldustasu 18 eurot, sissenõudmiskulu 150 eurot, kuni

04.08.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 2236,29 eurot ja edasiulatuva viivise alates

05.08.2025 kuni põhinõude tasumiseni 24% aastas.

2. Hageja nõue tuleneb Coop Finants AS-i ja kostja vahel 03.08.2021 sõlmitud

laenulepingust nr L349722, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot ning kohustus laenu

tagastama 36 kuu jooksul osamaksetena; 15.07.2022 sõlmitud laenulepingust nr

L432318, mille alusel sai kostja laenu 1400 eurot ning kohustus laenu tagastama 60 kuu

jooksul osamaksetena; 10.11.2022 sõlmitud laenulepingust nr L465044, mille alusel sai

kostja laenu 2000 eurot ning kohustus laenu tagastama 120 kuu jooksul osamaksetena.

Kuna kostja jättis tasumata osamaksed, saatis laenuandja 28.04.2023 kostjale

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja

kostjaga sõlmitud lepingud üles 29.05.2023. Laenuandja loovutas kostja vastu nõuded

hagejale 18.09.2023.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.08.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ja kostja e-posti aadressidele. Kohus luges

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 3141 lg 3 p 1 alusel 24.09.2025, st kolme tööpäeva möödudes 18.09.2025 saatmisest

teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevale kostja e-posti aadressile XXX.

Viimane päev hagivastuse esitamiseks oli 14.10.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule

vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

4. Hageja on vastavalt kohtu selgitustele esitanud 28.10.2025 ümberarvestuse juhuks, kui

kohus leiab, et laenuandja ei ole kohaselt järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Lepingu nr L349722 lõpptähtpäev on saabunud, seega palub hageja välja mõista kostjalt

tasumata laenu põhiosa 414,72 eurot, kuni 27.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivise

summas 120,70 eurot ning edasiulatuva viivise 24% aastas kuni põhiosa täieliku

tasumiseni. Lepingu nr L432318 osas palub hageja välja mõista kostjalt sissenõutavaks

5(14)

muutunud põhivõla 462,68 eurot, intressi 69,80 eurot, viivise põhinõudelt alates

11.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni 24% aastas, tulevikus sissenõutavaks muutunud

põhivõla osamaksed vastavalt graafikule ning viivise 24% aastas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast. Lepingu nr L465044 osas palub hageja välja

mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud põhivõla 113,20 eurot, intressi 126,74 eurot,

viivise põhinõudelt alates 11.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni 24% aastas, tulevikus

sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksed vastavalt graafikule ning viivise 24%

aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast.

KOHTU SEISUKOHT

5. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et

kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

7. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg

1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-

22-145432, p 23).

8. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

9. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020. a otsus kohtuasjas nr

C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24.11.2023. a määrus kohtuasjas

nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014. a

otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

6(14)

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija

esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3

ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures

küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt

Riigikohtu 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal

(hagejal). Lepingu nr L349722 osas märgib hageja, et krediidianalüüsi tulemusel selgus,

et kostja arvestatud sissetulek oli 1117 eurot ning igakuised kohustused 200 eurot.

Ülalpeetavate arv oli 0. Maksimaalne pakutav laenusumma oli 13 400 eurot. Laenuandja

tegi väljavõtte taust.ee-st ning kontrollis sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist.

Laenuleping nr L432318 osas selgus krediidianalüüsi tulemusel, et kostja arvestatud

sissetulek oli 1439 eurot ning igakuised kohustused 313,84 eurot. Ülalpeetavate arv oli 0.

Maksimaalne pakutav laenusumma oli 13 820 eurot. Laenuandja kontrollis sissetulekuid

Maksu- ja Tolliametist. Laenuleping nr L465044 osas selgus krediidianalüüsi tulemusel,

et kostja arvestatud sissetulek oli 1350 eurot ning igakuised kohustused 357,88 eurot.

Ülalpeetavate arv oli 0. Maksimaalne pakutav laenusumma oli 15 000 eurot. Laenuandja

kontrollis sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist. Hageja leiab, et arvestades hagi aluseks

oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Riigikohus on 24.11.2023 lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu,

hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

7(14)

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5)

(vt Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu

hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ning päringute tulemusi (Maksu-

ja Tolliamet, taust.ee). Laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt

nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid ja kohustusi üldse mingil

viisil kontrollinud.

11. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0%. Hageja on nõude

ümberarvestuses intressi arvestanud muutuva määra alusel, st vastavalt sellele, kuidas

seadusjärgne intressi määr on muutunud. Kohus märgib, et hageja esitatud lepingutes oli

kokku lepitud fikseeritud intressimäär. Hageja ei saa nõude ümberarvestuses muuta

lepingu tingimusi. Seega asendub lepingus fikseeritud intressimäär lepingu sõlmimise

ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga fikseerituna kogu lepingu perioodiks. Kuni

2023. aastani oli seadusjärgne intressimäär 0%. Laenuandja ja kostja vahel sõlmiti

lepingud 2021. a ja 2022. a. Hageja nõude intressi 449,11 euro (ja alternatiivse nõude

puhul intressi 196,54 euro ning tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksete intressi

nõude) väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata.

Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei

võlgne, jätab kohus hageja nõude haldustasu 18 euro ja sissenõudmiskulu 150 euro

väljamõistmiseks rahuldamata.

12. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Laenulepingu nr L349722 osas nähtub kohtule, et kostja sai laenu 1500 eurot, lepingutasu

oli 35 eurot ning välja maksti kostjale 1465 eurot. Nimetatud lepingu lõpptähtpäev on

saabunud, seega on kõik osamaksete tasumise tähtajad saabunud ning põhivõlgnevus on

sissenõutavaks muutunud. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral ei võlgne kostja hagejale muid tasusid, sh lepingutasu. Kostja on

teostanud tagasimakseid summas 1085,28 eurot. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata

järelikult 379,72 eurot (1465-1085,28).

8(14)

Laenulepingu nr L432318 osas esitas hageja tagasimaksete ümberarvestuse. Hageja palub

kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 462,68 eurot. Hageja

intressinõude jättis kohus rahuldamata (vt põhjendava osa p-i 11). Kohtule nähtub, et

kostja sai laenu 1400 eurot, lepingutasu oli 35 eurot ning välja maksti kostjale 1365

eurot. Maksekorraldusel on märgitud 1357,96 eurot, s.o maha arvestati laenusummast ka

hagiavalduse kohaselt väikelaenukindlustusega seotud esimene osamakse 7,04 eurot,

millel ei ole kohtu hinnangul seost käesolevas menetluses esitatud nõudega, seega lähtub

kohus sellest, et kostjale anti laenu 1365 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid

summas 264,24 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Kohtu hinnangul on hageja

esitatud ümberarvestus mõnevõrra ebaõige (s.o laenusumma ja intressinõude osas ning

sellest tulenevalt sissenõutavaks muutunud nõuete ja tuleviku kohustuste osas).

Arvestades eeltoodud selgitusi leiab kohus, et ümberarvestuse kohaselt saab kostja poolt

lugeda täies ulatuses tasutuks osamaksed 10.08.2022-10.01.2024 ning osaliselt (14,06

eurot) 10.02.2024 osamakse (võlgnevus 2,70 eurot). Seega on kostjal ümberarvestuse

kohaselt võlgnevus alates osaliselt 10.02.2024 osamaksest kuni 10.10.2025 osamakseni,

s.o summas 429,35 eurot.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks lepingut lugeda 29.05.2023

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses.

Eelnevast tulenevalt on laenuandja poolt lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416

rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

Laenulepingu nr L465044 osas esitas hageja tagasimaksete ümberarvestuse. Hageja palub

kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 113,20 eurot. Hageja

intressinõude jättis kohus rahuldamata (vt põhjendava osa p-i 11). Kohtule nähtub, et

kostja sai laenu 2000 eurot, lepingutasu oli 40 eurot ning välja maksti kostjale 1960

eurot. Maksekorraldusel on märgitud 1951,58 eurot, s.o maha arvestati laenusummast ka

hagiavalduse kohaselt väikelaenukindlustusega seotud esimene osamakse 8,42 eurot,

millel ei ole kohtu hinnangul seost käesolevas menetluses esitatud nõudega, seega lähtub

kohus sellest, et kostjale anti laenu 1960 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid

summas 105,22 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Kohtu hinnangul on hageja

esitatud ümberarvestus mõnevõrra ebaõige (s.o laenusumma ja intressinõude osas ning

sellest tulenevalt sissenõutavaks muutunud nõuete ja tuleviku kohustuste osas).

Arvestades eeltoodud selgitusi leiab kohus, et ümberarvestuse kohaselt saab kostja poolt

lugeda täies ulatuses tasutuks osamaksed 10.12.2022-10.01.2025 ning osaliselt (0,50

eurot) 10.02.2025 osamakse (võlgnevus 4,97 eurot). Seega on kostjal ümberarvestuse

kohaselt võlgnevus alates osaliselt 10.02.2025 osamaksest kuni 10.10.2025 osamakseni,

s.o summas 53,71 eurot.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks lepingut lugeda 29.05.2023

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses.

Eelnevast tulenevalt on laenuandja poolt lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416

rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

Kuivõrd kostja ei olnud maksetega viivituses, jätab kohus hageja nõude sissenõutavaks

muutunud viivise 2236,29 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt

rahuldab kohus hageja põhinõude kogusummas 862,78 eurot.

13. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi

ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

9(14)

Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingute alusel viimase makse 10.01.2023.

Seega ei ole kostja lepinguid käesolevaks ajaks täitnud üle kahe aasta, samuti ei ole

kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid

sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet.

Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise

ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine

sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu

hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

kohustused.

Laenulepingu nr L432318 osas ei ole ümberarvestuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud osamaksed alates 10.11.2025 kuni 10.07.2027. Seega rahuldab kohus hageja

nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed vastavalt järgmisele graafikule:

maksetähtaeg

osamakse

10.11.2025

26,70 €

10.12.2025

27,30 €

10.01.2026

27,92 €

10.02.2026

28,54 €

10.03.2026

29,18 €

10.04.2026

29,83 €

10.05.2026

30,50 €

10.06.2026

31,19 €

10.07.2026

31,89 €

10.08.2026

32,60 €

10.09.2026

33,33 €

10.10.2026

34,08 €

10.11.2026

34,84 €

10.12.2026

35,62 €

10.01.2027

36,42 €

10.02.2027

37,24 €

10.03.2027

38,07 €

10.04.2027

38,93 €

10.05.2027

39,80 €

10.06.2027

40,69 €

10.07.2027

6,74 €

Laenulepingu nr L465044 osas ei ole ümberarvestuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud osamaksed alates 10.11.2025 kuni 10.11.2032. Seega rahuldab kohus hageja

nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed vastavalt järgmisele graafikule:

maksetähtaeg

osamakse

10.11.2025

6,77 €

10.12.2025

6,93 €

10.01.2026

7,10 €

10.02.2026

7,27 €

10.03.2026

7,45 €

10.04.2026

7,63 €

10.05.2026

7,81 €

10(14)

10.06.2026

8,00 €

10.07.2026

8,19 €

10.08.2026

8,39 €

10.09.2026

8,59 €

10.10.2026

8,80 €

10.11.2026

9,01 €

10.12.2026

9,23 €

10.01.2027

9,45 €

10.02.2027

9,68 €

10.03.2027

9,91 €

10.04.2027

10,15 €

10.05.2027

10,39 €

10.06.2027

10,64 €

10.07.2027

10,90 €

10.08.2027

11,16 €

10.09.2027

11,43 €

10.10.2027

11,71 €

10.11.2027

11,99 €

10.12.2027

12,28 €

10.01.2028

12,57 €

10.02.2028

12,87 €

10.03.2028

13,18 €

10.04.2028

13,50 €

10.05.2028

13,83 €

10.06.2028

14,16 €

10.07.2028

14,50 €

10.08.2028

14,85 €

10.09.2028

15,21 €

10.10.2028

15,57 €

10.11.2028

15,95 €

10.12.2028

16,33 €

10.01.2029

16,73 €

10.02.2029

17,13 €

10.03.2029

17,54 €

10.04.2029

17,96 €

10.05.2029

18,40 €

10.06.2029

18,84 €

10.07.2029

19,29 €

10.08.2029

19,76 €

10.09.2029

20,23 €

10.10.2029

20,72 €

10.11.2029

21,22 €

10.12.2029

21,73 €

10.01.2030

22,25 €

10.02.2030

22,79 €

10.03.2030

23,34 €

11(14)

10.04.2030

23,90 €

10.05.2030

24,48 €

10.06.2030

25,07 €

10.07.2030

25,67 €

10.08.2030

26,29 €

10.09.2030

26,92 €

10.10.2030

27,57 €

10.11.2030

28,23 €

10.12.2030

28,91 €

10.01.2031

29,61 €

10.02.2031

30,32 €

10.03.2031

31,05 €

10.04.2031

31,80 €

10.05.2031

32,57 €

10.06.2031

33,35 €

10.07.2031

34,15 €

10.08.2031

34,98 €

10.09.2031

35,82 €

10.10.2031

36,68 €

10.11.2031

37,57 €

10.12.2031

38,47 €

10.01.2032

39,40 €

10.02.2032

40,35 €

10.03.2032

41,32 €

10.04.2032

42,31 €

10.05.2032

43,33 €

10.06.2032

44,38 €

10.07.2032

45,44 €

10.08.2032

46,54 €

10.09.2032

47,66 €

10.10.2032

48,81 €

10.11.2032

6,81 €

14. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab,

et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane

mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise järgmiselt:

-

lepingu nr L349722 põhinõudelt 379,72 eurolt alates lepingu lõpptähtpäevale

järgnevast pärast, s.o 11.08.2024 kuni 27.10.2025, summas 51,74 eurot ning

edasiulatuva viivise põhinõudelt 379,72 eurolt alates 28.10.2025 kuni põhinõude

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras;

-

põhinõudelt 483,06 eurolt alates viimase sissenõutavaks muutunud osamakse

tähtpäevale järgnevast päevast (11.10.2025)

kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

12(14)

-

käesoleva otsuse resolutsiooni punktides 5 ja 6 toodud sissenõutavaks muutunud

põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

15. Hageja nõue põhivõla suuremas ulatuses kui 862,78 eurot, intressi 449,11 eurot,

haldustasu 18 eurot, sissenõudmiskulu 150 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise

suuremas ulatuses kui 51,74 eurot jätab kohus rahuldamata.

16. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele järgmine:

- sissenõutavaks muutunud põhivõlg 862,78 eurot;

- sissenõutavaks muutunud viivis 51,74 eurot;

- viivis põhivõlgnevuselt 379,72 eurolt alates 28.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras;

- viivis põhivõlgnevuselt 483,06 eurolt alates 11.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras;

- viivis sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

17. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

19. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 914,52 eurot. Hagi rahuldati ligi 12,9%

ulatuses.

20. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 87,1% ulatuses hageja kanda ning

12,9% ulatuses kostja kanda.

21. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 700 eurot ja õigusabikulud 1014 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja

menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud

puuduvad.

22. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga.

23. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

24. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

13(14)

25. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on

arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o

advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu

määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 4,5 tundi. Kohus

arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult

keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning

asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista, 540 eurot.

26. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1240 eurot, millest kostja kanda jääb

12,9% ehk 159,96 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 1 080,04 eurot jäävad

kostjalt välja mõistmata.

Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik

14(14)