2-20-11197/46 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-11197

Tsiviilasi

Võlgniku V.E kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik V.E, isikukood XXX,

Võlausaldajad

1) Monefit Estonia OÜ,

2) Bondora AS, e-post XXX

3) Ferratum Bank p.l.c, e-post paringud@ferratum.ee

4) Creditstar Estonia AS,

5) Aktiva Finance Group OÜ,

6) Swedbank AS,

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada V.E (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada V.E

kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 12.08.2020. Kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

2. Vabastada V.E usaldusisiku kohustustest.

3. Avaldada teade V.E kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

ASJAOLUD

2-20-11197

1. Pärnu Maakohtu 23.08.2021 määrusega lõpetati võlgniku V.E pankrotimenetlus, algatati

tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast

täitma usaldusisiku kohustusi.

2. 22.08.2025 esitas võlgnik lõpparuande, taotluse kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgniku taotlusest nähtuvalt võlgadest

vabastamise menetluse jooksul pole võlgnikul olnud vara, mida müüa ning sellest pole raha

ega tulu saanud. 23.08.2021 – 22.08.2025 on võlausaldajatele tasutud kokku 923,07 eurot.

Võlgnik selgitab, et usaldusisikuna ta iga kuu jälgis, et usaldusisiku ja eraisiku ehk võlgniku

pangaarved ja maksed oleksid lahus, üks kord aastas tegi aruande kohtule võlgniku tulude ja

kulude kohta koos kõigi lisadega (pangakonto väljavõtted), kord aastas jaotas kohtumäärusega

vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele kogutud summa võlausaldajate vahel ning

kandis nende pangakontoarvele kuuluva summa ja 22.08.2025 tegi lõpparuande kohtule.

Aruandest nähtuvalt on võlgnik töötanud järgnevatel perioodidel: 18.11.2021-15.02.2022

xxxxxxx konsultant 28.02.2022-23.08.2024 xxxxxxxxxx 28.08.2024-10.06.2025

xxxxxxxxxx. Võlgniku selgituste kohaselt on ta hetkel töötuna arvel, sest töötas juuni

keskpaigani tähtajalise lepinguga. Alates 01.09.2025 saab samasse ettevõttesse uuesti tööle.

Võlgnik on jooksvalt teavitanud muutustest või küsimuste korral pöördunud kohtu poole, on

hoidnud oma maksed ja arved usaldusisiku arvest lahus, on vabatahtlikult teinud usaldusisiku

kontole suuremaid makseid, kui on ette nähtud, kord aastas on tasunud võlausaldajate

pangaarvele laenujäägi vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele. Võlgnik kasvatab

ühte last vanuses 5 aastat. Võlgnik palub vabastada ennast tasumata jäänud kohustustest, kuna

võlgnik on kogu menetluse käigus täitnud kohusetundlikult kõiki kohtumäärusest tulenevaid

kohustusi.

3. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. 18.09.2025

esitas Monefit Estonia OÜ enda seisukoha, millest nähtuvalt on võlausaldaja seisukohal, et

V.E ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks

jätkata 2 aasta võrra või võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja

võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata, kuivõrd V.E ei ole oma kohustusi

võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. Samal Päeva esitas enda seisukoha ka

võlausaldaja Creditstar Estonia AS, kes samuti leiab, et V.E ei tohiks kohustustest vabastada

ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta täitmata

jäänud kohustustest vabastamata või võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks

pikendada, kuna võlgnik ei ole oma kohustusi rahuldanud arvestatavas ulatuses. 22.09.2025

teatas võlausaldaja Swedbank AS ja 07.10.2025 teatas võlausaldaja Aktiva Finance Group

OÜ, et jätavad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.

Ülejäänud võlausaldajad kohtule enda seisukohta ei esitanud

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse

jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

30. juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 1

kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud

kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva

seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest

vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

2-20-11197

5. Võlgniku suhtes on menetlus algatatud 23.08.2021 ehk enne 01.07.2022. Seisuga

01.07.2022 kestaks tema menetlus veel rohkem kui kolm aastat, ehk kuni 23.08.2026. Seega

kohaldub võlgniku suhtes PankrS § 1933 lg 1 ja tema kohustustest vabastamise menetluse

etapp väheneb 3 aastani ehk lõpeb 01.07.2025.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda

usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit

nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruande koos tõenditega ja andis kohtule selgitusi. Kohus

andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise

kohta. Võlausaldajad enda ärakuulamist ei soovinud.

7. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 (kuni 30.07.2022 kehtinud) kohus keeldub võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on

rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis

seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu

või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid

arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

8. Järgnevalt kontrollib kohus, kas esinevad alused keelduda võlgniku kohustustest

vabastamisest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos.

9. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et

võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid

rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei

pruugi aga alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest

vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähem tasustatud töö

tegemist, kujutab endast PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab

aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö

olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust,

antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades

siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.

10. Käesoleval juhul on võlgnik tõendanud, et ta on kogu menetluse kestel omanud igakuist

sissetulekut. 22.08.2022 esitatud aruandest ja selle lisadest nähtub, et võlgnik omas töökohta

ja sai igakuist sissetulekut ning kandis usaldusisiku kontole erinevaid summasid. 21.08.2023

esitatud aruandest nähtub samuti, et võlgnik töötas ja 23.08.2024 ning 22.08.2025 esitatud

aruannetest nähtuvalt omas võlgnik töökohta. Kuigi lõpparuandest nähtuvalt lõppes tal

töösuhe tööandja juures 10.06.2025, märgib võlgnik, et ta jätkab sama tööandja juures alates

01.09.2025. Kohus möönab, et käesoleval juhul on võlgnik võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks teinud väljamakseid minimaalsel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks

esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest

vabastamise menetluse jooksul alaealise lapse kasvatamise tõttu võimalik teenida sellist

töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele

suunatud tegevusena. Rahvastikuregistrist ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul

on üks ülalpeetav. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks

rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest piisavalt

väljamakseid teha, olukorras, kus võlgnikul on üks ülalpeetavat.

11. Võlgniku sissetulekuteks on pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt töötasu ja toetused. Lisaks

on võlgniku ülalpidamisel üks alaealine laps. Siinkohal märgib kohus sedagi, et võlgnik ei

2-20-11197

pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige

toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise

ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Eeltoodule vaatamata on võlgnik

võlausaldajatele neljal aastal väljamakseid teinud ja tasunud kokku 923,07 eurot. Võttes

arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei

ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1

nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust ja lg-s 3 sätestatud kohustust

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.

12. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest

vabastamisest keeldumiseks. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt

rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

13. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas

võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid

põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696).

Olukorras, kus võlgnik on kogu menetluse kestel omanud töökohta ja saanud sissetulekut, ta

kasvatab alaealist last ja omanud sissetulekuid, millest ei oleks saanud teha võlausaldajatele

väljamakseid, kuid võlgnik on neid siiski oma võimete piires teinud, ei saa käsitada kui

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Seega ei saa antud juhul võlgnikule

ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. PankrS § 2 teise

lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile

võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest

pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna

sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi

tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab

rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus

võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.

14. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud

ega neid süüliselt vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud

tõeseid andmeid enda kohta. Menetluse kestel on võlgnik kohtule olnud alati kätte saadav, ta

ei ole varjanud saadud tulusid ja vara, on täitnud aruande esitamise kohustust ning esitanud

vajalikud tõendid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal

kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175

lg 8 alusel. Võlausaldajate seisukoht sellest, et menetlust tuleks pikendada, on vastuolus

kehtiva seadusega, kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on käesoleval juhul

kestnud juba 4 aastat.

16. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172

lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel

usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS

§ 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

2-20-11197

17. Vastavalt PankrS § 177 lg-le 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest

selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul,

kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

18. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus

vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik