3-25-3118/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3118

Haldusasi

P.R-i kaebus Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr

TA25-0128906 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa

kohustamiseks teha kaebaja 28.08.2025 avalduse osas

uus otsus, millega võtta kaebaja töötuna arvele alates

13.09.2025

Menetlusosalised

Kaebaja – P.R, esindaja Sander Põllumäe

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Kadi Laur ja

Maarika Nüganen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.R-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse P.R-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.10.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-3118.

2. Jätta P.R-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.10.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-3118 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.R (kaebaja) sai tööandjalt 27.08.2025 teate, et tema tööleping lõpetatakse katseaja

eesmärgi mittetäitmise tõttu alates 12.09.2025.

2. Kaebaja esitas Eesti Töötukassale 28.08.2025 avalduse töötuna arvelevõtmiseks.

3-25-3118

3. Eesti Töötukassa keeldus 29.08.2025 otsusega nr TA25-0128906 tööturumeetmete

seaduse (TöMS) § 8 lg 4 p 3 alusel kaebaja töötuna arvelevõtmisest, sest töötamise registri

andmetest selgus 28.08.2025, et kaebaja töötas avalduse esitamise ajal töölepingu alusel.

4. Kaebaja esitas 22.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 29.08.2025

otsuse nr TA25-0128906 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks tegema kaebaja

28.08.2025 avalduse osas uus otsus, millega võtta kaebaja töötuna arvele alates 13.09.2025.

Kaebajat ei saanud tulenevalt TöMS § 8 lg 4 p-st 3 võtta töötuna arvele kuni 12.09.2025, kuid

alates 13.09.2025 vastas kaebaja töötuna arvelevõtmise tingimustele. Vastustaja on

tuvastanud faktilised asjaolud vale aja seisuga. Vastustaja ei ole selgitanud välja TöMS § 8 lg-

st 3 tulenevat olulist asjaolu ehk millisest kuupäevast vastab kaebaja töötuna arvelevõtmise

tingimustele. Kuna vastustaja tegi keelduva otsuse, ei saa kaebaja esitada uut taotlust, sest

töötuna arvelevõtmise küsimuses on tehtud kehtiv otsus. Sellise otsuse muutmine on võimalik

vaid vaidega haldusorganile või kaebusega halduskohtule. Menetluse uuendamise taotluse

esitamiseks ei ole alust, sest võrreldes taotluse esitamisega ei ole ilmnenud uusi asjaolusid või

tõendeid. E-keskkonnas esitatud taotluse vormil puudus võimalus märkida, mis kuupäevast

alates soovib kaebaja enda töötuna arvelevõtmist, samuti puudus võimalus esitada dokumente.

Vastustaja oleks pidanud selgitama välja taotluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud

ning koguma tõendeid omal algatusel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Vastustaja ei ole

enne otsuse tegemist kaebajat ära kuulanud.

5. Tallinna Halduskohus tegi 29.09.2025 Eesti Töötukassale kohtunõude, milles palus

seoses asjaoluga, et kaebaja töötuna arvelevõtmisest keeldumise aluseks olnud asjaolu oli

pärast Eesti Töötukassa otsuse tegemist ära langenud (kaebaja tööleping lõppes 12.09.2025),

teada anda, kas kaebajal on võimalik esitada Eesti Töötukassale menetluse uuendamise taotlus

või uus töötuna arvelevõtmise taotlus, et saavutada töötuna arvelevõtmine alates 13.09.2025.

6. Eesti Töötukassa selgitas 03.10.2025 vastuses kohtunõudele, et kaebajal on võimalik

esitada vastustajale nii menetluse uuendamise taotlus kui ka uus töötuna arvelevõtmise

taotlus. Samas arvestades asjaolu, et kaebaja on äriühingu juhatuse liige, kellel puudub

vähemalt 12-kuuline töötuskindlustusstaaž arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, ei

saavuta kaebaja taotluse esitamisega soovitud tulemust, st kaebajat ei saa töötuna arvele võtta

alates 13.09.2025.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 07.10.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebaja töötuna arvelevõtmisest keeldumine olukorras, kus tema töölepingu lõppemise

kuupäev ei olnud veel kätte jõudnud, ei saa tema õigusi intensiivselt riivata ja on

ebatõenäoline, et kohus saaks tühistada Eesti Töötukassa 29.08.2025 otsuse nr TA25-0128906

sellel põhjusel, et Eesti Töötukassa ei selgitanud välja kaebaja töölepingu lõppemist

12.09.2025.

TöMS § 8 lg 2 kohaselt kontrollib töötukassa isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele

vastavust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kui andmed puuduvad või on ebaõiged, on

töötukassal töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavuse kontrollimiseks õigus nõuda isikult

lisaandmeid. Vaidlus puudub, et kaebaja esitas töötuna arvelevõtmise avalduse (28.08.2025)

enne töölepingu tegelikku lõppemist (12.09.2025). Töötukassa on 29.08.2025 otsuses

märkinud, et töötamise registri andmetest selgus 28.08.2025, et taotleja töötas avalduse

esitamise ajal töölepingu alusel. Kuna töötamise registri andmed näitasid enne 29.08.2025

otsuse tegemist, et kaebaja töötab töölepingu alusel, pidi töötukassa otsuse tegemisel sellest

2(5)

3-25-3118

lähtuma. TöMS-s ei ole sätestatud õiguslikku alust isiku etteulatuvalt töötuna arvele

võtmiseks või tulevikus toimuvate sündmuste väljaselgitamiseks, mistõttu ei saanud

töötukassalt eeldada, et selgitatakse välja, kas parasjagu töötuna arvelevõtmise tingimustele

mittevastav kaebaja võiks lähiajal töötuna arvelevõtmise tingimustele vastata. Kuna TöMS §

8 lg 4 p 3 keelab võtta töötuna arvele isikut, kes töötab töölepingu alusel, peab töötukassa

keelduma isiku töötuna arvelevõtmisest, kui tema tööleping ei ole avalduse esitamise ajal veel

lõppenud. Kaebaja puhul olid TöMS § 8 lg 4 p 3 kohaldamise eeldused seega täidetud.

TöMS § 3 lg 3 sätestab, et TöMS-i tähenduses on töötu inimene, kes ei tööta, on töötuna Eesti

Töötukassas arvele võetud ja otsib tööd. Viidatud sättest nähtub loogika, et esmalt peab isik

reaalselt olema olukorras, kus ta ei tööta ja alles seejärel on võimalik isik töötuna arvele võtta

ja tööd otsida. Töötuna arvelevõtmise avalduse esitamise ajal ei saanud kaebajat pidada

isikuks, kes ei tööta, sest tema tööleping veel kehtis.

Kuna töötuna arvelevõtmisega kaasnev õigus saada tööturumeetmeid tekib alles pärast

töösuhte reaalset lõppemist, ei näe kohus kaalukat põhjust, miks pidanuks kaebaja saama oma

töötuna arvelevõtmise avalduse kohta positiivse otsuse enne töösuhte reaalset lõppemist.

Täiendavate dokumentide esitamine ei oleks menetluse tulemust kaebaja jaoks muutnud, sest

töötukassal olid olemas andmed asjaolu kohta, mis välistas kaebaja töötuna arvelevõtmise.

Töölepingu lõppemine 12.09.2025 on asjaolu, mis annab aluse taotleda menetluse uuendamist

HMS § 44 lg 1 p 1 alusel või esitada uus töötuna arvelevõtmise avaldus. Ka töötukassa on

03.10.2025 seisukohas märkinud, et kaebajal on võimalik esitada nii menetluse uuendamise

taotlus kui ka uus töötuna arvelevõtmise taotlus. Töötukassa 03.10.2025 antud selgituste

põhjal on ilmne, et uus töötuna arvelevõtmise avaldus jääks samuti rahuldamata, kuid

tegemist oleks keeldumisega teisel õiguslikul alusel, mis väljub praeguse haldusasja piiridest.

Kui kaebaja esitab töötukassale uue töötuna arvelevõtmise avalduse ja saab selle kohta

keelduva otsuse TöMS § 8 lg 4 p 6 alusel, on tal võimalik seda vaidlustada kas vaidega

töötukassale või uue kaebusega Tallinna Halduskohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja palub 22.10.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.10.2025

määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud kaebuse tagastamise eeldused ei ole täidetud. Töötutoetus

oleks kaebaja ainuke sissetulek. Hetkel sõltub kaebaja hakkamasaamine tema säästudest ja

lähedaste valmisolekust teda toetada. Ainsa seadusliku sissetuleku kaotamine ei ole

vähetähtis. Kaebus ei ole perspektiivitu. Kaebajat ei kuulatud enne haldusakti andmist ära.

Seetõttu polnud tal võimalik esitada täiendavaid dokumente ning täpsustada, mis ajast ta

soovib enda töötuna arvelevõtmist. Kaebaja ära kuulamata jätmise tõttu ei saanud vastustaja

arvestada kaebaja soovi võtta ta töötuna arvele alates 13.09.2025. Vastustaja oleks pidanud

hindama, kas kaebajat on võimalik võtta arvele ajast, millal ta vastab seadusest tulenevatele

tingimustele, s.o alates 13.09.2025 (vt TöMS § 8 lg 3 teine lause).

Kuna vastustaja tegi sisulise otsuse (keeldus kaebaja töötuna arvele võtmisest) ja see on

eelhaldusaktiks töötutoetuse määramisel, ei saanud kaebaja sellist haldusakti ignoreerida, vaid

pidi selle enda õiguste kaitseks vaidlustama. Menetluse uuendamise alused puuduvad, kuna

asjaolud, mis esinesid taotluse esitamise hetkel, ei ole hiljem muutunud. Taotluse esitamise

hetkel lõppes kaebaja töösuhe 12.09.2025 ning see asjaolu ei ole hiljem muutunud. Seadus

näeb ette keeldumise korral õiguskaitsevahendina ainult vaide või kaebuse esitamise.

3(5)

3-25-3118

TöMS § 8 lg 4 p 6 kohaldamise küsimus tuleb lahendada käesolevas kohtuasjas. Tegemist on

asjaoluga, mida kohus on arvestanud kaebuse tagastamisel selle perspektiivi hindamisel.

Samas on see uus argument, mida vastustaja ei ole otsuses tuginenud. Seetõttu ei saa kaebuse

õiguspärasuse hindamisel ja kaebuse tagastamisel seda argumenti üldse arvestada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte alusel võib

kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. See

kaebuse tagastamise alus on ette nähtud juhtudeks, mil vaidlustatud haldusakt võib isiku

õigusi riivata, kuid võimalik rikkumine kahjustab kaebaja huve väga vähesel määral. See on

olukord, kus rikkumise tuvastamisest tulenev kasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes

õigusemõistmise eeldatavate kuludega. Piirang kohtusse pöördumise põhiõigusele on

õigustatud juhul, kui riive vähese intensiivsuse kõrval on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

11. Töötukassa keeldus 29.08.2025 otsusega nr TA25-0128906 kaebaja töötuna

arvelevõtmisest TöMS § 8 lg 4 p 3 alusel, sest töötamise registri andmetel töötas kaebaja

avalduse esitamise ajal töölepingu alusel.

12. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et töötukassa 29.08.2025 otsus ei riiva

intensiivselt kaebaja õigusi. Kaebaja on määruskaebuses selgitanud, et tema õiguste riive ei

ole väheintensiivne seetõttu, et töötutoetus oleks tema ainuke sissetulek. Õigus saada

töötutoetust tekib isikul pärast töösuhte lõppemist ja selle esmane eeldus on töötuna

arvelevõtmine. Töötutoetus jäeti kaebajale määruskaebusest nähtuvalt määramata Eesti

Töötukassa 10.09.2025 otsusega nr TT25-0052111, mille kaebaja on vaidlustanud haldusasjas

nr 3-25-3299. Töötukassa 29.08.2025 otsus ei välistanud kaebajal menetluse uuendamise või

uue taotluse esitamist töö reaalsel (mitte hüpoteetiliselt tulevikus) kaotamisel töölepingu

lõpetamise tõttu. Riive on väheintensiivne, kuna töötuna arvelevõtmisest keelduti olukorras,

kus kaebajal oli veel kehtiv töösuhe. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et uueks

asjaoluks, mis annab aluse taotleda menetluse uuendamist, on kaebaja töölepingu lõppemine

12.09.2025. 28.08.2025 avalduse esitamisel ei olnud kaebaja töösuhe lõppenud ega olnud ka

tõsikindlalt teada, et see lõppeb või kaebaja ei asu selleks ajaks juba uuesti tööle. See asjaolu

muutus 12.09.2025.

13. Täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise teine eeldus: asjaoludest tulenevalt on

29.08.2025 otsuse tühistamine ebatõenäoline. Kaebaja esitas töötuna arvelevõtmise avalduse

28.08.2025. TöMS § 8 lg 2 kohaselt kontrollib töötukassa isiku töötuna arvelevõtmise

tingimustele vastavust töötukassa andmekogu andmete alusel. Töötukassa 29.08.2025 otsuse

kohaselt nähtus töötamise registri andmetest 28.08.2025, et kaebaja töötab töölepingu alusel.

Kuna TöMS § 8 lg 4 p 3 keelab võtta töötuna arvele isikut, kes töötab töölepingu alusel, pidi

töötukassa keelduma kaebaja töötuna arvelevõtmisest. TöMS sätetest ei tulene töötukassale

kohustust selgitada välja, kas avalduse esitamise hetkel töötuna arvelevõtmise tingimustele

mittevastav isik võib ehk vastata nendele tingimustele kunagi tulevikus. See ei ole ka

objektiivselt võimalik. Kuigi töötukassal on isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele

vastavuse kontrollimisel õigus nõuda temalt lisaandmeid (TöMS § 8 lg 2 teine lause), on

4(5)

3-25-3118

selleks alust juhul, kui isiku avalduses vajalikud andmed puuduvad või on ebaõiged. Vaidlust

ei ole, et kaebaja e-töötukassa kaudu 28.08.2025 esitatud avaldus oli nõuetekohane, s.o

avalduses olid esitatud kõik TöMS § 8 lg-s 1 nõutud andmed. Seega ei oleks täiendavate

dokumentide esitamine olukorras, kus kõik seaduses nõutud andmed olid esitatud ning

töötamise registri andmete kohaselt oli kaebajal kehtiv töösuhe, saanud kaasa tuua teistsugust

otsust. Otsust ei oleks saanud ka muuta kaebaja ärakuulamine.

14. Halduskohus ei ole kaebuse perspektiivi hinnanud lähtuvalt 03.10.2025 töötukassa

seisukohast, mille kohaselt teeks töötukassa uue töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisel

keelduva otsuse. Halduskohus on üksnes selgitanud, et juhul kui kaebaja esitab töötukassale

uue avalduse ja see jääb rahuldamata TöMS § 8 lg 4 p 6 alusel, siis on kaebajal võimalik uus

otsus vaidlustada kas vaidega Eesti Töötukassale või kaebusega Tallinna Halduskohtule, ning

sel alusel keeldumise õiguspärasusele hinnangu andmine väljub siinse haldusasja esemest.

See seisukoht on õige.

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.10.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)