Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-25-114434/6 AI generated

2-25-114434/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-114434/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja 6. augustil 2018 sõlmitud liitumislepingust nr 7466624 ja 15. oktoobril 2018 sõlmitud liitumislepingust nr 7689258 tulenev põhivõlg

Legislator headnote

AI generated

2-25-114434/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: augustil 2018 sõlmitud liitumislepingust nr 7466624 ja 15. oktoobril 2018 sõlmitud liitumislepingust nr 7689258 tulenev põhivõlg

Keywords

AI generated
pledge of movable property mobile antenna permit performance in lieu of fulfillment use of mobile phone driving chattel mortgage conflit mobile
AI generated
2-08-27583/2
märts 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-27583 Tsiviilasi AS E hagi VV vastu 5 813.26 krooni saamiseks Hagi hind 2 907.13 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja – AS E (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja esindaja – T Ilves (Julianus Inkasso OÜ ); kostja – VV(IKXXX, elukoht XXX). Resolutsioon Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2-09-3490/13
28. jaanuaril 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt 27.09.1999.a sõlmisid Elisa Eesti AS (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS) ja kostja liitumislepingu, mille alusel kohustati pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ja kostja kohustus maksma saadud teenuste eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei ole täitnud ning tal on tekkinud võlgnevus 780,10 krooni.
2-06-36701/6
Hagiavalduse kohaselt on pooled 16.08.2002 sõlminud liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 30.11.2002.a. seisuga hagejale 1329.86 krooni. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva. Hageja võib nõuda kostjalt ka võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud tasumata summast ning viivitusperioodist 20.12.2002 kuni 04.09.2006.a. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1329.86 krooni. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2659.72 krooni, millest rahaline põhikohustus moodustab 1329.86 krooni ning viivis 1329.86 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid
2-08-5999/3
märts 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-5999 Tsiviilasi AS E hagi VBvastu 5664.92 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja – AS E (reg.kood XXX; asukoht: XXX); hageja esindaja – (Lindorff Eesti AS; postiaadress: XXX) kostja – VB(IK XXX; elukoht: XXX). Resolutsioon Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2-19-20302/3
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti E AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel liitumisleping kliendinumbriga 8434753, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arve(d): 01. august kuni 31. august 2016, 01.09.2016 arve nr. 2016480560 summas 33,50 eurot, tasumise tähtaeg 18.09.2016; 01. september kuni 30. september 2016, 01.10.2016 arve nr. 2016689267 summas 29,10 eurot, tasumise tähtaeg 18.10.2016; 01. oktoober kuni 31. oktoober 2016, 01.11.2016 arve nr. 2016948530 summas 30,62 eurot, tasumise tähtaeg 18.11.2016. Vastavalt hagiavalduse lisa 1.1 olevale E üldtingimuste p-le 7.10 on E õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-114434

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi V L vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

378,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline

esindaja Carlo Kask

Kostja: V L (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS-i hagi V L vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja 6. augustil 2018 sõlmitud liitumislepingust

nr 7466624 ja 15. oktoobril 2018 sõlmitud liitumislepingust nr 7689258 tulenev põhivõlg

246,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 73,62 eurot.

3. Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt (246,80 eurot) alates 4.

septembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud V L kanda.

5. Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud 245 eurot.

6. Mõista V L Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (245 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 27. mail 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse V L (kostja) 341,45 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

võlgnikule makseettepaneku, kuid võlgnik esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis

asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. Viru Maakohtu 19. augusti 2025 määrusega

jäeti hagi käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt

vormistatud hagiavalduse esitamiseks. Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse 3.

septembril 2025.

2. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 6. augustil 2018 sõlmitud

liitumisleping nr 7466624 kostja telefoninumbrile 56939428 ja 15. oktoobril 2018 sõlmitud

liitumisleping nr 7689258 telefoninumbrile 56091812 mobiilsideteenuse osutamiseks. Hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 246,80 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 73,62 eurot ning viivise põhinõudelt alates 4. septembrist 2025 kuni põhinõude

täitmiseni 0,065% päevas.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

isiklikult allkirja vastu 1. oktoobril 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile

vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata

jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 85 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab

hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, §

484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks õigusabikulud tõendite kogumise,

korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 85 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 85 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud

arvestades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tunnitasu ja hageja lepingulise

esindaja eeldatavat ajakulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 245

eurot (140 + 20 + 85).

11. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

12. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)