2-10-42068/145 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-10-42068

Tsiviilasi

Osaühingu Trenton Invest (kustutatud) endise

pankrotihalduri Martin Krupi ja OÜ Kolm

Partnerit (likvideerimisel) taotlused OÜ Trenton

Invest (kustutatud) pankrotimenetluse järgseks

järeljagamise läbiviimiseks

OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus Viru

Maakohtu 30. juuni 2023. a määruse täiendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. jaanuari 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) OÜ Kolm

Partnerit (likvideerimisel, registrikood 11469800),

likvideerija Tarmo Villman, lepinguline esindaja Tõnu

Raidma

Avaldaja (võlgnik) Osaühingu Trenton Invest

(kustutatud,

registrikood

11012420)

endine

pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marko Kaevando

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) määruskaebus Viru Maakohtu 3.

jaanuari 2025. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale tsiviilasjas nr 2-10-42068 läbi

vaatamata.

2. Ülejäänud osas rahuldada OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) määruskaebus

osaliselt.

3. Tühistada Viru Maakohtu 3. jaanuari 2025. a määruse resolutsiooni p 2 ja teha

uus määrus, millega jätta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus täiendava

otsustuse tegemiseks menetluskulude osas läbi vaatamata.

4. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

5. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot OÜ Kolm

Partnerit (likvideerimisel) taotlusel OÜ MERSOONIUS pangakontole

EE062200221004120794 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-10-42068, riigilõivu

tagastamine“.

6. Edastada määrus Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Kojale pankrotihalduri

Martin Krupi tegevuse osas haldusjärelevalve läbiviimiseks ja

distsiplinaarmenetluse läbiviimise vajalikkuse otsustamiseks.

7. Edastada määrus teadmiseks Maksu- ja Tolliametile.

8. Viru Maakohtu 3. jaanuari 2025. a määruse kehtiv resolutsioon on järgmine:

8.1. Jätta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus menetluse kiirendamiseks

rahuldamata.

8.2. Jätta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus täiendava otsustuse

tegemiseks menetluskulude osas läbi vaatamata.

8.3. Jätta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus täiendava otsuse (määruse)

tegemiseks kohtulahendi saatmiseks registripidajale rahuldamata.

8.4. Rahuldada OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus järelevalve

teostamiseks pankrotihalduri tegevuse üle.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 29. oktoobri 2010. a määrusega kuulutati välja Trenton Invest OÜ

(võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Maakohtu 22. novembri 2010.

a määrusega kinnitati võlausaldajate 17. novembri 2010. a üldkoosoleku otsus võlgniku

lõpetamise kohta.

2. Viru Maakohtu 31. augusti 2018. a määrusega kinnitati pankrotimenetluses lõpparuanne,

lõpetati võlgniku pankrotimenetlus, märgiti ära tunnustatud nõuete summad, mille osas

võlausaldajatel on raha saamata, vabastati pankrotihaldur pärast võlgniku likvideerimist ja

äriregistrist kustutamist, määrati dokumentide hoidjaks Leising Grupp OÜ ja pankrotihalduri

lõplikuks tasuks 16 397 eurot 75 senti (koos käibemaksuga). Võlgniku pankrotihalduri Martin

Krupi avalduse alusel kustutati võlgnik registrist 28. oktoobril 2019.

3. Pankrotihaldur Martin Krupp esitas 19. märtsil 2021 Viru Maakohtule taotluse

pankrotiseaduse (PankrS) § 166 lg-te 1 ja 2 alusel järeljagamise menetluse algatamiseks ja

halduri määramiseks. Taotluse kohaselt on pankrotihaldur tuvastanud pärast võlgniku

pankrotimenetluse lõpetamise määruse tegemist, et võlgnikule kuulub osalus Osaühingus

Kolm Investorit (registrikood 10765844), mis on pankrotimenetluse käigus müümata.

4. OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 20. aprillil 2021 maakohtule taotluse võlgniku

täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Taotluse kohaselt

on võlgniku endine pankrotihaldur Martin Krupp lõpparuandes märkinud, et OÜ-le Kolm

Partnerit (likvideerimisel) on jaotise alusel välja makstud 12 265 eurot 27 senti ning

võlausaldajal jäi saamata nõudest 28 878 eurot 81 senti. Sama kajastub ka 31. augusti 2018. a

kohtumääruses. 4. juuli 2018. a ja 31. augusti 2018. a määrustes nimetatud võlausaldajal OÜ-l

Kolm Partnerit puudus 2018. aastal õigusvõime, kuna ühing oli registrist kustutatud alates 9.

septembrist 2013. OÜ-l Kolm Partnerit (registrikood 11469800, likvideerimisel) tekkis uuesti

õigusvõime alates registrisse kandmisest 27. juulil 2020.

5. Viru Maakohus otsustas 7. mai 2021. a määrusega võtta menetlusse võlgniku endise

pankrotihalduri Martin Krupi taotluse järeljagamise menetluse algatamiseks võlgniku

pankrotimenetluses ja OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) avalduse võlgniku täiendava

likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks.

6. OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 17. mail 2021 taotluse võlgniku järeljagamise

algatamiseks ja pankrotihalduri nimetamiseks.

7. Maakohus jättis 1. märtsi 2022. a määrusega OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) 20.

aprilli 2021. a avalduse võlgniku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja

likvideerija määramiseks läbi vaatamata (dtl 732–735). Maakohus võttis 1. märtsil 2022 eraldi

määrusega menetlusse OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) 17. mai 2021. a avalduse

järeljagamise menetluse algatamiseks võlgniku pankrotimenetluses (dtl 737–738).

8. OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 13. märtsil 2022 taotluse kaasata menetlusse

puudutatud isikutena võlgniku teised võlausaldajad, 2. detsembril 2022 taotluse menetluse

kiirendamiseks, 13. märtsil 2023 vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse lahendada

järeljagamise menetluses halduri nimetamise küsimus, 14. aprillil 2023 taotluse menetluse

kiirendamiseks, 19. mail 2023 vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse lahendada järeljagamise

menetluses halduri nimetamise küsimus, ja 20. juunil 2023 taotluse menetluse kiirendamiseks.

9. Maakohus rahuldas 30. juuni 2023. a määrusega OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel)

taotlused kohtumenetluse kiirendamiseks ning otsustas lahendada OÜ Kolm Partnerit

(likvideerimisel) poolt kohtule esitatud avalduse järeljagamise menetluse algatamiseks.

Maakohus rahuldas võlgniku endise pankrotihalduri Martin Krupi ja OÜ Kolm Partnerit

(likvideerimisel) avaldused järeljagamise menetluse algatamiseks, otsustas viia võlgniku

pankrotimenetluses läbi järeljagamine ja kinnitas võlgniku järeljagamise läbiviijaks

pankrotihaldur Martin Krupi. Maakohus määras, et pankrotihalduril tuleb esitada kohtule

aruanne halduri tegevuse kohta (PankrS § 166 lg-s 7 sätestatud aruanne) 1. detsembriks 2023.

10. OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 5. juulil 2023 taotluse maakohtu 30. juuni

2023. a määruse täiendamiseks viisil, et maakohus otsustab täiendavalt, et maakohtu 30. juuni

2023. a määrus tuleb kande tegemiseks edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja et

menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda. Ühtlasi tuleb määrata OÜ-le Kolm Partnerit

(likvideerimisel) ja võlgniku pankrotihaldurile Martin Krupile tähtaeg menetluskulude

nimekirja esitamiseks, seda 7 päeva jooksul menetluskulude jaotist lahendava kohtumääruse

jõustumisest arvates.

11. OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 7. mail 2024 taotluse menetluse

kiirendamiseks, kaebuse pankrotihalduri tegevustele ja taotluse järelevalve teostamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

12. Viru Maakohus jättis 3. jaanuari 2025. a määrusega rahuldamata OÜ Kolm Partnerit

(likvideerimisel) taotluse menetluse kiirendamiseks (määruse resolutsiooni p 1) ja täiendava

otsuse (määruse) tegemiseks menetluskulude osas ning jättis OÜ Kolm Partnerit

(likvideerimisel) menetluskulud tema enda kanda (määruse resolutsiooni p 2). Maakohus

jättis rahuldamata OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotluse täiendava otsuse (määruse)

tegemiseks, mis puudutab kohtulahendi saatmist registripidajale (määruse resolutsiooni p 3).

Maakohus rahuldas OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotluse järelevalve teostamiseks

pankrotihalduri tegevuse üle (määruse resolutsiooni p 4).

Maakohus jättis taotluse menetluse kiirendamiseks rahuldamata, sest järeljagamise taotluse

rahuldamise, selleks halduri määramise ja täiendava likvideerimismenetluse taotluse

rahuldamata jätmisega on kohus asja sisuliselt lahendanud. Edaspidi teostab kohus

järelevalvet halduri tegevuse üle.

Maakohus leidis, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks on põhjendatud

ning tuleb sisuliselt lahendada. Maakohus ei ole 30. juuni 2023. a määruses pankrotihalduri ja

OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) avalduste rahuldamisel märkinud avalduste

lahendamisega seotud menetluskulude jaotust, ehkki tegu on määrusega, millega hagita

menetluses esitatud avaldused lahendati (TsMS § 475 lg 1 p 122 ja § 173 lg 1). Maakohus

jättis 1. märtsi 2022. a määrusega OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) 20. aprilli 2021. a

avalduse võlgniku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks

läbi vaatamata. OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 17. mail 2021 maakohtule

avalduse võlgniku järeljagamise menetluse algatamiseks ja pankrotihalduri nimetamiseks.

Samas oli sellise taotluse juba kohtule esitanud võlgniku endine pankrotihaldur 19. märtsil

2021, mistõttu puudus OÜ-l Kolm Partnerit (likvideerimisel) vajadus analoogilise avalduse

esitamiseks kohtule. Ka polnud täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise avalduse

esitamine kohtule 20. aprillil 2021 selleks, et avaldajale makstaks välja deponeeritud jaotise

summa, kohane õiguskaitse viis, sest juba 25. veebruaril 2021 oli OÜ Kolm Partnerit

(likvideerimisel) esitanud Harju Maakohtule hagi Saneerimismenetluse OÜ vastu 12 265 euro

27 sendi nõudes (tsiviilasi nr 2-21-3005). Lisaks sellele esitas OÜ Kolm Partnerit

(likvideerimisel) 13. juunil 2022 Viru Maakohtule hagi võlgniku ja võlgniku pankrotihalduri

vastu kohustamise nõudes (12 265 eurot 27 sendi väljamõistmiseks). Hagita menetluses tuleb

menetluskulud jätta reeglina selle isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse, või siis avaldaja

enda kanda ka juhul, kui avaldus rahuldatakse. Praegusel juhul oli OÜ Kolm Partnerit

(likvideerimisel) nii üheks avaldajaks (esitas 17. mail 2021 avalduse järeljagamise

läbiviimiseks) kui ka isikuks, kelle huvides järeljagamise menetlus algatati (on võlgniku

võlausaldaja, kelle nõue järeljagamise käigus eeldatavasti rahuldatakse, summa on

deponeeritud), mis õigustab OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) menetluskulude jätmist tema

enda kanda.

Maakohtu hinnangul ei ole taotlus täiendada maakohtu 30. juuni 2023. a määrust märkega, et

määrus edastatakse kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale võlgniku registrisse

ennistamiseks põhjendatud. PankrS § 39 lg 1 ei näe ette registripidaja (Tartu Maakohtu

registriosakonna) teavitamist PankrS § 166 lg 1 järgse määruse tegemisest järeljagamise

menetluse läbiviimise kohta. Kehtivat tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg-t 2 ja

äriseadustiku (ÄS) § 2 lg-t 3 arvestades on juriidilisest isikust võlgnik sellises olukorras

õigusvõimeline vaatamata sellele, et ta on äriregistrist kustutatud. Samuti ei ole vajalik

järeljagamise läbiviimiseks määratud pankrotihalduri äriregistrisse kandmine –

pankrotihalduri volitused tekivad PankrS § 166 lg 2 järgse kohtumääruse tegemisest (TsMS §

478 lg 4) ega sõltu äriregistri kandest.

PankrS § 84 sätestab, et kohus teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja

täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. PankrS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt teostab

kohus järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle. Maakohtu hinnangul puudub pankrotihalduril

alus võlausaldaja raha kinnihoidmiseks/ hoiustamiseks tingimuslikult, sest võlausaldaja nõue

on kaitstud, jaotusettepanek on kinnitatud ning haldur on ise esitanud kohtule andmed selle

kohta, et võlausaldajale on raha jaotise alusel välja makstud. Kui pankrotihaldur on

teistsugusel seisukohal, siis kaalub kohus halduri vabastamist ja uue halduri määramist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

13. OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas määruskaebuse maakohtu määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale ja palub maakohtu määruse selles osas tühistada. Kaebaja palub

teha uue määruse, millega rahuldada OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus täiendava

otsuse (määruse) tegemiseks menetluskulude jaotise osas ja jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda, samuti otsustada maakohtu 30. juuni 2023. a määruse

edastamise Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks. Menetluskulud palub OÜ

Kolm Partnerit (likvideerimisel) jätta menetlusosaliste endi kanda ja tagastada tasutud

riigilõiv samale pangakontole, millelt riigilõiv tasuti.

Määruskaebuse esitamisel 3. jaanuari 2025. a määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 toodud

otsustele ei kohaldu PankrS § 5 lg-s 1 sätestatu. Pankrotiseadus ei sätesta erinorme seoses

taotluse esitamisega pankrotimenetluses, millega taotletakse eraõigusliku äriühingu

äriregistrist kustutamise/kandmisega seonduvat ega menetluskulude jaotamisega

menetlusosaliste vahel. Seega nende kahe taotluse osas on tegemist muu pankrotimenetlusega

seotud asja lahendamisega PankrS § 3 lg 2 ls 2 tähenduses. Määruse p-s 2 otsustatu ei ole

otsus PankrS § 166 tähenduses, vaid on taotluse lahendamine TsMS § 173 lg-te 1, 2, 4

tähenduses seoses menetluskulude jaotamisega. Kohus oleks TsMS § 173 lg 2 alusel ka ilma

taotluseta pidanud lahendama menetluskulud. Menetlusosaline võib vaidlustada ka ainult

menetluskulude jaotist. Punktis 2 otsustatust tulenevalt vaidlustatakse seda, et kohus jättis

lahendamata menetluskulude jaotamise.

Määruse p-s 3 otsustatu ei ole otsus PankrS § 166 tähenduses, vaid on nõude lahendamine

TsMS § 475 lg 1 p 10 tähenduses (registriasi) ehk menetletakse vastavat taotlust hagita

menetluse sätete alusel. PankrS § 3 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse TsMS § 478 lg-s 1, § 463

lg-s 2, §-s 599, §-s 659 ja § 660 lg-s 1 sätestatut ehk määruskaebuse esitajal on kaebeõigus

maakohtu määruse p-s 3 otsustatu osas. Määruskaebuse esitamise õigus p-le 3 tuleneb TsMS

§ 664 lg-st 4 ja asjaoludest, et määruskaebuse esitaja oli avaldaja, kelle taotlus 3. jaanuari

2025. a määruse p-ga 3 jäeti rahuldamata.

Jättes rahuldamata taotluse menetluskulude jaotamise otsustamiseks, on kohus rikkunud

TsMS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatut nõuet (menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida

ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle). Menetluskulude jaotamise otsustamine hagita

menetluses on kohtu diskretsioonotsus ja kohtu põhjendused, mis on toodud punktis 26, on

seaduslikud. Kui jõustub maakohtu 3. jaanuari 2025. a määruse resolutsioon, siis selle

kohaselt ei ole välistatud, et OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) peab tasuma

pankrotivõlgniku pankrotihalduri menetluskulud.

Asjaolust, et PankrS § 39 lg 1 sõnastusest ei tulene PankrS § 166 alusel tehtud määruse

edastamise kohustust registriosakonnale, ei tähenda, et vastavat kannet ei ole vaja teha

äriregistris ning et PankrS § 166 lg 1 ja lg 2 määruse tegemisega ongi eraõiguslik juriidiline

isik TsÜS § 45 lg 2 ja ÄS § 2 lg 3 alusel õigusvõimeline ja määratud pankrotihaldur saab

tegutseda, käsutada selle isiku pankrotivara ja osaleda ka kohtumenetlustes selle isiku

pankrotivaraga seotud vaidlustes (PankrS § 541 lg 1 alusel). Ka enne kehtiva TsÜS § 45 lg 2

ja ÄS § 2 lg 3 jõustamist 1. veebruaril 2023 kehtinud PankrS § 39 lg 1 ei erinenud hetkel

kehtivast redaktsioonist, kuid kohtupraktika ja PankrS § 166 kohaselt järeljagamise menetluse

algatamisel lahendas kohus ka küsimuse seoses ühingu äriregistri staatusega ehk lõpetada

registrist kustutatud staatus. Seega PankrS § 39 lg 1 ei ole asjasse puutuv sätte, mida kohus

kohaldas.

Alates 1. veebruarist 2023 kehtiv TsÜS § 45 lg 2 näeb ette, et eraõigusliku juriidilise isiku

registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb. Kehtiva ÄS § 2 lg 3 kohaselt tekib

äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega, kui

äriühingul puudub vara. Kuna alates 1. veebruarist 2023 kehtival TsÜS § 45 lg 2 muudatusel

ei ole tagasiulatuvat toimet, siis see ei kohaldu 28. oktoobril 2019 kustutatud võlgniku suhtes

ning võlgnik on isegi peale PankrS § 166 lg 1 ja lg 2 tehtud kohtumääruse tegemist

õigusvõimetu. OÜ-l Kolm Partnerit (likvideerimisel) on õigustatud huvi saavutada võlgniku

õigusvõime taastumine, kuna pankrotivõlgniku õigusvõime puudumisest tulenevalt ei ole OÜ

Kolm Partnerit (likvideerimisel) saavutanud võlgniku pankrotivarast jaotise väljamakset 12

265 eurot 27 senti, mis on alates 29. veebruarist 2019 hoiustatud Saneerimismenetluse OÜ

(juhatuse liige Martin Krupp) pangaarvel ja mille väljamakse sooritamiseks

Saneerimismenetluse OÜ nõuab õigusvõimelise võlgniku tahteavaldust/nõusolekut, mida

siiani ei ole ning mille saavutamiseks on OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitanud ka

hagi (tsiviilasi nr 2-22-8837). PankrS § 166 lg 1 alusel järeljagamise menetluse algatamisel ja

järeljagamise menetluses pankrotihalduri määramisel, on kujunenud kohtupraktika, et kohus

otsustab pankrotivõlgniku pankrotimenetluse järeljagamise menetluse algatada ja ennistada

kustutatud eraõiguslik juriidiline isik registris ning äriregister teeb vastavasisulise kande.

Maakohus on vääralt leidnud, et ainuüksi pankrotihalduri nimetamine määruses on piisav, et

pankrotihaldur saaks pankrotivõlgniku nimel tegutseda ja vastav määrus on tema

esindusõiguse tõendamise aluseks ja pankrotihalduri tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks

on pankrotivõlgnik, seda PankrS § 541 lg 1 alusel. Kui pankrotivõlgnikul puudub õigusvõime,

siis ei saa olla ka kehtivat pankrotihalduri esindust.

14. Pankrotihaldur palub jätta määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega

seotud menetluskulud OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) kanda ning mõista OÜ-lt Kolm

Partnerit (likvideerimisel) välja võlgniku pankrotihalduri menetluskulud.

Osaühing Kolm Partnerit (likvideerimisel) esitas 5. juulil 2023 taotluse täiendava määruse

tegemiseks järeljagamise menetluse algatamise avalduste lahendamisega seotud

menetluskulude jaotuse osas, paludes jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kohtult

täiendava lahendi tegemist taotlenud menetlusosaline ei saa enda taotlust muuta pärast TsMS

§ 448 lg-s 2 sätestatud 10-päevase tähtaja möödumist, sh ei saa ta seda teha taotluse

rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuses. Maakohus jättis põhjendatult

OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) menetluskulud tema enda kanda, millega viimane

iseenesest ka nõustub. Seega ei ole määruskaebemenetluses vaidluse all OÜ Kolm Partnerit

(likvideerimisel) menetluskulude jätmine tema enda kanda. Maakohus ei ole 30. juuni 2023. a

ega 3. jaanuari 2025. a määruses jätnud pankrotihalduri menetluskulusid OÜ Kolm Partnerit

(likvideerimisel) kanda (st kohus ei ole pannud kohustust hüvitada pankrotihalduri

menetluskulud) ning sellekohase täiendava määruse tegemine menetluskulude jaotuse kohta ei

ole enam võimalik TsMS § 177 lg-s 5 ja § 448 lg-s 2 sätestatud tähtaegade tõttu (ei

pankrotihalduri taotlusel ega kohtu enda initsiatiivil).

Selleks, et kohus edastaks määruse kolmandale isikule ei saa taotleda kohtult täiendava

määruse tegemist TsMS § 448 lg 1 alusel – tegemist ei ole ühegi selles sättes loetletud

täiendava otsuse (määruse) tegemise alusega. Samuti ei ole praegusel juhul tegemist

olukorraga, kus mõni järeljagamise algatamise menetluses esitatud taotlus oleks jäänud

maakohtu 30. juuni 2023. a määrusega lahendamata (TsMS § 448 lg 1 p 1) – OÜ Kolm

Partnerit (likvideerimisel) ei taotlenud maakohtule 17. mail 2021 esitatud järeljagamise

menetluse algatamise avalduses asjas tehtava kohtumääruse edastamist registripidajale.

Määruskaebusest ning maakohtule 5. juulil 2023 esitatud taotlusest täiendava lahendi

tegemiseks ei selgu üheselt, millise kande tegemiseks tuleks maakohtu 30. juuni 2023 määrus

registriosakonnale edastada. Ka seadus ei sätesta, et maakohtu määrus järeljagamise

läbiviimise kohta tuleks edastada registripidajale kande tegemiseks.

Registrist kustutatud juriidilise isiku registrisse ennistamine on võimalik kas ÄRS § 64 lg-s 1

sätestatud alusel või muudel seaduses sätestatud juhtudel (ÄRS § 65 lg 1). PankrS § 166 ei

sätesta, et järeljagamise menetluse algatamisel tuleb registrist kustutatud äriühing registrisse

ennistada. Seega puudub võlgniku registrisse ennistamiseks praegusel juhul ka seadusest

tulenev alus.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

16. Maksu- ja Tolliamet teatas 17. septembril 2025 ringkonnakohtule, et Maksu- ja Tolliamet

nõustub maakohtu 3. jaanuari 2025. a määrusega. Maksu- ja Tolliamet ei pea vajalikuks

esitada täiendavaid seisukohti ja jätab otsuse tegemise kohtu kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb tühistada punkti 2 osas, ja teha uus määrus, millega jätta OÜ Kolm Partnerit

(likvideerimisel) taotlus täiendava otsustuse tegemiseks menetluskulude osas läbi vaatamata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Määruskaebus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3

peale tuleb jätta läbi vaatamata.

18. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures

määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

19. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 664 lg 1 kohaselt menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus ei ole ringkonnakohtu

arvates õigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata (TsMS § 664 lg 2).

TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud. See, et määruskaebuse saab esitada üksnes siis, kui see on

seadusega lubatud, ei kahjusta ega piira menetlusosaliste kaebeõigust, sest menetlusosalised

saavad nii või teisiti kaevata asjas tehtava lõpplahendi peale ja oma kaebeõigust selle kaudu

realiseerida. Menetlusosalise kaebeõigus ei sõltu sellest, kas kohus on kaebeõiguse

määrusesse märkinud või kas kohus on kaebeõiguse õigesti märkinud. Seda, kas

määruskaebuse saab esitada, hinnatakse selle järgi, kas seaduses on kaebuse esitamise õigus

ette nähtud, mitte selle järgi, mida määruse teinud kohus vaidlustatud määrusesse märkis.

Ringkonnakohus märgib, et ei nõustu maakohtu seisukohaga, et maakohtu 30. juuni 2023. a

määrus, millega maakohus rahuldas avaldused järeljagamise menetluse algatamiseks võlgniku

pankrotimenetluses, otsustas viia läbi võlgniku pankrotimenetluses järeljagamise ja kinnitas

võlgniku järeljagamise läbiviijaks pankrotihaldur Martin Krupi, on avaldusi sisuliselt

lahendav määrus, milles tuleb märkida ka menetluskulude jaotus. Järeljagamine toimub

pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätete alusel ja selle

võib kohus muu hulgas teha omal algatusel, ja seadusest ei nähtu, et sellele saaks esitada

määruskaebust (TsMS § 660 lg 1). Seega ei peaks saama esitada määruskaebust ka määruse

peale, millega on lahendatud taotlused, mis puudutavad menetluse algatamise määruse

täiendamist.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtul on kohustus teostada järelevalvet ka järeljagamist

läbiviiva halduri üle. Kohus otsustab halduri vabastamise pärast temalt aruande saamist, tehes

selle kohta määruse (PankrS § 166 lg 7). PankrS § 166 lg 7 sätestatud määrusega vabastab

kohus halduri ning lõpetab järeljagamise menetluse. Kohus peab analüüsima halduri aruannet

lähtudes PankrS § 3 lg-s 3 sätestatud põhimõttest ning teeb määruse, millega (1) lõpetab

pankrotimenetluse järeljagamise, (2) määrab pankrotihaldurile täiendava tasu ja sätestab tasu

väljamaksmise tingimused, (3) kinnitab pankrotivara arvelt tehtud kulutused, (4) vabastab

pankrotihalduri ja (5) teeb vajadusel täiendavad korralduslikud otsused (nt reguleerib seda,

kellele määrus saata tuleb) (vt Pankrotiseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2024, lk

583–584).

Eeltoodust tulenevalt ei saa esitada määruskaebust maakohtu määruse p-i 3 peale, millega

maakohus jättis rahuldamata OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotluse teha täiendav

määrus, millega otsustatakse saata kohtulahend registripidajale. Eeltoodust tulenevalt on OÜ

Kolm Partnerit (likvideerimisel) määruskaebus võetud selles osas ebaõigesti menetlusse ning

ringkonnakohus jätab määruskaebuse, mis puudutab maakohtu määruse resolutsiooni p 3

vaidlustamist, läbi vaatamata.

Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 166 alusel järeljagamise läbiviimine ei eelda alati

võlgniku registris taastamist. Võlgniku registrisse taastamise vajadus võib tõusetuda ka

järeljagamise käigus, kui tekib nt registervara müümise vajadus, ning sellisel juhul saab

maakohus teha vastava otsustuse.

20. Maakohus tegi vaidlustatavas määruses otsustuse menetluskulude jaotuse osas, mistõttu

on maakohtu 3. jaanuari 2025. a määrus p-i 2 osas edasikaevatav (TsMS § 178 lg 1 esimene

lause).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotlus

menetluskulude osas oli põhjendatud ning tuli sisuliselt lahendada. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole järeljagamise menetluse algatamise määrus selline määrus, kus tuleb märkida

menetluskulude jaotus, sest järeljagamise eeldatavad kulud kantakse reeglina pankrotivarasse

laekuva raha arvelt. Kohus võib järeljagamise läbiviimise eeldusena nõuda avalduse esitajalt

järeljagamise kulude katteks kohtu määratud summa maksmist deposiidina selleks ettenähtud

kontole. Järeljagamise peamine kulu saab olla ennekõike halduri tasu, mille katteks võib

esmajoones olla vajalik deposiidi määramine. Seega puudus maakohtul praeguses

menetlusetapis alus menetluskulude jaotuse märkimiseks ja OÜ Kolm Partnerit taotlus oleks

tulnud jätta sel põhjusel läbi vaatamata.

OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) eesmärk välistada oma võimalikku kohustust tasuda

võlgniku pankrotihalduri menetluskulud, ei anna alust menetluskulude jaotuse märkimise

taotluse esitamiseks ja lahendamiseks enne järeljagamise menetluse lõpetamist. Seega rikkus

maakohus oluliselt menetlusnormi, kui märkis etteruttavalt (st mitte lõpplahendis), et OÜ

Kolm Partnerit (likvideerimisel) menetluskulud jäävad OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel)

kanda. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistada.

Ringkonnakohus jätab OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taotluse täiendava otsustuse

tegemiseks menetluskulude osas läbi vaatamata. Eelnevast tulenevalt rahuldab

ringkonnakohus OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) määruskaebuse osaliselt.

21. Maakohus on sama määrusega põhjendatult märkinud vajadust teostada pankrotihalduri

Martin Krupi üle järelevalvet. Kohtu järelevalve kohustus halduri tegevuse üle, sh

järeljagamise läbiviimisel tuleneb PankrS §-st 84, aga ka muudest pankrotiseaduse sätetest.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida siin täiendavalt järgmist.

21.1. Ringkonnakohus näeb järeljagamise menetluse läbiviimisel mitmeid probleeme.

Esmalt toob ringkonnakohus välja, et järeljagamise vajadust seostas võlgniku endine

pankrotihaldur Martin Krupp 19. märtsi 2021 taotluses Osaühingu Kolm Investorit

(registrikood 10765844) osaga, millel puudub äriregistri andmetel igasugune seos võlgnikuga.

Järeljagamine eeldab jagamata pankrotivara olemasolu (PankrS § 166 lg 1). Asja materjalide

kohaselt võib käesoleval juhul pidada võlgniku jagamata varaks OÜ Kolm Partnerid

(likvideerimisel) 100% osa, mis kuulus võlgnikule. Osa väärtuse kohta andmed puuduvad.

Pankrotihalduri seisukohtadest on võimalik aru saada, et ta seob osa väärtust OÜ-le Kolm

Partnerit (likvideerimisel) jaotise alusel tehtava võimaliku väljamaksega.

Seda arvestades peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks järeljagatava vara väärtuse

välja selgitamisele ja järeljagamisele tuleb maakohtul asjas selgeks teha, kas OÜ Kolm

Partnerit (likvideerimisel) on üldse õigustatud isikuks, kellele teha pankrotivarast jaotise

alusel väljamakse või on ta õiguse jaotisele kaotanud (Pankrs § 155).

21.2. Asja materjalide kohaselt esitas pankrotihaldur Martin Krupp 22. juunil 2018 kohtule

jaotusettepaneku, milles ta OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) osaga võlgniku pankrotivaras

enam ei arvestanud, kuid sellele vaatamata arvestas pankrotihaldur OÜ Kolm Partnerit

(likvideerimisel) kui võlausaldaja nõudega jaotusettepanekus (dtl 404–408). Äriregistri

andmetel tehti OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) kustutamise kanne äriseadustiku § 60 lg 3

alusel (majandusaasta aruande esitamata jätmine) juba 9. septembril 2013, s.o ca 5 aastat enne

jaotusettepaneku esitamist, millest pidi haldur teadlik olema. Maakohus kinnitas 4. juuli 2018.

a määrusega jaotusettepaneku esitatud kujul (dtl 409) ja 31. augusti 2018. a määrusega

kinnitati pankrotihalduri 28. augustil 2018 esitatud lõpparuanne ning lõpetati võlgniku

pankrotimenetlus (dtl 431 jj). OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) taastati registrisse 27.

juulil 2020.

Eelnevaid asjaolusid silmas pidades juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu ka sellele, et

pankrotihalduri Martin Krupi 28. augustil 2018 esitatud lõpparuande kohaselt, mille

maakohus kinnitas 31. augusti 2018. a määrusega (dtl 431 jj), olid jaotusettepaneku alusel

väljamaksed võlausaldajatele tehtud, sh OÜ-le Kolm Partnerit 12 265 eurot 27 senti (dtl 418–

419). Ringkonnakohtu praeguse arusaama kohaselt on Martin Krupp pankrotihaldurina

esitanud maakohtule ebaõigeid andmeid, millega on oluliselt rikkunud halduri kohustusi

(PankrS § 55 lg 3 p 5). Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotihalduril oleks olnud vaja

väljamakseid hoiustada (PankrS § 162 lg 2 p 10). Ringkonnakohus selgitab, et info raha

hoiustamise kohta tuleb märkida lõpparuande kinnitamise määruses. Hoiustamise eesmärk on

selles, et õigustatud isik saaks oma nõude hoiustatu arvelt täidetud, puuduks vajadus

täiendavate toimingute tegemiseks, järeljagamise läbiviimiseks vastavalt PankrS §-le 166 ja

seega täiendavate kulutuste kandmiseks (vt Pankrotiseadus II. Kommenteeritud väljaanne, lk

505; vt ka TlnRnKm 12.01.2022, 2-21-3005, p 23).

OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) oli lõpparuande kinnitamise ajal kustutatud ning OÜ

Kolm Partnerit (likvideerimisel) 20. aprillil 2021 esitatud võlgniku Swedbank AS-i

pangakonto väljavõtte (periood 31.08.2018–28.10.2019, algsaldo 31.08.2018 seisuga oli 149

074 eurot 47 senti) kohaselt olid väljamaksed tehtud alles 31. augustil 2018, s.o pärast

lõpparuande esitamist (dtl 565). Väljavõttest ei nähtu, et pankrotihaldur oleks proovinud OÜ-

le Kolm Partnerit (likvideerimisel) ülekannet jaotusettepanekus märgitud summas teha.

Väljavõttest nähtub, et võlgniku pangakontolt on 26. veebruaril 2019 tehtud ülekanne 16 267

eurot 20 senti Saneerimismenetluse OÜ kontole selgitusega „deponeerimine“. Äriregistri

andmetel on Saneerimismenetluse OÜ juhatuse liikmeks Martin Krupp. Asjaolusid arvestades

on usutav, et nimetatud summa sisaldab jaotusettepanekuga OÜ-le Kolm Partnerit

(likvideerimisel) määratud 12 265 eurot 27 senti. Summade vaheks kujuneb 4001 eurot 93

senti (16267,2-12265,27). Tsiviilasja materjalidest ei ole üheselt selge, miks ja kellele jäi

eelnevalt välja toodud summa välja maksmata. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et

pankrotihaldur oleks maakohut teavitanud vajadusest raha hoiustada. Ringkonnakohtu

arvutuste järgi on Maksu- ja Tolliametile makstud võlgniku pangakontolt 4000 eurot

ettenähtust vähem (jaotise alusel tuli maksta 105 138 eurot 63 senti, pangakonto väljavõtte

järgi maksti 101 138 eurot 63 senti).

21.3. PankrS § 155 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja ei ole kahe aasta jooksul raha

hoiustamisest arvates seda vastu võtnud, siis kaotab ta õiguse talle jaotise alusel kuuluvale

rahale. Sellisel juhul jaotatakse hoiustatud raha ülejäänud võlausaldajate vahel.

Ringkonnakohtu hinnangul peab maakohus järeljagamise läbiviimisel selgeks tegema, miks ja

kellele jäid erinevalt pankrotihalduri poolt aruandes märgitust osaliselt summad jaotise alusel

välja maksmata. Samuti tuleb kindlaks teha, millal, kas ja kelle juures hoiustati PankrS § 155

alusel väljamaksmata summad, kas OÜ Kolm Partnerid (likvideerimisel) jäi

vastuvõtuviivitusse ja kes on õigustatud isikud seda raha saama. Ringkonnakohus märgib, et

see, et pankrotihaldur märkis endaga seotud juriidilisele isikule ülekande tegemisel ülekande

selgitusse „deponeerimine“, ei tähenda, et tegemist on väljamaksmata raha hoiustamisega

PankrS § 155 tähenduses. Vastuvõtuviivitus võib tekkida ka olukorras, kus võlausaldaja on

registrist kustutatud ja õigusjärglased ei ole selgunud (vt Pankrotiseadus II. Kommenteeritud

väljaanne, lk 504).

21.4. Kuna enne OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) maakohtusse pöördumist puudusid

tsiviilasjas andmed välja maksmata raha kohta, on pankrotihaldur Martin Krupi tegevust

arvestades suuresti kaheldav, kuidas oleksid võlgniku teised võlausaldajad saanud teadlikuks

võimalikust hoiustatud summast ja võimalikust õigusest hoiustatud rahale lähtuvalt neile

määratud jaotisest (PankrS § 155 lg 2). Seejuures juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu

järgmisele vastuolule – pankrotihaldur Martin Krupp väitis 17. mail 2021, et tema poolt

hoiustatud raha on 17. mai 2021 seisuga Saneerimismenetluse OÜ kontol olemas.

Pankrotihalduri esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt oli Saneerimismenetluse OÜ konto

jääk 13 009 eurot 82 senti (dtl 664), kuid võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt

„deponeeriti“ Saneerimismenetluse OÜ kontole 16 267 eurot 20 senti (dtl 565), s.o 3257 eurot

38 senti enam. Maakohtul tuleb seda vastuolu järelevalve menetluses uurida.

Pankrotihalduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus (PankrS § 56 lg 2). See nõue

kehtib ka järeljagamiseks nimetatavale pankrotihaldurile. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

järeljagamist läbi viima määratud pankrotihalduri Martin Krupi toimingud varasemas

pankrotimenetluses usaldust tekitavad. Pärast pankrotimenetluse lõpetamist tsiviilasja

toimikusse esitatud dokumentidest nähtuvad asjaolud, mis viitavad pankrotihalduri huvide

konfliktile, mis on viinud olulise menetlusliku segaduseni, mis kestab vaatamata võlgniku

pankrotimenetluse lõpetamisele seniajani. Maakohtul tuleb kaaluda Martin Krupi vabastamist

ja uue pankrotihalduri määramist. Samuti saab maakohus PankrS § 69 ja TsMS § 4772 lg 1

koosmõjus teha haldurile ettekirjutuse ja kohustada teda kindlaks tähtajaks kandma

pankrotivarast nn deponeeritud raha kohtu deposiitarvele, et tagada sel viisil paremini

pankrotivara säilimine kuni käesolevas määruses tõstatatud küsimuste lahendamiseni ja

järeljagamise läbiviimiseni.

22. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS §

173 lg 1).

23. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu rahuldab ringkonnakohus OÜ Kolm Partnerit

(likvideerimisel) taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks samale

pangakontole, millelt riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 1 p 5, lg 4).

24. Määrus tuleb edastada Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Kojale Martin Krupi tegevuse

osas haldusjärelevalve läbiviimiseks (PankrS § 70 lg 1) ja vajadusel distsiplinaarmenetluse

läbiviimise otsustamiseks (PankrS § 71). Ringkonnakohus märgib, et maakohtu järelevalve

kohustus ei sõltu haldusjärelevalve läbiviimisest. Ringkonnakohus peab vajalikuks edastada

käesolev määrus teadmiseks ka Maksu- ja Tolliametile.

(allkirjastatud digitaalselt)