2-24-19363/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19363

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474, asukoht

Tartu mnt 24-15 10115 TALLINN) hagi M. L. (L., isikukood

XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes

Hagihind

Menetluse liik

3159,63 eurot

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista M. L.lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks 2824,86 eurot.

3. Välja mõista M. L.lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(2705,34 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.12.2024

kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta M. L. kanda.

5. Välja mõista M. L.lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks põhjendatud ja

vajalik menetluskulu 600 eurot (420 eurot riigilõiv ja 180 eurot õigusabikulud).

6. Välja mõista M. L.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse

Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse

võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohtu põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“

Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses.

Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kostja on

nõustunud kirjaliku menetlusega. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita.

TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.

TsMS § 444 lg 1 ja 2 sätestab, et „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse

seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses,

võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“

Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja M. L. 23.10.2020 interneti vahendusel

lepingu. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit ning esialgne võlausaldaja

võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses. Kostja on

taotlenud laenu kümme korda ja esialgne võlausaldaja on kandnud kostjale kümme laenumakset,

kokku summas 5141 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja laenatud summad kätte saanud ning

hakanud raha kasutama. Eelnevat tõendab asjaolu, et kostja on laenatud raha tagastamiseks teinud

esialgsele võlausaldajale tagasimakseid. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt

10.08.2024. Hagiavalduse kohaselt oli intressimäär 45,30% aastas ja tegemist oli fikseeritud

intressimääraga. Krediidi kulukuse määr oli 55,99% aastas. Hageja asus hagiavalduses seisukohale,

et kostjaga lepingu sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja lisas

hagis, et arvestades kehtivat kohtupraktikat ja seda, et esialgne laenuandja ei saa ärisaladuse ja

pangasaladuse kaitse põhimõttest tulenevalt väljastada kõiki andmeid, loobub hageja täielikult

intressi nõude nõudmisest kostjalt ja nõuab tagasi ainult laenuks saadud põhisumma jääki.

Hagiavalduse kohaselt on kõikide laenu tagastamise osamaksete tähtaeg saabunud 10.08.2024,

mistõttu on kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks.

Hagiavaldusest nähtuvalt ei tasunud kostja esialgsele võlausaldajale laenu tagasi vastavalt

kokkuleppele, mistõttu esialgne võlausaldaja loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole

laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt

pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja

nendele ei reageerinud. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 20.12.2024 seisuga tagastamata

laenupõhiosa eest summas 2705,34 eurot (so 5141 – 2435,66). Hageja selgitas hagiavalduses, et

hageja on arvestanud kõik kostja poolt teostatud tagasimaksed põhisumma katteks ning hageja ega

esialgne võlausaldaja ei ole ühtegi kostja tagasimakset arvestanud ühegi muu kohustuse katteks.

Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras alates laenu tagastamisele järgnevast päevast (so

11.08.2024) kuni hagiavalduse esitamiseni (so 20.12.2024) summas 119,52 eurot. Lisaks palub

hageja mõista välja kostjalt viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (so 21.12.2024) kuni

põhinõude 2705,34 euro täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hagiavaldusest nähtuvalt on 20.12.2024 seisuga kostja võlgnevus Era Liisingu Inkassoteenused OÜ

ees summas 2824,86 eurot (so tagastamata laenusumma 2705,34 eurot ja viivis 119,52 eurot).

Kostja on esitanud vastuse hagile. Kostja märkis vastuses, et kostja nõustub põhiosa tagastamisega.

Kostja palus kohtul kinnitada maksegraafik põhjusel, et kostja ei soovi muutuda täielikult

maksevõimetuks ja seda on kostja hinnangul võimalik vältida, kui sõlmida kompromiss. Kostja lisas

vastuses, et kostja soovib tagada oma suutlikkuse täita konkreetset rahalist kohustust ja ka teisi

kostja võetud rahalisi kohustusi. Kostja märkis, et kostja on valmis sõlmima nõude tasumiseks

kompromissi ja pakub igakuiseks osamakse summaks 50 eurot. Kostja palub hagejal loobuda viivise

nõudest. Kostja märkis, et kostja elab xxx, mistõttu palub kostja edastada asi alluvusel Pärnu

Maakohtule. Kostja palus kohtul rahuldada hagi summas 2824,86 eurot ja ajatada võlgnevus

maksegraafikuna tasumiseks, jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja viivised ja viivised

menetluskuludelt ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja avaldas, et hageja on nõus sõlmima kostjaga

kompromissi, mille puhul hageja vähendab nõude summat ja lõplik tasumisele kuuluv summa on

3034,86 eurot (so põhinõue summas 2705,34 eurot, kõrvalnõuded summas 119,52 eurot ja pool

hageja poolt tasutud riigilõivust summas 210 eurot). Hageja selgitas, et võrreldes kostja poolse

kompromissi ettepanekuga soovib hageja, et kostja tasuks ka poole hageja poolt tasutud riigilõivust.

Hageja avaldas, et hageja on nõus, et kostja tasub esimese kompromissi makse hiljemalt 15.08.2025

ja järgnevad maksed igakuiselt hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks summas 50 eurot. Hageja selgitas, et

kompromissi puhul, kui kostja tasub kompromissi korrektselt, ei lisandu täiendavat viivist ja

tasumisele kuuluv summa kokku on 3034,86 eurot.

Kohus on edastanud hageja seisukoha koos hageja poolt allkirjastatud kompromisslepinguga

kostjale. Kohus palus kostjal hageja kompromissettepanekuga tutvuda ning sellega nõustumise

puhul see hiljemalt 10.09.2025 allkirjastada ja kohtule saata. Kohus selgitas, et kui kostja

kompromissettepanekuga ei nõustu, lahendab kohus asja otsusega.

Kostja kohtule ei vastanud ning hageja kompromissettepanekut ei allkirjastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks

siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud

põhimõtetest.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited.

Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Creditstar Estonia AS-i vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja Creditstar Estonia AS-i vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Creditstar Estonia AS oli oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule,

kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma

kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Creditstar Estonia AS-i ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul oli

krediidikulukuse määraks 55,99%. Hageja poolt väljatoodud krediidi kulukuse määr ei ületa lepingu

krediidi kulukuse määra rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole

leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel.

Kohtul on kohustus ka hinnata, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja hinnangul ei ole krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on

selgitanud, et kuivõrd esialgne laenuandja ei saanud ärisaladuse ja pangasaladuse kaitse põhimõttest

tulenevalt väljastada hagejale kõiki andmeid, loobub hageja täielikult intressi nõudmisest kostjalt ja

nõuab tagasi ainult laenuks saadud põhisumma jääki. Hageja on arvestanud kõik kostja

tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks ning nõuab kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud ja

edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras. Tulenevalt eeltoodust puudub kohtul vajadus hinnata,

kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja nõuab kostjalt

üksnes põhivõlgnevust ja viiviseid seadusjärgses määras.

Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg

1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus loeb tuvastatuks, et vastavalt krediidiandja ja kostja vahel 23.10.2020 sõlmitud lepingule on

kostjale võimaldatud krediidiandja poolt krediiti summas 5141 eurot. Kostja on võtnud krediidi

kasutusse ning tagastanud krediidiandjale 2435,66 eurot. Hageja on esitanud kohtule eelnevat

tõendavad maksekorraldused. Hageja on arvestanud kostja kõik tasumised põhivõlgnevuse katteks.

Eelnevast tulenevalt on kostja võlgnevus hageja ees summas 2705,34 eurot. Kostja on nõustunud

põhiosa tagastamisega ning ei ole vaielnud vastu põhivõlgnevuse suurusele. Kostja võlgnevus

hageja ees on seega 2705,34 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 2705,34 eurot laenu tagastamise tähtajale järgnevast

päevast (11.08.2024) kuni hagi esitamiseni (20.12.2024) seadusjärgses määras. Hageja nõuab viivist

summas 119,52 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (21.12.2024) seadusjärgses määras. Kohus leiab, et

hageja viivisenõuded on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas

119,52 eurot perioodi 11.08.2024 – 20.12.2024 eest ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras

alates 21.12.2024 kuni kohustuse täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivisenõudele summas 119,52

eurot vastu vaielnud. Kostja on palunud jätta rahuldamata üksnes hageja edasiulatuva viivise nõude

ning menetluskulude viivise nõude. Kostja on palunud rahuldada hagi 2824,86 ulatuses, millises

ulatuses kohus ka hagi rahuldab. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja edasiulatuva viivise ja

menetluskulude viivise nõudele on põhjendamata.

Kohus toob siinkohal välja, et hageja on nõustunud igakülgselt kostja poolt välja toodud

kompromissitingimustega, mis puudutavad võlgnevuse tasumist igakuise osamaksena summas 50

eurot. Hageja on üksnes märkinud kompromisslepingusse lisaks, et kostjal tuleb hüvitada ka pool

riigilõivust summas 210 eurot. Muid summasid hageja kostjalt ei nõua. Seega on hageja tulnud

kostjale vastu ja pidanud võimalikuks, et kostja tasub võlgnevuse osade kaupa. Hageja on

valmistanud ette ja edastanud kohtule hageja poolt allkirjastatud kompromisslepingu. Kostja hageja

kompromissettepanekule ei vastanud ega kohtule allkirjastatud kompromisslepingut ei edastanud.

Seega nähtub kohtule, et kostja sooviks ei olnud asja lahendamine kompromissi sõlmimise teel.

Vastuseks kostja taotlusele edastada asi alluvusel Pärnu Maakohtule, kuivõrd kostja elukoht on

Pärnus, märgib kohus, et käesolevalt on asja lahendamise lõppfaasis, mistõttu puudub

menetlusökonoomistel kaalutlustel vajadus edastada asi alluvusel Pärnu Maakohtule.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud

kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude

hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas

420 eurot ja õigusabikulud summas 180 eurot, arvestusega 1,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Kohus

leiab, et riigilõivukulu summas 420 eurot on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218

lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja

märgitud tunnitasu summas 120 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja

taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul vastavuses turusituatsiooniga. Kohus leiab, et hageja

õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades

lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu

kokku 180 eurot (1,5 tundi × 120 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 600

eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 180 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 600 eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas vastava taotluse.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“

Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik