1-25-4374/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-4374

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-25-4374

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Kriminaalasi

Dmitri Abrarovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. septembri 2025. a

kokkuleppemenetluse otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Dmitri Abrarov (isikukood 50011150218;

viibimiskoht Tallinna Vangla), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Dmitri Abrarovi kaebus Harju Maakohtu 15. septembri 2025. a

kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 15.09.2025 otsusega tunnistati Dmitri Abrarov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi

ja karistati teda vangistusega 2 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses

viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati D. Abrarovi kinnipidamisest,

s.o alates 12.03.2025. D. Abrarovi suhtes valitud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni

kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistatakse. D. Abrarovi nõusolekul ja KarS § 184 lg 5 p

2, KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti Harju Maakohtu 02.05.2025 määrusega nr 1-25-1709

arestitud D. Abrarovile kuuluv sularaha summas 1120 eurot, mis on kantud

Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti D. Abrarovilt riigituludesse välja sundraha 2,5

palga alammääras – 2215 eurot, narkootilise aine ekspertiisikulud 268 eurot, DNA –

ekspertiiside kulud summas 1890 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 263,52 eurot.

Määrati, et kriminaalmenetluse kulud kogusummas 4636,52 eurot tuleb tasuda 12 kuu

jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 386,38

eurot (sellisel juhul on viimase osamakse suurus 386,34 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole.

2. 30.09.2025 laekus Tallinna Ringkonnakohtule D. Abrarovi kaebus, milles palutakse

maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalmenetluse kulude vähendamist 263,52 euro võrra.

1(3)

1-25-4374

Kaebaja selgitab, et kuigi tegemist oli kokkuleppemenetlusega, siis oli tema soov jätta riigi

kanda määratud kaitsjale makstud tasu summas 263,52 eurot. Prokuratuur sellega paraku ei

nõustunud ja kaebaja leiab, et kuna määratud kaitsja talle vajalikku abi ei osutanud, siis

tulnuks see summa jätta riigi kanda. Lisaks ei ole kaebaja nõus kulude maksmisega 12 kuu

jooksul ning ta soovib pikemat maksmise tähtaega, kuna ta viibib vanglas ja tal on väike laps,

keda ta peab igakuiselt toetama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et D. Abrarovi kaebus tuleb jätta

läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja

kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Riigikohtu

kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015

jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava

poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja

jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka

kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus

menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel,

s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb

kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse

kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015

kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik

kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude

hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste

lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste

puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle

kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe

muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb

lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses

põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu

kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise

otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide

mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte

rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta

kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).

6. Kriminaalasjas on D. Abrarovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 19.08.2025 sõlmitud

kokkulepe (I köide tl 289-291), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad

menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude

koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse D.

Abrarovilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 2215€ (kaks tuhat kakssada

viisteist eurot), narkootilise aine ekspertiisi nr 25E-AN00181-01 kulu summas 134€ (ükssada

kolmkümmend neli eurot), narkootilise aine ekspertiisi nr 25E-AN00234-01 kulu summas

2(3)

1-25-4374

134€ (ükssada kolmkümmend neli eurot), DNA-ekspertiisi nr 25E-GE00123-01 kulu summas

840€ (kaheksasada nelikümmend eurot), DNA-ekspertiisi nr 25E-GE00175-01 kulu summas

1050€ (üks tuhat viiskümmend eurot) ning määratud kaitsja tasu kohtueelsel menetlusel

kokku summas 263,52€ (kakssada kuuskümmend kolm eurot ja viiskümmend kaks senti).

Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude

hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb

menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski

menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. D. Abrarov kinnitas kaitsja juuresolekul enda

soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (I

köide tl 290 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas

jõudnud kokkuleppele. D. Abrarov nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning

nende tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 15.09.2025 kohtuistungil, kus süüdistatav D. Abrarov

kinnitas, et kokkulepe sisu on talle arusaadav, et ta sai aru kriminaalmenetluse kuludest ja on

nendega nõus. Samuti kinnitas D. Abrarov, et ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ning jääb

selle juurde. D. Abrarov ei avaldanud maakohtu istungil, et tema soov on hoopis jätta

kaitsjatasu riigi kanda, et talle ei osutatud vajalikku abi või sisustanud oma vastavat

etteheidet. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et

süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet

vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4

loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. Kriminaalmenetluse seadustiku

§ 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja

tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318

järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku

§ 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja §

318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule

on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses

nr 3-1-1-38-06.

8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1

jätab ringkonnakohus D. Abrarovi kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)