2-25-12413/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-12413

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi V K vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

991.17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja S R (Julianuse Õigusbüroo

osaühing, e-post xxx);

kostja V K (isikukood xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt V K’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 45.14 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 9.53 eurot.

3. Mõista kostjalt V K’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates hagiavalduse koostamisele

järgnevast päevast, s.o 31.07.2025 kuni põhinõude summas 45.14 eurot täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi V

K (isikukood xxx) vastu põhivõla 468.93 eurot, intressi 32.83 eurot,

sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivise 271.36 eurot nõudes.

5. Jätta menetluskulud 94% ulatuses hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kanda ja 6% ulatuses V K (isikukood xxx) kanda.

2-25-12413

6. Mõista kostjalt V K’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 6% ulatuses s.o summas 26.40

eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal V K’il (isikukood

xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr xxx,

viitenumbriga xxx.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas Viru Maakohtule 31.07.2025 hagiavalduse V K vastu

võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista xxx ja kostja vahel

sõlmitud lepingust tulenev põhivõlg 514.07 eurot, intress 32.83 eurot, sissenõudmiskulud 40

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 280.89 eurot, viivised alates 31.07.2025 kuni

põhinõude summas 514.07 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24%

aastas, riigilõiv 305 eurot, hageja õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja vahel 21.11.2022 sõlmitud

järelmaksuleping nr. xxx seadme sülearvuti MSI GF75 ostmiseks, mille netohind on 1199

eurot ning mille lisagarantii maksis 145 eurot, lepingutasuga 19.90 eurot. Kostja jättis oma

lepingulised kohustused täitmata, mistõttu ütles xxx lepingu 27.03.2023 üles.

13.11.2024 loovutas xxx kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega

nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

12.08.2025 kohtumäärusega saatis Viru Maakohus hageja nõude kohtualluvusel Harju

Maakohtule.

Harju Maakohus võttis 26.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse hagiavaldust täpsustada.

2-25-12413

26.08.2025 kohtumäärus on kostjale TsMS § 3141 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel kättetoimetatud

10.10.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

28.08.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele ning nõude ümberarvestuse, juhuks kui

kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal tuleb

tagastada lepingu alusel saadud summa (1344 - 1298.86) 45.14 eurot, viivis alates graafiku

lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

30.07.2025 lepingujärgses viivisemääras 24,00% aastas ning viivis põhivõlgnevuselt 45.14

eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 31.07.2025 lepingujärgses

viivisemääras 24,00% aastas. Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too

kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osalise tühisuse kokkuleppelise intressi

osas vastavalt 24.11.2023 Riigikohtu määrus ts 2-21-13098 p 24. Seega on hageja

seisukohast viivisekokkulepe kehtiv.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

2-25-12413

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult

põhjendatud ja rahuldab hagi osaliselt.

5. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud

päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud

Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku

taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute

2-25-12413

suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimalda teha kohustuste kohta objektiivseid

järeldusi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud

summa (1344 - 1298.86) 45.14 eurot. Võttes arvesse, et lepingu tähtaeg on saabunud, on

tagastamata laensumma 45.14 eurot muutunud sissenõutavaks.

Hageja nõuab ka viivist alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates

21.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.07.2025 lepingujärgses viivisemääras 24,00%

aastas ning edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 45.14 eurot alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast, s.o 31.07.2025 lepingujärgses viivisemääras 24,00% aastas.

Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust,

vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas vastavalt 24.11.2023

Riigikohtu määrus ts 2-21-13098, p 24. Seega on hageja seisukohast viivisekokkulepe

kehtiv.

Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka

kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju

hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale

seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24).

Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses

sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude

eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9;

TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 403⁴

lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele

tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-

147731, p 40).

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on

kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Hageja sissenõutavaks muutunud viivis on põhjendatud summas 9.53 eurot, vastavalt

järgnevale arvestusele:

-

summas 45.14 eurot, periood 21.10.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 12%, summa

1.07 eurot;

-

summas 45.14 eurot, periood 01.01.2024 - 30.06.2024, viivisemäär 12.5%, summa

2.81 eurot;

-

summas 45.14 eurot, periood 01.07.2024 - 31.12.2024, viivisemäär 12.25%, summa

2.78 eurot;

-

summas 45.14 eurot, periood 01.01.2025 - 30.06.2025, viivisemäär 11.15%, summa

2.49 eurot;

2-25-12413

-

summas 45.14 eurot, periood 01.07.2025 - 30.07.2025, viivisemäär 10.15%, summa

0.38 eurot.

Kohus täpsustab, et hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist hagiavalduse

koostamise päevani 30.07.2025, kuid hagiavaldus on kohtule esitatud 31.07.2025.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 45.14 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 9.53 eurot ja viivis alates hagiavalduse koostamisele

järgnevast päevast, s.o 31.07.2025 kuni põhinõude summas 45.14 eurot täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 468.93 eurot, intressi 32.83 eurot,

sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivise 271.36 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

9. Tsiviilasja hind oli 991.17 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 59.25 eurot (sh

aastane viivis 4.58 eurot). Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 6%. Menetluskulud

tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 94% ulatuses hageja kanda ning 6% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

305 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 240 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohtu

hinnangul on hageja hagiavalduse resolutsioonis märkinud ekslikult riigilõivu suuruseks 305

eurot.

2-25-12413

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on

põhjendatud esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (240+200) 440 eurot, millest kostja

kanda jääb 6% ehk 26.40 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx

viitenumbriga xxx.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik