3-23-735/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-735

Haldusasi

Fuxia

Holdings

OÜ

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 06.03.2023 käskkirja nr T-

11-4/23/34 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Fuxia Holdings OÜ, esindaja vandeadvokaat

Indrek Kukk

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik AS Tallinna Vesi, esindaja Merli Liivik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.08.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Fuxia Holdings OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Fuxia Holdings OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

08.08.2023 otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

3. Avaldada jõustunud kohtuotsus tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 01.12.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-23-735

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Fuxia Holdings OÜ on alates 20.12.2012 Taludevahe tänav T18 kinnisasja (katastritunnus

78406:612:0749; pindala 7443 m2; sihtotstarve transpordimaa 100%) kaasomanik (4769/7430

mõttelises osas). Kinnistu teine kaasomanik (2661/7430 mõttelises osas) on

mittetulundusühing TISKREVÄLJA (MTÜ Tiskrevälja).

2. AS Tallinna Vesi esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) 28.05.2022 taotluse

seada Taludevahe tänav T18 kinnisasjale sundvaldus.

3. TLPA seadis 06.03.2023 käskkirjaga nr T-11-4/23/34 Taludevahe tänav T18 kinnisasjale

AS-i Tallinna Vesi kasuks tähtajatu sundvalduse. Sundvalduse ala suurus on 3389 m2.

Sundvalduse tasu võrdub tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusejärgse talumiskohustuse eest

makstava tasu suurusega, mis on 0 eurot, tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

(AÕSRS) §-st 155. Sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale ühisveevärgi-

ja kanalisatsioonitorustik, seda kasutada, hooldada, remontida ja asendada ning anda

kasutusse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks.

Kinnistul olemasolev ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik (ehitisregistri (EHR) kood

220217396) on rajatud 10.04.2002 ehitusloa nr 28237 alusel, olemasolev

kanalisatsioonitorustik (EHR kood 220216944) 29.09.1995 ehitusloa nr 18957 alusel ning

olemasolev veetorustik (EHR kood 220217483) 04.06.1996 ehitusloa nr 19204 alusel.

Aastatel 1995 ja 1996 rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustik asub kvartalis, kus kanalisatsioon

on lahendatud „Tiskre elurajooni arengukava“ tööga nr 21-94 (heaks kiidetud Tallinna

Haabersti Linnaosa halduskogu 23.05.1995 otsusega). Taludevahe tänav T18 kinnistu asub

Tallinna Linnavolikogu 22.12.1997 otsusega nr 213 kehtestatud detailplaneeringu nr

DP001310 ja Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti

linnaosa üldplaneeringu alas.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 158¹ lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma

kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -

rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam

võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks

tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. AÕS § 158¹ lg 1¹

järgi on tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides mh juhul, kui selle kaudu

osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) tähenduses. Need nõuded on praegusel juhul täidetud.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 40 lg 5 kohaselt määratakse

AÕS § 158¹ lg-s 1 sätestatud talumiskohustuse eest kinnisasja omanikule makstav

sundvalduse tasu kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku kokkuleppe alusel.

Kui kokkulepet ei ole saavutatud, määrab sundvalduse seadja perioodilise sundvalduse tasu,

mille suurus ei ületa samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse

talumiskohustuse eest makstavat tasu. AS Tallinna Vesi, MTÜ Tiskrevälja ja Fuxia Holdings

OÜ ei ole sõlminud sundvalduse tasu kokkulepet ning sundvalduse tasu tuleb määrata

käskkirjaga.

Fuxia Holdings OÜ 13.06.2022 arvamuse kohaselt tuleb sundvaldus jätta määramata, sest AS

Tallinna Vesi ei ole tõendanud omandiõigust taotluses nimetatud torustikule. TLPA ei nõustu

2(8)

3-23-735

selle seisukohaga. AS Tallinna Vesi on Haabersti linnaosa vee-ettevõtja ÜVVKS § 10 lg 1

tähenduses ning vastab AÕS § 158 lg-s 11 sätestatud tingimustele. TLPA pädevuses ei ole

lahendada tsiviilõiguslikku vaidlust torustiku omandiõiguse üle. Kui tehnovõrgu või -rajatise

omanik vahetub, ei muuda see kinnistu omaniku kohustust taluda sundvaldusega seotud

kitsendust. Sundvaldus vastab sisult isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lg 2) ja selle

eesmärk on tagada kanalisatsiooniteenuse osutamine.

4. Fuxia Holdings OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 06.03.2023 käskkirja nr

T-11-4/23/34 tühistamiseks.

Kehtiv seadus ei näe ette kohustust taluda sellist tehnorajatist, mis on ehitatud pärast

01.04.1999 (Riigikohtu 11.10.2017 otsus nr 2-15-17137). Pärast 01.04.1999 teise isiku

kinnisasjale ehitatud tehnorajatised, mille suhtes ei ole seatud piiratud asjaõigust, on

kinnisasja olulised osad ehk kinnistu omaniku omandis. Kinnistusraamatus ei ole Taludevahe

tänav T18 kinnistule seatud AS-i Tallinna Vesi kasuks reaalservituuti või isiklikku

kasutusõigust. Järelikult on käskkirjas nimetatud torustik Taludevahe tänav T18 kinnistu

omanike omandis. AS Tallinna Vesi on viinud TLPA eksitusse ning on kelmusega võtnud

alates 20.12.2012 kaebaja kaasomandis oleva torustiku omavoliliselt ajutisse kasutusse, luues

mulje, et see on AS-i Tallinna Vesi omandis. AS-i Tallinna Vesi tegevuses on

karistusseadustiku § 215 lg-s 3 ja § 209 lg-s 3 sätestatud kuritegude tunnused. Sundvaldus

tuleb jätta seadmata, kuna AS Tallinna Vesi ei ole tõendanud omandiõigust taotluses

nimetatud torustikule. AS Tallinna Vesi oleks pidanud sõlmima kaebajaga torustiku

kasutamiseks üürilepingu ja maksma kaebajale üüri või peaks torustiku kaebajalt ära ostma.

AS Tallinna Vesi ja TLPA on rikkunud kaebaja omandiõigust.

5. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

AS Tallinna Vesi osutab avalikku teenust AÕS § 158¹ lg 1¹ alusel ning kõnealused rajatised

on ehitatud avalikes huvides. AS Tallinna Vesi on ÜVVKS-i mõistes vee-ettevõtja.

Sundvalduse seadmise menetluses ei ole oluline tuvastada, milline on tehnovõrkude ja -

rajatiste tsiviilõiguslik omandisuhe, vaid oluline on teenuse osutamine avalikes huvides (vt ka

AÕS § 1581 lg 2). Nagu sundvalduse seadmise skeemilt nähtub, tagatakse tehnovõrkude ja -

rajatistega paljude isikute varustamine elutähtsa teenusega. Taludevahe tänav T18 kinnisasi

on täielikult transpordimaa sihtotstarbega, seda ei saa muul otstarbel kasutada ning

tehnovõrkudele ja -rajatistele puudub muu tehniliselt või majanduslikult otstarbekam asukoht.

Seetõttu esineb sundvalduse seadmiseks kaalukas avalik huvi. Kaebaja ei ole vee-ettevõtja ja

vaevalt soovib seda olla. Kaebuses on viidatud soovile saada üüri või muud tasu, kuid see on

AS-i Tallinna Vesi ja kaebaja vaheline tsiviilõiguslik suhe.

6. AS Tallinna Vesi palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

AS Tallinna Vesi kasutab Taludevahe tänav T18 kinnistul asuvat torustikku avaliku teenuse

osutamiseks. Selle kaudu tagatakse elutähtsa teenuse toimepidevus Tallinnas. Seega vastab

kinnistul asuv torustik KAHOS § 40 lg-s 1 ja AÕS § 1581 lg-s 1 toodud tingimustele.

Täidetud on ka AÕS § 1581 lg-s 11 nimetatud tingimus. Kaebaja ise ei osuta torustiku kaudu

avalikku teenust ega ole vee-ettevõtjaks ÜVVKS-i tähenduses. Sundvalduse seadmist ei saa

takistada asjaolu, et torustik ei kuulu AS-le Tallinna Vesi. Sundvalduse seadmisel on

omandiõigusest olulisem faktiline teenuse osutamine ja tehnovõrgu valdus (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 18.04.2019 otsus nr 3-17-1462). Faktiliselt kasutab kinnistul asuvat

torustikku ning osutab selle kaudu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust AS Tallinna Vesi.

7. Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

3(8)

3-23-735

Vastustaja ega kolmas isik ei vaidlusta, et 06.03.2023 käskkirjas nimetatud rajatised on

kaebaja (kaas)omandis. Samas varustatakse vaidlusaluse torustiku kaudu suurt hulka elanikke

elutähtsa teenuse – vee ja kanalisatsiooniga. Taludevahe tänav T18 kinnisasi on

transpordimaa sihtotstarbega ning ainus võimalik asukoht tehnovõrkudele ja -rajatistele.

KAHOS § 40 lg-s 1 ning AÕS § 1581 lg-tes 1 ja 11 sätestatud eeldused on täidetud.

Sundvalduse seadja kaalutlusõigus on sellises olukorras kitsendatud ning selge ülekaal on

antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele (vt Riigikohtu 15.04.2021 otsus

nr 3-18-2022, p 25). AÕS § 1581 alusel talumiskohustuse kehtestamisel on määrav faktiline

teenuse osutamine ja selleks kasutatava tehnovõrgu valdus kui faktiline võim asja üle (AÕS §

32). Seega ei ole sundvalduse seadmise menetluses vaja tuvastada, milline on tehnovõrkude ja

-rajatiste tsiviilõiguslik omandisuhe, vaid oluline on teenuse osutamine avalikes huvides. Kui

võõral kinnisasjal paikneb tehnovõrk või -rajatis, mis on vajalik avalikes huvides, võib olla

põhjendatud sundvalduse seadmine kinnisasjale. Isikul, kelle õigusi rikutakse, on õigus

taotleda, et kohalik omavalitsus algataks kinnisasjale tehnorajatise kasutamiseks vajaliku

sundvalduse seadmise menetluse (Riigikohtu 11.10.2017 otsus nr 2-15-17137).

Vaidlustatud käskkirjas on kooskõlas KAHOS § 40 lg-ga 5 välja toodud, et AS Tallinna Vesi,

MTÜ Tiskrevälja ja Fuxia Holdings OÜ vahel ei ole sundvalduse tasu kokkulepet ning

sundvalduse tasu tuleb seega määrata käskkirjaga. Vaidlustatud haldusaktiga ei ole lahendatud

hüvitisega seonduvat.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Fuxia Holdings OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus

otsus, millega rahuldada kaebus.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja väited on jäänud tähelepanuta.

Kinnisasjale sundvalduse seadmise hüvitis ei saa olla 0 eurot (vt KAHOS § 2 lg-d 1 ja 2).

Kuna kaebaja ja AS Tallinna Vesi ei ole saavutanud sundvalduse tasu küsimuses kokkulepet,

tulnuks vaidlustatud käskkirjaga määrata perioodiline sundvalduse tasu (KAHOS § 40 lg 5,

AÕSRS § 1581 lg 1). AS Tallinna Vesi ei ole proovinudki kaebajaga tasus kokkuleppele

jõuda. Hüvitise määramisel tuleb lähtuda Riigikohtu 09.02.2006 otsusest nr 3-2-1-168-05 (p

9) ja 01.06.2022 määrusest nr 2-19-20416 (p 15 jj). Kui KAHOS § 40 lg 5 võimaldab piirata

kaebaja omandiõigust selle eest tasu maksmata, tuleb see säte tunnistada põhiseadusega (PS)

vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. Hüvitisega seotud asjaolud oleks tulnud välja

selgitada haldusmenetluses ja seda ei peaks tegema alles kohtumenetluses. Uurimispõhimõtte

rikkumise tõttu on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja tuleb tühistada.

Halduskohus ei kaasanud kolmanda isikuna menetlusse Taludevahe tänav T18 kinnisasja teist

kaasomanikku. Ainuüksi see annab aluse halduskohtu otsuse tühistamiseks.

9. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Sundvalduse seadmise menetluses ei pidanud

lahendama asja tsiviilõigusliku omandi küsimust. Taludevahe tänav T18 kinnistul olemasolev

torustik on rajatud detailplaneeringu alusel enne, kui kaebaja sai selle omanikuks. Seega

kohaldub talumiskohustus, tulenevalt AÕSRS § 152 lg-test 1 ja 2.

AÕSRS § 154 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise

talumise eest AÕSRS §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. AÕSRS § 156 lg 1

kohaselt tuleb kinnisasja omanikul esitada talumistasu saamiseks taotlus tehnovõrgu

omanikule. Kuna kaebaja on seisukohal, et tehnovõrkude omanik on tema ise, siis puudub tal

seadusest tulenevalt õigus talumistasule ning tal tuleb pöörduda kolmanda isiku poole, kes

valdab tehnovõrke. Kui tehnovõrkude omanik on kolmas isik, siis tuleb kaebajal samuti

4(8)

3-23-735

pöörduda kolmanda isiku poole. Talumistasu suurus on tsiviilõiguslik küsimus ega ole

lahendatav haldusmenetluses.

KAHOS § 40 lg 5 kohaselt määrab sundvalduse seadja AÕS § 158¹ lg-s 1 sätestatud

talumiskohustuse eest kinnisasja omanikule makstava sundvalduse tasu. Õige on

apellatsioonkaebuse järeldus, et sundvalduse tasu tuleb määrata käskkirjaga, kuid seda on

vaidlustatud käskkirjas tehtud. KAHOS § 40 lg 5 teise lause kohaselt ei saa määratava tasu

suurus ületada samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse

talumiskohustuse eest makstavat tasu. Kuna seadusjärgse talumiskohustuse eest makstav tasu

on 0 eurot, ei ole vastustajal õigust määrata sellest suuremat tasu.

Taludevahe tänav T18 kinnistu teise kaasomaniku menetlusse kaasamine ei olnud vajalik.

10. AS Tallinna Vesi palub jätta kaebus rahuldamata.

Sundvaldus on seatud õiguspäraselt. Käskkirjaga on lahendatud ka sundvalduse tasu küsimus.

Ühekordne hüvitis KAHOS § 39 lg 6 alusel määratakse üksnes põhjendatud juhul, mida

siinses asjas ei esine. Kaebaja viide tsiviilasjale nr 3-2-1-168-05 ei ole asjakohane, sest

tegemist ei ole omandi kaotamisega. Taludevahe tänav T18 kinnisasja sihtotstarve on 100%

transpordimaa ja sundvalduse seadmine ei takista kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist.

Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb temale tekkiv kahju.

Teise kaasomaniku menetlusse kaasamine ei olnud vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus jättis kokkuvõttes õigesti kaebuse

rahuldamata, mistõttu ei ole halduskohtu otsuse tühistamiseks alust.

12. Vaidlustatud käskkirja kohaselt on Taludevahe tänav T18 kinnistul olemasolev

ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik juba aastaid tagasi valmis ehitatud ning vastustaja

selgituse kohaselt puudub vajadus rajada uut torustikku. KAHOS § 40 lg 9 kohaselt

kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut ka olemasoleva tehnovõrgu või -rajatise puhul.

13. Ringkonnakohus leiab, et KAHOS § 40 lg-s 1 ning AÕS § 1581 lg-tes 1 ja 11 sätestatud

sundvalduse seadmise tingimused on täidetud.

14. Sundvaldus on seatud AS-i Tallinna Vesi kasuks. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla,

et AS Tallinna Vesi on vee-ettevõtja ÜVVKS § 6 lg 1 tähenduses, kes osutab mh Taludevahe

tänav T18 kinnistule rajatud torustiku kaudu Tallinna Haabersti linnaosa elanikele vee- ja

kanalisatsiooniteenust. Halduskohtule esitatud kaebuses pidas kaebaja sundvalduse seadmist

õigusvastaseks eeskätt põhjusel, et kaebaja hinnangul on 06.03.2023 käskkirjas nimetatud

vee- ja kanalisatsioonirajatised kinnisasja oluline osa ja seega kaebaja omandis. Vastustaja ja

kolmas isik ei ole seda asjaolu kohtumenetluses vaidlustanud, kuid see ei välista sundvalduse

seadmist. Ringkonnakohus selgitas 18.04.2019 otsuse nr 3-17-1462 p-s 15 järgmist: „AÕS §

1581 kommentaarides on tehnovõrgu ja -rajatiste kuuluvusega seoses leitud, et avaliku huvi ja

talumiskohustuse seisukohast ei ole oluline, kes on võrgu tsiviilõiguslik omanik, niikaua, kuni

seda kasutatakse seaduses ettenähtud eesmärgil (P. Varul jt (koost.). Asjaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, 2014, lk 617). Sellest saab järeldada, et AÕS §

1581 alusel talumiskohustuse kehtestamisel on määrav faktiline teenuse osutamine ja selleks

kasutatava tehnovõrgu valdus kui faktiline võim asja üle (AÕS § 32).“ Ringkonnakohus jääb

selle seisukoha juurde. Pole vaidlust, et kõnealust torustikku on vallanud ja selle kaudu

avalikku teenust osutanud AS Tallinna Vesi.

15. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla, et puudub muu tehniliselt ja majanduslikult

otstarbekam võimalus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liituda sooviva isiku tarbimiskoha

torustikuga ühendamiseks. Vaidlustatud käskkirja kohaselt

kavandati vee- ja

5(8)

3-23-735

kanalisatsioonitorustiku asukoht 23.05.1995 heaks kiidetud Tiskre elurajooni arengukavaga

ning Tallinna Linnavolikogu 22.12.1997 otsusega nr 213 kehtestatud detailplaneeringuga (dtl

119 jj). Torustiku ehitamiseks on väljastatud ehitusload, mis on realiseeritud aastaid enne, kui

kaebaja sai Taludevahe tänav T18 kinnistu (kaas)omanikuks. Kaebaja ei ole nimetanud ühtki

muud alternatiivset asukohta, mida vastustaja oleks pidanud sundvalduse seadmisel kaaluma.

16. Kaebaja väitis kaebuses, et AS Tallinna Vesi on torustikku seni kasutanud omavoliliselt

ja kaebajale tasu maksmata. Sundvalduse seadmise õiguspärasus ei sõltu aga sellest, kas AS-l

Tallinna Vesi on olnud torustiku kasutamiseks kinnisasja omaniku nõusolek ning kas AS

Tallinna Vesi oleks pidanud maksma omanikule tema omandi kasutamise eest tasu.

Vaidlustatud käskkirja alusel tekib kaebajal AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustus.

Väidetavalt kaebaja omandis oleva torustiku varasemat kasutamist ja selle eest tasu maksmist

puudutavad küsimused tuleb kaebajal ja AS-l Tallinna Vesi lahendada eraõiguslikus korras.

17. Apellatsioonkaebuses esitatud väited puudutavad eeskätt sundvalduse talumise tasu ja

täiendavat hüvitist. Kaebaja leiab, et kui seaduse kohaselt on võimalik piirata kaebaja

omandiõigust selle eest tasu maksmata, tuleb asjaomased sätted tunnistada PS-ga vastuolus

olevaks ja jätta kohaldamata.

18. KAHOS § 40 lg 5 näeb ette, et AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise

talumise kohustuse eest määratakse kinnisasja omanikule makstav sundvalduse tasu kinnisasja

omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku kokkuleppe alusel. Kui nimetatud kokkulepet ei

ole saavutatud, määrab sundvalduse seadja perioodilise sundvalduse tasu, mille suurus ei ületa

samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest

makstavat tasu. Lisaks võib sundvalduse seadja määrata põhjendatud juhul ühekordse hüvitise

KAHOS § 39 lg-s 6 nimetatud alusel. KAHOS § 39 lg 6 kohaselt hüvitatakse kinnisasja

omanikule sundvalduse seadmisest põhjustatud varaline kahju.

19. Asja materjalidest ei nähtu, et Taludevahe tänav T18 kinnistu omanikud ja Tallinna

Vesi AS oleksid enne sundvalduse seadmise menetluse algust suhelnud talumiskohustuse ja

selle eest makstava tasu teemal. Sundvalduse seadmise menetluses ja sellele järgnenud

kohtumenetluses avaldatud seisukohtade põhjal on aga ilmne, et kokkulepet sundvalduse tasu

küsimuses ei oleks saavutatud. Seega pidi vastustaja määrama perioodilise sundvalduse tasu

ja põhjendatud juhul ka täiendava ühekordse hüvitise.

20. Tehnovõrgu või -rajatise seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasu suurust,

millele on viidatud KAHOS § 40 lg-s 5, reguleerib AÕSRS § 155. Siinse asja lahendamisel

tuleb kohaldada AÕSRS § 155 redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.12.2023 (AÕSRS v.r).

AÕSRS v.r § 155 lg 1 sätestas, et talumistasu suurus aastas on 7,5% maa maksustamishinnast

korrutatuna kitsenduse ruumilise (lg 2) ja sisulise ulatuse (lg 3) koefitsientidega. Kitsenduse

sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud AÕSRS-i lisas (AÕSRS v.r § 155 lg 3

esimene lause). Transpordimaa sihtotstarbega kinnisasja puhul on kitsenduse sisuline ulatus 0,

mis tähendab, et kitsendus ei kuulu hüvitamisele. See lähtub eeldusest, et transpordimaa puhul

on tehnovõrkude paiknemine seal osa sihtotstarbelisest kasutusest (AÕSRS ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 405 SE seletuskiri1, lk 20). AÕSRS lisas kehtestatud kitsenduse

sisulise ulatuse koefitsient on siiski üksnes eelduslik ja põhjendatud juhul on võimalik sellest

kõrvale kalduda (eelnõu 405 SE seletuskiri, lk 21). AÕSRS v.r § 155 lg 4 sätestas, et lisaks

sama paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda

talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja

omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust.

21. Kuna Taludevahe tänav T18 kinnisasja sihtotstarve on 100% transpordimaa, on AÕSRS

v.r § 155 lg 1 alusel arvutatud talumistasu suuruseks 0 eurot, nagu on märgitud ka vaidlustatud

1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c4fdeb22-400f-42c5-b741-622b0f508405/

6(8)

3-23-735

käskkirjas. Kaebaja ei ole toonud haldus- ega kohtumenetluses välja mingeid erilisi

asjaolusid, mille tõttu tulnuks AÕSRS-i lisas sätestatud koefitsiendist kõrvale kalduda, samuti

ei ole kaebaja nimetanud mingeid vältimatuid kulutusi, mis tulnuks talle hüvitada AÕSRS v.r

§ 155 lg 4 alusel. Vastustaja on selgitanud, et Taludevahe tänav T18 kinnisasjal asuv tee on

määratud avalikuks kasutamiseks, selle eest makstakse kaebajale tasu ning tee korrashoiu ja

hooldamisega tegeleb vastustaja (dtl 161). Sellistel asjaoludel ei ole ebaõiglane, et

perioodiliselt makstava sundvalduse tasuks on praegusel juhul 0 eurot, s.o Taludevahe tänav

T18 kinnisasja omanikule ei maksta perioodilist talumistasu. Kaebaja ei ole ka selgitanud,

milles seisneb sundvalduse seadmisest tulenev varaline kahju, mis tulnuks talle ühekordselt

hüvitada KAHOS § 40 lg 5 viimase lause ja § 39 lg 6 alusel. Selle hüvitise all ei ole mõeldud

üldiselt sundvalduse seadmisega kaasnevat omandiõiguse kitsendamist, sest seda on juba

võetud arvesse AÕSRS § 155 lg-tes 1 ja 4 nimetatud hüvitise puhul.

22. Ringkonnakohus ei nõustu, et kaebajale sundvalduse tasu määramist puudutavad

normid on PS §-ga 32 vastuolus. Avalikes huvides sundvalduse seadmisega kaebajale

kaasnevaid omandipiiranguid ei saa võrrelda omandi omaniku nõusolekuta võõrandamisega,

mille puhul tuleb PS § 32 lg 1 kohaselt maksta õiglast ja kohest hüvitust. Vaidlustatud

käskkirjaga kaebajale kaasnevad omandipiirangud on PS § 32 lg 2 kohased üldistest huvidest

lähtuvad omandikitsendused, mis tuleb kinnisasja omanikule hüvitada seaduses ettenähtud

korras. Sundvalduse tasu ja sundvalduse seadmisega tekkinud kahju hüvitamist puudutavad

sätted on piisavalt paindlikud ning võimaldavad arvestada konkreetse juhtumi eripäradega.

Kaebaja ei ole siinses asjas välja toonud ühtki talumistasu või täiendavat hüvitist mõjutavat

faktilist asjaolu, mida vastustaja oleks pidanud vaidlustatud käskkirjas täiendavalt arvesse

võtma, kuid õigusaktidest tulenevate piirangute tõttu ei olnud see võimalik. Selliseid

asjaolusid ei nähtu ka ringkonnakohtule.

23. Riigikohtu 09.02.2006 otsus nr 3-2-1-168-05 (p 9) ja 01.06.2022 määrus nr 2-19-20416

(p 15 jj), millele kaebaja viitas apellatsioonkaebuses, ei ole siinses vaidluses asjakohased.

Tsiviilasi nr 3-2-1-168-05 puudutas asja jagamist kaasomandi lõpetamisel ja ühe kaasomaniku

kohustust maksta teisele omandi kaotuse eest hüvitist kooskõlas PS § 32 lg-ga 1 (AÕS § 77).

Nagu eespool märgitud, ei ole siinses asjas tegemist sellise olukorraga. Tsiviilasi nr 2-19-

20416 puudutas juurdepääsuvõimalust avalikult kasutatavale teele ja selle eest määratavat

tasu, mida reguleerib AÕS § 156. Siinses asjas on tegemist sundvalduse seadmisega kaasneva

tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustusega, mille kohta kehtib teistsugune normistik.

24. Halduskohus ei rikkunud menetlusnormi, kui jättis Taludevahe tänav T18 kinnistu teise

kaasomaniku kolmanda isikuna menetlusse kaasamata. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab

halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse

otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kolmanda isikuna on põhjendatud

halduskohtumenetlusse kaasata üksnes selline isik, kelle olukord (õiguste ja kohustuste sisu

või ulatus) võiks kaebuse rahuldamise korral halveneda. Kui vaidlusalune haldusakt on isikule

üksnes koormav ja võimalik kohtulahend saaks tema õigusi ja kohustusi mõjutada ainult

soodsalt, ei oleks tema kolmandate isikutena kaasamine õigustatud. Sellisel juhul oleks isikul

soovi korral võimalus oma õigusi kaitsta ise halduskohtule kaebust esitades (vt Riigikohtu

08.06.2022 määrus nr 3-21-150, p 17). PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigusest olla oma

kohtuasja arutamise juures ei saa tuletada, et kolmandate isikutena tuleks kohtuasja kaasata

kõik sellised isikud, kes võiksid põhimõtteliselt olla samuti huvitatud vaidlustatud haldusakti

tühistamisest. Seega kui MTÜ Tiskrevälja leidis, et vaidlustatud käskkiri rikub tema kui

Taludevahe tänav T18 kaasomaniku õigusi, saanuks ta selle ise kohtus vaidlustada.

25. Ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ja kolmas isik ei ole

esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ega kuludokumente. Seega jäävad

7(8)

3-23-735

menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel

nende endi kanda.

26. Kuna otsus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid

tundlikke andmeid, siis tuleb otsus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel avaldada

tervikuna.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)