3-23-1448/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1448

Haldusasi

R.W kaebus Sotsiaalkindlustusameti 28.04.2023

otsuse nr K32901-2 ja 30.05.2023 vaideotsuse nr 5.2-

3/17610-2 osaliseks tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja R.W , esindaja vandeadvokaat Kadri Härginen

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle

Magnus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.09.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.09.2024 otsus ja teha uus otsus, millega jätta

R.W kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud haldus- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

4. Tagastada R.W-le kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.

5. Jõustunud kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärkidega R.W ja C. C nimed

ning nimetus „XXX“.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 01.12.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-23-1448

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.W (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 09.01.2023 avalduse määrata

talle paindlik vanaduspension.

2. SKA lahendas avalduse 06.03.2023 otsusega nr K32901-1 osaliselt ja määras kaebajale

olemasolevate dokumentide alusel paindliku vanaduspensioni alates 05.02.2023. Sama

otsusega peatas SKA menetluse enne 01.01.1996 kogutud avaliku teenistuse staaži täpsemaks

väljaselgitamiseks. Kaebaja töötas ajavahemikul 23.01.1988–01.03.1994 Hiiumaa Rajooni

Rahvasaadikute Nõukogu (RSN) Täitevkomitee (TK) sotsiaalhooldusosakonna XXX

Internaatkodu (hiljem XXX Hoolduskodu) direktorina. Selle perioodi kohta tuleb koguda

arhiivist täiendavaid andmeid.

3. SKA ei arvanud 28.04.2023 otsusega nr K32901-2 kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka

töötamist XXX Hoolduskodus ajavahemikul 23.01.1988–01.03.1994.

Alates 01.04.2013 kehtiva avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 113 lg 2 kohaselt säilib isikul,

kellel on 01.04.2013 seisuga täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni

suurendamiseks enne seda kuupäeva kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel, õigus riikliku

vanaduspensioni suurendamiseks sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest. Enne 01.01.1996

toimunud töötamise teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ajavahemikul 01.01.1996–

31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS v.r) § 182. ATS v.r § 182 lg 1 kohaselt

arvatakse 01.01.1996 teenistuses olnud isikule ATS v.r § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka

enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja

nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis

eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, v.a teenistusaeg endise NSV Liidu

julgeolekuorganites või relvajõududes töötatud aeg. ATS v.r § 182 lg 2 kohaselt kehtestatakse

riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku

teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsus on 02.01.1996

määrusega nr 1 (määrus nr 1) kehtestanud ATS v.r § 182 lg-s 2 nimetatud ametiasutuste

loetelu, mille p-s 21 on nimetatud linnade ja rajoonide TK-d, kuid mitte nende

struktuuriüksused.

Eesti NSV Sotsiaalministeerium lahendas sotsiaalse kindlustamise küsimusi maakondade ja

linnade RSN TK-de sotsiaalhooldusosakondade kaudu ning neile allusid hooldekodud.

Hiiumaa Rajooni RSN TK sotsiaalhooldusosakonna XXX Internaatkodu oli

sotsiaalhooldusosakonna hallatav asutus, mis täitis halduse ülesandeid (osutas avalikke

teenuseid), kuid ilma avaliku võimu pädevuseta. Hiiu Maavalitsuse 20.12.1991 määrusega nr

318 nimetati XXX Internaatkodu ümber XXX Hoolduskoduks ning kinnitati XXX

Hoolduskodu põhimäärus, mille kohaselt on XXX Hoolduskodu iseseisev juriidiline isik.

Seega XXX Hoolduskodu ei ole Hiiumaa Rajooni RSN TK sotsiaalhooldusosakonna ega Hiiu

Maavalitsuse struktuuri osa. Kuna kaebajal on avaliku teenistuse staaži 7 aastat 11 kuud ja 8

päeva, siis ei ole alust suurendada tema vanaduspensioni ATS § 113 lg 7 alusel.

2(7)

3-23-1448

4. SKA jättis 30.05.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/17610-2 kaebaja vaide rahuldamata.

5. R.W esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 28.04.2023 otsuse nr K32901-2

tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja teenistus XXX Hoolduskodus (XXX Internaatkodus)

ajavahemikul 23.01.1988–19.12.1991 avaliku teenistuse staaži hulka arvamata, 30.05.2023

vaideotsuse nr 5.2-3/17610-2 tühistamiseks samas ulatuses ning SKA kohustamiseks vaadata

kaebaja 09.01.2023 avaldus uuesti läbi seoses avaliku teenistuse staaži tuvastamisega

ajavahemikul 23.01.1988–19.12.1991.

SKA jättis ebaõigesti arvesse võtmata kaebaja töötamise XXX Internaatkodu direktorina

ajavahemikul 23.01.1988–19.12.1991. XXX Internaatkodu toimis Hiiumaa Rajooni RSN TK

sotsiaalhooldusosakonnana, s.o oli osa Hiiumaa Rajooni RSN TK struktuurist. Määruse nr 1 p

21 alusel olid rajoonide TK-d asutused, mille heaks töötamine arvatakse avaliku teenistuse

staaži hulka. Kuigi 20.12.1991 kujundati XXX Internaatkodu ümber iseseisvaks juriidiliseks

isikuks (XXX Hoolduskoduks), ei tähenda see, et kaebaja varasemat töökogemust ei peaks

ATS v.r § 182 ja määruse nr 1 alusel lugema avaliku teenistuse staaži hulka.

Ebamõistlik on eeldada, et Vabariigi Valitsus pidi määruses nr 1 loetlema kõigi rajoonide TK-

de struktuuriüksused. Määruse nr 1 vastuvõtmise ajal oli eeldatavasti teada, millised need

olid. SKA on vääralt kitsendanud määruse nr 1 kehtivusala. Arhiivimaterjalid ei toeta SKA

järeldust, et XXX Internaatkodu oli ajavahemikul 23.01.1988–19.12.1991 Hiiumaa Rajooni

RSN TK sotsiaalhooldusosakonna hallatav asutus. ATS v.r § 182 esialgne sõnastus ei räägi

midagi avaliku võimu teostamisest, mistõttu puudus vajadus hinnata, milliseid ülesandeid

kaebaja täitis. Selle sätte hilisemal redaktsioonil pole siinses asjas tähtsust. Avaliku võimu

teostamise komponenti sai arvestada üksnes juhul, kui tegemist oli riigile või kohalikule

omavalitsusele allunud ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni ning selles täidetava ametikohaga.

XXX Internaatkodu oli kuni 19.12.1991 Hiiumaa Rajooni RSN TK sotsiaalhooldusosakonna

osa, mitte allasutus. Vastustaja vastupidine väide ei ole tõendatud. Vaidlusalune periood oli

kaebaja teenistuslehel arvestatud enne 1996. a-t tekkinud avaliku teenistuse staaži hulka.

Kui SKA oleks tuvastanud kaebaja avaliku teenistuse staaži õigesti, kvalifitseeruks kaebaja

ATS § 113 lg 2 ja lg 7 p 1 alusel 10% suurendatud vanaduspensionile. Kaebaja saaks sellisel

juhul igas kuus 85 euro võrra suuremat pensioni.

6. SKA palus jätta kaebus rahuldamata.

XXX Internaatkodu ei olnud rajooni TK struktuuriüksus ning kaebaja töötamine XXX

Internaatkodus ei olnud töötamine rajooni TK-s. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 30.09.1983

seadluse lisas „Eesti NSV rajoonide, linnade ja Tallinna linnarajoonide rahvasaadikute

nõukogude täitevkomiteede osakondade ja valitsuste loetelu“ on toodud Hiiumaa Rajooni

RSN TK osakondade loetelu, milles on nimetatud ka sotsiaalhooldusosakond.

Internaatkodusid ei ole selles nimetatud. ENSV Ministrite Nõukogu 17.09.1984 määruse nr

480 „Rajooni, linna ja linnarajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee

sotsiaalhooldusosakonna põhimäärus“ kohaselt moodustati sotsiaalhooldusosakond elanike

sotsiaalhoolduse juhtimiseks rajoonis, linnas ja linnarajoonis (p 1). Sotsiaalhooldusosakonna

üks peaülesannetest oli rajoonis, linnas või linnarajoonis tehtava sotsiaalhooldusalase töö

organiseerimine, koordineerimine ja kontrollimine (p 4, alapunkt 1). Põhimääruse p 5

alapunktis 9 on välja toodud ülesanded seoses sotsiaalhooldusasutustega: kontrollib ja abistab

rajooni territooriumil asuvate sotsiaalhooldusasutuste tööd, juhendab kohalikul eelarvel

olevaid sotsiaalhooldusasutusi, rakendab abinõusid sotsiaalhooldusasutuste võrgu

väljaarendamiseks ning korraldab invaliidide ja pensionäride sotsiaalhooldusasutustesse

suunamist. Seega allus internaatkodu küll sotsiaalhooldusosakonna juhendamisele,

koordineerimisele ja kontrollile, kuid see ei muutnud internaatkodu TK struktuuriüksuseks.

3(7)

3-23-1448

Kaebaja võeti tööle XXX Internaatkodu (mitte Hiiumaa Rajooni RSN TK

sotsiaalhooldusosakonna XXX Internaatkodu) direktorina. Üheski dokumendis ei ole kaebaja

ametinimetuseks Hiiumaa Rajooni RSN TK sotsiaalhooldusosakonna XXX Internaatkodu

direktor.

Arhiividokumentidest nähtub, et XXX Internaatkodu on 18.06.1990 registreeritud Hiiumaa

maakonna ettevõtteregistris ja talle on antud registreerimisnumber 73000159. Registrikaardile

on märgitud, et tegemist on juriidilise isikuga (p 3), kes allub Hiiumaa Maavalitsusele ja Eesti

Vabariigi Sotsiaalhooldusministeeriumile (p 31) ning kellel on oma arveldusarve (p 31). Hiiu

Maavalitsuse 20.12.1991 määrusega nr 318 nimetati XXX Internaatkodu ümber XXX

Hoolduskoduks ja sama määrusega kinnitati XXX Hoolduskodu põhimäärus. Põhimääruse

kohaselt on XXX Hoolduskodu Hiiu maakonna eelarveline hooldusasutus ja iseseisev

juriidiline isik, kellel on oma pitsat ja arveldusarve (p 1). Põhimääruse kinnitab Hiiu

Maavalitsus ning vahendite kulutamisel lähtub hoolduskodu etteantud eelarvest, mis

koostatakse vastavalt 60-kohalise hoolduskodu jaoks väljatöötatud normatiividele (p 8). XXX

Hoolduskodu juhib hoolduskodu direktor, kelle kinnitab ametisse maavalitsus sotsiaalnõuniku

ettepanekul (p 12). Oma põhitegevuses allub XXX Hoolduskodu Hiiu Maavalitsusele ning

täidab sotsiaalnõuniku korraldusi (p 16). Hooldustegevuses juhindub hoolduskodu EV

Sotsiaalministeeriumi väljatöötatud metoodikast ja ettekirjutustest (p 17). XXX Hoolduskodu

on finantsmajanduslikus tegevuses aruandekohustuslik Hiiu Maavalitsuse ees (p 19).

Analoogselt oli ka varem XXX Internaatkodu näol tegemist Hiiumaa Rajooni RSN TK

sotsiaalhooldusosakonna hallatava allasutusega, mitte osakonna struktuuriüksusega.

Internaatkodu direktori võttis tööle sotsiaalhooldusosakond. XXX Internaatkodu oli

aruandekohustuslik ehk pidi igal aastal esitama aruandeid. 19.03.1991 lubas kaebaja

puhkusele juba Hiiumaa Maakonnavalitsuse sotsiaalosakond oma käskkirjaga nr 7, mitte

enam TK sotsiaalhooldusosakond. Ühepereelamute ehitamise toimikus on 1988. a

dokumendis (lk 2) tellijaks märgitud ENSV Sotsiaalhooldusministeeriumi XXX

Internaatkodu, kuid see ei tähenda, et XXX Internaatkodu oli ENSV

Sotsiaalhooldusministeeriumi struktuuriüksus.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.09.2024 otsusega kaebuse ja tühistas SKA

28.04.2023 otsuse nr K32901-2 ning 30.05.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/17610-2 osas, milles

kaebaja neid vaidlustas (resolutsiooni p 1), kohustas vastustajat kaebaja 09.01.2023 avaldust

uuesti läbi vaatama (resolutsiooni p 2) ning mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude

katteks välja 4248,56 eurot (resolutsiooni p 3).

Määruse nr 1 p 21 alusel tuleb arvata kaebaja töötamine XXX Internaatkodus ajavahemikul

23.01.1988–19.12.1991 avaliku teenistuse staaži hulka. Vastupidine seisukoht ei ole

põhjendatud. Jääb selgusetuks, miks oleks pidanud määruse nr 1 p-s 21 loetlema kõiki TK-de

osakondi või muid struktuuriüksusi, sest ka muudes määruse nr 1 punktides ei ole seda tehtud.

Määrust nr 1 tuleb tõlgendada mõistlikult ja asi lahendada sisuliselt. Tõendite kohaselt

korraldas kaebaja tööd TK sotsiaalhooldusosakond. Osakonnad ja muud struktuuriüksused

kuulusid TK koosseisu, kuigi neid ei ole määruses nr 1 eraldi nimetatud. Vastustaja tegi asja

lahendamisel olulisi kaalutlusvigu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. SKA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 30.09.2024 otsus ja teha uus

otsus, millega jätta R.W kaebus rahuldamata.

Halduskohtuga saab nõustuda selles, et määruse nr 1 p-s 21 ei pidanud eraldi loetlema kõiki

TK-de struktuuriüksusi. Selles osas on SKA 28.04.2023 otsuse sõnastus ebaõnnestunud.

Vaidlustatud haldusakte on aga täiendavalt põhjendatud asjaoluga, et XXX Internaatkodu ei

4(7)

3-23-1448

olnud TK sotsiaalhooldusosakonna osa, vaid selle hallatav asutus. SKA esitas halduskohtule

täiendavad põhjendused ja jääb nende juurde. Halduskohus eksis tõendite hindamisel.

9. R.W palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. SKA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

11. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja vanaduspensioni suurendamiseks vajaliku

teenistusstaaži hulka on alust arvata töötamine XXX Internaatkodu direktorina ajavahemikul

23.01.1988–19.12.1991. Täpsemalt seisneb vaidlus selles, kas töötamist XXX Internaatkodu

direktorina saab käsitada töötamisena rajooni TK-s määruse nr 1 p 21 tähenduses. Kui vastus

sellele küsimusele on jaatav, siis on SKA 28.04.2023 otsus ja 30.05.2023 vaideotsus

vaidlustatud osas õigusvastased ning kaebaja vanaduspensioni tuleks ATS § 113 lg 7 p 1

alusel suurendada 10%.

12. Riigikohus selgitas 09.12.2021 otsuses nr 3-20-440, et endise Eesti NSV ametiasutustes

töötatud aja avaliku teenistuse staaži hulka arvamine ja seeläbi vanaduspensioni

suurendamine nendel ametnikel, kes olid ATS v.r jõustumisel 01.01.1996 avalikus

teenistuses, oli üleminekuaja avaliku teenistuse tugevdamise meede, millega ei täidetud

põhiseaduse (PS) § 28 lg-st 2 tulenevat riigi kohustust abistada isikut vanaduse korral. Kuna

Eesti Vabariik ei ole NSV Liidu õigusjärglane, ei ole riigil PS-st tulenevat kohustust anda

soodustusi Eesti NSV ametiasutustes avaliku võimu ülesannete täitmise eest, vaid riik võttis

selle kohustuse vabatahtlikult. Järelikult oli Vabariigi Valitsusel ATS v.r § 182 lg-te 2 ja 3

alusel määruste andmisel äärmiselt avar otsustusruum (p 15). Riigikohtu lahendist saab

järelda, et määrust nr 1 ei ole seetõttu alust tõlgendada laialt (vt viidatud otsuse p 13). Neid

juhised tuleb arvestada ka siinse asja lahendamisel.

13. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 30.09.1983 seadluse lisas „Eesti NSV rajoonide,

linnade ja Tallinna linnarajoonide rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede osakondade ja

valitsuste loetelu“ ei ole nimetatud XXX Internaatkodu või muid sotsiaalhoolekandeasutusi,

kuid Hiiumaa Rajooni RSN TK osakonnaks on muu hulgas sotsiaalhooldusosakond (dtl 113–

114). Seega töötamist sotsiaalhooldusosakonnas saab lugeda töötamiseks rajooni TK-s

määruse nr 1 p 21 tähenduses. Seda aga, et XXX Internaatkodu oleks olnud ajavahemikul

23.01.1988–19.12.1991 Hiiumaa Rajooni RSN TK sotsiaalhooldusosakonna osa, ei kinnita

ükski asjas olev tõend. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 17.09.1984 määrusest nr 480 „Rajooni,

linna ja linnarajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee sotsiaalhooldusosakonna

põhimäärus“ (1984. a põhimäärus; dtl 141 jj) ei nähtu, et rajooni või linna

hoolekandeasutused olid sotsiaalhooldusosakonna osad. Sotsiaalhooldusosakonna struktuuri

ja koosseisu pidi 1984. a põhimääruse p 10 kohaselt kinnitama rajooni, linna või linnarajooni

RSN. Asja materjalide hulgas ei ole Hiiumaa rajooni RSN TK sotsiaalhooldusosakonna

struktuuri ja koosseisu. Mõistlik on siiski eeldada, et RSN pidi TK sotsiaalhooldusosakonna

struktuuri ja koosseisu kehtestamisel arvestama 1984. a põhimääruses sätestatuga ega saanud

seda kuidagi laiendada või täiendada.

14. 1984. a põhimääruse kohaselt moodustatakse rajooni RSN TK sotsiaalhooldusosakond

elanike sotsiaalhoolduse juhtimiseks rajoonis (p 1). Sotsiaalhooldusosakonna peaülesannetena

on loetletud muu hulgas rajoonis tehtava sotsiaalhooldusalase töö organiseerimine,

koordineerimine ja kontrollimine ning pensionäride ja invaliidide hooldusabi korraldamine (p

4 alapunktid 1 ja 4). 1984. a põhimääruse p-s 5 toodud täpsemate ülesannete loetelu ei

võimalda järeldada, et TK sotsiaalhooldusosakonna osaks oleks olnud ka internaatkodud või

5(7)

3-23-1448

muud hoolekandeasutused. Pensionäride ja invaliidide teenindamisega seotud ülesanded on p

5 alapunktis 6 loetletud detailselt ning eraldi on välja toodud tegevused, mida TK

sotsiaalhooldusosakond teeb ise – näiteks abistab invaliide ja pensionäre töökoha leidmisel,

määrab ühekordseid toetusi, eraldab tuusikuid, vormistab käsitsijuhtimisega liiklusvahendite

eraldamise dokumente jms. Tervisliku seisundi tõttu hooldust vajavate isikute puhul on aga p

5 alapunktis 6 viidatud üksnes hooldamise korraldamisele ning abinõude võtmisele nende

materiaalsete ja elukondlike tingimuste parandamiseks. See toetab järeldust, et XXX

Internaatkodu ei olnud TK sotsiaalhooldusosakonna osa, vaid sotsiaalhooldusosakond üksnes

korraldas rajooni internaatkodu(de) tegevust.

15. 1984. a põhimäärusest tuleneb, et rajooni RSN TK sotsiaalhooldusosakonnal on ka

alluvad asutused. Sotsiaalhooldusosakond koostab ja esitab rajooni RSN TK-le

sotsiaalhooldekulude eelarve projekti ning finantseerib alluvaid asutusi (p 5 alapunkt 3).

Osakonna juhataja annab oma pädevuse piires käskkirju, mis on kohustuslikud muu hulgas

alluvatele asutustele (p 8 alapunkt 2). Sotsiaalhooldusasutustega seoses on osakonna

ülesanded 1984. a põhimääruse p 5 alapunkti 9 kohaselt järgmised: kontrollib ja abistab

rajooni territooriumil asuvate sotsiaalhooldusasutuste tööd, juhendab kohalikul eelarvel

olevaid sotsiaalhooldusasutusi, rakendab abinõusid sotsiaalhooldusasutuste võrgu

väljaarendamiseks ning korraldab invaliidide ja pensionäride sotsiaalhooldusasutustesse

suunamist. Seega 1984. a põhimääruse tähenduses oli XXX Internaatkodu Hiiumaa Rajooni

RSN TK sotsiaalhooldusosakonnale alluv sotsiaalhooldusasutus (nn kohaliku alluvusega

internaatkodu, vt dtl 174–175). TK sotsiaalhooldusosakonnale alluva asutuse staatus selgitab

ka seda, miks XXX Internaatkodul ei olnud kuigivõrd iseseisvust oma sisulise tegevuse

korraldamisel, vaid ta allus kõrgemalseisva(te) organi(te) juhtimisele ja kontrollile, samuti

puudus tal eelarveline iseseisvus. Määrav pole seegi, et kaebaja väitel ei olnud XXX

Internaatkodul oma põhimäärust. Kuna Eesti NSV kõigi rajoonide RSN TK-de

sotsiaalhooldusosakonnad tegutsesid ühtse põhimääruse alusel, siis on võimalik, et ka neile

alluvad sotsiaalhoolekandeasutused tegutsesid tüüppõhimääruse vms ühtlustatud õigusakti

alusel1.

16. On tõsi, et kaebaja XXX Internaatkodu direktorina tööle võtmist ja tema teenistust

puudutavad käskkirjad (puhkusele lubamine, preemia maksmine jms) on allkirjastanud

Hiiumaa Rajooni RSN TK sotsiaalhooldusosakonna juhataja. 1984. a põhimääruse p 8 järgi

vastutas aga juhataja üldiselt sotsiaalhooldusosakonnale pandud ülesannete täitmise eest ning

selleks oli tal õigus anda käskkirju. 1984. a põhimääruses toodud ülesandeid ja pädevust

arvestades on loogiline, et TK sotsiaalhooldusosakonna alluvuses oleva asutuse – nagu XXX

Internaatkodu – direktori teenistusega seotud küsimusi otsustas sotsiaalhooldusosakonna

juhataja (mitte direktor ise). See ei muuda XXX Internaatkodu TK sotsiaalhooldusosakonna

osaks ega kaebajat selle osakonna töötajaks.

17. Kaebaja toob välja, et XXX Internaatkodu on mitmetes dokumentides nimetatud kui

„Hiiumaa Rajooni RSN TK sotsiaalhooldusosakonna XXX Internaatkodu“ (nt dtl 34, 36, 61,

62, 82–87, 171; mitmel juhul, eriti blankettidel on loetelu alguses lisaks ENSV või Eesti

NSV). Ka see ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul, et internaatkodu oli

sotsiaalhooldusosakonna osa, vaid pigem viitas asutuse kuulumisele konkreetse rajooni RSN

TK ja selle konkreetse osakonna haldusalasse (vrd ka 18.03.1991 käskkiri, mille päises on

kirjas „Eesti Vabariigi Hiiumaa Maakonnavalitsuse sotsiaalosakond, dtl 88). Pealegi on teistes

dokumentides nimetatud XXX Internaatkodu ka kui „ENSV Sotsiaalhooldusministeeriumi

XXX Internaatkodu“ (dtl 33, 35). See haakub C. C 23.07.2024 selgitusega (dtl 177), et

Nt 1986. a-l oli Eestis kokku 44 internaatkodu, vt

https://testdea.nlib.ee/?

6(7)

3-23-1448

vanurite hooldekodud olid nn kahese alluvusega: teatud küsimustes allusid need otse Eesti

NSV Sotsiaalhooldusministeeriumile (ehitus, varustus, sisuline töö) ja teatud küsimustes TK-

dele (kaadripoliitika, hooldusaluste paigutamine, finantseerimine). Seejuures selgitas C. C, et

osa hooldekodusid oli ka ministeeriumi otsealluvuses, kuid tema ütlustest ei saa kuidagi

järeldada, et need hoolekandeasutused olid seetõttu Eesti NSV Sotsiaalhooldusministeeriumi

osakonna või muu struktuuriüksuse osa. See, et XXX Internaatkodu oli „sisuliselt TK üksus,

mida kureeris sotsiaalhooldusosakond“ on C. C hinnang, mis 1985. a põhimääruses sätestatut

arvestades ei ole piisav, et lugeda kõnealune internaatkodu rajooni RSN TK-ks määruse nr 1 p

21 tähenduses.

18. Ka muud asja materjalid ei kinnita kaebaja seisukohta, et töötamist XXX Internaatkodu

direktorina saab käsitada töötamisena rajooni TK-s määruse nr 1 p 21 tähenduses. Hiiumaa

rajooni RSN TK sotsiaalhooldusosakonna juhataja 01.12.1989 käskkirjas nr 26 (dtl 61) on

antud korraldus teha XXX Internaatkodus aastainventuur ja moodustatud komisjon, mille

liikmeteks on nimetatud kaebaja kui internaatkodu direktor ja sotsiaalhooldusosakonna

esindaja. Seega ei peetud selles käskkirjas kaebajat sotsiaalhooldusosakonna töötajaks.

Sotsiaalhooldusosakonna 1988. a I kvartali tööplaani (dtl 64 jj) kohaselt oli osakonna

ülesandeks mh XXX Internaatkodu töö juhendamine. Eesti NSV Sotsiaalministeeriumi

koostatud metoodilise juhise kohaselt pidid internaatkodud koostama ise oma tööplaanid.2

19. Kaebaja teenistuslehele ebaõigesti kantud avaliku teenistuse staaž ei anna õiguspärast

ootust, et tema riiklikku pensioni sellele vastavalt suurendatakse. Riikliku pensioni määrab

SKA ning ka pensioniõigusliku staaži tuvastamine on SKA ja vajaduse korral kohtute

pädevuses (vrd Riigikohtu 09.12.2021 otsus nr 3-20-440, p 14).

20. Menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda

(HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).

21. Vastavalt kaebaja taotlusele tagastab ringkonnakohus kaebajale kaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu 20 eurot, sest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel oli ta kaebuse esitamisel

vabastatud riigilõivu tasumisest.

22. HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas

arvutivõrgus. Kaebaja taotlusel ja tema eraelu kaitseks tuleb avaldatavas otsuses asendada

tema ja C. C nimed ning nimetus „XXX“ tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Internaatkodu töö planeerimine, Tallinn, 1987. Leitav:

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-

digar:891150/449072/page/1

7(7)