3-23-1065/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1065

Haldusasi

O.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.05.2023

otsuse nr 4.2-1/2834-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – O.D , esindaja vandeadvokaat Vladimir

Sadekov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit

Maidla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.01.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.D apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde O.D poolt apellatsioonimenetluses esitatud

täiendavad tõendid digitoimiku lehekülgedel (dtl) 162˗165 ja 170. Tagastada tõendid dtl

166˗169 ning ajakiri „Paat & Merendus“.

2. Jätta O.D apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.01.2024

otsuse haldusasjas nr 3-23-1065 resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt

halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

4. Avaldada jõustunud kohtuotsus tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 03.12.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-23-1065

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas O.D-le (kaebaja) 29.12.2021 relvaloa nr

DL50022422 kehtivusega kuni 13.10.2026 püstoli Tanfoglio-Stock-III omamiseks ja

kandmiseks vastava spordialaga tegelemiseks ning turvalisuse tagamiseks. Relvaloale oli

relvaliikidena kantud ka sileraudne püss ja revolver.

2. PPA tunnistas 08.05.2023 otsusega nr 4.2-1/2834-5 relvaloa nr DL50022422

relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 1, § 43 lg 3 p 2, § 43 lg 31 ja § 44 lg 6 alusel kehtetuks.

Otsuse kohaselt sai PPA 25.02.2023 väljakutse, mille kohaselt on kaebaja pikemat aega

alkoholi tarvitanud, räägib iseendaga, näeb nägemusi ja on väga närviline. Pereliikmete sõnul

oli kaebaja kaks nädalat järjest alkoholi tarvitanud. Politsei toimetas kaebaja haiglasse. Varem

on PPA andmebaasis registreeritud seoses kaebajaga järgmised juhtumid: 1) 23.09.2020 oli

kaebaja joobes, agressiivne, kodus kaks 16-aastast last. Kaebaja oli millegi peale ärritunud ja

tõmbas naist juustest. Naise sõnul oli kaebaja 5 päeva joonud. Koostati lähisuhtevägivalla

infoleht; 2) 2006. a-l olid kaebajal korduvad peretülid endise abikaasaga (17.08.2006,

18.08.2006, 21.08.2006). Ühe tüli käigus kasutas kaebaja füüsilist vägivalda. Vähemalt ühe

tüli ajal oli kaebaja kasutanud alkoholi; 3) 2005. a-l juhtis kaebaja mootorsõidukit

joobeseisundis ja põhjustas avarii.

Wismari Haigla AS 09.03.2023 (vastuses ekslikult aastaarv 2022) teatise kohaselt on kaebaja

alkoholi võõrutusseisundi tõttu viibinud kolm korda statsionaarsel ravil (11.˗13.03.2016,

02.˗04.03.2022 ja 21.˗24.05.2022). Tegemist on alkoholi liigtarbimisest tingitud

käitumishäirega.

RelvS § 36 lg 1 p 1 kohaselt ei anta relvaluba füüsilisele isikule, kes on narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega. Vabariigi

Valitsuse 21.06.2007 määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord,

loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (määrus

nr 179) § 2 lg 1 p 3 kohaselt on alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired relvaloa

andmist välistavad tervisehäired. Alkoholi võõrutusseisund F10.3 on alkoholi liigtarbimisest

tingitud käitumishäire rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) kohaselt.

RelvS § 43 lg 31 kohaselt võib PPA tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa

omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda

liiki relva soetama või omama. Kaebaja käitumine on enda ja teiste isikute turvalisust ohustav

ning tema käitumine relvaomanikuna võib olla ohtlik. Haldusmenetluse käigus on leidnud

kinnitust, et kaebaja tarvitab liigselt alkoholi (mitu päeva järjest). Tema käitumine muutub

alkoholi tarvitades ettearvamatuks, ebaadekvaatseks ja agressiivseks. Seda kinnitavad

korduvad peretüli väljakutsed politseile, lähedaste tähelepanekud, lähisuhtevägivalla infoleht.

2(8)

3-23-1065

Kaebaja asus alkoholi tarvitanuna juhtima mootorsõidukit ja põhjustas liiklusõnnetuse. Ka

Wismari Haigla AS vastusest saab järeldada, et kaebajal on probleeme alkoholi tarvitamisega.

Kaebajale on muutunud loomuomaseks riskikäitumine alkoholi tarvitanuna. RelvS § 43 lg 31

kohaldamine ei eelda, et isikul esineks rikkumisi seoses relvade omamise, kandmise või

kasutamisega. Ei saa aga välistada, et halbade asjaolude kokkulangemisel ning alkoholi

tarvitanuna võib kaebaja väärkasutada tulirelva.

Vastustaja on arvestanud vastuväidetes toodud kaebajat positiivselt iseloomustavat teavet (hea

isa enda lastele, toetab neid materiaalselt, hoolib oma abikaasast jms). Need ei kaalu praegusel

juhul üles isikule etteheidetud ettearvamatut ja agressiivset käitumist alkoholi tarvitanuna.

Samuti ei saa mööda vaadata kaebaja terviseseisundist, mis välistab relva omamise. Isikute

õigus elule ja tervisele ning avalikule korrale kaalub üles kaebaja eneseteostamise õiguse.

3. Kaebaja esitas 12.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 08.05.2023 otsuse

tühistamiseks.

Vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja eneseteostuse õigust, kuna ta ei saa enam vallata

tulirelvi vastava spordialaga tegelemiseks ning enese ja vara kaitseks.

Kaebaja pöördus haiglasse ise, mitte kellegi suunamisel. Kaebaja ei ole alkoholi tarbinuna

agressiivne. Kunagised peretülid ei saa mõjutada kaebaja tänast käitumist. Kaebaja ei ole

vigastanud enda kunagist elukaaslast. Kaebaja hoiab enda perekonda väga. Peretüli toimus

2006. a-l, kui kaebajal ja tema endisel abikaasal olid erimeelsused, mistõttu päädis tüli

füüsilise vägivallaga. Menetlust tookord ei algatatud. PPA patrulli saatel erakorralise

meditsiini osakonna külastamine kinnitas, et kaebajal oli kõik hästi ja vajadust meditsiinilist

abi saada ei olnud. Kaebaja on juba ammu asunud tegelema enda alkoholitarbimise

kontrollimisega. Uusi liigtarbimisi, millest järelduks, et kaebajal esineb alkoholi tarbimisel

riskikäitumine, ei ole toimunud.

Kuigi PPA on viidanud, et on arvestanud ka kaebajat positiivselt iseloomustavate ajaoludega,

ei nähtu seda vaidlustatud otsusest. Kaebaja on hea isa enda lastele, toetab neid materiaalselt

ja hoolib enda abikaasast. Kaebaja juhib ettevõtet Q OÜ, mis annab tööd mitmele inimesele,

on heal järjel ja toimiv. Alkoholi liigtarbimise korral ei suudaks kaebaja ettevõtet juhtida. Q

OÜ on Eesti Kaubanduskoja liige ja Gasell ettevõtte tiitli kolmekordne saaja. Kaebaja tegeleb

eneseharimisega ja spordiga. Kaebaja juhib korteriühistu tegevust. Kaebaja on aktiivne

parema teadliku mina suunal, mis näitab, et kaebaja ei ole riskikäituja, vaid tegus ettevõtja ja

eneseharija. Kaebaja on neurolingvistiline programmeerija ja psühholoogiline nõustaja.

Kaebaja on läbinud laeva kapteni ja raadio-sidevahendite koolitused.

4. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

PPA andmebaasis fikseeriti 25.02.2023 teave, et kl 00.35 palus kaebajale kutsutud kiirabi

lisaks saata politsei, sest kaebaja oli agressiivne. Politsei saabudes oli kaebaja rahulik, kuid

segaduses politsei ja kiirabi tulekust. Vestlusest kaebaja pereliikmetega selgus, et kaebaja

tarvitab teist nädalat järjest alkoholi, käitub arusaamatult ja on närviline. Kaebaja enda sõnul

oli ta umbes nädala alkoholi tarvitanud. Kiirabi otsustas kaebaja haiglasse toimetada, millest

kaebaja algul kategooriliselt keeldus. Pärast politseinike poolt veenmist nõustus kaebaja

sellega. Haiglasse jõudes proovis kaebaja sealt lahkuda, kuid pärast politseinike poolset

veenmist jäi siiski kontrolliks haiglasse.

Alkoholi liigtarbimise tõttu politsei sekkumist nõudnud intsident annab küllaldase aluse

järelduseks, et kaebaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu

relva omama. Teistele isikutele või avalikule korrale võimalik oht on välditav relvaloa

3(8)

3-23-1065

kehtetuks tunnistamisega. Kaebaja eitab enda riskikäitumist ega mõista selle võimalikke

tagajärgi. Järelikult ei suuda kaebaja ise enda ohtlikku käitumist ära tunda ega seda maandada.

Vastustaja ei saa ega tohi jääda ootama esimest relvaga seotud sündmust, sest sel võivad olla

väga rasked tagajärjed. Kaebajat positiivselt iseloomustav teave ei kaalu üles isikule

etteheidetavat ettearvamatut ja agressiivset käitumist alkoholi tarvitanuna.

Vastustaja ei pea tõendama, et kaebaja on edaspidi relva kasutades ohtlik, vaid piisab, et

asjaoludest tulenevalt saab sellise ohu realiseerumist pidada tõenäoliseks. Isikute elu ja

tervise, riigi julgeoleku ning avaliku korra kaitsmise eesmärkidel on isiku relvaloa kehtetuks

tunnistamine tema vaba eneseteostuse õiguse proportsionaalne riive. Vastustaja kaalus kaebaja

vaba eneseteostuse õigust omada ja kanda relva sportimiseks ning enese ja vara kaitseks,

samuti vajadust ennetada ohtu teiste isikute turvalisusele, tervisele, elule ja avalikule korrale.

Kaebaja isiklik huvi relva omada ei kaalu üles avalikkuse huvi ega politseile pandud vastutust

avaliku korra kaitsel. Vastustaja ei ole lähtunud asjakohatutest kaalutlustest.

5. Tallinna Halduskohus

jättis

25.01.2024 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses tuginenud imperatiivsetele sätetele (RelvS § 36 lg 1 p 1 ja §

43 lg 3 p 2), mis ei võimalda kaaluda, kas vastavate tingimuste esinemisel kaebajale

väljastatud relvaluba kehtetuks tunnistada või mitte. Vastustaja tugines asjaolule, et kaebajal

on RHK-10 klassifikatsiooni alusel alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired

ehk kaebajal on haiguslik seisund, millisel juhul ei saa isik relvaluba omada. Wismari Haigla

AS teatas 09.03.2023 vastuses, et kaebaja viibis alkoholi võõrutusseisundi tõttu 3 korda

statsionaarsel ravil ja viidatud häire „puudutab määruse nr 179 §-s 2 kehtestatud relvaloa

andmist välistavate tervisehäirete loetelu p 3 (alkoholi liigtarbimisest tingitud

käitumishäired)“.

Määruse nr 179 § 3 kohaselt teeb tervisekontrolli perearst, kaasates psühhiaatri ja vajadusel

teised eriarstid. Seega on relvaloa menetluses pädev tervisekontrolli tegija perearst. Praeguses

asjas ei ole esitatud perearsti tõendit kaebajal diagnoositud psüühika- või käitumishäire kohta.

Vastustajal puudub pädevus seda häiret ise kaebaja raviloleku andmete alusel tuletada.

Vastustajal tulnuks pöörduda tervisetõendi saamiseks järelpärimisega kaebaja perearsti poole

või nõuda kaebajalt vastava tõendi esitamist. Selle nõudmata jätmine on menetluslik

rikkumine, mis ei võimalda RelvS § 36 lg 1 p 1 ja § 43 lg 3 p 2 alusel relvaluba kehtetuks

tunnistada.

Vastustaja tugines relvaloa kehtetuks tunnistamisel ka RelvS § 43 lg-le 31, mis võimaldab

tunnistada relvaloa kehtetuks relvaloa omaja ohtlikule eluviisile või käitumisele tuginedes.

Vastustaja viitas haldusmenetluses kaebaja käitumisele, mis võib olla teda ennast ja / või teiste

isikute turvalisust ohustav. PPA andmebaasis on registreeritud järgmised juhtumid: 1)

2005.

a-l juhtis mootorsõidukit joobes olekus ja põhjustas avarii; 2)

2006. a-l (17.08.2006,

18.08.2006, 21.08.2006) korduvad peretülid endise abikaasaga, millest üks lõppes füüsilise

vägivalla kasutamisega kaebaja poolt ja vähemalt ühe tüli ajal oli kaebaja tarvitanud alkoholi;

3)

23.09.2020 oli kaebaja väljakutse kohaselt agressiivne, joobes, kodus kaks 16 aastast

last. Kaebaja oli ärritunud ja tõmmanud naist juustest. Kaebaja oli 5 päeva alkoholi tarvitanud.

Koostati lähisuhtevägivalla infoleht; 4)

25.02.2023 seisuga oli kaebaja pikemat aega (2

nädalat) alkoholi tarvitanud, rääkis iseendaga, nägi nägemusi, väga närviline. Kaebaja

toimetati haiglasse; 5) 25.02.2023 väljakutse EMO-st: tugevas joobes mees üle vaadatud,

vaja viia kainenema. Politsei kohale jõudes suutis kaebaja omal jalul liikuda ja tellis endale

takso. Wismari Haigla AS vastusest PPA päringule selgub, et kaebaja on viibinud haiglas

4(8)

3-23-1065

statsionaarsel ravil 3 korda (neist 2 korda 3 päeva pikkusel ravil ja üks kord 4 päeva pikkusel

ravil).

Arvestades nii PPA andmebaasis registreeritud väljakutseid kui ka haigla teavet kaebaja ravil

viibimise kohta, ei saa eitada, et kaebajal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja kaebaja

käitumine võib muutuda enda või teiste isikute turvalisust ohustavaks. Kuigi kaebaja selgitas

kaebuses, et jälgib teadlikult oma käitumist ja uusi alkoholi liigtarbimise juhtumeid ei ole

esinenud, näitavad vastustaja esitatud andmed 2023. a veebruari kohta midagi muud. Kaebaja

ei ole suutnud end alkoholi liigtarvitamisest võõrutada ja see on toonud kaasa PPA

reageerimise vajaduse.

Vastustaja on põhjendatult arvestanud ka kaebaja 2005. a-l mootorsõiduki juhtimist

joobeseisundis ja avarii põhjustamist. Kaebaja käitumise hindamisel tulebki vastustajal

arvesse võtta pikemat perioodi, et hinnata, kas kaebaja on vahepeal oma käitumist

korrigeerinud. Praegusel juhul on kaebaja käitumismuster ja harjumused jäänud samaks. See

muudab tõenäolisemaks, et kaebaja võib ka edaspidi alkoholijoobes vastutustundetult käituda

ja seda mh relva kasutades.

Ebausutav on kaebaja väide, et ta ei ole agressiivne. Nii 2006. a kui ka 23.09.2020 väljakutse

üheks põhjuseks oli just asjaolu, et kaebaja on agressiivne. Seega ei suuda kaebaja enda

käitumist ega temast lähtuvat ohtu õigesti hinnata. Kaebuses väidab kaebaja, et hoiab enda

perekonda väga. Samas haldusmenetluses 09.03.2023 läbi viidud täiendaval relvaomaniku

kontrollimisel aadressil Ahvena 19, Tallinn teatas naisterahvas, et peres on probleemid seoses

alkoholi tarbimisega meesterahva poolt ja plaanis on lahutus. Järelikult ei ole kaebaja väide

tema perekonna hoidmisest õige. Kui kaebajal ei esineks alkoholi liigtarbimisega probleeme,

ei oleks tal vajadust minna alkoholivõõrutusseisundi tõttu ravile – vabatahtlikult või

sunniviisiliselt. Võõrutusravil viibimine näitab, et kaebajal on ilmselgelt probleemid alkoholi

tarbimisega ja sellest tulenev käitumine võib ohustada kaebajat ennast kui ka teiste isikute

turvalisust.

Vastustaja poolt välja selgitatud asjaoludel võib ohu realiseerumist pidada tõenäoliseks.

Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis kaalunud kaebajat negatiivselt ja positiivselt

iseloomustavaid asjaolusid ega ole teinud ilmselgeid kaalumisvigu. Kõik kaebaja esitatud

tunnistused ja ettevõtlusega tegelemine ei lükka usutavalt ümber ohtu, mida kaebaja võib

alkoholijoobes relva kasutades põhjustada. Vaba eneseteostuse õigus ei ole piiramatu. Tulirelv

on kõrgema ohu allikas. Tulirelva kasutamise piiramine ehk praeguses asjas relvaloa

kehtetuks tunnistamine kui isiku õiguste piiramine isiku enda ja teiste isikute elu, tervise ja

vara kaitseks, on proportsionaalne.

Eeltoodud põhjendustel on vastustaja 08.05.2023 otsus kaebaja relvaloa kehtetuks

tunnistamisel lõppjäreldusena õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Kaebaja palub 22.02.2024 apellatsioonkaebuses (ja 16.10.2025 täiendavas seisukohas)

tühistada Tallinna Halduskohtu 25.01.2024 otsus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohtu otsus on vastuoluline. Kohtuotsuse p-s 8 leidis kohus, et toimunud on

menetluslik rikkumine, mis ei võimalda RelvS § 36 lg 1 p 1 ja § 43 lg 3 p 2 alusel relvaluba

kehtetuks tunnistada, samas p-s 10 leidis kohus, et PPA-l on avar kaalutlusõigus ning RelvS §

43 lg 31 alusel saab tunnistada relvaloa kehtetuks. Asjas ei ole esitatud ühtegi konkreetset

perearsti tõendit selle kohta, et kaebajal oleks alkoholiga probleeme. Ainuüksi Wismari

5(8)

3-23-1065

Haiglas käimine ei tõenda, et kaebajal on probleemid alkoholiga. Vastustaja ei ole järginud

uurimispõhimõtet. PPA tegi küll päringu Wismari Haiglale, kuid ei teinud kaebaja tervisliku

seisundi kohta päringut perearstile. Wismari Haigla tõendis ei ole täpsustatud, miks ja millises

seisundis kaebaja ravil käis ja kas tegelikult oli selleks vajadus või oli pigem tegu

profülaktilise tervisekontrolliga. Halduskohus tuvastas ebaõigesti, et PPA ei ole teinud

kaalumisvigu. PPA on tuginenud kaebaja psüühika- ja käitumishäiretele ning on viidanud

2005. a-l toimunud joobes olekus avariile ning korduvatele peretülidele a-st 2006 ja

23.09.2020 väljakutsele. PPA väljastas kaebajale relvaloa 19.12.2021 ehk pärast kõiki

viidatud sündmuseid. Relvaloa väljastamisel ei olnud kaebaja seega PPA hinnangul kedagi

ohustav. Kaebaja täpsustab, et 2005. a avarii ei toimunud alkoholijoobes, vaid kaebajal olid

jääknähud. Kaebaja käitumine näitab, et pärast seda ei ole ühtegi taolist juhtumit toimunud,

kaebaja võttis sellest õppust ja mõistis enda viga. PPA võttis seda relvaloa väljastamisel

arvesse. Puudub mõistlik alus arvata, et isik, keda riik on enne usaldanud relva omama,

muutuks igal juhul ebausaldusväärseks ning teisi ohustavaks pelgalt seetõttu, et ta on omal

soovil pöördunud Wismari Haiglasse. Kaebaja ei ole olnud vägivaldne pärast relvaloa saamist,

ta on end igakülgselt harinud ning tõstnud oma psüühilist teadlikkust. Kaebaja on esitanud

kohtule rea tõendeid, mis näitavad teda positiivsest küljest.

PPA väited on suuresti kolmandate isikute kaudu fikseeritud. Paraku juhtub olukordi, kus üks

abikaasadest kasutab ära uurimisorganit, rääkides seda, mida pole olnud. Kaebaja peab silmas

perevägivalda ja tema abikaasa antud ütlusi. Sama oli EMO-sse pöördumisega. Nii meedikud

kui PPA ametnikud nägid, et kaebaja ei ole raskes joobes ega vaja mingit abi. Kaebaja lahkus

iseseisvalt haiglast. PPA pole seda arvesse võtnud.

Kohus viitab, et võib juhtuda raske tagajärjega sündmus. Kaebaja leiab, et ei saa oletada ega

pidada tõenäoliseks, et peagi võib juhtuda raske tagajärjega sündmus. Kaebaja käitumises ei

viita miski sellele, et ta võiks olla ohtlik teistele inimestele. Seega puudus alus relvaloa

kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja ei ole kordagi avalikus ruumis vehkinud tulirelvaga, ta pole

relva kellelegi näidanud. Kaebaja pole rikkunud RelvS nõudeid ega teiste isikute turvatunnet.

Kaebaja on vastutustundlik isik, tal on heal järjel ja toimiv ettevõtte, ta on korteriühistu

juhatuses ning asus vabatahtlikuks merepäästjaks (päästemeeskonna juht).

7. PPA palub 29.03.2024 vastuses (ja 24.10.2025 täienduses) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused ei ole omavahel vastuolus. PPA on tuginenud relvaloa kehtetuks

tunnistamisel ka RelvS § 43 lg-le 31, mis võimaldab tunnistada relvaloa kehtetuks loa omaja

ohtliku eluviisi või käitumise tõttu. Kuna ainuüksi sellest alusest piisab relvaloa kehtetuks

tunnistamiseks, ei mõjuta teise aluse äralangemine kaevatava otsuse õiguspärasust.

Apellatsioonkaebuse väidetest nähtuvalt ei mõista kaebaja oma käitumise ohtlikkust ega selle

võimalikke tagajärgi. See annab piisavalt kindla aluse järeldada, et ta ei suuda oma ohtlikku

käitumist ise ära tunda ega ohtlikkust maandada. Kaebaja suhtumine ei vähenda temaga

seotud riske ega välista tema käitumise pinnal järelduste tegemist tema ohtlikkuse kohta. PPA

ei saa ega tohigi jääda ootama esimest relvaga seotud sündmust, vaid relvaluba tuleb

kehtetuks tunnistada ohu ennetamiseks, võimaliku raske tagajärje ärahoidmiseks. Kord

relvaloa andmine ei tähenda, et hiljem on keelatud tugineda loa andmisele eelnenud ja isikut

negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Kaebaja on menetluses ära kuulatud ja PPA võttis

kaebajat positiivselt iseloomustavat teavet arvesse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(8)

3-23-1065

8. Kaebaja on 17.10.2025 menetlusdokumendi lisana esitanud täiendavaid tõendeid.

Ringkonnakohus võtab dtl 162˗165 ja 170 tõendid asja õigemaks lahendamiseks HKMS § 198

lg 3 alusel asja materjalide juurde. Dtl 166˗169 tõendid tuleb tagastada, sest need on esitatud

korduvalt. Samuti tuleb kaebajale tagastada ajakiri „Paat ja Merendus“, kuna foto selle

esikaanest on juba asja materjalide juures ja muud tõendiväärtust ajakirjal pole.

9. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon

muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.

10. Halduskohus leidis, et PPA ei oleks saanud kaebaja relvaluba kehtetuks tunnistada RelvS §

36 lg 1 p 1 alusel, kuna määruse nr 179 kohaselt hindab isiku terviseseisundit üksnes perearst.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Määrus nr 179 reguleerib isikule teostatava

tervisekontrolli korda relvaloa taotlemisel. Puudub aga täpsem regulatsioon puhuks, kui PPA-

le saavad teada asjaolud, mis viitavad relvaloa omanikul relvaloa andmist välistavale

tervisehäire olemasolule, ja seetõttu tekib vajadus relvaloa kehtetuks tunnistamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei piira määrus nr 179 sellisel juhul PPA kasutatavate tõendite liiki

üksnes perearsti tõendiga, vaid PPA peab ja saab RelvS § 36 lg 1 p 1 aluse esinemise või

puudumise kindlaks teha kõigi lubatavate ja usaldusväärsete tõendite alusel. Ka määruse nr

179 § 3 kohaselt ei hinda perearst ise isiku kõiki seisundeid, vaid kaasab selleks psühhiaatri ja

vajadusel lisaks eriarste. Määruse kohaselt on perearst see, kes kogub kokku kõik vajalikud

dokumendid. Viimane aga ei välista PPA-l otse eriarsti antud tõendile tuginemist. Seega võib

usaldusväärseks tõendiks olla ka eriarsti väljastatud tõend. Praegusel juhul nähtub Wismari

Haigla peaarsti 09.03.2023 väljastatud tõendist (dtl 56), et kaebajal esineb alkoholi

liigtarbimisest tingitud käitumishäire määruse nr 179 § 2 p 3 tähenduses. Ringkonnakohtu

hinnangul oli viidatud tõend koosmõjus teiste PPA-le teada olnud ja otsuses kajastatud

asjaoludega piisav kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamiseks RelvS § 36 lg 1 p 1 ja § 43 lg 3 p

2 alusel.

11. Isegi kui PPA ei oleks saanud tugineda RelvS § 36 lg 1 p-le 1, oli kaebaja relvaloa

kehtetuks tunnistamine siiski õiguspärane, sest PPA tunnistas kaebaja relvaloa kehtetuks ka

RelvS § 43 lg 31 alusel, mille kohaselt võib PPA tunnistada soetamisloa või relvaloa

kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise

tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Kohtupraktika järgi on RelvS § 43 lg 31

kohaldamisel eelkõige oluline tuvastada, kas isik on pannud toime tegusid, mis annavad

tunnistust enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Siin peetakse

silmas laiemalt taotleja isikuomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse

prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele relvaomanikuna. Haldusorgan saab

isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta tema poolt varem toime

pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas taotleja väljendab oma suhtumist nendesse. Taotleja

eluviisi hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib inimesele

olla loomuomane. Seejuures ei ole õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest

nähtuvatele andmetele ja sündmustele, mis on toimunud enne isikule relvaloa andmist.

Sellistele andmetele tuginemisel kasutatakse inimese kohta teadaolevat infot teda

iseloomustavana.

12. Ohu hindamisel teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi inimese

käitumise kohta tulevikus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2025 otsus nr 3-22-677, p 9 ja

seal viidatud varasemad lahendid). Kui isiku lähiminevikus on toimunud uusi intsidente, saab

PPA koosmõjus talle teadaolevate varasemate sündmustega hinnata ümber isikust tuleneva

ohu (nt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2025 otsus nr 3-23-289, p 22). Seega võis PPA

kaebajast lähtuva ohu prognoosimisel arvestada ka kaebajaga seonduvate sündmuste ja

õigusrikkumisega, mis jäid relvaloa andmisele eelnenud perioodi.

7(8)

3-23-1065

13. PPA 08.05.2023 otsusest nähtuvalt sai politsei 25.02.2023 väljakutse, mille sisu oli

järgmine: teataja isa pikemat aega alkoholi tarvitanud, räägib iseendaga, näeb nägemusi, väga

närviline. Pereliikmete sõnul oli O.D kaks nädalat järjest tarvitanud alkoholi. O.D toimetati

haiglasse. Samal kuupäeval teine väljakutse: EMO-s tugevas joobes mees, üle vaadatud, vaja

viia kainenema. Politsei kohale jõudes suutis isik omal jalul liikuda ja tellis endale takso.

Varasemalt on politseiandmebaasis registreeritud O.D-ga seoses järgmised juhtumid:

23.09.2020 ˗ mees on agressiivne, joobes, 2 last (16-aastast) ka kodus. O.D oli joobes,

ärritunud millegi peale ja naist juustest tõmmanud. Teataja avaldust teha ei soovinud. Naise

sõnul mees viis päeva joonud. Mees lubas magada eraldi toas. Koostatud lähisuhtevägivalla

infoleht. Aastal 2006 oli O.D-l korduvad peretülid endise abikaasaga (17.08.2006,

18.08.2006, 21.08.2006), millest üks tüli lõppes füüsilise vägivalla kasutamisega O.D poolt

ja vähemalt ühe tüli ajal oli O.D tarvitanud alkoholi. Aastal 2005 juhtis O.D mootorsõidukit

joobes ja põhjustas avarii. Wismari Haigla 09.03.2023 teatise (dtl 56) kohaselt on O.D

alkoholvõõrutusseisundi tõttu viibinud 3 korda statsionaarsel ravil Wismari Haiglas

(11.03˗13.03.2016, 02.03˗04.03.2022 ja 21.05˗24.05.2022). Nimetatud häire puhul on arsti

hinnangul tegemist alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäirega.

14. Ehkki aastatel 2005 ja 2006 toimunud sündmused jäävad kaugesse minevikku,

iseloomustavad need koos 2020˗2023 sündmustega kaebaja süstemaatilist käitumismustrit.

Kaebaja liigtarvitab alkoholi ja tal on joobes olekus kalduvus agressiivsusele. Arvestades

kaebaja poolt PPA-le ja kohtule esitatud ennast õigustavaid vastuväiteid, siis võib ka

järeldada, et kaebaja pisendab probleemi ja eirab selle tõsidust. Võttes arvesse 2020. a joobes

kodutüli episoodi; asjaolu, et kaebaja viibis 2022. a-l kahel korral alkoholi võõrutusnähtudega

haiglas ravil, ja 25.02.2023 sündmusi, sai PPA kaebaja puhul järeldada, et tegemist on

süstemaatilise alkoholi liigtarvitajaga, kelle agressiivne käitumine joobes olekus seab ohtu

teiste inimeste vara, tervise ja võimalik, et ka elu. Sellest tulenevalt tegi PPA põhjendatud

prognoosotsuse kaebajast lähtuva ohu hindamisel ja tunnistas talle antud relvaloa kehtetuks.

Relvaloa andmine kaebajale 29.12.2021 ei saanud talle tekitada õiguspärast ootust, et ka

alkoholi liigtarvitamise jätkudes ning sellest tulenevalt ohuhinnangu muutumisel jääb isikule

relvaluba alles.

15. Kaebaja poolt menetluses esitatud teda positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu relva

omamise ja kasutamise kontekstis üles temast lähtuvat ohtu. Seejuures sai PPA menetluses

arvestada üksnes selleks ajaks talle teadaolevaid asjaolusid ja mitte pärast 08.05.2023

tekkinud tõendeid (nt et kaebaja on nüüd vabatahtlik merepäästja jne). Kaebaja saab end ja

oma vara kaitsta ka muul moel kui relva omades, samuti harjutada lasketiirus. Kui kaebaja on

oma eluviisi püsivalt muutnud ja pikema aja jooksul näidanud, et on alkoholi liigtarvitamise

jätnud minevikku, on tal võimalik läbida uus tervisekontroll (sh psühhiaatri kontroll alkoholi

liigtarbimisest põhjustatud käitumishäire diagnoosi ümberlükkamiseks) ja taotleda uuesti

relvaluba.

16. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele (HKMS § 200 p 4). HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1

alusel jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja

eraelu kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)