2-23-6864/121 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6864

Kohtuasi

W.F avaldus alaealise lapse Y.Iga suhtlemise korra

määramiseks

R.Z avaldus vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.12.2024. a määrus

Taotluse esitaja ja liik

R.Z määruskaebus

W.F määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja

W.F (lapse isa) (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Simo Soolo

Avaldaja R.Z (lapse ema) (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Merike Roosileht

Puudutatud isik Y.I (laps) (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Andres Lusmägi

Eestkosteasutus Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu), lepinguline esindaja Kaisa

Tiits

Eestkosteasutus Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse

kaudu), lepinguline esindaja Kai Tsirk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata W.F vastuväide maakohtu tegevuse peale.

2-23-6864

2. Võtta vastu W.F määruskaebusele lisatud tõendid.

1. Tühistada Harju Maakohtu määrus osas, millega maakohus määras kindlaks W.F

(isa) ja Y.I(lapse) vahelise suhtluskorra kuni lapse kooliminekuni (maakohtu määruse

resolutsiooni p 1 ja selle alapunktid), samuti osas, millega maakohus määras

sunnivahendite kohaldamise (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Muus osas jätta

maakohtu määrus muutamata.

2.1. Teha maakohtu määruse resolutsiooni tühistatud p-i 1 osas uus määrus, millega

määrata Y.I ja W.F vaheline suhtluskord järgmiselt:

2.1.1. Y.I kohtub W.Fga iganädalaselt laupäeviti ajavahemikus kell 12.00-18.00,

kestusega kaks tundi. R.Z pakub hiljemalt kolmapäeval kella 24.00ks

lapsega kohtumiseks koha ja vähemalt kaks võimalikku ajavahemikku

laupäeval, mis erinevad üksteisest vähemalt tunni võrra. W.F peab hiljemalt

neljapäeval kella 24.00ks teada andma, milline pakutud aegadest on talle

lapsega kohtumiseks sobiv. Kui R.Z ei teata määruses määratud ajaks

kohtumise aegu ja kohti või teatatud ajad ei vasta määruses määratule, valib

W.F ise kohtumise koha Tartu piires ja täpse ajavahemiku arvestusega, et

kohtumise pikkus on kaks tundi, ning teatab selle R.Zle hiljemalt

neljapäeval kella 24.00ks.

2.1.2. Kohtumised toimuvad R.Z valitud kohas Tartus, kui R.Z teatab nendest

õigeaegselt W.Fle eelmises punktis kirjeldatud tingimuste kohaselt.

2.1.3. Vajadusel võib R.Z kasutada lapse üleandmiseks kolmanda isiku abi.

2.1.4. Lapse tõsise haigestumise korral (palavik, tugev köha, nohu vm tõsisem

haigus) jääb kohtumine ära ja seda ei asendata, vaid laps jätkab isaga

regulaarseid kohtumisi alates tervenemisest. Lapse ema teatab lapse isale

lapse haigestumisest esimesel võimalusel, hiljemalt päev enne kohtumist.

Lapse ema peab tõendama, et laps on haige.

2.1.5. Lapsevanemate suhtlus lapsega seotud teemadel toimub kirjalikult või

kirjalikku taasesitatamist võimaldavas vormis (e-kirjad, sõnumid). Samas

vormis lepitakse kokku ka suhtlusukorra muudatused.

1. Teha maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3 osas uus määrus, millega määrata

sunnivahendite kohaldamise õigus järgmiselt:

2.2. Lubada kohtutäituril kasutada määruse sundtäitmiseks vajadusel R.Z suhtes

vahetut jõudu ning siseneda R.Z nõusolekuta tema valduses olevatesse

ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida.

Ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses

valduses ruum või maatükk on.

1. W.Fl on keelatud reisida Y.Iga ilma R.Z kirjaliku nõusolekuta väljapoole Eesti

Vabariiki.

3. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

6.1. Määrata Y.I ja W.F iganädalane suhtluskord järgmiselt:

2-23-6864

6.1.1. Y.I kohtub W.Fga iganädalaselt laupäeviti ajavahemikus kell 12.00-18.00,

kestusega kaks tundi. R.Z pakub hiljemalt kolmapäeval kella 24.00ks

lapsega kohtumiseks koha ja vähemalt kaks võimalikku ajavahemikku

laupäeval, mis erinevad üksteisest vähemalt tunni võrra. W.F peab hiljemalt

neljapäeval kella 24.00ks teada andma, milline pakutud aegadest on talle

lapsega kohtumiseks sobiv. Kui R.Z ei teata määruses määratud ajaks

kohtumise aegu ja kohti või teatatud ajad ei vasta määruses määratule, valib

W.F ise kohtumise koha Tartu piires ja täpse ajavahemiku arvestusega, et

kohtumise pikkus on kaks tundi, ning teatab selle R.Zle hiljemalt

neljapäeval kella 24.00ks.

6.1.2. Kohtumised toimuvad R.Z valitud kohas Tartus, kui R.Z teatab nendest

õigeaegselt W.Fle eelmises punktis kirjeldatud tingimuste kohaselt.

6.1.3. Vajadusel võib R.Z kasutada lapse üleandmiseks kolmanda isiku abi.

6.1.4. Lapse tõsise haigestumise korral (palavik, tugev köha, nohu vm tõsisem

haigus) jääb kohtumine ära ja seda ei asendata, vaid laps jätkab isaga

regulaarseid kohtumisi alates tervenemisest. Lapse ema teatab lapse isale

lapse haigestumisest esimesel võimalusel, hiljemalt päev enne kohtumist.

Lapse ema peab tõendama, et laps on haige.

6.1.5. Lapsevanemate suhtlus lapsega seotud teemadel toimub kirjalikult või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirjad, sõnumid). Samas

vormis lepitakse kokku ka suhtlusukorra muudatused.

6.2. W.Fl on keelatud reisida Y.Iga ilma R.Z kirjaliku nõusolekuta väljapoole Eesti

Vabariiki.

6.3. Kohtutäituril on määruse sundtäitmiseks vajadusel õigus kasutada R.Z suhtes

vahetut jõudu ning siseneda R.Z nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse või

viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida. Ruumide ja maatüki

läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk

on.

6.4. Jätta R.Z avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

6.5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele

määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Lapsele

määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

7. Rahuldada R.Z määruskaebus osaliselt.

8. Rahuldada W.F määruskaebus osaliselt määruse täitmiseks vajalike sunnivahendite

määramise osas. Muus osas jätta W.F määruskaebus rahuldamata.

9. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosalisete endi kanda, v. a lapsele

määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-23-6864

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.F (lapse isa) esitas 09.05.2023 Harju Maakohtule avalduse Y.Iga (laps, tütar) suhtlemise

korra määramiseks.

1.1. Avalduse kohaselt tutvusid lapse vanemad 2019. a kevadel ning abiellusid 2021. a. Lapse

isa on USA kodanik. Lapse isa sai Eestis elama asumiseks tähtajalise elamisloa kehtivusajaga

18.10.2021–18.10.2023. 21.01.2022 lahutasid vanemad abielu. Laps sündis XX.XX.XXXX.

Esimest korda nägi isa last kaks päeva pärast lapse sündi. Lapse isa sõnul elasid vanemad

pärast lapse sündi 2022. a augusti keskpaigani lapse ema elukohas ning üritasid suhteid ja

kooselu taastada. Vanemate suhted ei paranenud ja alates 02.09.2022 lapse isa enam lapsega

koos ei elanud. Uuesti kohtus isa lapsega 16.10.2022. Pärast seda kohtumist on lapse ema

võimaldanud lapse isal lapsega suhelda maksimaalselt ühel korral nädalas kestusega kuni üks

tund. 11.10.2022 tegi lapse ema lapse isale ettepaneku lapse hooldusõigusest loobuda, kuid isa

keeldus sellest.

1.2. 07.10.2022 pöördus lapse isa Sotsiaalkindlustusameti poole, et saada suunamist

perelepitusse. 24.10.2022. a otsusega jäeti avaldus läbi vaatamata, kuna lapse ema keeldus

perelepitusest. Samuti teatas lapse ema PPA-le vanemate lahutusest, mille peale PPA tunnistas

kehtetuks lapse isale väljastatud elamisloa. Seoses Eestis töötamisega on lapse isale

väljastatud uus elamisluba. Kõik need asjaolud viitavad sellele, et lapse ema soovib lapse ja

isa omavahelise normaalse suhte tekkimist takistada.

1.3. Alates 2022.a oktoobri keskpaigast kohtus isa lapsega vaid pühapäeviti ühe tunni avalikus

kohas ja eranditult ema juuresolekul – s t, et ema viibis terve kohtumise aja lapse läheduses

võimaldamata lapsel ja isal omaette aega veeta. See mõjutas last negatiivselt, kuna lapsel ja

isal puudus võimalus segamatult suhelda. Lapse isa tegi lapse emale korduvalt ettepanekuid

suurendada isa ja lapse kohtumiste arvu, kuid lapse ema ignoreeris neid ettepanekuid. Lapse

ema keeldus kohtuväliselt suhtluskorra kokkuleppimisest. Lapse isa ei soovi olla vaid ühe

tunni vanem ega ka nö nädalavahetuse lapsevanem. Isa soovib lapse emaga võrdselt lapse

kasvatamises osaleda.

1.4. Lapse ema on kohtumiste ajal mitmel korral kutsunud välja politsei, esitades absurdseid

väiteid, et ta tunneb lapse isa ees hirmu. 23.04.2023 ähvardas ema taas helistada politseisse

põhjusel, et isa ei olnud ema poolt dikteeritud lapse üleandmise asukohas piisavalt täpselt

kohal.

1.5. Lapse isa palus määrata suhtluskorra, mis arvestab lapse vanusest tulenevalt mõistlikus

tempos suhtlusaja järk-järgulist suurendamist.

1.6. Lapse isa palus määrata suhtluskorra järgmiselt:

1) 2023. aastal viibib laps isaga igal nädalal esmaspäevast reedeni iga päev ajavahemikus

11.00–12.00 (1 tund) või kell 17.00–18.00 (1 tund) ning igal nädalavahetusel kummalgi

päeval ajavahemikus kell 10:30–12:30 (2 tundi).

2-23-6864

2) 01.01.2024–31.12.2024 viibib laps isaga igal nädalal esmaspäevast reedeni iga päev kell

11.00–12.00 (1 tund) või kell 17.00–18.00 (1 tund) ning laps jääb isa juurde igal paaris

nädalavahetusel alates reede õhtul kella 18.00st ning viibib isaga kuni pühapäeval kella

16.00ni.

3) Alates 01.01.2025 viibib laps isaga sõltumata sellest, kas laps käib lasteaias/koolis või on

vaheaeg, igal paarisnädalal selliselt, et isa võtab lapse esmaspäeva õhtul lasteaiast/koolist

pärast huvitegevuse lõppu või kui laps ei viibi lasteaias/koolis, ema elukohast hiljemalt kell

17.00st ning on lapsega kuni järgmise paaritu nädala esmaspäeva õhtuni, mil ema tuleb

lapsele kas lasteaeda/kooli või isa elukohta hiljemalt kell 17.00 järele.

4) Eeltoodud suhtluskorra osas on erandid pühadel ja sünnipäevadel. Suvise vaheaja veedab

laps võrdselt mõlema vanemaga.

Isa täiendas ja muutis avaldust 09.02.2024 menetlusdokumendiga.

Lapse ema avaldus hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

2. Lapse ema esitas 05.06.2023 avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse

suhtes ning lapse emale lapse igakordse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes

ainuhooldusõiguse andmiseks.

2.1. Avalduse kohaselt ei taju lapse isa lapse vajadusi ega oska lapsega tegeleda. Lapse isa

elab Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Tal puudub Eestis alaline elukoht ning muu side

Eestiga peale lapse. Lapse isal on USA kodakondsus. Lapse emale ei ole teada, kas lapse isa

on taotlenud ka lapsele USA kodakondsust või passi. Lapse isa on avaldanud lapse emale

korduvalt soovi minna koos lapsega USA-sse sugulasi külastama. On võimalik, et pärast

Eestist lahkumist ei too lapse isa last enam Eestisse tagasi. Lapse ema soovib sellise

võimaluse välistada taotledes lapse viibimiskoha määramise osas lapse suhtes

ainuhooldusõigust.

2.2. Lapse ema soovib lapse hariduse küsimustes lapse hooldusõigust, kuna lapse isa on

avaldanud, et ei anna lapse emale nõusolekut lapse eestikeelse lasteaia järjekorda panemiseks.

Lapse isa on väljendanud, et soovib panna lapse rahvusvahelisse lasteaeda ja kooli. Lapse ema

nägemuses peaks laps omandama eestikeelse hariduse. Lapse isa soovib, et laps räägiks

inglise keelt või õpiks teise keelena hispaania keelt.

2.3. Lapse ema soovib lapse tervise küsimustes hooldusõigust, kuna lapse isa on keeldunud

lapse vaktsineerimisest, leides, et lapsel tuleb kõik haigused läbi põdeda. Lapsele taheti

sünnitusmajas vaktsiini teha, kuid lapse isa oli sellele vastu. Lapse emal on kahtlus, et lapse

isa on lapse vaktsineerimisele vastu ka edaspidi.

Menetlusosaliste seisukohad

Lapse ema seisukoht lapse isa avaldusele

3. Lapse ema palus jätta lapse isa taotluse suhtlemiskorra määramiseks rahuldamata.

3.1. Lapse ema selgituste kohaselt oli lapse isa kooselu ajal lapse ema suhtes vägivaldne ning

manipuleeriv. Kui lapse isa sai teada lapse ema rasedusest, ähvardas ta lapse emalt sünnituse

järel ära võtta. Selle peale lõpetas lapse ema suhte ning lapse isa kolis ühisest kodust välja.

Lapse ema elas alates neljandast raseduskuust kuni lapse sündimiseni üksi. Lapse isa hoidis

2-23-6864

lapse emast raseduse ajal eemale, tundmata tema vastu huvi. USA-s olles tarvitas lapse isa

narkootilisi aineid ning kanget alkoholi. Lapse ema teada teeb lapse isa seda tänaseni.

Avaldajal puudus USA-s püsiv elukoht. Ta elas sõprade ja nende vanemate juures. Lapse ema

võimaldas lapse isal lapsega kohtuda nii lastekaitse esindaja soovitatud viisil, kui ka lapse isa

sünnipäeval ja lapse sünnipäeval. Lastekaitse esindaja selgitas isale, kuidas väikelapsega

käituda. Selle asemel, et lapsega kohtumise ajal lapsega suhelda, suhtles lapse isa oma

sõpradega, võttes sõbrad lapsega kohtumisele kaasa.

3.2. Laps sai XX.XX.2025 kolme aastaseks. Lapse isa soovis lapsega suhtluskorra

kindlaksmääramist kuni lapse täisealiseks saamiseni. See viitab sellele, et lapse isal puudub

ettekujutus lapse vajadustest ja arengust. Mõistlik oleks määrata lapse ja isa vaheline

suhtluskord kindlaks kuni lapse lasteaeda (kooli) minekuni. Avaldusest ei selgu, miks soovib

lapse isa lapsega kohtuda igal paarisnädalavahetusel reede õhtust pühapäeva pärastlõunani.

Lapse isal puuduvad vanemlikud oskused lapsega sellises ulatuses tegelemiseks. Lapse ja isa

vahel puudub kiindumussuhe. Lapsele on oluline päevarežiimist kinnipidamine, stabiilsus,

rutiin, regulaarsus, mis tagab lapsele etteaimatavuse ja kindlustunde. Enne lapse ja isa

suhtlemise korraldamist isa avalduses väljatoodud viisil tuleb lapsel hakata isa usaldama ning

isa omalt poolt peab looma lapsele turvalise keskkonna.

3.3. Lapse isa etteheide, et lapse ema keeldus lepitusmenetlusest, on kohatu. Lapse ema saab

ohvriabi teenust. Ohvri ja vägivallatseja vahel ei saa lepitusmenetlus toimuda.

3.4. Õige ei ole lapse isa väide, et ta osales lapse ja lapse ema elus ühise perena kuni

02.09.2022. Laps, lapse ema ja lapse isa ei ole kunagi ühise perena elanud.

3.5. Lapse ema palus määrata suhtluskorra järgsed kohtumised kolmandate isikute

juuresolekul ja avalikus kohas. Lapse ema ei nõustunud sellega, et laps viibib isa juures kodus

või mujal suletud ruumis. Lapse ema ei nõustunud lapse isa sooviga lapsega välisriiki reisida

või taotleda lapsele teise riigi kodakondsust. Samuti ei nõustunud lapse ema lapse isa sooviga

tähistada lapsega isadepäeva nii Eesti kalendri kui USA kalendri järgi. Lapse ema leidis, et

pärast lapse elukoha muutust saavad kohtumised toimuda Tartus nädalavahetustel ühel kuni

kahel korral kuus, soovitavalt laupäeval, kestusega kaks tundi.

3.6. Eelnevaid asjaolusid arvestades palus lapse ema jätta lapse isa taotluse suhtlemiskorra

määramiseks rahuldamata.

3.7. Lapse ema andis 20.02.2024 menetlusdokumendis teada, et ta kolis õpingute ja töö tõttu

lapsega Tartusse, mistõttu ei ole isal võimalik jätkata lapsega kohtumisi kaks korda nädalas.

Vanemate ühise hooldusõiguse teostamise teeb võimatuks vanemate vastanduv suhe, erinevad

elulised eesmärgid ja akadeemiline taust, samuti erinevad elukohad.

Eestkoste asutuste seisukohad lapse ema ja isa avaldustele

Tallinna Kesklinna Valitsuse seisukoht isa avaldusele

4. Tallinna Kesklinna Valitsuse hinnangul tuleb isa avaldust toetada selles osas, mille kohaselt

lapse ja isa vaheline suhtluskord tagab lapse ja isa kohtumiste mahu järkjärgulise

suurenemise. Lõppseisukohtades leidis Tallinna linna esindaja, et arvestades asjaolu, et laps ja

ema kolisid menetluse ajal Tartusse, tuleb lapse vanust arvestades määrata selline suhtluskord,

mille järgi laps ei ole sunnitud sõitma pidevalt Tallinna ja Tartu vahet. Lapse ja isa

2-23-6864

kohtumised peaksid toimuma eelkõige Tartus. Vahelduva elukoha põhimõttel suhtluskord ei

ole praeguse asja asjaolusid arvestades võimalik.

4.1. Lapse ema hooldusõiguse lõpetamise avalduse osas leidis linnaosa esindaja, et lapse ema

hirmud on põhjendamatud. Lapse isa ei ole lapse vaktsineerimise vastu ning lapsele on

vajalikud vaktsiinid praeguseks tehtud. Kuigi vanematel on suhtluskorra osas erimeelsused, ei

ole alust lapse isa hooldusõigust piirata. Lapse huvides on mõlema vanema päritolu ja kultuuri

tundma õppida ning lapsel on õigus mõlema riigi kodakondsusele. Seega ei ole lapse isa

hooldusõiguse piiramine lapse viibimiskoha, hariduse- ja tervise küsimustes põhjendatud.

Kokkuvõttes ei toetanud Tallinna linna esindaja lapse ema avaldust.

Tartu linna seisukoht lapse ema ja isa avaldustele

5. Tartu linna esindajad tegid lapse ema elukohta kodukülastuse 31.07.2024. Lapse ema korter

on 2-toaline, sisustuselt hubane ning lapse heaolu arvestav. Laps käib alates 2024. a märtsist

lastehoius. Tartu linna esindaja leidis, et lapsele sobiv suhtluskord tuleb kindlaks määrata

arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust ning vältides lapse liigset

sõitmisega koormamist. Suhtluskorra määramisel tuleb arvestada ka selle pikemaajaliste

mõjudega lapse arengule. Tartu linna esindaja ei pidanud mõistlikuks 2-aastase lapse pidevat

Tartu ja Tallinna vahet sõitmist ning lapse käimist korraga kahes erinevas lasteaias. Selline

elukorraldus ei seaks esikohale lapse õigusi ja heaolu vaid arvestaks pigem lapsevanema

vajadustega. Lapse huvides on anda lapse emale ühekordne otsustusõigus lapse elukoha

Tartusse registreerimiseks, et võimaldada lapsel käia Tartus lasteaias.

Ärakuulamine maakohtus

6. Lapse ema ja isa põhiavaldusi arutas maakohus vanemate ja lapse esindajaga 16.11.2023

toimunud istungil ning 23.01.2024. a toimunud istungil. Lapse vanemad jäid oma varasemate

seisukohtade juurde. Lapse ema leidis, et kuna laps on väga väike, siis ei ole põhjendatud

määrata lapsele isaga kohtumisi tihedamalt kui korra nädalas. Lapse isa leidis, et lapsega

kohtumiste arvu tuleb järk-järgult suurendada ning lapse isa soovib osaleda lapse elus

võrdväärse vanemana. Lapse isa rõhutas, et vanematel on ühine hooldusõigus. Lapse ema

hinnangul on jagatud vanemlus lapse isa lapse ema suunalise vaimse vägivalla tõttu võimatu.

Lapse esindaja leidis, et lapse ja isa kohtumiste arvu tuleb järk-järgult suurendada ning seni

pole kohtumised lapse tervisele ja elule ega arengule ohtu kujutanud.

Maakohtu esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus

7. 12.07.2024. a määrusega peatas maakohus oma algatusel esialgse õiguskaitse korras lapse

ema hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ning andis lapse isale

ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas. Maakohus põhjendas esialgse

õiguskaitse kohaldamist sellega, et ema kolis lapsega kohtumenetluse ajal isa nõusolekuta

Tartusse ning seetõttu ei olnud lapse isal enam võimalik lapsega seni kokkulepitud viisil

kohtuda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus määras 27.12.2024. a määrusega lapse suhtlemiskorra vanematega kuni

lapse kooliminekuni. Samuti määras maakohus sunnivahendite kohaldamise juhuks, kui

vanematest kumbki määratud suhtluskorda ei täida. Maakohus jättis lapse ema avalduse lapse

2-23-6864

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus vanemate

endi kanda ning lapse esindaja kulud riigi kanda.

8.1. Maakohus määras lapse ja vanemate vahelise suhtluskorra järgmiselt:

1) 2025. a jaanuarist kuni 2025. a juunini on laps isaga iga kuu esimesel kolmel täisnädalal

kolmapäeval alates kell 17.00 kuni 2 tundi ja laupäeval alates kell 11.00 kuni 4 tundi.

2) 2025. a juulist on laps isaga igal nädalal nädala sees kolmapäeval alates kell 17.00st kuni 2

tundi ja igal paarisnädalal laupäeval või pühapäeval alates kella 11.00-st kuni 6 tundi.

3) Alates 2026. aastast on laps isaga igal paarisnädalal alates kolmapäeval kella 17.00st kuni

neljapäeva hommikuni, kui isa viib lapse Tallinnas asuvasse lasteaeda, ja paaritul nädalal

alates laupäeval kella 11.00st kuni pühapäeval kella 15.00ni.

4) Alates 2027. aastast on laps isaga igal paarisnädalal alates teisipäeval kella 17.00st kuni

neljapäevani, kui isa viib lapse Tallinnas asuvasse lasteaeda, ja igal paaritul nädalal alates

neljapäeval kella 17.00st kuni pühapäeval kella 15.00ni.

5) Alates 2028. aastast elab laps ema elukohas igal paaritul nädalal ja isa elukohas igal

paarisnädalal. Vanem võtab lapse oma nädala esmapäeval Tallinnas asuvast lasteaiast ja viib

lapse järgmise nädala esmaspäeval samasse lasteaeda tagasi.

6) Kõik lapse üleandmised vanemalt vanemale, kui üleandmised ei toimu lasteaia kaudu,

toimuvad isa elukohas Tallinnas või vanemate kokkuleppel muus kohas Tallinnas.

7) Paaritutel aastatel on laps ajavahemikus 22.–24. detsember emaga ja ajavahemikus 25–27.

detsember ning 31.detsembri–02. jaanuari isaga, paarisaastatel vastupidi.

8) Suveperioodil (15. juuni–31.august) jätkub tavaline suhtlemiskord. 2026. a on laps suvel

igas kuus 10 päeva isaga ja muu aja emaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku

iga aasta 15. maiks. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis on laps isaga 2026. a 10 päeva

alates 15. juunist, alates 1. juulist ja alates 1. augustist.

9) Kumbki vanem korraldab soovi korral ise lapse sünnipäeva. Vanemal on õigus lapsega

kolm tundi sünnipäeva kuupäeval kohtuda.

10) Perekondlikud tähtpäevad (isa ja ema sünnipäev, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle

vanemaga, kellega tähtpäev on seotud. Lapse üleandmine toimub nimetatud tähtpäevadel kell

11.00 hommikul ja kell 19.00 õhtul isa elukohas Tallinnas.

11) Kui laps haigestub vanema juures viibimise ajal viisil, et tema transportimine ei ole

võimalik, jääb laps kuni transportimiseks vajaliku tervenemiseni selle vanema juurde,

vastupidisel juhul jätkub tavalise suhtlemise korra täitmine.

12) Kumbki vanem võib oma suhtluskorra ajal lapsega reisida lapsega välisriiki teise vanema

nõusolekuta, vanemad annavad selleks notariaalsed nõusolekud. Teisele vanemale tuleb reisist

teada anda vähemalt seitse päeva enne reisi. Vanemad tagavad, et lapse reisidokument on

lapsega reisile mineva vanema käes.

2-23-6864

13) Alates lapse 5-aastaseks saamisest võib eemalviibiv vanem iga päev lapsele helistada

ajavahemikus kell 19.00–19.30. Lapsega koosolev vanem tagab, et kõne on võimalik vastu

võtta.

14) Kogu lapsega seotud suhtlus vanemate vahel toimub kirjalikult. Vanemate kokkuleppel

võib suhtlemise kordi muuta, asendada ja täiendada. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui

mõlemad vanemad on sellele kirjaliku nõusoleku andnud.

8.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on laps elanud peaaegu kogu oma elu ainult

emaga. Kui maakohus määras menetluse ajaks lapse ja isa vahelise suhtluskorra, sujus isa ja

lapse vaheline suhtlemine hästi ning laps ja isa said järjest lähedasemaks. Maakohus leidis, et

kuna lapse ema kolis lapsega ilma lapse isa nõusolekuta 2024. a veebruaris Tartusse ning

varjab enda ja lapse elukohta isa eest, rikub lapse ema väga olulises ulatuses lapse isa

hooldusõigust lapse suhtes.

8.3. Maakohus peatas menetluse ajaks 12.07.2024. a määrusega omal algatusel lapse ema

hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ning andis lapse isale vastavas osas

ainuhooldusõiguse. Kuid lapse isa ei registreerinud lapse elukohta enda juurde ning lapse ema

ei täida viidatud määrust, kuigi tal ei olnud kohtumenetluse ajal lapse viibimiskoha määramise

õigust.

Lapse ema avaldus lapse isa hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

9. Maakohus jättis lapse ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

rahuldamata. Maakohus leidis, et menetluses ei ole tõendamist leidnud lapse ema seisukoht, et

lapse isa huvi ei ole seotud sooviga lapsega suhelda, vaid lapse ema elu kontrollida. Kuigi

vanematel on vaidlused igas hooldusõigust puudutavas punktis, milles ema soovib saada lapse

hooldusõigust (lapse viibimiskoht, haridus ja tervis), ei ole hooldusõiguse lõpetamine

maakohtu hinnangul lapse huvides. Ühise hooldusõiguse lõpetamine takistaks lapse isal lapse

elus osalemist ning võimaldaks lapse emal veel rohkem lapse hooldusõigust rikkuda. Asjaolu,

et lapse ema ei ole lapse isale lapse elukohta teada andnud, on kohtupraktikas erandlik.

9.1. Maakohus määras lapse ja vanemate vahelise suhtluskorra astmelisena selliselt, et

lõpptulemusena saab lapsel olema kaks elukohta. Lapse huvides ei ole kahe teineteisest

kaugel asuva linna vahel sõitmine ja kahes lasteaias käimine. Lapse emal tuleb kolida lapse

huvide tagamiseks tagasi Tallinnasse või Tallinna lähedusse. Muul viisil ei ole võimalik

tekkinud olukorda lahendada. Ema on tekitanud sellise olukorra õigusvastaselt ning peab selle

lapse huvides endiseks muutma.

9.2. Kohtumenetluse alguses oli laps peaaegu 1-aastane. Maakohtu määruse tegemise

ajal oli laps 2 aastat ja 7 kuud vana. Lapse vanuse ning ema vastuseisu tõttu on lapse

isa saanud lapsega vähe koos olla. Vanem õpib lapse eest hoolitsema ainult siis, kui ta

lapse eest reaalselt hoolitseb. Isa ei saa arendada lapse eest hoolitsemise oskusi muul

viisil kui lapsega koos olles. Kuna lapse huvides on, et tema eest hoolitsevad mõlemad

vanemad, siis ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse huvides.

Lapsega suhtlemise korra määramine

10. Maakohus põhjendas astmelise suhtluskorra määramist sellega, et lapse elukoha muutuse

tõttu ei ole lapse isa saanud lapsega järjepidevalt ja kasvavas mahus suhelda. Tavapäraselt

2-23-6864

suurendab kohus lapse ja vanema vahelist suhtlust kohtumenetluse ajal. Kuna laps ei ole

saanud isaga pikemat aega suhelda, siis tuleb määrata suhtlemise järkjärguline pikendamine,

jätkates pärast määruse tegemist suhtlemist alguses väikeses mahus. Detailse suhtluskorra

määramine on praegusel juhul vajalik ema käitumise tõttu, kes tõlgendas määruse punkte

selliselt, et lapse ja isa koosveedetud aeg oleks lühem. Seetõttu määras maakohus määruse

täitmiseks sunnivahendid.

10.1. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1) ning riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

Lapse ema määruskaebus

11. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse. Alternatiivselt palus lapse ema saata asja maakohtule uueks lahendamiseks.

Menetluskulud palus lapse ema jätta lapse isa kanda.

11.1. Lapse ema selgitas, et esitas 22.01.2024 maakohtule tõendid lapse isa lähisuhtevägivalla

ja selle tagajärgede kohta. Viidatud tõenditega on maakohtu menetluses tõendatud, et lapse isa

käitus lapse ema suhtes füüsiliselt, vaimselt, verbaalselt ja seksuaalselt vägivaldselt ning

2022. a detsembris pöördus lapse ema politseisse ja Naiste Tugikeskusesse (tugikeskuse

juhataja 17.01.2024. a kokkuvõte). Politsei suunas lapse ema ohvriabisse, mille kaudu lapse

ema suunati psühholoog Helen Sööli juurde. Lapse isa on vägivaldne ning ohtlik nii lapse

emale kui lapsele.

11.2. Lapse ema leiab, et maakohtu määrus on väikelapse igapäevavajadusi äärmuslikult

mittearvestav ning lastekaitse seadusega vastuolus. Lapse ema on lähisuhtevägivalla ohver.

Lapse isa tarvitab kanepit, mis hägustab inimese taju ja valmisolekut adekvaatselt käituda.

Laps oli pärast isaga kohtumisi ärev ja tujukas. Last tuleb pärast isaga kohtumist pikalt

rahustada. Seetõttu ei julge lapse ema last isaga kahekesi jätta. Laps on tajunud ema vastu

suunatud vägivalda ning isa kohatut käitumist.

11.3. Maakohus ei arvestanud määruse tegemisel Tartu ja Tallinna linna lastekaitse- ja

sotsiaalhoolekande spetsialistide seisukohti. Lapsele on oluline, et tema kasvatamiseks oleks

olemas nii rahalised vahendid kui ka turvaline keskkond. Tartus saab lapse ema õppida ja

töötada erialal, mis tagab lapse kasvatamiseks kindla sissetuleku ja seega parema toimetuleku.

Tartu linna esindaja toetas lapse elukohana Tartu linna, märkides, et maakohtu määrus ei ole

lapse parimates huvides. Tallinna linna esindaja leidis, et maakohtu määrusega kehtestatud

suhtluskord ei arvesta reaalset olukorda, mistõttu ei ole see lapse huvidega kooskõlas.

Maakohtu määratud kohustus anda laps üle Tallinnas on äärmiselt arusaamatu ja lapse huve

kahjustav. Lapse Tallinna-Tartu vahet transportimine ei ole lapse huvides.

11.4. Lapse ema leidis, et sunnivahendite kohaldamise võimaluse andmine määruses on lapse

huve, kodurahu ja varalisi õigusi kahjustav.

Lapse isa määruskaebus

9. Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ning koos määruskaebusega

esialgse õiguskaitse taotluse (mille ringkonnakohus lahendas 23.09.2025. a määrusega). Lapse

isa palus maakohtu määruse tühistada p-de 1, 3 ja osaliselt p-i 5 osas ning täiendada ja

2-23-6864

parandada maakohtu määrust. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata (määruse

resolutsiooni p-id 2,4, ja p 5 esimene lause). Menetluskulud palus lapse isa jätta lapse ema

kanda.

9.1. Lapse isa palus maakohtu määruse p-i 1 tervikuna tühistada ning määrata lapse ja isa

suhtlemise kord järgmiselt:

1) Alates kohtumääruse teatavaks tegemisest esimesel kolmel kuul iga kuu esimesel kolmel

täisnädalal on laps isaga kolmapäeval alates kella 17.00st kuni 2 tundi ja laupäeval alates kella

11.00st kuni 4 tundi. Kõik lapse üleandmised vanemalt vanemale, kui üleandmised ei toimu

lasteaia kaudu, toimuvad isa elukohas Tallinnas või vanemate kokkuleppel muus kohas

Tallinnas.

2) Alates kohtumääruse teatavaks tegemisest 4. kuust kuni 6. kuuni (kaasaarvatud) on laps

isaga igal nädalal nädala sees kolmapäeval alates kella 17.00st kuni 2 tundi ja igal

paarisnädalal laupäeval või pühapäeval alates kella 11.00st kuni 6 tundi.

3) Alates kohtumääruse teatavaks tegemisest 7. kuust kuni 9. kuuni (kaasaarvatud) on laps

isaga igal paarisnädalal alates kolmapäeval kella 17.00st kuni neljapäeva hommikuni, kui isa

viib lapse Tallinnas asuvasse lasteaeda, ning paaritul nädalal alates laupäeval kella 11.00st

kuni pühapäeval kella 15.00ni.

4) Alates kohtumääruse teatavaks tegemisest 10. kuust kuni 12. kuuni (kaasaarvatud) on laps

isaga igal paarisnädalal alates teisipäeval kella 17.00st kuni neljapäevani, kui isa viib lapse

Tallinnas asuvasse lasteaeda, ning igal paaritul nädalal alates neljapäeval kella 17.00st kuni

pühapäeval kella 15.00ni.

5) Alates sellest, kui kohtumääruse teatavaks tegemisest on möödunud aasta, elab laps ema

elukohas igal paaritul nädalal ja isa elukohas igal paarisnädalal.

7) Paaritutel aastatel on laps ajavahemikus 22.–24. detsember isaga ja ajavahemikus 25–27.

detsember ning ajavahemikus 31. detsember–2. jaanuar emaga, paarisaastatel vastupidi.

7) Suveperioodil (15. juuni– 31. august) jätkub tavaline suhtlemise kord.

8) 2026. aastal on laps suvel igas kuus 10 päeva isaga ja muu aja emaga. Vanemad lepivad

suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta 15. maiks. Kui vanemad ei lepi kokku, siis on laps

isaga 2026. aastal 10 päeva alates 15. juunist, alates 1.juulist ja alates 1. augustist.

9) Kumbki vanem korraldab soovi korral ise lapse sünnipäeva. Vanemal on õigus lapsega

sünnipäeva kuupäeval kohtuda 3 tundi.

10) Perekondlikud tähtpäevad (isa ja ema sünnipäev, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle

vanemaga, kellega tähtpäev seotud on. Lapse üleandmine toimub nimetatud tähtpäevadel

kella 11.00st hommikul ja kella 19.00st õhtul isa elukohas Tallinnas.

11) Kui laps haigestub vanema juures viibimise ajal viisil, et tema transportimine ei ole

võimalik, jääb laps kuni transportimiseks vajaliku tervenemiseni selle vanema juurde,

vastupidisel juhul jätkub tavalise suhtlemise korra täitmine.

12) Kumbki vanem võib reisida oma lapsega suhtlemise ajal lapsega välisriiki teise vanema

2-23-6864

nõusolekuta, vanemad annavad selleks notariaalsed nõusolekud. Teisele vanemale tule reisist

teada anda hiljemalt 7 päeva enne reisi. Vanemad tagavad, et lapse reisidokument on lapsega

reisile mineva vanema käes.

13) Alates lapse 5-aastaseks saamisest võib eemalviibiv vanem helistada lapsele iga päev

ajavahemikus kella 19.00st kuni 19.30ni. Lapsega koosolev vanem tagab, et kõne on võimalik

vastu võtta.

14) Kogu lapsega seotud suhtlus vanemate vahel toimub kirjalikult. Vanemate kokkuleppel

võib suhtlemise kordi muuta, asendada ja täiendada. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui

mõlemad vanemad on kirjalikult nõusoleku andnud.

9.2. Lapse isa palus määrata, et lahend on sundtäidetav, ning selgitada sunnimeetmete

rakendamise korda. Isa palus määrata, et määruse rikkumise korral on kohtutäituri ettepanekul

võimalik kohustust rikkunud vanemat trahvida, muuhulgas korduvalt trahvida. Lapse isa palus

määrata, et määrus kuulub viivitamata täitmisele.

9.3. Määruskaebuse väidete kohaselt kohtus laps isaga viimati 24.08.2024. Lapse ema ei ole

pärast seda esialgse õiguskaitse määrust kordagi täitnud. Samuti ei ole ema toonud last pärast

lõpplahendi tegemist kordagi isa juurde. Ema ei ole pärast lõpplahendi tegemist ühelegi isa

kirjale vastanud. 10.01.2025. a otsusega keeldus kohtutäitur täitemenetluse algatamisest ning

tagastas täitmisavalduse koos täitmisdokumentidega (s. o lõpplahendi). Kohtutäitur põhjendas

täitemenetluse algatamata jätmist sellega, et maakohtu 27.12.2024. a määruse resolutsioon (s t

resolutsiooni p 3, mis sätestab sundtäitmise) on ebaselge ning vastuolus kehtiva õigusega,

mistõttu määrus ei ole sundtäidetav.

9.4. Maakohus ei ole määruses selgitanud, miks ta lahendas suhtluskorra isa taotletust niivõrd

erinevalt. Isa ei nõustu maakohtu määratuga, mille kohaselt üleminek tihedamale suhtlusele

on ebamõistlikult pikk. Isa taotleb astmelist üleminekut soovitud suhtluskorrale viisil nagu on

taotletud määruskaebuses.

10. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, küsis nendele menetlusosaliste seisukohad,

jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 kohaselt

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

11. Lapse isa vaidles lapse ema määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

Menetluskulud palus isa jätta ema kanda. Isa leidis, et ema väited lapse isa vägivaldsuse kohta

on tõendamata. Lapse isa ei tarbi narkootikume ning isal ei ole ka muid sõltuvusprobleeme.

Lapse ema on alates Tartusse kolimisest lapse isa õigust lapsega suhelda eiranud ning ei ole

maakohtu määrust täitnud. Ema ei vasta isa pöördumistele ega too last kohtumistele. Ema on

lapse hooldusõigust rängalt kuritarvitanud. Lapse ema soovib last isast võõrandada.

12. Lapse ema vaidles lapse isa määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata

jätta. Lapse ema selgitas, et ei ole keelanud isal lapsega Tallinnas või Tartus kohtuda.

Lapse ema on pakkunud oma lepingulise esindaja vahendusel lapse isale korduvalt

võimalusi lapsega Tartus kohtuda. Paraku ei ole lapse isa neid võimalusi kasutanud.

Lapse ema palus määrata, et lapse isa peab tegema narkotesti ja alkoholitesti.

Narkotesti tegemist on arutatud lapse isa esindajaga.

2-23-6864

13. Lapse esindaja leidis, et maakohus ei ole lahendi tegemisel diskretsiooni piire ületanud

ning lahend on tehtud lapse huve silmas pidades. Seega tuleb vanemate määruskaebused

rahuldamata jätta.

14. Tallinna linna laste heaolu spetsialist viitas, et linn on varem oma seisukohad esitanud

(10.07.2024, 09.09.2024 ning 27.02.2025) ning jääb selle juurde, et lapse ja isa suhtlus tuleb

järk-järgult taastada. Lapse ja isa kohtumised võiksid toimuda peamiselt Tartus, kuid

vanemate kokkuleppel aeg-ajalt ka Tallinnas, võttes arvesse, et see ei koorma last. Maakohtu

määratud suhtluskord ei ole reaalselt täidetav. Lapse huvides on Tartus lasteaias käimine ning

isaga kohtumine arvestades lapse huve ja vajadusi. Linna esindaja hinnangul on lapse ema

esialgse õiguskaitse taotlus p-de 4 ja 5 osas põhjendatud. Lapse ema taotluse p-de 3 ja 4 osas

leidis linna esindaja, et nende kiireloomulisus ei selgu taotlusest. Reisimiseks loa saamise

nõue peaks kehtima mõlema vanema suhtes. Linna esindaja ei toeta lapse isa määruskaebust

ega lapse isa esitatud taotlusi, kuna need ei lahenda praegust olukorda. Linna esindaja toetas

lapse ema määruskaebust maakohtu määruse tühistamise osas, kuna maakohtu määrus ei

arvesta lapse huvisid ega vajadusi ning määratud suhtluskord ei ole reaalselt täidetav.

15. Tartu linna esindaja leidis, et lapse ja lahuselava vanema suhtlemine peab olema mugav

lapse jaoks, mitte vanema jaoks. Suhtluskord tuleb määrata selliselt, et see ei koormaks liialt

last ja lapse elukorraldus oleks mõistlik. Suhtluskorra määramisel tuleb arvestada lapse

väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust, vältides lapse liigse sõitmisega koormamist. Tartu

linna esindaja hinnangul ei vasta 2-aastase lapse huvidele pidev Tallinna ja Tartu vahet

sõitmine ning korraga mitmes lasteaias käimine. Selline elukorraldus ei sea esikohale lapse

õigusi ja heaolu, vaid täidab pigem lapsevanema vajadusi.

Menetlus ringkonnakohtus

Vanemate ärakuulamine 27.08.2025

16. Ringkonnakohus kuulas lapsevanemad 27.08.2025 isiklikult ära. Ringkonnakohus ei

kuulanud ära last, sest lapse vanust arvestades (laps on alles kolmeaastane) ei ole ta

ringkonnakohtu hinnangul suuteline veel seisukohti omama (TsMS § 5521 lg 1 esimene lause).

16.1. Lapse isa selgitas ärakuulamisel, et lapse vanemad kolisid Eestisse, kui lapse ema oli

lapseootel. Lapse isa sai lapseootusest teada mõni aeg pärast vanemate lahkuminekut. Lapse

isa nägi last paar päeva pärast lapse sündimist. Mõned nädalad pärast lapse sündimist elasid

vanemad lapse ema vanemate juures. Siis kolis lapse ema oma korterisse, kus lapse isa

alaliselt ei elanud, kuid veetis suure osa ajast. Lapse isa soovis minna pereteraapiasse, kuid

lapse ema ei olnud sellega nõus. Pärast lapse sündimist elasid vanemad umbes neli kuud koos.

Lapse vanemad ei arutanud koos olles väga palju ühise tuleviku üle. Lapse isa on päritolult

mehhiklane ning elanud sündimisest saadik USA-s. Lapse isa on lõpetanud sõjakooli, kuid ei

läinud kohe pärast seda edasi õppima. Aastatel 2016–2020 õppis lapse isa hiina meditsiini

koolis, kus ta lapse emaga kohtuski. Lapse isa sai 2022. a veebruaris Eestis finantsvaldkonnas

tööd. Lapse isa nägi varem last korra nädalas korraga kaks tundi nädalavahetusel, kohtudes

lapsega peamiselt pargis. Laps oli isa sõnul rõõmsameelne ja heatujuline. Lapse isa leidis, et

kuna ta ei ole last terve aasta näinud, tuleb suhe lapsega taastada sammhaaval. Lapse isa

selgitas, et suhtles lapsega inglise keeles, kuid on võtnud ka eesti keele tunde. Lapse isa

kinnitas, et tal ei ole kavatsust lapsega Eestist lahkuda, kuna ta ei soovi last tema

päritoluperest ära lõigata.

2-23-6864

16.2. Ema selgitas ärakuulamisel, et tahtis juba USA-s viibimise ajal suhte lapse isaga

lõpetada. Lapsesaamine ei olnud plaanitud. Lapse ema arusaam ühisest kooselust ei ühtinud

lapse isa arusaamaga kooselust. Lapse ema jäi rasedaks siis, kui sai aru, et kooselu ei hakka

toimima. Lapse ema palus lapse isalt raseduse ajal tuge, kuid lapse isa ei toetanud teda ega

pakkunud ka rahalist tuge. Lapse sündimise järel ei elanud vanemad enam koos. Lapse ema

selgitas, et proovis lapse isa lapse kasvatamisse kaasata, aga see ei õnnestunud. Lapse isal

puudus lapse kasvatamisest õige ettekujutus. Lapse isa valis lapsega tegelemise asemel

pidutsemise. Lapse emal oli ootus, et kui lapse isa soovib lapse kasvatamises osaleda, aitab ta

last hoida. Lapse isa harjumus pidutseda ei muutunud kooselu ajal. Lapse isa oli lapse ema

suhtes vaimselt vägivaldne, mis väljendus selles, et lapse isa ei olnud nõus lapse ja ema

kodust lahkuma, kui lapse ema seda palus. Lapse isa jättis lapse kohtumistel hooletusse (ei

andnud lapsele palava ilmaga juua, mähkis last külma ilmaga auto pagasiruumis). Lapse isa

võttis lapsega kohtumisele kaasa oma sõbrad. Alguses kohtus laps isaga tunni kaupa, hiljem

kahe tunni kaupa. Lapse ema oli alati läheduses, kui laps isaga kohtus. Lapse isa ei tulnud

kohtumistele õigeks ajaks. Mõnikord hakkas lapse isa mitu tundi pärast lapsega kohtumist

lapse ema sõnumitega pommitama. Sellest jäi lapse emale mulje, et lapse isa on tarbinud

mingeid aineid. Lapse isa tarbis USA-s narkootikumide. Seetõttu ei usalda lapse ema lapse isa

ka praegu ning palus, et kohus määraks lapse kohtumised isaga järelevalve all.

16.3. Lapse ema töötab Tartus XXX. Oma edasise elu kohta rääkis lapse ema, et soovib astuda

Tartus XXX doktorantuuri ning teeb selleks ettevalmistusi. Teadust saab ta teha ainult Tartus.

Tallinnas ei ole arsti õpet ega arstiteaduse arendamist. Seega oli Tartusse elama ja tööle

asumine seotud sooviga astuda doktorantuuri. Lapse emal ei ole kavatsust Tallinnasse tagasi

kolida. Tartus on mõnus elukeskkond ja kõik vajalik lapse kasvatamiseks olemas.

16.4. Praegu ei tea laps, kes tema isa on. Lapsel puudub isaga lähedussuhe. Lapse suhet isaga

saab taastada sammhaaval. Seda tuleb teha Tartus. Kui laps isaga varasemalt kohtus, ütles

lapse ema, et laps läheb isaga mängima, kuid laps ei teadnud, kes see mees on (laps oli

selgitamiseks liiga väga väike). Laps ei ole oma isa kohta küsinud. Lapse jaoks ei ole isa

kunagi olnud. Kui laps isaga kohtus, ei selgitanud lapse ema lapsele, miks laps selle

inimesega (oma isaga) kohtub. Laps läks viimastele kohtumistele isaga vastumeelselt. Kõige

viimasele kohtumisele jättis isa tulemata.

16.5. Minevikus toimunud vägivalla tõttu ei kujuta lapse ema ette, et vanemad suudavad koos

midagi arutada või otsustada. Lapse ema ei soovi lapse isaga vahetult kokku puutuda. Lapse

emal on hirm, et kui laps kohtub isaga üksi, siis võib lapse isa lapse röövida. Ema hinnangul

oleks vaja inimest, kes selgitaks lapse isale, kuidas lapsega õigesti käituda. Isaga kohtumiseks

lapse Tallinnasse sõidutamine ei ole lapse huvides. See lõhuks lapse päevakava. Kui isa

soovib lapse elus osaleda, peab ta leidma sellised kohtumise ajad, mis lapsele sobivad. Enne

kohtumistega alustamist peaks isa tegema narkotesti, et tõendada, et ta ei ole pikema aja

jooksul narkootikume tarbinud. Edaspidi peaks kontroll toimuma regulaarselt ja pisteliselt.

Ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus

17. Ringkonnakohus rahuldas 23.09.2025. a määrusega lapse ema 12.08.2025. a esialgse

õiguskaitse taotluse ning andis lapse emale esialgse õiguskaitse korras otsustusõiguse lapse

elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes kuni tsiviilasjas nr 2-23-6864 menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus leidis, et lapse ema soov panna laps

Tartus lasteaeda, on põhjendatud. Ringkonnakohus kehtestas sama määrusega isale lapsega

reisimise keelu. Ringkonnakohus rahuldas lapse isa esialgse õiguskaitse taotluse osas, millega

isa soovis, et kohus määraks isale lapsega regulaarsed kohtumised.

2-23-6864

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel

suhtluskorra kindlaksmääramise ning sunnivahendite kohaldamise osas osaliselt tühistada

ning teha uus määrus, millega muuta maakohtu määratud suhtluskorda selliselt, et laps kohtub

isaga iganädalaselt laupäeviti korraga kaks tundi. Ringkonnakohus rahuldab isa taotluse

kohaldada määruse alusel suhtluskorra täitmise tagamiseks sunnivahendeid selliselt, et lubab

kohtutäituril kasutada määruse täitmiseks lapse ema suhtes vahetut jõudu ning siseneda lapse

ema nõusolekute tema valduses olevatesse ruumidesse või maatükile. Sunnivahendite

kasutamise õiguse määramisel arvestab kolleegium asjaolu, et lapse ema ei ole maakohtu

määrusi vabatahtlikult täitnud. Samuti jätab ringkonnakohus kehtima esialgse õiguskaitse

määrusega lapse isa suhtes kohaldatud reisikeelu. Muus osas jääb maakohtu määrus

muutmata. Lapse ema määruskaebus rahuldatakse osaliselt, arvestades selle määramisel lapse

muutunud elukohta. Lapse isa määruskaebus rahuldatakse sunnivahendite kohaldamise ning

isale lapsega regulaarse suhtluse tagamise osas.

19. Esmalt lahendab ringkonnakohus poolte menetluslikud taotlused.

20. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab

selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama,

millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada.

21. Lapse isa esitas koos määruskaebusega uued tõendid, millega soovis tõendada, et lapse

ema ei ole maakohtu määrust täitnud ning maakohtu määrus ei ole sundtäidetav.

Ringkonnakohus leiab, et lapse isa esitatud tõendid on asjakohased ning need tuleb toimiku

juurde võtta.

22. Lapse isa vastuväite maakohtu tegevuse peale (vt isa määruskaebuse resolutsiooni p 6 ja

põhjenduste p 8 dtl 1174 ja 1177) jätab kolleegium kui praeguses menetluses asjakohatu, läbi

vaatamata.

23. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus mõlema vanemaga isiklikult

suhelda. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda. Sama sätte lg 21

kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises.

Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones

lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud

huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse

õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid

asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p

21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes,

arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 07.12.2018, 2-17-

3347, p 22).

24. Praeguse asja lahendamisel võtab ringkonnakohus aluseks järgmised asjaolud. Lapse

vanematel ei olnud Eestisse elama asudes kokkuleppeid ühise kooselu ega elukoha kohta ega

väljakujunenud ühist elukorraldust. Asjaoludest nähtub, et lapse vanemad ei ole pärast lapse

sündi koos elanud (vt selgitused lapse ema määruskaebuses ning vanemate selgitused

ärakuulamisel ringkonnakohtus) ning last ühiselt kasvatanud, kuna nad läksid lahku juba enne

2-23-6864

lapse sündimist. Lapse vanematel ei olnud Eestisse tulles ühisest perekonnast ja tulevikust

selget nägemust ning lapse emal tekkis juba enne lapse sündimist veendumus, et vanemate

kooselu ei hakka toimima. Pärast lapse sündi hakkas ema last üksi kasvatama ja kuigi ema

lubas isal mõne kuu jooksul võrdlemisi palju aega lapsega koos olla, ei kujunenud vanematel

lapse kasvatamise osas ühiseid arusaamu ega kokkuleppeid. Lapse ema usaldus lapse isa vastu

lapsega toimunud kohtumiste järel pigem kahanes. Selle aja jooksul ei tekkinud lapse isal ja

lapsel kestvat kiindumussuhet. Lapse ema kujundas uskumuse, et lapse isa ei suuda

lahuselava vanemana lapse meeleolusid ja igapäevavajadusi adekvaatselt hinnata ning

erinevates olukordades õigesti käituda (vt dtl 243-244, maakohtu ärakuulamise protokollis

ema selgitused lapse janusse jätmise ja lapse mähkmete vahetamise kohta).

25. Lapse ema selgitas ringkonnakohtus ärakuulamisel, et lapse isa on olnud tema suhtes

vägivaldne ning selline käitumine väljendus selles, et lapse isa ei olnud nõus vabatahtlikult

lapse ema kodust lahkuma, kui lapse ema seda palus. Ema on kirjeldanud isa vägivaldset

käitumist ka 16.11.2023. a maakohtu istungil (dtl 274), esitanud vägivalla kohta maakohtus

tõendina Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja selgitava kirja (dtl 297) ning Suhtelabori

psühholoogi kirja (dtl 301). Neist asjaoludest ja maakohtus esitatust järeldab kolleegium, et

lapse ema tajus lapse isa käitumist vägivaldsena ning pidas end lähisuhtevägivalla ohvriks.

See arusaam pingestas vanemate suhteid veelgi ja raskendas koostööd lapse ühisel

kasvatamisel.

26. Kolleegiumi hinnangul on olukorras, kus lapse vanematel ei ole lapse sünni ajal ega

hiljem ühist elukohta ega kokkuleppeid lapse kasvatamise kohta, mõistlik, et väikest last

hooldab eelkõige lapse ema, kes võtab vastu ka kõik lapse igapäevaeluga seotud otsused.

Lapse emal kujunes lapsega loomulik ja tugev kiindumussuhe ja pikem korduv lahusolek

emast tekitab nii väikses lapses stressi ja võib pikemas perspektiivis lapse isiksuse arengut

kahjustada. Hooldusõiguse kasutamise seisukohalt oli mõistilk, et laps elas esimesed

eluaastad peamiselt emaga. Arusaadavalt ei ole sellises olukorras lihtne tekitada

kiindumussuhet lapse ja isa vahel, see nõuab oskuslikku ja täpset tegutsemist ja püsivaid

jõupingutusi ning vanemate koostööd. Praegusel juhul takistas kiindumussuhte kujunemist ka

ema uskumus, et ta on kogenud lähisuhtevägivalda ja võib seda kogeda ka edaspidi.

27. Suhtluskorra ja hooldusõiguse üle otsustamisel arvestab kolleegium muuhulgas seda, kas

ja mil määral on üks vanem hea usu põhimõtte vastaselt takistanud teise vanema ja lapse

kiindumussuhte kujunemist. Praegusel juhul on selge, et kohtu kehtestatud suhtlemise

korraldus ei ole tegelikus elus rakendunud. Maakohus kohaldas 12.07.2024 esialgset

õiguskaitset ja määras lapse ja isa suhtlemise korra. Seda määrust täideti osaliselt kuni

24.08.2024, pärast mida ei ole isa lapsega kohtunud. Maakohtu 27.12.2024 lõpplahendi järgi

pidi laps kohtuma isaga alates 06.01.2025 ning kohtumistele pidi lapse tooma ema. Määrus oli

viivitamatult täidetav TsMS § 5621 lg 3 järgi, kuid lapse ema ei toonud last kordagi

kohtumistele.

28. Lapse isa algatas 09.01.2025 täitemenetluse maakohtu 27.12.2024 määruse täitmiseks.

10.01.2025 otsusega keeldus kohtutäitur täitemenetluse algatamisest ning tagastas

täitmisavalduse koos täitmisdokumentidega. Kohtutäitur põhjendas keeldumist asjaoluga, et

27.12.2024 kohtumääruse resolutsiooni p 3, mis sätestas sundtäitmise, on ebaselge ja

vastuolus kehtiva õigusega ning seetõttu ei ole nimetatud kohtumäärus sundtäidetav. Lapse isa

ei vaidlustanud kohtutäituri otsust.

29. Kolleegium leiab, et kuigi lapse emale on ette heidetav, et ta katkestas maakohtu

12.07.2024 määruse täitmise ega asunud maakohtu 27.12.2024 määrust täitma, ei ole see

2-23-6864

peamine põhjus, miks lapse ja isa kiindumussuhe ei saanud tekkida. Lapse vanematel ei olnud

enne lapse sündi lapse kasvatamise kohta kokkuleppeid ega ühiseid plaane ja oli mõistlik, et

väikelaps on peamiselt lapse ema kasvatada. Kuni 24.08.2024, mil lapse ja isa suhtlemine

katkes, ei olnud lapse ja isa vahel kiindumussuhet tekkinud. Laps oli liiga väike selleks, et

mõista, mida tähendab isa või et mees, kellega ta kohtub, on tema isa. Laps ei saanud isa isana

tajuda, kuna isa ei osalenud lapse igapäevaelus ning nad veetsid koos väga vähe aega. Seega

ei saanud lapsel tekkida isast puuduse tundmise tunnet, mis on üheks kiindumussuhte

tunnuseks.

30. Kolleegiumi hinnangul ei saa lapse emale ette heita, et lapsega Tartusse kolides käitus ta

vastuolus lapse huvidega. Ärakuulamisel andis lapse ema veenvaid selgitusi, mille kohaselt

oli teise linna kolimine vajalik lapse ema erialase karjääri jaoks. Lapse ema on olnud lapse

sünnist alates kuni praeguseni lapse peamine hooldaja ja lapse emal on lapsega tugev

kiindumussuhe. Pikem korduv lahusolek emast tekitab nii väikses lapses stressi ja võib

pikemas perspektiivis lapse isiksuse arengut kahjustada. Neid asjaolusid arvestas kolleegium

ka suhtluskorra määramisel.

31. Erinevalt maakohtust ei pea kolleegium võimalikuks sätestada lapse ja isa suhtlemist

selliselt, et kohtumiste sagedust suurendatakse järk-järguliselt. Suhtluse astmelise

suurendamise eelduseks on lapse ja isa vahelise kiindumussuhte tekkimine. Vastasel korral

põhjustavad pikemaajalised koosviibimised lapsele ärevust ja stressi ning võivad osutuda

lapsele liiga traumeerivaks.

32. Praegusel juhul on mitmel põhjusel väga keeruline prognoosida, kas lapse ja isa vahel

tekib usaldus ja kiindumussuhe. Laps on kolmeaastane ning seni ei ole lapse ja isa vahel

usalduslikku suhet tekkinud. Laps peab isa võõraks ega oska temaga kui isaga suhestuda.

Lapsega suhtlemist takistab ka keelebarjäär. Kuigi lapse isa selgitas, et ta õpib eesti keelt, siis

praegune keeleoskus ei võimalda veel lapsega mugavalt suhelda. Usalduse loomist raskendab

asjaolu, et vanemate vahelised suhted on pingelised ja kantud vastastikustest süüdistustest.

Lapse ema on tajunud lapse isa käitumist vägivaldsena ning usub, et lapse isa võib kujutada

endast ohtu nii talle kui lapsele. Kuna vanemate suhted on jätkuvalt keerulised ja konfliktsed,

siis arvestas kolleegium seda asjaolu praeguses asjas suhtluskorra mahtu määrates.

33. Kolleegium ei kahtle, et lapse isa soovib lapse elus rohkem osaleda ja et lapse huvides on

usalduslik ja lähedane suhe mõlema vanemaga, kuid kõiki asjaolusid arvestades ei ole

võimalik prognoosida, kas kohtumiste käigus tekib lapse ja isa vahel usaldus või osutavad

kohtumised lapsele stressi tekitavaks ja arusaamatuks. Kui lapse ja isa kohtumiste käigus saab

selgemaks, kas usaldus suureneb või väheneb, saab lapse isa algatada suhtluskorra muutmise

menetluse.

34. Eelnevaid asjaolusid arvestades peab kolleegium õigeks määrata lapsele isaga

kohtumiseks sellise regulaarse iganädalase suhtluskorra, mille kohaselt laps saab isaga

kohtuda igal laupäeval Tartus lapse ema määratud kohas ja kellaajal. Paindlikkuse huvides

määrab kolleegium, et lapse ema pakub lapse isale välja kaks võimaliku kohtumise

ajavahemikku ning kohtumiste kohad. Kui lapse ema ei anna ringkonnakohtu määratud ajaks

lapse isale kohtumiste ajavahemikke ja kohti, võib koha ja aja määrata lapse isa.

35. Määruse täitmise tagamiseks määrab ringkonnakohus, et kohtutäitur võib kasutada

määruse täitmise tagamiseks lapse ema suhtes vahetut jõudu ning siseneda tema

eluruumidesse või maatükile (TsMS § 5622 lg 1). TsMS § 5621 lg 2 järgi lubab kohus

suhtluskorda täitma kohustatud isiku suhtes jõudu rakendada üksnes juhul, kui muude

2-23-6864

vahendite rakendamine on jäänud tulemuseta või kui on põhjust eeldada, et see jääb

tulemuseta, või kui on vaja lahend kiiresti täita ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada

lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Kohtul on juba lapsega suhtlemist

korraldavas määruses õigus anda kohtutäiturile luba kasutada jõudu, kui on alust eeldada selle

vajalikkust. Jõu kasutamise lubamine peab nähtuma kohtumääruse resolutsioonist (RKTKm

28.05.2025, 2-22-14922/143, p 24.2). Praegusel juhul nähtub lapse isa esitatud tõenditest, et

lapse ema ei ole maakohtu määrust vabatahtlikult täitnud, mistõttu sunnivahendite määramine

on kolleegiumi hinnangul põhjendatud (vt lapse isa määruskaebusele lisatud dokumendid, dtl

1213 jj ja isa määruskaebusele lisatud kirjavahetus lapse emaga lapsega kohtumiste

kokkuleppimise kohta).

36. Kolleegium jätab kehtima esialgse õiguskaitse määrusega lapse isale lapse suhtes

kehtestatud reisikeelu. Vanemad vastanduvad teineteisele oma kavatsuste ja käitumisega,

nende vahel puudub usaldus ja koostöö. Keelu kehtestamine annab lapse emal täiendava

kindluse, et lapse isal ei ole võimalik last välisriiki viia. Kehtestatava suhtluskorra kohaselt

viibib isa lapsega nii lühikesi ajavahemikke, et tal ei oleks reaalselt võimalik välisriiki minna.

Seega ei piira reisikeeld oluliselt lapse isa õigust lapsega suhelda.

37. Lapse ema vaidlustas maakohtu määruse tervikuna, paludes teha asjas uue lahendi või

alternatiivselt saata asja maakohtule uuesti lahendamiseks. Seega lähtub kolleegium

määruskaebuse lahendamisel ka sellest, et lapse ema on vaidlustanud maakohtu määruse ka

selle resolutsiooni p-i 4 osas, mille kohaselt maakohus jättis lapse ema avalduse ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata.

38. Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas selgitab ringkonnakohus järgmist.

PKS § 137 lg 1 esimese lause kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad

alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on

kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks

talle osaliselt või täielikult üle. Kohus lähtub ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu

hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi (PKS § 137 lg 3). PKS § 123 lg 1 kohaselt lähtub kohus vanema

hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huve. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse

kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine

lõik). Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses

otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise

lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233/69, p 14). Kui kohtule

esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse

teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate

erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades,

milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233,

p 15).

39. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud praegust asja lahendades selles osas, et

jättis lapse ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

Määruskaebuse esitamise ajal oli lapse vanematel erimeelsusi lapse viibimiskoha ja hariduse

2-23-6864

küsimustes. Need erimeelsused lahendas ringkonnakohus 23.09.2025. a esialgse õiguskaitse

määrusega, andes lapse emale otsustusõiguse registreerida lapse elukoht Tartusse ning panna

laps Tartus lasteaeda ning kehtestades lapse isale lapsega reisimise keelu. Lapse ema ei ole

määruskaebuses esile toonud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse vanemate ühise

hooldusõiguse osalise lõpetamise vajadust ümber hinnata. Neil põhjustel jätab kolleegium

lapse ema määruskaebuse hooldusõigust puudutavas osas rahuldamata.

40. Vastuseks lapse ema väidetele, et lapse isa jätkab narkootiliste ainete tarvitamist, mistõttu

last ei saa tema hoolde usaldada, leiab kolleegium, et lapse isa on narkotesti tulemuste

esitamisega (dtl 1455-1456) tõendanud, et ta ei ole pikema aja jooksul narkootikume

tarvitanud. Sellel alusel on lapse isa ohtlikkus lapsele välistatud. Menetluses ei ole esitatud

muid tõendeid isa ohtlikkuse kohta, seetõttu ei ole alust järeldada, et isa on lapsele ohtlik.

Samuti pole praegusel hetkel esitatud tõendeid selle kohta, et lapse isa on lapse ema suhtes

jätkuvalt ohtlik.

Menetluskulude jaotus

41. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a lapsele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)