2-22-3257/27 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-3257

Tsiviilasi

S.U pankrotimenetluse järelevalve

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik S.U,

Pankrotihaldur Martin Pärn, AB Naur & Pärn, e-post:

XXX

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemise

tõttu,

pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada S.U (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti välja kuulutamist.

2. S.U võlausaldajatel on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõuete eest jäänud

raha saamata järgmiselt:

Nr.

Võlausaldaja nimi ja registrikood/isikukood

Nõude

summa

(EUR)

Jaotis %

Inkasssoteenused OÜ, (14997899)

757,94

1,99519

I.Z (XXX)

353,72

0,93113

I.Z (XXX)

352,88

0,92892

E.Q (ik XXX)

0,90028

K.W (XXX)

0,32378

S.O (ik XXX)

0,56860

S.O (ik XXX)

0,80551

S.O (ik XXX)

0,94766

S.O (ik XXX)

0,64757

AS PlusPlus Capital, 11919806

3534,24

9,30348

L.E (XXX)

0,04738

2-22-3257

Holm Bank AS (14080830)

659,51

1,73608

OK Incure OÜ (11542046)

2530,52

6,66130

OK Incure OÜ (11542046)

2214,3

5,82889

OK Incure OÜ (11542046)

1442,26

3,79658

OK Incure OÜ (11542046)

4911,14

12,92801

Credit.ee OÜ (11898079)

1088,84

2,86625

O.K (XXX)

0,90028

O.K (XXX)

0,90028

Aktiva Finants Group OÜ (10746479)

5865,03

15,43902

Aktiva Portfolio AS (16013522)

4441,63

11,69208

Bondora AS (11483929)

7541,35

19,85174

3. Määrata pankrotihaldur Martin Pärn tasuks 660 eurot, millele lisandub käibemaks

158,40 eurot, kokku 818,40 eurot ning hüvitada see osaliselt, so summas 321,02

eurot võlgniku pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu haldur tegutseb OÜ

Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarve nr EE157700771006482113 AS LHV

Pank.

4. Rahuldada pankrotihalduri Martin Pärn taotlus menetlusabi saamiseks ja anda

S.U pankrotimenetluses menetlusabi 497,38 (sisaldab käibemaksu 96,27 eurot), mis

tuleb hüvitada riigivahenditest. Riigi Tugiteenuste keskusel maksta

pankrotihalduri tasu 497,38 eurot (koos käibemaksuga) büroole, mille kaudu

haldur tegutseb OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarve nr

EE157700771006482113 AS LHV Pank.

5. Vabastada Martin Pärn S.U pankrotihalduri ülesannete täitmisest.

6. Algatada S.U suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest

vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse

algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie

aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (PankrS § 1933 lg

2). Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest.

7. Määrata S.U kohustustest vabastamise menetluses S.U usaldusisikuks V.H (e-post

XXX) ning kohustada V.H täitma usaldusisiku kohustusi.

Usaldusisiku ja võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 172 ja 173 järgi:

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks

usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Eelpool nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei

pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

Usaldusisikul tuleb esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse

kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi

01. november 2025 – 31. oktoober 2026 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt 10.

novembril 2026. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud

2-22-3257

jaotistele üks kord aastas (iga aasta hiljemalt 10. novembril) võlausaldajatele

väljamakseid.

8. Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning usaldusisikule.

Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.

9. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest

vabastamisemenetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Võlausaldaja võib

pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse

lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite.

ASJAOLUD

1. 07.03.2022 Pärnu Maakohtu määrusega kuulutati välja S.U`i pankrot. Pankrotihalduriks

nimetati Martin Pärn.

2. Pankrotihaldur esitas kohtule 08.10.2025 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks ja

lõpparuande kinnitamiseksraugemise tõttu. Haldur palub lõpetada pankrotimenetlus raugemise

tõttu PankrS § 158 alusel pärast pankroti väljakuulutamist, määrata pankrotihaldur Martin

Pärn’a halduri tasuks 660 eurot millele lisandub käibemaks 158,40 eurot (kokku koos

käibemaksuga 818,40 eurot) OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn kasuks, millest tasu osaliselt

summas 401,11 eurot mille lisandub käibemaks 96,27 eurot (kokku koos käibemaksuga 497,38

eurot) hüvitada riigi vahenditest, vabastada Martin Pärn pankrotihalduri kohustustest, ning

otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, jätta

usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Taotlusest

nähtuvalt müümisele kuulunud pankrotivara puudus, pankrotivara moodustab võlgniku

mittearestitavat sissetulekut ületanud sissetulek kogusummas 321,02 eurot (12.2023 eest summas

79,81 eurot ja 05.2024 eest summas 241,21 eurot), väljamaksed seoses vara välistamise ja

tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuetega puuduvad, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele

makstav elatis puudub, massikohustused puuduvad, jaotiste alusel väljamakseid ei tehtud,

pandiesemed puudusid. Halduril puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikul oleks teistelt

isikutelt saada vara. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur

ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Võlgnik esitas kohustustest

vabastamise avalduse kohtule oma pankrotiavalduses. Halduri hinnangul vastab võlgniku

avaldus PankrS § 170 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Haldur on võlgnikku teavitanud, et ta on

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus 2025.a. on eelduslikult 1476 eurot kuus, sest

tal on 2 alaealist last: xxxxxxxxxxxxxxx Kohustustest vabastamise menetluses võib võlgnik

täiendavalt endale jätta tema mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust 25 protsenti.

Haldurile teadaolevalt aluseid kohustusest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei esine.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Pankrotimenetluse lõpetamine

3.1. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus,

tutvunud halduri aruandega, nõustub pankrotihalduriga, et pankrotivarast ei piisa

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning S.U

(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 09.10.2025 määruse alusel ükski

võlausaldaja ega muu isik pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti ei

2-22-3257

tasunud.

Aruandest nähtuvalt müümisele kuulunud pankrotivara puudus. Pankrotivara moodustab

võlgniku mittearestitavat sissetulekut ületanud sissetulek kogusummas 321,02 eurot. Vara

välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole, massikohustuste

katteks ei ole väljamakseid tehtud ning pankrotihaldur taotleb tasu kindlaks määramist summas

818,40 eurot (sisaldab käibemaksu) ja palub hüvitada see riigivahendite arvelt summas 497,38

eurot (sisaldab käibemaksu). Jaotiste alusel pankrotimenetluses väljamakseid ei tehtud, pandiga

tagatud nõuded puudusid. Müümisele kuulunud vara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub

ning pankrotimenetluses puudus valitsetav vara. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid

pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.

3.2. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on

esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Aruandest nähtuvalt on maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, so varasem hasartmängusõltuvus, mis

tingis erinevate laenude võtmise.

4. Halduri tasu

4.1. PankrS § 65 lg 1 ja lg 1¹ järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning

halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule

lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib

haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem

kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks

kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu

toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude

kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

27.03.2022 koostatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kohaselt kavatses haldur taotleda

tasu toimingutasuna summas 660 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur palub

aruandest nähtuvalt tasuks määrata toimingutasuna 660 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40

eurot.

4.2. Aruandest nähtuvalt märgib haldur siiski, et kuigi haldur soovib tasu toimingutasuna mille

korral ei pea pidama tööajaarvestust, siis tuleb antud juhul arvestada halduri tehtud töö

hinnanguliseks ajakuluks 7 tundi. Haldur taotleb talle tasu määramist summas 660 eurot millele

lisandub käibemaks 158,40 eurot (kokku koos käibemaksuga 818,40 eurot). Pankrotivara arvelt

saab tasu maksta osaliselt summas 321,02 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasu maksmiseks

puuduoleva summa suurus on seega 497,38 eurot (sisaldab käibemaksu). Ilma käibemaksuta

tasu suurus mille haldur palub hüvitada riigivahenditest seega 401,11 eurot. Riigilt taotletav tasu

on 401,11 eurot ning ajakulu on 14 pooltundi. Tasu suuruses 33 eurot pooltunni kohta ja kokku

401,11 eurot ei ületa riigi vahenditest hüvitatavat piirmäära summas 886 eurot 2025.a. ja seega

palub haldur määrata riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 401,11 eurot (lisandub

käibemaks).

4.3. PankrS § 65 lg 11 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt, kui kohus on

kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole

pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse

§ 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud

ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2

(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonis) kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda

menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta

pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist

2-22-3257

huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,

juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või

olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord

§ 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu

33 eurot poole tunni kohta ja lg 4 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid

kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi

vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.

4.5. Kohus leiab, et halduri tehtud töö ja tasu suurus on mõistlik ja põhjendatud, see vastab

esialgselt näidatud toimingutasu suurusele ning asja keerukusele. Halduri taotletud tasu 660

eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas TsMS § 183 lg-s 2 sätestatuga, põhjendatud ning vastab

seaduses etteantud piirmäärale. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud.

4.6. Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 497,38 eurot

(koos käibemaksuga), mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste

Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda pankrotihalduri Martin Pärn halduritasuks 401,11 eurot,

millele lisandub käibemaks 96,27 eurot, kokku 497,38 eurot. Tasu tuleb maksta OÜ-le

Advokaadibüroo Naur &Pärn, s.o büroole mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.

5. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest

ei tulene teisiti. Kohus vabastab Martin Pärna tema pankrotihalduri kohustustest S.U´i

pankrotimenetluses.

6. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

6.1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) jõustus 01.07.2022. FIMS § 68 lg 2 näeb ette,

et enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja

võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse

pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid

2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022 1. juulit ning

kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad

redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Kuni 30.juunini 2022 kehtinud PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb

võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse

võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse

esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamisele vastuväite.

6.2. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused kohtu

hinnangul täidetud. S.U esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos

avaldusega pankrotimenetluse alustamiseks 03.03.2022. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud

kohustustest vabastamise avalduse kuni 30.juunini 2022 kehtinud PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud

tähtaega järgides ning avaldus sisaldab PankrS § 170 lg-s 2 nimetatud kinnitusi. Võlausaldajad

on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse

algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis

võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise (kuni 30.juunini 2022.a kehtinud

redaktsioon).

6.3. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

2-22-3257

käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud

redaktsioon). Võlausaldajad ei ole menetluse käigus võlgniku usaldusisiku kandidaatide osas

omapoolseid ettepanekuid esitanud. Kohtule on esitatud V.H V.H nõusolek olla S.U

usaldusisikuks. Kohtu hinnangul V.H vastab FIMS § 15 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustele

ning ta on kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus kuulas võlgniku seisukoha usaldusisiku

nimetamise osas, S.U vastuväiteid usaldusisiku nimetamisele ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt

kohus määrab S.U usaldusisikuks V.H, kes on esitanud oma kirjaliku nõusoleku enda

usaldusisikuks nimetamiseks.

6.4. Kohus selgitab, et PankrS § 173 lg-te 3 ja 4 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest

või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks

usaldusisikule, nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Kohustustest

vabastamise menetluses peab usaldusisik PankrS § 172 lg 2 alusel hoidma võlgnikult saadud

maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord

aastas võlausaldajatele välja maksma. Tulenevalt PankrS § 173 lg-st 2 peab võlgnik viivitamatult

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

6.5. Usaldusisikul tuleb kohtule esitada aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult

tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude

lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku

arvelduskontode väljavõtteid. Aruanded tuleb esitada üks korda aastas. Esimene aruanne tuleb

perioodi 01.november 2025 – 31.oktoober 2026 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt 10. november

2026.

6.6. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, millised ei ole käesoleva määruse koostamiseks

täidetud, on kokku summas 37988,36 eurot (vt määruse resolutsiooni punkti 2). Kohus selgitab

maksete arvestamise aluseid:

1)

maksed võlausaldajatele tehakse vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele (vt

määruse resolutsiooni punkti 2) vastavuses nõude tunnustamise rahuldamisjärguga vähemalt

üks kord aastas

(iga aasta hiljemalt 10. oktoobriks)

. Kõik väljamaksed tuleb teha

proportsionaalselt jaotise suurust arvestades.

2)

võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisik hoidma

oma enda varast eraldi. Võlgnik ei pea usaldusisikule loovutama tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet

ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §§-s 131 ja 132.

Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum on kättesaadav Statistikaameti

kodulehel aadressil

http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE27.

Arvestamise skeem on kättesaadav kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel aadressil

http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimise-skeem.

3) TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes

1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või

eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes

kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt

avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132

lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud

elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS §

132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13

alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.

6.7. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit

esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest

vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1

2-22-3257

tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest

teadasaamisest arvates. PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

PankrS § 175 lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

Kohtunik