3-25-95/27 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-25-95

Otsuse kuupäev

30. oktoober 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Haldusasi

Raiku Building osaühingu kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.

detsembri 2024. a vaideotsuse nr 6-1/5699, selle aluseks olnud

haldusaktide ja 15. mai 2025. a intressinõude nr 13-3/69147

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Raiku Building osaühing, esindaja Rainer Märtens

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kerli Tolk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Raiku Building osaühingu kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. detsembril 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-25-95

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 4. novembril 2024 Raiku Building osaühingule

sundtäitmise hoiatuse nr 13-11/64643, millega kohustati kaebajat tasuma välisriigi tasumata

nõue 34 640,13 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates (digitaalse

kohtutoimiku leheküljed (dtl) 31-33). Korralduse andmise aluseks oli Soome pädeva asutuse

rahvusvahelise ametiabi palve (dtl 34-44).

2. MTA koostas 22. novembril 2024 kaebajale sundtäitmise hoiatuse nr 13-11/67329, millega

kohustati kaebajat tasuma maksuvõlg 2088,97 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamise

päevast arvates (dtl 28-30).

3. MTA väljastas Swedbank AS-le 22. novembril 2024 Raiku Building osaühingu pangakonto

arestimise korralduse nr 13-2.7/390609 summas 28 902,76 eurot ning 3. detsembril 2024

arestimise korralduse nr 13-2.7/405884 summas 2012,75 eurot (dtl 62-65).

4. Kaebaja esitas 10. detsembril 2024 MTA korraldustele vaide (dtl 82-83), mille MTA jättis

12. detsembri 2024. a vaideotsusega nr 6-1/5699 rahuldamata (dtl 3-5).

5. Kaebaja esitas 13. jaanuaril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 4. novembri 2024.

a sundtäitmise hoiatuse nr 13-11/64643 ja 22. novembri 2024. a sundtäitmise hoiatuse nr

13-11/67329, MTA 22. novembri 2024. a arestimise korralduse nr 13-2.7/39060 ja 3.

detsembri 2024. a arestimise korralduse nr 13-2.7/40588 ning 12. detsembri 2024. a

vaideotsuse nr 6-1/5699 tühistamiseks (dtl 7-8).

6. Tallinna Halduskohus andis 4. veebruari 2025. a määrusega Raiku Building osaühingu

kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (dtl 46-47).

7. Tartu Halduskohus tagastas 5. märtsi 2025. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja

vaidlustas Soomes tekkinud maksuvõlga (dtl 69-71). Kohus võttis ülejäänud osas kaebuse

menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA. Tartu Ringkonnakohus jättis 17. juuni 2025. a

määrusega rahuldamata kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2025. a

määruse peale (dtl 152-155). Riigikohus jättis 8. augusti 2025. a määrusega rahuldamata

kaebaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2025. a määruse peale (dtl 167).

8. MTA esitas 7. aprillil 2025. a vastuse kaebusele (dtl 78-80).

9. MTA esitas 15. mail 2025 kaebajale intressinõude nr 13-3/69147 välisriigis tasumata

maksusummalt arvestatud intressivõla 2584 euro tasumiseks (dtl 134-136).

10. Raiku Building osaühing esitas 16. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 15.

mai 2025. a intressinõude nr 13-3/69147 tühistamiseks (haldusasi registreeritud nr-ga 3-25-

2008) (dtl 138-139). Kuna kaebuse põhjendused on suures osas samad, mille kaebaja esitas

haldusasjas nr 3-25-95, siis palus kaebaja kaebuse liita kohtuasjaga nr 3-25-95 ühte

menetlusse.

3-25-95

11. Tartu Halduskohus võttis 17. juuni 2025. a määrusega menetlusse Raiku Building

osaühingu 16. juuni 2025. a kaebuse (dtl 143-144). Sama määrusega tunnistas kohus

vastustajaks MTA. Kohus liitis haldusasjad nr 3-25-95 ja 3-25-2008 ühte menetlusse, jättes

haldusasja numbriks 3-25-95.

12. MTA esitas 30. juulil 2025 vastuse kaebusele (dtl 149-150).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13. Kaebaja taotleb MTA 12. detsembri 2024. a vaideotsuse nr 6-1/5699, selle aluseks olnud

haldusaktide ja 15. mai 2025. a intressinõude nr 13-3/69147 tühistamist, põhjendades oma

kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

13.1.

MTA 4. novembri 2024. a korraldus on õigusvastane, kuna Soomes käib kaebaja

suhtes pankrotimenetlus ning kõigi sealsete võlausaldajate nõuded rahuldatakse

käimasoleva menetluse raames. Soome maksuhalduri tegevus on arusaamatu olukorras,

kus osaliselt on esitatud nõuded Soome pankrotipessa ja mingis osas on palutud MTA-l

neid täita. Kusagilt dokumendist ei nähtu, kuidas on selline tegevus õiguslikult

põhjendatud.

13.2.

MTA 22. novembri 2024. a korraldus on õigusvastane, kuna korralduses nimetatud

summas oli kaebaja e-maksuameti ettemaksukontol rahalised vahendid olemas, ent see

summa läks hoopis Soome maksuameti ebaseadusliku nõude katteks. Välisriigi

maksuvõlg ei ole eelistatud Eesti maksuvõlgadele ja eelisjärjekorras loetakse tasutuks

tööjõumaksud, mistõttu oleks tulnud kaebaja ettemaksukontol olevatest rahalistest

vahenditest täita Eestis tekkinud maksukohustused, mitte arvestada see Soome maksuvõla

katteks.

13.3.

Kaebaja ei ole käesolevas asjas vaidlustatud maksunõuet välisriigis vaidlustanud, kuna

seda nõuet ei ole ei kaebaja püsiva tegevuskoha pankrotimenetluses ega ka muul viisil

kaebajale Soome maksuhaldur esitatud.

13.4.

Mingil põhjusel on Soome maksuamet esitanud vaidlusaluse nõude väljaspool

ametlikku pankrotimenetlust. Kas selle põhjuseks on nõude ebaselgus või hilinenult

esitamine või muu põhjus, ei ole kaebajale teada. Varasemalt on Soome maksuamet küll

esitanud oma nõude kaebaja püsiva tegevuskoha pankrotimenetluses, kuid see nõue ei ole

seotud ega kattu MTA kaudu esitatud nõudega.

13.5.

Olukorras, kus Soome maksuamet ei menetle seda nõuet Soomes, vaid teeb seda Eesti

MTA kaudu ja kaasabil, ei ole kaebajal muud võimalust kui enda õigusi Eesti kohtus

kaitsta. Ka vaidlustatud MTA korraldusest tuleneb, et kaebaja peab oma õiguste kaitseks

pöörduma vaidega MTA poole või siis Eesti kohtusse. Seda on kaebaja ka teinud.

13.6.

Sundtäitmise eeldused ei ole täidetud, kuna kaebajale ei ole Soome maksuameti poolt

tehtud maksuvõlga teatavaks, st puudub teadmine, kas esinevad maksukorralduse seaduse

(MKS) § 128 lg 2 eeldused (kas käimasolevast pankrotimenetlusest tulenevalt on nõue

üldse sissenõutav, kas võlg ei ole lõppenud või esineb muu alus, mille tõttu ei ole

võimalik nõuet täita vms).

13.7.

Soome maksuvõla täitmise eelistamine Eesti selgele võlale ei ole samuti seaduslik.

13.8.

Jääb arusaamatuks, miks arvestatakse Soome maksuvõlalt intressi Eesti seaduse alusel.

Selline tegevus on õigusvastane, kuna maksusuhe allub Soome seadustele.

13.9.

Ebaõiglane on nõuda Soome maksukohustuselt intressi Eestis kehtiva intressimäära

alusel, mis on oluliselt kõrgem Soomes kehtivast maksumäärast.

13.10. Intressinõudes puudub elementaarne selgitus, miks Soomes käiva pankrotimenetluse

väliselt mingit osa (väidetavast) võlast menetletakse Eestis kohaliku MTA kaasabil ega

3-25-95

tehta seda kohtuliku pankrotimenetluse raames Soomes. Samuti ei ole intressinõudes

ainsatki viidet sellele, et Soome maksuhaldur üldse sooviks kaebajalt intressi nõuda.

14. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited

on kokkuvõtvalt järgmised.

14.1.

MKS § 105 lg 6 kohaselt tasutakse maksukohustuslase rahalised kohustused

kohustuste tekkimise järjekorras. Kuivõrd Soome maksuhalduri sissenõutavad rahalised

kohustused tekkisid varem, siis kuulusid need ka varem täitmisele. MTA on võla

sissenõudmisel lähtunud MKS § 105 lg-s 6 sätestatust ja tegutsenud õiguspäraselt.

14.2.

Ühtne juriidiline dokument vastab seaduses sätestatud nõuetele ja MTA on

sundtäitmise alustamisel kõiki nõudeid järginud.

14.3.

Ühtses juriidilises dokumendis on iga nõude kohta märgitud, millal see on kätte

toimetatud ning maksuhalduril puudub alus esitatud teabes kahelda. Sisulised etteheited

nõude (sh kättetoimetamise) kohta tuleb kaebajal esitada Soomes.

14.4.

Euroopa Liidu Nõukogu 16. märtsi 2010. a direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi

kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel art 13 lg 3

sätestab, et alates sissenõudmistaotluse saamise kuupäevast nõuab taotluse saanud asutus

hilinenud maksete eest intressi taotluse saanud liikmesriigis kehtivate õigus- ja

haldusnormide kohaselt. MKS § 115 lg 11 järgi rahvusvahelise ametiabi osutamisel

arvestatakse välisriigis tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi pärast maksusumma

vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist kuni maksu tasumise päevani, viimane

kaasa arvatud. MKS § 117 lg 1 sätestab, et MKS §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr

on 0,06 protsenti päevas. Eelnevat arvestades on maksuhaldur õigesti arvestanud intressi

Eestis kehtiva intressimäära alusel ning intressi arvestamise kohustus tuleneb

maksuhaldurile seadusest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

15. Kaebaja on esitanud kaebuse MTA 12. detsembri 2024. a vaideotsuse nr 6-1/5699, selle

aluseks olnud haldusaktide ja 15. mai 2025. a intressinõude nr 13-3/69147 tühistamiseks.

16. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub maksuhalduri

seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri

põhjendusi üle korrata.

17. Tallinna Ringkonnakohus on 13. septembri 2023. a otsuses asjas nr 3-21-2273 põhjalikult

selgitanud analoogses asjas nii kohaldatavat õigust, vastastikuse usalduse põhimõtet, ühtset

juriidilist dokumenti ja selle vorminõudeid ning dokumentide kättetoimetamist, pädevuse

jaotust vaidluste lahendamisel kui ka avaliku korra erandit. Ka viidatud asjas esitas Soome

Vabariigi maksuhaldur MTA-le taotluse Eesti äriühingult (maksu)nõuete sissenõudmiseks.

Taotlus esitati Euroopa Liidu Nõukogu 16. märtsi 2010. a direktiivi 2010/24/EL vastastikuse

abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel art 10

(sissenõudmistaotlus) alusel. Viidatud ringkonnakohtu otsus on jõustunud, Riigikohus jättis

14. novembri 2023. a määrusega Eesti äriühingu kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Kohus võtab praeguse asja lahendamisel arvesse ringkonnakohtu selgitusi asjas nr 3-21-2273.

18. Puudub vaidlus selles, et Soome Vabariigi maksuhaldur esitas MTA-le taotluse kaebajalt

(maksu)nõuete sissenõudmiseks kogusummas 34 640,13 eurot. Taotlus esitati Euroopa Liidu

3-25-95

Nõukogu 16. märtsi 2010. a direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja

teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel art 10 (sissenõudmistaotlus) alusel.

19. MKS § 51¹ lg 1 näeb ette, et rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele,

kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline leping, osutab MTA.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu

alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Euroopa Liidu

õigusaktidest reguleerib vastastikust abi maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete

sissenõudmisel direktiiv 2010/24/EL. Direktiivi 2010/24/EL eesmärk on laiendada

direktiiviga 2008/55/EÜ kodifitseeritud direktiivi 76/308/EMÜ kohaldamisala nõuetele, mis

ei olnud sellega hõlmatud, et paremini tagada liikmesriikide finantshuve ja siseturu

neutraalsust ning muuta vastastikune sissenõudmine tõhusamaks ja hõlbustada praktikas selle

andmist, tulemaks toime abitaotluste suurenenud arvuga. Ka MTA 4. novembri 2024. a

sundtäitmise hoiatuse lisast nähtub, et täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument

on hõlmatud direktiiviga 2010/24/EL (dtl 34).

20. Liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõte on liidu õiguses väga oluline, kuna see

võimaldab luua ja säilitada sisepiirideta ala. See põhimõte kohustab igat liikmesriiki eelkõige

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala osas eeldama – välja arvatud juhul, kui

esinevad erandlikud asjaolud –, et kõik ülejäänud liikmesriigid järgivad liidu õigust ja eriti

liidu õiguses tunnustatud põhiõigusi (18. detsembri 2014. aasta arvamus 2/13 (Euroopa Liidu

ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga), EU:C:2014:2454, p 191 ja seal viidatud

kohtupraktika). Ka direktiiv 2010/24/EL põhineb vastastikuse usalduse põhimõttel (vt

Euroopa Kohtu 26. aprilli 2018. a otsus C-34/17, Donnellan, p 41). Nimetatu tähendab, et

direktiiviga kehtestatud vastastikuse abi süsteemi rakendamine sõltub sellest, kas

asjassepuutuvate asutuste vahel valitseb usaldus.

21. Direktiivi 2010/24/EL art 12 lg-st 1 tuleneb, et taotluse saanud liikmesriigis toimub nõude

sissenõudmine ühtse juriidilise dokumendi alusel, millega taotluse esitanud asutus edastab

taotluse saanud asutusele teabe, mis kajastub taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele

pööramist lubavas esmases dokumendis. Seda ühtset juriidilist dokumenti ei pea taotluse

saanud liikmesriigis tunnustama, täiendama või asendama eraldi aktiga (vt ka Euroopa Kohtu

otsus C-34/17, p 42).

22. MKS § 51⁴ lg 4 kohaselt peab välisriigi pädev asutus võla sissenõudmiseks esitama

MTA-le sissenõudmistaotluse ning ühtse juriidilise dokumendi, mis on koostatud välisriigi

täitedokumendi alusel ning milles on kajastatud täitedokumendi sisu. Kõikidele riikidele

kehtib ühtse juriidilise dokumendi vorm, mis sisaldab MKS § 51⁴ lg-s 5 sätestatud andmeid.

Ühtne juriidiline dokument on aluseks taotluse saanud riigis võetavatele

sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Asja materjalidest nähtub, et täitmisele

pööramist lubav ühtne juriidiline dokument sisaldab asjakohast teavet, nõude kirjeldust, sh

nõude laadi, nõudega hõlmatud ajavahemikku, täitmisele pööramise seisukohast olulisi

kuupäevi ning nõude suurust ja selle erinevaid komponente, nagu maksmisele kuuluv

põhisumma ja intressid. Samuti on teave kaebaja ja tema kontaktandmete kohta ning info

asutuse kohta, kust saab täiendavat teavet nõude või maksekohustuse vaidlustamise

võimaluste kohta (Etelä-Suomen verotoimisto).

23. Direktiivi 2010/24/EL art 8 näeb ette nõude esitanud asutuse võimaluse paluda puudutatud

isiku elu- või asukoha liikmesriigi pädeval asutusel anda talle abi nõuet puudutavatest

dokumentidest teatamisel. Tegemist on vastastikuse abi raames toimuva

3-25-95

sissenõudmismenetluse esimeses etapis (direktiivi III ptk, abi seoses dokumentidest

teavitamisega) toimuva nõude teatavaks tegemisega adressaadile, kusjuures edastatav teave

peab põhinema taotleva asutuse poolt antud teabel. Teatavakstegemine on direktiivi 2010/24/

EL art-s 8 ette nähtud täitemeede. Art 8 lg 2 sätestab, et taotluse esitanud asutus esitab sama

artikli kohase teavitamistaotluse ainult juhul, kui tal ei ole võimalik teavitada vastavalt

eeskirjadele, mis reguleerivad asjaomastest dokumentidest teavitamist taotluse esitanud

liikmesriigis, või kui selline teavitamine tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi. Praegusel

juhul ei nähtu asja materjalidest, et Soome Vabariik oleks kasutanud võimalust sellise palve

Eestile esitamiseks ning Eesti ei ole vastastikuse abi raames toimuva sissenõudmismenetluse

esimeses etapis toimuva nõude teatavaks tegemisega tegelenud. Kaebajale edastatud ühtsest

juriidilisest dokumendist nähtub, et nõude/nõuete algne täitmisele pööramist lubav juriidiline

dokument on vastavalt Soome seadustele kätte toimetatud (dtl 34). Soomes väljastatud algse

täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi kättetoimetamise kuupäevad on 9. august

2024 (dtl 36, 38), 9. oktoober 2024 (dtl 40) ja 14. oktoober 2024 (dtl 42).

24. Direktiivi 2010/24/EL art 14 näeb ette pädevuse jaotuse taotluse esitanud liikmesriigi ja

taotluse saanud liikmesriigi organite vahel, lahendamaks vaidlusi, mis käsitlevad taotluse

saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat ühtset juriidilist dokumenti ning taotluse

saanud liikmesriigis võetud täitemeetmeid või selle riigi pädeva asutuse esitatud teate

kehtivust. Nii tuleb vastavalt direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-le 1 taotluse saanud liikmesriigis

täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi kehtivuse vaidlustamiseks pöörduda

selle liikmesriigi, mitte aga taotluse saanud liikmesriigi pädevate organite poole, kelle

kontrolliõigus on art 14 lg-s 2 sõnaselgelt piiratud viimati nimetatud liikmesriigi aktidega (vt

ka Euroopa Kohtu 14. märtsi 2019. a otsus C-695/17, Metirato, p-d 33–36; Donnellani

kohtuotsuse p-d 43–44). Vaidlustega, mis käsitlevad taotluse saanud liikmesriigis võetud

täitemeetmeid või taotluse saanud liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust, tuleb

pöörduda selle liikmesriigi pädeva organi poole vastavalt seal kehtivatele õigusnormidele,

kuna sel organil on parimad võimalused tõlgendada oma riigi õigust ja sellest lähtuvalt

otsustada, kas meede on õiguspärane. Ka kaebajale on korduvalt selgitatud, et nõudega seotud

vaidluste lahendamine kuulub direktiivi 2010/24/EL art 14 kohaselt ainult taotluse esitanud

riigi ehk Soome vastavate üksuste pädevusse (dtl 4, 34).

25. Direktiivile 2010/24/EL eelnenud direktiivi 76/308/EMÜ kohta märkis Euroopa Kohus

14. jaanuari 2010. a otsuses C-233/08, Kyrian, et taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi

kohtutel ei ole põhimõtteliselt pädevust kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav

juriidiline dokument kuulub täitmisele, kuid liikmesriigi kohtud on pädevad kontrollima, kas

nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on võlgnikule nõuetekohaselt teatavaks

tehtud. Kyriani kohtuasjas tõlgendas Euroopa Kohus tol ajal kehtinud direktiivi 76/308/EMÜ

art 12 lg-s 3 märgitud täitemeetmete mõistet. Nüüd paikneb sama mõiste direktiivi

2010/24/EL art 14 lg-s 2. Euroopa Kohus viitas ka direktiivi 76/308/EMÜ art-le 5, millele

praegu vastab direktiivi 2010/24/EL art 8.

26. Nagu eelnevalt märgitud, pole praeguses asjas vastastikuse abi raames dokumentide

kättetoimetamist toimunud. Seetõttu ei ole praegusel juhul tegemist vaidlusega täitemeetme

üle, mille õiguspärasusele saaks Eesti kohus vastavalt direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-le 2

hinnanguid anda. Seetõttu tuleb Eesti kohtul vastastikuse usalduse põhimõttest tulenevalt

usaldada Soome pädeva asutuse poolt edastatud infot, mille kohaselt on täitedokument

kaebajale Soome õigusnormidele vastavalt kätte toimetatud.

3-25-95

27. Kaebaja peab 4. novembri 2024. a korraldust õigusvastaseks, kuna Soomes käib kaebaja

suhtes pankrotimenetlus ning kõigi sealsete võlausaldajate nõuded rahuldatakse käimasoleva

menetluse raames. Kaebaja peab Soome maksuhalduri tegevust arusaamatuks. Samas ei ole

kaebaja käesolevas asjas vaidlustatud maksunõuet välisriigis vaidlustanud, kuna seda nõuet ei

ole kaebaja püsiva tegevuskoha pankrotimenetluses ega ka muul viisil kaebajale Soome

maksuhaldur esitanud.

28. Praegusel juhul puudub nii MTA-l kui ka Eesti kohtul õigus täiendavalt anda õiguslikke

hinnanguid küsimustele, kas kättetoimetamine on toimunud Soome õigusnormide järgi

õiguspäraselt. Abitaotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole pädevust

kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument kuulub täitmisele (s.o

kas täitmisele pööramise eeldused on faktiliselt täidetud). Eelnevast tulenevalt on kohus 5.

märtsi 2025. a määrusega ka kaebaja kaebuse tagastanud osas, milles kaebaja vaidlustab

Soomes tekkinud maksuvõlga.

29. Täitedokumendi täidetavuse eeldusi puudutavaid vastuväiteid saab ja tuleb direktiivi

2010/24/EL art 14 lg 1 järgi esitada abitaotluse esitanud riigi (Soome) kohtus, kuna sel organil

on parimad võimalused tõlgendada oma riigi õigust ja sellest lähtuvalt otsustada, kas meede

on õiguspärane. Kättetoimetamise õiguspärasust oleks Eesti kohus saanud hinnata vaid juhul,

kui Soome oleks taotlenud direktiivi alusel Eesti abi dokumentide kättetoimetamisel ning

Eesti pädev asutus oleks sissenõudmismenetluse esimeses etapis tegelenud nõude teatavaks

tegemisega (vt Kyriani kohtuotsuse p 60).

30. Erandlikel ja piiritletud juhtudel saab liikmesriik nõude sissenõudmistaotluse täitmisest

keelduda juhul, kui selgub, et täitmine kahjustaks taotluse saanud asutuse liikmesriigi

avalikku korda. Näiteks saab hinnata, kas rikutud on puudutatud isiku õigust tõhusale

kohtulikule kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-le 47. Euroopa Kohus leidis

18. juuli 2013. a otsuse komisjon vs. Kadi jt (C-584/10 P, C-593/10 P, C-595/10 P) p-s 100, et

harta art 47 nõuab piisava teabe teatavaks tegemist, et võimaldada menetlusosalistel kaitsta

oma õigusi. Eesti kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et Soomes esineks

seoses harta art-s 47 ette nähtud õiglase kohtuliku arutamisega või tõhusa õiguskaitsevahendi

õigusega sellisel määral probleeme, et see toetaks direktiivi 2010/24/EL kontekstis erandi

tegemist vastastikuse usalduse põhimõttest.

31. Harta art-s 47 sätestatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ei näe ette, et taotluse

esitanud liikmesriigi akte peab saama vaidlustada nii selle liikmesriigi kohtus kui ka taotluse

saanud liikmesriigi kohtus. Abi andmise kord ja sellest tulenevalt kindlalt reguleeritud

vaidluste lahendamise kord aitab vältida vastuolulisi kohtulahendeid ning meelepärase

kohtualluvuse valimist (forum shopping’ut), suurendades nõnda õiguskindlust. Kaebajal on

võimalik vaidlustada maksunõude täitmisele pööramise eeldused riigis, kus maksukohustus

tekkis, ning täitemeetmed riigis, kus need võeti.

32. Kohus nõustub MTA vaideotsuses toodud järeldusega, et MTA on sundtäitmise

alustamisel järginud kõiki MKS § 514 lg-tes 4-6 sätestatud menetlusnõudeid ning ühtne

juriidiline dokument vastab nõuetele. Seega on rahvusvahelise ametiabi korras toimuva

sundtäitmise eeldused täidetud. Lisaks on MTA täitnud vaidlustatud sundtäitmise hoiatusi

välja andes kõiki seaduses sätestatud nõudeid. Kuivõrd MTA poolt koostatud sundtäitmiste

hoiatustes sisaldus ka MKS § 129 lg 3 kohane hoiatus, mille kohaselt algatatakse

sundtäitmine, kui kohustust ei täideta tähtaegselt, on MTA põhjendatult alustanud

3-25-95

maksuvõlgade sundtäitmist, koostades pankadele MKS § 131 lg-s 1 ettenähtud pangakontode

arestimise korraldused.

33. Kaebaja leiab, et MTA 22. novembri 2024. a korraldus on õigusvastane, kuna korralduses

nimetatud summas oli kaebaja e-maksuameti ettemaksukontol rahalised vahendid olemas, ent

see summa läks hoopis Soome maksuameti ebaseadusliku nõude katteks. Kaebaja hinnangul

ei ole välisriigi maksuvõlg eelistatud Eesti maksuvõlgadele ja eelisjärjekorras loetakse

tasutuks tööjõumaksud, mistõttu oleks tulnud kaebaja ettemaksukontol olevatest rahalistest

vahenditest täita Eestis tekkinud maksukohustused, mitte arvestada see Soome maksuvõla

katteks.

34. MTA 22. novembri 2024. a korralduse nr 13-11/67329 lisast nähtub, et võlas olevate

nõuete loetelus on tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (nõue TSD 10.2024) kogusummas

2088,97 eurot (dtl 30). MTA 4. novembri 2024. a korralduse nr 13-11/64643 lisast nähtub, et

võlas olevate nõuete loetelus on välisriigi abipalve põhimaks, trahv ja intress kogusummas 34

640,13 eurot (dtl 33). Täitmisele pööramist lubavast ühtsest juriidilisest dokumendist nähtub,

et nõuded on tekkinud perioodidel 1. mai kuni 31. mai 2024, 1. juuni kuni 30. juuni 2024, 1.

august kuni 31. august 2024 ja 1. september kuni 30. september 2024 (dtl 35, 37, 39, 41).

Vastustaja on vastuses kaebusele õigesti leidnud, et MKS § 105 lg 6 kohaselt tasutakse

maksukohustuslase rahalised kohustused kohustuste tekkimise järjekorras. Kuivõrd Soome

maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused tekkisid varem, siis kuulusid need ka varem

täitmisele. Seega on MTA kaebajalt võla sissenõudmisel lähtunud MKS § 105 lg-s 6

sätestatust ja tegutsenud õiguspäraselt.

35. Kaebaja leiab ka, et intressinõue on õigusvastane, kuna Soomes käib kaebaja suhtes

pankrotimenetlus. Samuti märgib kaebaja, et talle ei ole Soome maksuhalduri poolt

intressinõuet tehtud ning jääb arusaamatuks, miks arvestatakse Soome maksuvõlalt intressi

Eesti seaduse alusel. Lisaks on kaebaja arvates ebaõiglane nõuda Soome maksukohustuselt

intressi Eestis kehtiva intressimäära alusel, mis on kõrgem Soomes kehtivast maksumäärast.

36. Kohus kaebajaga ei nõustu ning leiab, et vaidlustatud intressinõue on õiguspärane. Ka

ametiabi korras peab maksuhaldur maksuintressi nõudma samadel alustel nagu siseriiklik

õigus ette näeb. Seejuures tuleneb intressi arvestamise kohustus maksuhaldurile seadusest.

Direktiivi 2010/24/EL art 13 lg 3 sätestab, et alates sissenõudmistaotluse saamise kuupäevast

nõuab taotluse saanud asutus hilinenud maksete eest intressi taotluse saanud liikmesriigis

kehtivate õigus- ja haldusnormide kohaselt. MKS § 115 lg 11 sätestab, et rahvusvahelise

ametiabi osutamisel arvestatakse välisriigis tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi

pärast maksusumma vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist kuni maksu tasumise

päevani, viimane kaasa arvatud. Vabatahtlikuks täitmiseks antav tähtaeg ei või olla lühem kui

kümme kalendripäeva. MKS § 117 lg 1 kohaselt on MKS §-des 115 ja 116 sätestatud intressi

määr 0,06 protsenti päevas. Seetõttu on maksuhaldur õigesti arvestanud intressi Eestis kehtiva

intressimäära alusel. Kaebajat on juba 4. novembri 2024. a korralduses teavitatud, et

maksusummalt arvestatakse intressi 0,06 protsenti päevas ning viidatud on ka MKS § 115

lg-le 11.

37. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata Raiku Building osaühingu kaebuse MTA

12. detsembri 2024. a vaideotsuse nr 6-1/5699, selle aluseks olnud haldusaktide ja 15. mai

2025. a intressinõude nr 13-3/69147 tühistamiseks.

3-25-95

38. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja on tasunud riigilõivu kokku 1127, 52 eurot (dtl 9, 140). Kuna kaebus jääb

rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)