4-25-3395/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-3395

22. septembril 2025 Tallinn

Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Thea Tikenberg

Tõlk

Ines Üprus

juuresolekul

Kohtuvälise menetleja Tallinna Linnavalituse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu esindaja E.B

ja

Kaebuse esitanud isiku Kristina Bulgakova

Isikukood: 48408010253

Elukoht: XXX

Töökoht A OÜ

Vaatas 22.09.2025 avalikul kohtuistungil läbi Kristina Bulgakova kaebuse Tallinna Linnavalitsuse

(Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) menetluse- ja piirkonnatööosakonna vaneminspektor T.M

27.08.2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 410125017058 tühistamiseks.

Tallinna Linnavalituse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu menetluse- ja piirkonnatööosakonna

vaneminspektor T.M 27.08.2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 410125017058 kohaselt Kristina

Bulgakova 11.08.2025 Tallinnas Pirita tee 26b/4 juures olles looma pidaja, rikkus Tallinna linna koerte

ja kasside pidamise eeskirja nõudeid, kuna ei taganud avalikus kohas teiste inimeste ja loomade

ohutust. Tema koerad pääsesid omaniku sõidukist Audi reg. nr xxx välja, viibisid avalikus kohas ilma

jalutusrihmata ning ründasid M.F-i koera, tekitades viimseale füüsilisi vigastusi. Rikkus Tallinna linna

kasside- ja koerte pidamise eeskirja § 2 lg 2 ja § 3 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on

kvalifitseeritav KOKS § 663 järgi. Kristina Bulgakova-ile määrati KOKS § 663 järgi alusel

karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut s.o 40 eurot.

Kristina Bulgakova vaidlustas 27.08.2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 410125017058 paludes

tühistada otsus. Kaebust põhjendab ta sellega, et ei ole otsuses kirjeldatud rikkumist toime pannud.

Kristina Bulgakova jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele

vastu.

Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik Kristina Bulgakova ja tunnistajad W.M, M.F ning A

D. Kohus uuris järgmisi dokumente:

-

fotod viga saanud koerast koos veterinaarkliiniku poolt väljastatud tõenditega (lk 1-9);

-

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll kiirmenetluses (lk 10-11);

-

maksekorraldus (lk 12);

-

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 410125017058 (lk 13);

-

Kristina Bulgakova-i kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-15).

Kaebuse esitaja K. W.M-i on seisukohal, et kui kohus leiab, et avaliku korra rikkumine toimus, siis

palub otsuses parandada faktiliste asjaolude kirjeldust, et koerad olid kaksikrihma otsas, kuid

vaatamata sellele ründasid teist koera.

Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et süü on tõendatud kirjalike materjalidega ja M.F-i ütlustega,

et ühel hetkel olid koerad rihmata ja ründasid tema koera, millega tekitasid koerale kehavigastused ja

koeral tekkisid ravikulud. Koeral on pärast seda tõsised ravikulud ja jääb lonkama. Kaebaja ei teinud

taotlust tunnistajad üle kuulata ja nõustus kiirmenetlusega. Otsus kiirmenetluses on õiguspärane ja

määratud karistus proportsionaalne toime pandud süüteoga. K. W.M-i on kahju hüvitanud. Palub jätta

kaebuse rahuldamata ja otsuse jõusse.

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ja

tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid

alljärgnevatele seisukohtadele.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis

tähendab, et kohus ei või väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva

väärteokirjelduse piiridest (RKKKo nr 3-1-1-75-03, p 7). Seega ei saa kohus ise tuvastada

väärteoprotokollis/kiirmenetluse otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid.

VTMS § 55 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui

väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja

kohustused, mis on ettenähtud VTMS §-s 19 (p 1); selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei

koostata (p 2) ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub

kiirmenetlusega (p 3). Kohtule esitatud väärteomaterjalidest selgub, et kiirmenetluse kohaldamise

eeldused on täidetud. K. W.M-i on allkirjaga kinnitanud, et talle on teatatud tema õigused ja

kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning talle on võimaldatud anda

ütlusi ja ta on ka kinnitanud enda allkirjaga, et nõustub kiirmenetlusega. Ka 22.09.2025 toimunud

kohtuistungil selgitas K. W.M-i, et nõustus kiirmenetlusega. Seega ei ole kohtuväline menetleja

kiirmenetluse kohaldamisel rikkunud menetlusnorme.

Kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse kohaselt 11.08.2025 Pirita tee 26b/4 juures, ei taganud

K. W.M-i looma pidajana avalikus kohas teiste inimeste ja loomade ohutust ning tema koerad pääsesid

omaniku sõidukist välja, viibisid avalikus kohas ilma jalutusrihmata ning ründasid M.F-i koera,

tekitades viimasele füüsilisi vigastusi. Sellega rikkus ta Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja

nõudeid.

Tallinna Linnavolikogu 18.04.2013 määrusega nr 24 on KOKS § 22 lg 1 p 362 alusel kehtestatud

Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri, mille § 2 lg 2 kohaselt ei või koera või kassi pidamisega

rikkuda avalikus kohas käitumise üldnõudeid või heakorra nõudeid. Koera või kassi pidamine ei tohi

häirida ega ohustada teisi loomi või inimesi ega neile kahju tekitada. Sama eeskirja § 3 lg 2 kohaselt

tohib koera viia avalikku kohta jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist ja

millest ta omal tahtel välja ei pääse. Avalikus kohas koeraga liikudes tuleb tagada inimeste ja loomade

ohutus. Koera võib avalikus kohas jalutusrihma otsast vabastada või kandevahendist välja lasta vaid

koerte jalutusväljakul.

Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et 11.08.2025 Pirita tee 26b/4 juures pääsesid kaebajale K.

W.M-ile kuuluvad koerad tagumise ukse avamisel tema sõidukist Audi (reg.nr xxx) välja ning

ründasid seejärel M.F-i koera, tekitades M.F-i koerale füüsilisi vigastusi. Need asjaolud on tõendamist

leidnud nii kaebaja kui tunnistajate kohtus antud ütlustega kui ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega.

Küll aga ei nõustu kaebaja K. W.M-i kiirmenetluse otsuses toodud teokirjelduses selles, et tema koerad

ei olnud jalutusrihma otsas.

Tunnistaja M.F-i ütluste kohaselt ta täpset kuupäeva ei mäleta, aga tuli koeraga jalutamast koju ning

kui ta lähenes Kristina rohelist värvi autole, tuli Kristina autost välja ning avas sõiduki tagaukse ja

sõidukist hüppasid välja kaks koera, kellel ei olnud jalutusrihmasid. Talle tundus, et Kristina rääkis

telefoniga ja ei mõelnud sellele, kas tagumisel istmel olevad koerad võivad autost välja saada. Kristina

koerad olid umbes pool meetrit kõrged. Ta tõmbas oma koera automaatselt rihmast üles ja koer nö

hüppas sellest välja. Kristina koerad ründasid tema koera ja üks nendest hammustas tugevasti tema

koera. Ta tõmbas Kristina koerasid eemale ja ka Kristina püüdis selles osaleda. Mingil hetkel lasid

Kristina koerad tema koerast lahti ning tema koer jooksis maja sissekäigu juurde. Kristina koerad

jooksid tema koerale järgi ja jätkasid seal tema hammustamist. Seal ta hakkas jälle koerasid lahutama

ja siis ta koer jäi tema kätte ning seejärel läks ta koju. Helistas oma abikaasale ja sõitis kiirabisse.

Koeral olid rebitud haavad, mis õmmeldi kinni. Koera ravikulud olid umbes 850 eurot, millest umbes

pool hüvitas Kristina. Praegu nad jätkavad koera ravimist ja kulud suurenevad. Raviarvete osas võttis

ta Kristinaga ühendust, leidis internetist kontakti ja said kokku. Tunnistaja ütluste kohaselt pakkus

pärast sündmust Kristina oma telefoninumbrit, kuid tal oli stress ja ei kirjutanud seda üles.

K. W.M-i ütluste kohaselt olid koerad kaksikrihma otsas, ta tegi ukse lahti ja ütles, et koerad tuleks

välja, kuid ta ei jõudnud rihmast kinni võtta. Koerad hüppasid autost välja ja kui ta tahtis neid kinni

võtta, siis ta kukkus ja vigastas põlve. Kui koerad välja hüppasid, siis tema valge koer ründas M.F

koera ja nad proovisid koerasid lahti saada. M.F võttis oma koera rihmaga, aga pärast oli tema koer

tagasi maas ja siis tema valge koer sai kuidagi kaelarihmast välja ja jooksis M.F koerale järgi ja

hammustas M.F koera veel. Kui tema valge koer teist korda hammustas, ei olnud koer rihma otsas. Ta

on nõus, et ta peab koera jalutusrihmaga kontrollima, on nõus hüvitama kõik kulud, mis on seotud

selle juhtumiga, sh ka 40 eurot. Ta tahab, et kõikides dokumentides oleks faktilised asjaolud kajastatud

õigesti. Asjaolu, et koer oli ilma rihmata ei vasta tõele, kuna nad olid rihmaga, tahab, et oleks

kajastatud, et algul olid koerad rihma otsas. Praeguseks on ta M.F-ile hüvitanud 424,13 eurot

operatsiooni eest ja lisaks 38 eurot süsti eest, kuna anamneesis oli need kõik protseduurid kirjutatud ja

selle järgi hüvitas kulud.

Alaealise tunnistaja W.M-i ütluste kohaselt tulid nad koju ja parkisid auto parkimisplatsile. Tema istus

koos koertega sõiduki tagaistmel. Tema ema väljus autost esimesena ja avas tagumise vasaku ukse.

Seejärel hüppasid koerad uksest välja ja tema nende järel. Koertel olid kaelas kaelarihmad ja

jalutusrihm. Jalutusrihm on selline, mille otsas on kaks koera, see on ühendatud. Kui koerad autost

välja said, ründasid nad M.F koera. Nad proovisid emaga koos koeri M.F koera juurest ära tõmmata.

Üks koer rabeles rihmast välja ning teine koer, kes pead kaelarihmast välja ei tõmmanud, ei teinud

midagi. Hiljem said koerad kätte ja M.F võttis oma koera sülle.

Tunnistaja A. D ei näinud pealt, kuidas kaebaja koerad ründasid teist koera, kuid tema ütluste kohaselt

tuli ta sel päeval Kristina juurde külla ning seisis tema trepikoja juures, kui kuulis, kuidas üks loom

kisas. Ta läks selle kisa suunas ja nägi, kuidas Kristina seisab ja käes oli jalutusrihm, kus otsas oli

kinnitatud tema kaks koera. Kristina vastas seisis pikka kasvu mees, kes hoidis kätel väikest valget

koera, ta püüdis koera üle vaadata, aga koer niuksus. Kristina palus, et mees tema telefoninumbri üles

kirjutaks ja ütles, et ta hüvitab koera ravi.

M.F-i koerale kaebaja K. W.M-i koerte ründamise tagajärjel tekkinud füüsilised vigastused ning

seeläbi ka varalise kahju tekkimine on lisaks kaebaja ja tunnistajate ütlustele tõendatud ka väärteoasja

materjalide juures oleva Loomade Kiirabikliiniku ravidokumendi, arvete ning fotodega, millest nähtub,

et väikesel spitsil esineb mitmeid suuremaid ja väiksemaid õmmeldud haavu kõhul ja küljel. Loomade

Kiirabikliiniku väljastatud raviarved kogusummas 501,78 eurot tõendavad veterinaariakliiniku poolt

M.F-i koerale osutatud ravi ja selle ravi eest tasumist. Swedbank AS maksekorraldus kinnitab kohtule,

et kaebaja K. W.M-i on M.F-ile hüvitanud 12.08.2025 tema koera ravi eest 424,13 eurot. K. W.M-i

kohtule esitatud kaebusest ja selle juurde lisatud materjalidest selgub, et kaebaja poolt hüvitatud

summa hõlmab Loomade Kiirabikliiniku arveid nr 11082510057 ja 11082510072 ning lisaks Urr &

Nurr loomapoest ostetud operatsioonijärgset vesti summas 36,50 eurot, mida ei ole lisatud kohtuvälise

menetleja esitatud väärteotoimiku juurde.

Kohus märgib, et varalise kahju tekkimiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 663

mõttes piisab sellest, kui koerale on tekkinud vigastused ehk M.F-i koer sai kahjustada.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 3 kohaselt kohaldatakse loomadele asja suhtes kehtivaid

sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et koerale tekkinud vigastusi saab

kvalifitseerida kui varalist kahju, kuna varaline kahju saab looma omanikule tekkida ka siis kui tema

loom saab kahjustada ehk viga. Kokkuvõtvalt võib varaline kahju olla tekkinud ka siis, kui selle kohta

pole väljastatud loomaarsti tõendit või raviarvet. Praegusel juhul on varalise kahjuna tõendatud nii

M.F-i koerale tekkinud vigastused kui ka nende vigastuste ravimiseks tehtud kulutused. Seega tekkis

M.F-ile varaline kahju.

Vastavalt KOKS § 22 lg 1 p 362 sätetele kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse muude

küsimuste otsustamise kõrval ka koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine. Tallinna

Linnavolikogu 18.04.2013 määrusega nr 24 on KOKS § 22 lg 1 p 362 alusel kehtestatud Tallinna

koerte ja kasside pidamise eeskiri. Nimetatud eeskirja § 1 lg-te 1 ja 2 sätete kohaselt on eeskiri

täitmiseks kohustuslik kõigile loomapidajatele Tallinna haldusterritooriumil. Kuna kaks vaidlusalust

koera kuuluvad kaebuse esitajale, on see eeskiri kohustuslik täitmiseks ka kaebuse esitajale. Praegusel

juhul tuleb tõdeda, et eelnevate kohtuotsuses kajastatud tõenditega on leidnud kinnitust, et kaebuse

esitaja ei täitnud 11.08.2025 temal lasuvat loomapidaja kohustust ja rikkus 11.08.2025 Tallinnas Pirita

26b/4 juures koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 2 ja § 3 lg 2 nõudeid sellega, et tema kaks koera

pääsesid sõidukiukse avamisel sõidukist välja ning viibides oma koertega avalikus kohas ei taganud

teiste inimeste ja loomade ohutust, mistõttu tema jalutusrihmata koerad ründasid M.F-i jalutusrihma

otsas olevat väikest koera, saades rünnaku tagajärjel füüsilisi vigastusi, mis vajasid loomakliinikus

ravi.

Kaebaja väited, et koerad olid rihmaga, ei ole käesoleva kaebuse kontekstis asjakohased. Tallinna

koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg 2 ei ole võimalik mõista nii, et selle järgi piisab, kui koer

viibib avalikus kohas jalutusrihmaga, kuid jalutusrihmaga koera ei hoia inimene teiselt poolt oma

kontrolli all. Ilmselgelt muudab inimese kontrolli alt väljas olev ja jalutusrihmaga vabalt ringi liikuv

koer jalutusrihma mõtte suuresti mõttetuks, kuna koer võib vabalt minema pääseda ja kahju tekitada

või ise kahju saada. Jalutusrihma eesmärk on hoida koera inimese kontrolli all, teda juhtida ja piirata

seeläbi ka tema tegevust, tagades nii koera enda kui ka teiste koerte ja inimeste ohutust. Sellist

järeldust jagas kaebaja ka kohtus antud ütlustes, et koera tuleb jalutusrihmaga kontrollida. Kohus

möönab, et koertel võis kaebaja K. W.M-i kui ka tunnistaja W.M-i ütluste kohaselt olla kaelas

multifunktsionaalne jalutusrihm, kuid vaatamata sellele, ei täitnud see rihm oma eesmärki, kuna rihma

teisest otsast koeri ei kontrollitud, mistõttu ei olnud koerad avalikus kohas kaebaja kontrolli all. Seda

kinnitas kaebaja K. W.M-i ka kohtus antud ütlustes, et koerad pääsesid sõidukist välja ja ta ei jõudnud

rihmast kinni võtta ja ründasid M.F-i koera. Seejuures kinnitas kaebaja sedagi, et ühel hetkel sai üks

koertest ka kaelarihmast välja ning jooksis M.F-i koerale järgi ning hammustas uuesti viimase koera.

Sellised kaebaja ütlused haakuvad ka M.F-i ja W.M-i ütlustega ning kinnitavad üheselt kohtule, et ühel

hetkel oli üks koertest täielikult ilma rihmata. Sellest järeldub, et kaebajale kuuluv koer viibis avalikus

kohas ilma jalutusrihmata.

Asjaolu, et kiirmenetluse otsuses ei ole kajastatud seda, et koertel oli jalutusrihm, kuid vaatamata

sellele ründasid nad teist koera, ei too kaasa väärteomenetluse lõpetamise alust. Väärteomenetluse

lõpetamise aluseks ei ole see, kui teokirjelduses ei ole kõik asjaolud välja toodud sekundilise

täpsusega. Samuti puudub kohtul seadusest tulenev võimalus iseseisvalt teokirjeldust täiendada ja

lisada sinna kandmata jäänud asjaolusid. Praegusel juhul on kiirmenetluse otsuses faktilised asjaolud

esitatud korrektselt ning nende pinnalt on kohtul võimalik tuvastada väärteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kaebuse esitaja ei täitnud 11.08.2025 temal

lasuvat loomapidaja kohustust ega taganud avalikus kohas teiste inimeste ja loomade ohutust, kuna

kaebaja koerad pääsesid 11.08.2025 Tallinnas Pirita tee 26b/4 juures kaebaja sõidukist välja, viibisid

ilma jalutusrihmata (s.t omanik ei kontrollinud rihma teisest otsast koerte tegevust) avalikus kohas,

mille tulemusena ründasid M.F-i koera, tekitades varalise kahjuna M.F-i koerale füüsilisi vigastusi,

mis vajasid ka ravi. Taolise käitumisega rikkus kaebuse esitaja Tallinna koerte ja kasside pidamise

eeskirja § 2 lg 2 ja § 3 lg 2 nõudeid ning täitis sellega KOKS § 663 sätestatud väärteo objektiivse

koosseisu.

Kohtu hinnangul pani K. W.M-i KOKS §-s 663 märgitud koerte ja kasside pidamise eeskirjade

rikkumised toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse

tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Kaebaja pidi võimalikuks pidama, et lastes avalikus kohas koerad sõidukist välja, hoidmata neid

jalutusrihmast kontrolli all, rikub ta loomapidajana koerte ja kasside pidamise eeskirja ning võib

sellega ohustada või häirida teisi loomi või inimesi, sh tekitada neile varalist kahju ning möönas seda.

KOKS § 663 koosseisus nõutav tagajärg on saabunud kohtu hinnangul kaebajapoolsest

ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta

ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud ette nägema. Kaebaja oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral ette nägema, et juhul kui ta ei hoia oma koeri jalutusrihmast kontrolli all, võivad nad

sõidukist välja joosta, rihmast lahti pääseda ja teist koera pureda, tekitades sellega varalist kahju.

Hooletust ei välista ka see, et kaebaja koerad ei ole varasemalt kedagi hammustanud, kuna koerte

käitumine ei ole lõpuni ette prognoositav, mistõttu on võimalik, et teatud asjaolude kokku sattumisel

võib ka varasemalt mitte agressiivne koer kedagi hammustada.

Väärteoasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et

K. W.M-i käitumises esinesid temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti

kvalifitseeritud KOKS § 663 ettenähtud väärteona.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. K. W.M-i on süüvõimeline ning KarS 2.

ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KOKS § 663 näeb ette vastutuse koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see

ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse ning rikkumise eest on

karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut.

VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 200

trahviühiku suuruse rahatrahvi. Seega määrates isikule karistuseks rahatrahvi 5 trahviühikut, on

kohtuväline menetleja jäänud seadusega ettenähtud piiridesse ning määranud K. W.M-ile karistuse

sanktsiooni miinimummääras.

Vastavalt VTMS §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui

väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest

tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest

eesmärkidest.

Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad

kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kohus

hindab menetlusaluse isiku süüd keskmisest väiksemaks. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja

mõistnud K. W.M-ile rikkumise eest proportsionaalse karistuse ning sanktsioonimäära alumisse ossa

jääv karistus ei ole kuidagi K. W.M-i süüd ületav. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi

kaebaja käitumises puuduvad. Kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja õigesti arvestanud K.

W.M-i avaldatud kahetsust ning kahju vabatahtlikku hüvitamist. Süü suurust mõjutab ka väärteo

toimepanemise subjektiivne külg, milleks on vähemalt kaudne tahtlus koerte ja kasside pidamise

eeskirja rikkumise osas ning ettevaatamatuse kergeim vorm (hooletus) põhjustatud tagajärje osas.

Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega

paneks toime uusi süütegusid. Lisaks tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise

huvidest ning praegusel juhul on kaitstavaks õigushüveks inimese tervis ja vara (sh loomad).

Loomapidaja peab olema tähelepanelik ja kohusetundlik, et tema vastutusel olev loom ei põhjustaks

varalist kahju ega inimestele tervisekahju. Sellist kohustust aga K. W.M-i ei täitnud, mistõttu tema

vastutusel olevad koerad ründasid M.F-i koera tekitades koerale vigastusi ja seeläbi varalist kahju.

Kohalikes omavalitsustes kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja eesmärk on, et kõik

loomapidajad järgiksid ühtseid nõudeid, mille alusel oleks haldusterritooriumil loomade pidamine

ohutu ja turvaline kõigile seal elavatele ja viibivatele inimestele ning nende koertele ja kassidele.

Kohus loodab, et käesolevas asjas läbiviidud menetlus, määratud karistus ning kaebaja hooletu

käitumisega kaasnenud tagajärjed on sellised, millest isik teeb järeldused edaspidiseks. Arvestades

kaebuse esitanud isiku isikut ja väärteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et kohtuvälise

menetleja mõistetud karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt

ning see vastab teo raskusele ja süüdlase isikule. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus sanktsiooni

miinimummääras on põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohus ei pea

põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmist.

Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks K. W.M-i suhtes menetluse

lõpetamist, kuna tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teoga. Tallinna koerte ja kasside

pidamise eeskirja järgimine on avalikkuse huvides ning koerte rünnakud teiste koerte (kui ka inimeste)

vastu ja viidatud eeskirja rikkumised on pigem sagedased, mistõttu on selliste rikkumiste osas olemas

ka avalik menetlushuvi. Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse

muutmata ja K. W.M-i kaebuse rahuldamata.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p1 , 133, 134,

Otsustas

1. Jätta Kristina Bulgakova kaebus rahuldamata.

2. Tallinna Linnavalituse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu

menetluse- ja

piirkonnatööosakonna vaneminspektor T.M 27.08.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

410125017058 jätta muutmata

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva

jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtunik

Liina Pohlak

Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 31.10.2025