3-23-1911/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-1911

Haldusasi

Sõrve Haldus OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 10.05.2023. a otsuse ja

28.07.2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

kohustamiseks rahuldada Sõrve Haldus OÜ

maksetaotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.11.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sõrve Haldus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – Sõrve Haldus OÜ, esindajad

Mirjam-Mari Marastu ja Mari-Liis Lega

Vastustaja

–

Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet, esindaja Lisbet Sadam

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sõrve Haldus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

14.11.2024. a otsus muutmata.

2. Jätta Sõrve Haldus OÜ apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, so 30.10.2025, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sõrve Haldus OÜ esitas 31.03.2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) taotluse toetuse saamiseks põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25

„Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja

kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel Saaremaa valda Üüdibe külla Käära

kinnistule (katastritunnus 72101:001:1279) pesumaja, rekreatsiooniala, tee ja platsi rajamiseks

(toimik nr 64002100255). Abikõlblik summa oli 373 582,60 eurot ja taotletud toetuse summa

149 433,04 eurot.

2. PRIA määras 17.06.2021. a otsusega nr 13-30.3/21/1608 Sõrve Haldus OÜ-le toetuse

summas 149 433,04 eurot. Seisuga 10.05.2023 oli toetusest kolme maksetaotluse alusel välja

makstud 127 572,96 eurot.

3. Sõrve Haldus OÜ esitas 02.09.2022 PRIA-le maksetaotluse 16 390,40 euro tasumiseks.

4. PRIA jättis 10.05.2023. a otsusega nr 13-30.3/23/661 Sõrve Haldus OÜ maksetaotluse

summas 16 390,40 eurot rahuldamata (p 1); tunnistas 17.06.2021. a otsuse nr 13-

30.3/21/1608 kehtetuks (p 2) ning nõudis Sõrve Haldus OÜ-lt tagasi alusetult makstud toetuse

summas 127 572,96 eurot (p 3). Otsuse kohaselt lõi Sõrve Haldus OÜ määruse nr 25 § 8 lg-

tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele vastamiseks kunstlikud tingimused. PRIA hinnangul

moodustavad Saaremaaholiday OÜ ja Sõrve Haldus OÜ ühe majandusüksuse ning nende

mõlema investeeringuobjektid on osa Läätsa Holiday Homes puhkekompleksist. PRIA

rahuldas Saaremaaholiday OÜ sama programmiperioodi taotluse sama puhkekompleksi

tarbeks spaa, teede ja platside rajamiseks summas 149 964,31 eurot, seega on toetuslage

ületatud pea kahekordselt. Oktoober OÜ ehitab Käära kinnistule puhke- ja toitlustushoonet.

Investeeringu tegelikuks kasusaajaks pole Sõrve Haldus OÜ, vaid toetus koondub tegelikule

maaomanikule Tiit Reinfeldile, kes on Oktoober OÜ ja Saaremaaholiday OÜ ainuosanik.

Investeeringuobjektiks oleva ehitise 19.03.2021. a ehitusteatise kohaselt on ehitise omanikuks

OÜ Saaremaaholiday. T. Reinfeldile kuuluv OÜ Merkoland annab kaebajale laenu

investeeringuga seotud arvete tasumiseks. Sõrve Haldus OÜ ning Oktoober OÜ, OÜ

Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ vahel on ühise majapidamise tunnused. Toetused

koonduvad omavahel seotud isikute kätte, samas kui avaliku raha arvel makstavad toetused

peaksid jõudma võrdsetel tingimustel kõigi õigustatud isikuteni. Ainult toetuse saamise

eesmärgil loodud näiliselt sõltumatute, kuid majanduslikult siiski ühise majapidamisena

toimetavatele ettevõtetele jagatav toetusraha seab ebavõrdsesse olukorda need toetusi saama

õigustatud isikud, kes kunstlikke ärivõrgustikke ei loo ning jäävad seetõttu toetusest ilma.

Selline teguviis läheb vastuollu Euroopa Liidu fondidest rahastamise eesmärkidega ning

toetuse taotlemisel on rikutud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mistõttu ei tohi toetust anda.

5. Sõrve Haldus OÜ esitas 09.06.2023 PRIA 10.05.2023. a otsuse peale vaide, mille PRIA

jättis 28.07.2023. a vaideotsusega nr 13-30.3/23/940-2 rahuldamata.

6. Sõrve Haldus OÜ esitas 28.08.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 10.05.2023. a

otsuse nr 13-30.3/23/661 ja 28.07.2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning PRIA

kohustamiseks rahuldada Sõrve Haldus OÜ 02.09. 2022. a maksetaotlus. Kaebuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

6.1. Vastustaja järeldus, et kaebaja ja Saaremaaholiday OÜ moodustavad ühise

majandusüksuse, on ekslik. Toetuse tegelikuks kasusaajaks on kaebaja. Asjaolu, et mõned

kaebaja tulevased kliendid võivad kasutada Saaremaaholiday OÜ teenuseid või vastupidi, ei

muuda kahe eraldiseisva äriühingu investeeringuobjekte ühtseks tervikuks. Kaebajat ja

Saaremaaholiday OÜ-d ühendab üksnes asukohtade lähedus. Kaebaja on oma äritegevuses

vaba. Laenuleping ei anna OÜ-le Merkoland õigust sekkuda kaebaja äritegevusse. Küll aga on

kaebajal võimalik saada laenu tagasimaksmisel Käära kinnistu omanikuks. Kaebaja näeb oma

klientidena kõiki kohalikke majutusasutusi, mitte üksnes Läätsa Holiday Homes

puhkekompleksi. T. Reinfeld ei oma kaebaja üle valitsevat mõju.

6.2. PRIA hindas üllatuslikult ümber kaebaja toetustaotluse põhjal teada olnud faktilised

asjaolud. Muu hulgas oli PRIA-le teada kaebaja hoonestusõiguse geograafiline lähedus

Saaremaaholiday OÜ asukohale. Ka tegelike kasusaajate osas ei ole pärast toetuse määramist

muudatusi toimunud. Kaebaja avaldas PRIA-le juba toetuse saamisel, et tema üheks

finantseerijaks on OÜ Merkoland. Samuti pole muutunud hoonestusõiguse asukoht. Kaebaja

oli juba varem Käära kinnistu kaasomaniku OÜ-ga Merkoland hoonestusõiguse aluse maa

väljaostmise võimaluses kokku leppinud.

6.3. Kaebaja täitis kõik toetuse saamise tingimused. Kaebaja ei esitanud toetuse taotlemisel

ebaõigeid andmeid ega jätnud vajalikke andmeid esitamata. PRIA-l oli määruse nr 25 § 13 lg

1 alusel kohustus kontrollida esitatud taotluse nõuetele vastavust, taotluses esitatud andmete

õigsust ning taotletava tegevuse vastavust EL õigusaktides, Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, Eesti maaelu arengukavas ja määruses nr 25

sätestatud nõuetele. Pärast kolmanda osamakse väljamaksmist on põhjendamatu, ebaõiglane

ja ebaproportsionaalne tugineda asjaoludele, mis olid PRIA-le teada juba toetustaotluse

esitamise ajal. Toetustaotluse rahuldamisega tuleb taotlejale tagada teatud õiguskindlus, kuid

kaebaja puhul pole seda tehtud.

7. Tartu Halduskohus jättis 14.11.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

põhjendas otsust järgmiselt.

7.1. EL määrus nr 2021/2116 käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja

seiret. Määruse art 62 sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et põllumajandusalastes

õigusaktides ette nähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on

kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult,

vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. PRIA on 10.05.2023. a otsuses ja

vaideotsuses piisavalt selgelt põhjendanud, milles seisneb asjakohaste EL õigusnormidega

taotletav eesmärk ning miks see on jäänud saavutamata.

7.2. Vastustaja leidis 10.05.2023. a otsuses põhjendatult, et kaebaja ning Oktoober OÜ, OÜ

Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ tegevus vaidlusaluse investeeringuobjekti rajamisel on

kantud ühisest majanduslikust huvist. Vastustaja esitatud tõendid kinnitavad, et kaebaja ei

taotlenud investeeringutoetust üksnes enda ettevõtluse arendamiseks, vaid peaasjalikult

T. Reinfeldi kontrolli all olevate äriühingute Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja

Saaremaaholiday OÜ põhitegevuse hüvanguks, s.o Läätsa Holiday Homes puhkekompleksi

arendamiseks. Seega on vastustaja kaebajaga seotud asjaolude põhjal õigesti järeldanud, et

kaebaja soovis tekitada toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult.

7.2.1. Saaremaaholiday OÜ tegevusalaks on puhkemajad ning Kala kinnistule on seatud

Saaremaaholiday OÜ kasuks hoonestusõigus tähtajaga 31.12.2035. Nii Kala kinnistu piir kui

ka sellel asuvad ehitised asuvad kaebaja investeeringuobjekti vahetus läheduses. Kaebaja

rajatav välibassein asub Kala kinnistu poolsel küljel, kinnistuid ühendab jalgtee ning

kinnistute vahele pole rajatud piirdeaeda. Kaebaja investeeringu objektiks oleva abihoone

kahe ehitusprojekti (esimese projekti seletuskirja koostamise kuupäev on 19.03.2021 ning töö

tellijaks Saaremaaholiday OÜ, teise projekti seletuskirja koostamise kuupäev on 31.03.2021

ning töö tellijaks Sõrve Haldus OÜ) võrdlusest nähtuvalt muudeti kaebaja toetustaotluse

esitamise ajaks (31.03.2021) ehitusprojektis tellija nimi, kuid projekti eesmärk teenindada

kogu puhkekompleksi, jäi samaks. Selline tegevus osutab selgelt soovile luua ehitise

tegelikust tellijast petlik ettekujutus. Kaebaja väide, et kaebajat ja Saaremaaholiday OÜ-d

ühendab üksnes asukohtade lähedus, ei ole veenev.

7.2.2. Käära kinnistule rajatud teise hoone (puhke- ja toitlustushoone) ehitusprojekti

seletuskirjas (koostatud 29.12.2020, tellijaks on Oktoober OÜ) on muu hulgas märgitud

järgmist: „Lisaks eelnevale rajatakse kinnistu kagunurka, Teeääre kinnistu kõrvale uus

lisabassein terrassiga, analoogselt Teeääre kinnistul oleva basseiniga, moodustades

eelpoolmainitu[…]ga ühtse rekreatsiooniala“. Samuti on asja materjalide hulgas joonis, millel

on kaebaja rajatava välibasseini juures kirje „Eelnevalt projekteeritud terrass basseiniga

ehitusloa nr 2112271/00702 projekti koosseisus“ (dtl 253). Nimetatud ehitusluba väljastati

Oktoober OÜ ehitatud puhke- ja toitlustushoonele.

7.2.3. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses ehitusprojektide sisu ja eesmärgi kattuvuse

kohta selgitusi esitanud. Kohtu hinnangul kinnitavad tõendid, et kaebaja

investeeringuobjektiks oleva ehitise rajamisest on majanduslikult huvitatud nii

Saaremaaholiday OÜ kui ka Oktoober OÜ ning see ei ole planeeritud iseseisvalt

opereerimiseks, vaid moodustab osa Läätsa Holiday Homes puhkekompleksist. Kaebaja

esitatud äriplaan ning fotod investeeringuobjektist ei mõju vastustaja tõendite kõrval veenvalt.

7.3. Oktoober OÜ ja OÜ Ostergaard ja Joost (kaebaja endine ärinimi) sõlmisid 24.03.2021

hoonestusõiguse seadmise lepingu, millega seati Käära kinnistule kaebaja kasuks

hoonestusõigus tähtajaga seitse aastat. Kaebaja ja OÜ Merkoland vahel 31.03.2021 sõlmitud

laenulepingu kohaselt kohustus OÜ Merkoland andma kaebajale laenu kuni 200 000 eurot.

Laenu kasutamise sihteesmärk on Käära kinnistule pesumaja hoone ja rekreatsiooniala

rajamine. OÜ Merkoland ja kaebaja sõlmisid 30.11.2022 Käära kinnistu mõttelise osa

võlaõigusliku müügilepingu. Pooled olid kokku leppinud, et nad sõlmivad asjaõiguslepingu

omandi üleandmiseks esimesel võimalusel pärast nendevahelise laenulepinguga võetud

kohustuste täitmist, eelduslikult hiljemalt 30.11.2030. Pooled leppisid müügilepingus kokku,

et kinnistusraamatusse ei tehta kaebaja kasuks omandamist tagavat eelmärget. Kohtu

hinnangul ei kinnita nimetatud lepingutes kokkulepitu kaebaja väidet, et talle on tagatud õigus

jääda pärast hoonestusõiguse tähtaja saabumist investeeringuobjekti omanikuks ja kasutajaks.

Seepärast ei nõustu kohus kaebaja väitega, et kaebajale on OÜ-le Merkoland laenu

tagastamise korral tagatud õigus saada Käära kinnistu mõttelise osa omanikuks. Küll aga

nähtub hoonestusõiguse seadmise lepingust, et lepingu lõppemisel saab investeeringuobjekti

omanikuks Käära kinnistu omanik.

7.4. Kaebaja majanduslikule seotusele Oktoober OÜ-ga osutab ka vastustaja poolt kohtule

esitatud kaebaja pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.03.–15.09.2022 kohta. Kohus loeb

kaebaja pangakontolt nähtuva põhjal tõendatuks, et lisaks OÜ-le Merkoland on aidanud

investeeringuobjekti ehitamist rahastada ka Oktoober OÜ.

7.5. Asja lahendamisel tuleb võtta arvesse ka sündmuste ajalist kulgu. Kaebaja esitas

toetustaotluse 31.03.2021. Nädal aega varem, 24.03.2021 sõlmis kaebaja Oktoober OÜ-ga

hoonestusõiguse seadmise lepingu. 26.03.2021 muutis kaebaja ärinime ning 31.03.2021

sõlmis OÜ-ga Merkoland laenulepingu Käära kinnistule ehitise rajamiseks. Võttes arvesse, et

veel nädal aega enne toetustaotluse esitamist, s.o 19.03.2021, esitati investeeringuobjektiks

oleva abihoone (EHR 121356238) ehitisteatis ehitisregistrile Saaremaaholiday OÜ nimel,

toetab sündmuste ajaline kulg vastustaja järeldust, et kaebaja on koos Oktoober OÜ-ga, OÜ-

ga Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ-ga loonud vaidlusaluse investeeringutoetuse saamiseks

kunstlikud tingimused.

7.6. Määruse nr 25 § 8 lg 3 ei kohustanud PRIA-t 10.05.2023. a otsuse tegemisel tuvastama,

kas mõni isik omab kaebaja üle valitsevat mõju. Määruse nr 25 § 8 lg 3 sätestab, et ühte

kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju

kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja kohta

sätestatud maksimaalse toetuse suuruse ulatuses programmiperioodil kokku. Nimetatud sättest

tuleneb, et isegi juhul, kui kaebaja oleks määruse nr 25 § 8 lg-s 3 nimetatud isik, ei oleks tal

õigus saada toetust üle § 8 lg-s 2 sätestatud määra. Ühtlasi ei mõjuta määruse nr 25 § 8 lg 3

EL määruse nr 2021/2116 art 62 kohaldamist.

7.7. EL õiguse normid ei sätesta PRIA-le keeldu võtta toetuse tagasinõudmise otsuse

tegemisel arvesse asjaolusid, mis olid talle toetuse andmise ajal teada (vt ka Tartu

Ringkonnakohtu 31.03.2022. a otsus asjas nr 3-19-1831, p 12). Samuti ei ole õigusaktides

seatud toetuse tagasinõudmise lubatavust sõltuvusse toetuse väljamaksete tegemisest. Kui

tegemist on toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisega, siis esinevadki toetuse

tagasinõudmise aluseks olevad peamised asjaolud juba toetuse andmise ajal. Küll aga ei

pruugi toetuse andjale olla toetuse andmise ajal ilma põhjalikuma analüüsita arusaadav, kas

faktiliste asjaolude põhjal saab teha järelduse, et toetuse saamiseks on loodud tingimused

kunstlikult. Võttes arvesse, et kunstlike tingimuste loomisel soovitaksegi sageli peita toetuse

saaja ja tegeliku kasusaaja vahelisi seoseid, saab pidada tavapäraseks, et sellised seosed

ilmnevad kontrolliasutusele alles toetuse kasutamise ajal või veelgi hiljem. Praeguses asjas ei

teinud vastustaja kaebajalt toetuse tagasinõudmise otsuse üksnes toetuse ajal teada olnud

asjaolude põhjal. PRIA 10.05.2023. a otsuses on tuginetud muu hulgas ehitisregistri

andmetele ning kaebaja pangakonto 2022. a väljavõttele. Kohus peab usutavaks kohtuistungil

vastustaja esitatud selgitust, et toetuse andmise ajal ei ole taotluste rohkuse ja ajasurve tõttu

võimalik kõiki asjaolusid kontrollida.

7.8. Isikul, kes on loonud toetuse saamiseks kunstlikud tingimused, ei ole õigustatud ootust

toetuse andmise otsuse kehtima jäämise suhtes pelgalt põhjusel, et talle toetus anti. Sellise

arusaama korral ei olekski kuritarvituse korral toetuse tagasinõudmine võimalik. Isikud, kes

on toetuse saamise õigust kuritarvitanud, peavad arvestama sellega, et neilt võidakse nõuda

toetuse tagasimaksmist (vt Euroopa Kohtu 29.02.2024. a otsus asjas C-437/22: Eesti Vabariik

(PRIA), p 62).

7.9. Kaebaja väitis kohtuistungil, et ta ei olnud teadlik, et toetuse andmise tingimused keelasid

laenu võtmise isikult, kelle äriühing on toetust saanud või keelasid selliselt isikult kinnistu

omandamise. Kaebaja väide ei ole veenev. Selliseid keelde pole toetuse saajale õigusaktidega

kehtestatud ning selliste keeldude olemasolust ei lähtunud vastustaja ka 10.05.2023. a otsuses.

Keelatud pole mitte kaebaja osutatud tehingud, vaid toetuse saamiseks kunstlike tingimuste

loomine.

7.10. Kuna vastustaja ei kohaldanud 10.05.2023. a otsuses EL määruse nr 640/2014 art 35

lg-t 1 või 6 ega arvanud kaebajat mõne toetuse saamisest välja, ei pea kohus vajalikuks

peatuda menetlusosaliste väidetel valeandmete esitamise kohta. Samuti ei oma kunstlike

tingimuste loomise tuvastamise tõttu asja lahendamisel tähtsust, kas kaebaja täitis toetuse

saamise ja kasutamise tingimused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

8.1. Halduskohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusnorme, kuna ei

ole hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, jõudes seetõttu

ebaõigete järeldusteni. Halduskohus oleks pidanud selgitamiskohustust täites täpsemalt esile

tooma, milliseid tõendeid on kohtu hinnangul kaebajal veel vaja esitada, st milliseid

asjaolusid ei pea kohus tõendatuks.

8.2. Kaebaja ei saa võtta seisukohta Läätsa Holiday Homes puhkusekompleksi puudutavates

küsimustes ega ka Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ äritegevuse kohta,

kuivõrd kaebajal puudub mõju ja kontroll nimetatud äriühingute ja nende äritegevuse üle.

Samuti puudub nimetatud äriühingutel mõju ja kontroll kaebaja üle. Kohus ei ole toonud välja

ühtegi põhjust, miks ei ole kaebaja rajatud pesumaja ja rekreatsiooniala eraldi käsitletavad.

Pelgalt asjaolu, et pesumaja teenuseid hakkaks kasutama ka Läätsa Holiday Homes kompleks,

ei tähenda, et ettevõtjad ja projektid oleks seotud. Põhjendamatu oleks välistada võimalik

klient (Läätsa Holiday Homes) ainuüksi seetõttu, et see klient asub naaberkinnistul. Kaebajale

ei saa panna vastutust selle eest, kuidas arendavad teiste kinnistute omanikud oma kinnistuid,

sh kaebaja kasutuses oleva kinnistu osa naabrust.

8.3. Kaebaja tegelik kasusaaja on Madis Joost. Kaebaja ainsaks juhatuse liikmeks on Jaana

Juurma. Viidatud isikud ei ole Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ-ga

seotud, sh ei ole nad Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ osanikud ja/või

juhatuse liikmed.

8.4. Halduskohus asus üllatuslikult otsuses tuginema ehitusprojektile. Kaebaja ei osanud

aimata, et ehitusprojekt, mis kunagi ei jõudnud ehitusloani, võib omada käesolevas asjas

sellist tähendust ja kaalu.

8.5. See, et kaebaja ei ole vaidlusaluse maa omanik, ei tähenda, et kaebaja seda kinnistut ei

omanda. Pelgalt seisukoht, et omandamine on võimalik, kuid seda ei pruugi (hüpoteetiliselt)

juhtuda, ei anna alust seisukohaks, et on olemas seotus ning toetuse saamiseks tingimusi

sooviti täita vaid kunstlikult. Igal kinnistu omanikul on vaba voli otsustada, kas nad soovivad

kinnistut ise arendada või soovivad anda kinnistu arendamiseks ja majandustegevuseks

kolmanda isiku kasutusse. Kaebaja esitas tõendid avalikult kättesaadavatest allikatest

(kinnistusraamat, äriregister), et T. Reinfeld oli kõikide kinnistute maa osas tegelikuks

kasusaajaks ka toetuse andmise otsustamise kuupäeva seisuga. Need asjaolud ei ole

muutunud.

8.6. Kaebaja nõudeõiguse annab sõlmitud võlaõiguslik müügileping. Kaebajal oli ja on soov

Käära kinnistu mõtteline osa omandada.

8.7. Korrektne ei ole seisukoht, et kuna kaebaja võttis laenu äriühingult, kellele kuuluvale

kinnistule on seatud kaebaja kasuks hoonestusõigus, siis on tegemist ühe majandusüksusega.

Kaebajal on äriplaan, mille elluviimist planeeriti rahastada toetusest ja OÜ-lt Merkoland

saadud laenust. Mõlemad rahastuse allikad olid PRIA-le toetuse andmise otsuse tegemisel

teada.

8.8. Kaebaja äriplaani elluviimiseks on lisaks rahale vaja ka hoonestusõigust või kinnistu

maaomandit, mis mõlemad on kaebajal olemas - kaebajale kuulub hoonestusõigus ning lisaks

on kaebajal võimalik välja osta ka hoonestusõiguse alune maa. Hoonestusõiguse seadmise

lepinguga ei ole antud maa omanikule õigust sekkuda kaebaja äritegevusse mistahes ulatuses

ja viisil. Kaebaja on oma äritegevuses vaba.

8.9. Kaebaja ei nõustu, et sündmuste ajaline kulg tõendab kohtu ja PRIA seisukohti kaebaja

poolt koos Oktoober OÜ-ga, OÜ-ga Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ-ga kunstlike

tingimuste loomisest toetuse saamiseks. Kaebaja kinnitab, et toetuse taotlejaks, saajaks ja

toetuse osas kasusaajaks on kaebaja. Kaebaja äriplaani elluviimise rahastamise oluliseks

allikaks oli taotletav toetus. Seetõttu on loogiline, et kohtu poolt välja toodud sündmused on

ajalises seoses.

8.10. Pärast kolmanda osamakse väljamaksmist tugines PRIA üllatuslikult asjaoludele, mis

olid teada juba taotluse esitamise hetkel. Avalikud andmed kinnistute omanike jm asjaolude

kohta olid PRIA-le avalikult kättesaadavad taotluse esitamise hetkel. PRIA ei täitnud piisavalt

selgitamiskohustust ja ei rakendanud seadusest tulenevalt uurimispõhimõtet. Ei ole õige

olukord, kus PRIA asub enne viimast toetuse väljamakset hindama positiivse toetuse otsuse

aluseks olnud andmeid kardinaalselt teisiti kui toetuse taotlemisel. Toetustaotluse

rahuldamisel peab olema taotlejale tagatud õiguskindlus.

9. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Vastustaja nõustus halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ning jäi

vaidlustatud otsuses, vaideotsuses ja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.

9.1. Kaebaja keskendus ettevõtete seotusele vastuväiteid esitades üksnes igale üksikule

elemendile, mitte tervikpildile. Kuigi tuvastatud asjaolud üksikuna võttes ei pruugi luua

veendumust ettevõtete vahelisest seosest, tuleb kogu asjakohast teavet majanduslike,

organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta hinnata kogumis ja omavahelises seoses. Seda

on PRIA ning halduskohus ka teinud ning jõudnud järelduseni, et tuvastatud asjaolud kogumis

näitavad, et T. Reinfeld on kaebaja investeeringuobjektist majanduslikult sedavõrd huvitatud

isik, et omab kaebaja üle valitsevat mõju.

9.2. Vastustaja ei nõustu väitega, et kaebaja ei osanud aimata, et ehitusprojekt võib omada

asjas olulist tähendust ja kaalu ning ei pööranud seetõttu halduskohtumenetluses sellele

piisavalt tähelepanu. Vastustaja juhtis menetluses korduvalt kaebaja tähelepanu sellele, et

kaebaja ei ole suutnud veenvalt selgitada vasturääkivusi, mis tulenevad ehitusprojektide

seletuskirjadest või asjaoludest, mis viitavad tegutsemisele T. Reinfeldi, sh puhkekompleksi,

hüvanguks. Seega ei saanud antud asjaolu olla kaebaja jaoks üllatuslik.

9.3. Vastustajal on õigus ja kohustus kontrollida toetuse saamise tingimuste täidetust ja sellele

ka vastavalt reageerida. Nõuetele vastavust kontrollib vastustaja eelkõige toetustaotluse

alusel, vajadusel aga ka pärast toetuse määramist läbiviidava kontrolli käigus. Kuigi

haldusorganil on kohustus juhtumi asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada, ei ole kehtiva

kohtupraktika kohaselt uurimispõhimõte piiramatu, vaid asjaolu uurimiseks peab esinema

mõistlik ajend (vt Riigikohtu 01.10.2019. a otsus nr 3-18-1891, p 19). Vastustaja on

kehtivat kohtupraktikat arvestades seisukohal, et PRIA ei pea ega pidanud ka toetuse

maksmist otsustades uurima kaebaja kõikvõimalikke varjatud seoseid kolmandate

ettevõtetega, kui kaebaja ei ole võimalikest seostest ise selgelt PRIA-le informatsiooni

esitanud ja puuduvad muud mõistlikud ajendid varjatud seoste kahtlustamiseks. Vastupidine

koormaks haldusorganit põhjendamatult. Kui aga ilmevad konkreetsed vihjed või viited

ettevõtete vahelistele seostele (sh varjatud seostele), mis võivad mõjutada toetuse saamise

õigust ehk teisisõnu ilmneb mõistlik ajend, on PRIA kohustatud neid omal initsiatiivil

kontrollima. PRIA algataski omal initsiatiivil kaebaja ja kaebajaga seotud ettevõtete kontrolli

neljanda maksetaotluse menetluse käigus, mil selleks oli PRIA hinnangul ajend, ning tuvastas

põhjaliku kontrolli käigus, et kaebaja on tegelikkuses toetuse saamise nõuded täitnud

kunstlikult.

9.4. Toetuse saamine ei ole isiku subjektiivne õigus ning toetuse taotlemine ei ole ka

kohustus. Kui isik on otsustanud investeeringu teostada avalike vahendite abil, peab ta

vastama kõikidele toetuse saamiseks sätestatud nõuetele. Toetuse saamiseks sätestatud nõuete

täitmise ning nende rikkumisele järgnevate tagajärgede eest vastutab toetuse saaja, mitte

PRIA.

9.5. Kaebaja ei saa tugineda usalduse kaitsele juhul, kui ta oma tegevusega teadlikult

põhjustas õigusvastase haldusakti andmise, so toetuse õigusvastase määramise. Kaebaja tegi

kõik endast oleneva, et varjata isikutevahelisi seoseid. Sellises olukorras on kaebaja väited

õiguskindluse kohta asjakohatud. Toetuse abil investeeringu tegemisega kaasneb paratamatu

risk, et taotleja, taotluse ja tegevuse nõuetele vastavust võidakse pärast toetuse algset

määramist täiendavalt kontrollida, mis võib rikkumise avastamisel päädida toetuse

tagasinõudmisega.

10. Kaebaja esitas vastuväitena vastustaja vastusele enda täiendava seisukoha, milles jäi

enda varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu

vaidlustatud otsus muutmata. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 14.11.2024. a

otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme.

Halduskohus on otsuses samuti igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud

kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta.

Halduskohtu vaidlustatud otsuses on selgelt toodud ka kõik põhjendused, miks kohus sellise

lõpplahenduseni jõudis. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega

ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks

asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja tõendeid valesti hinnanud. Eeltoodust

tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4) ja

ei korda neid. Vastuseks Sõrve Haldus OÜ apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

12. Kaebaja heidab halduskohtule ette ka selgitamiskohustuse rikkumist, leides, et kohus

oleks pidanud täpsemalt esile tooma, milliseid tõendeid on kohtu hinnangul kaebajal veel vaja

esitada, st milliseid asjaolusid ei pea kohus tõendatuks, viidates konkreetsemalt sellele, et

kaebaja jaoks oli üllatuslik, et kohus asus otsuses suuresti tuginema ehitusprojektile, kuid

eelnevalt selle kohta kaebajalt selgitusi ei küsinud ega selgitanud kaebajale ka ehitusprojekti

tähtsust asja lahendamisel.

12.1. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Halduskohtumenetluses rakendatava

selgitamiskohustuse sisu toodi välja RKHK 13.02.2001. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-00,

milles märgiti, et: "Kuna halduskohtumenetluse eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste

võimalikult ulatuslik kaitse, on halduskohtul tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus hoolitseda

selle eest, et kaebustest ja taotlustest kõrvaldataks vormivead, taotlused sõnastataks selgelt

ning et esitatakse taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kui kohus leiab, et

taotlus on formuleeritud ebaselgelt, peab ta laskma kaebust täpsustada ning kindlaks tegema,

millist taotlust kaebaja soovis esitada.“ Samas on kohtupraktikas leitud ka seda, et kui

kaebajat esindavad õigusteadmistega isikud, tuleb eeldada, et kaebaja on ise esitanud enda

efektiivseks õiguskaitseks vajalikud taotlused ja tõendid ning selgitamiskohustuse täitmine

kohtu poolt on eriti oluline üksnes juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (vt nt

RKHK 22.02.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-87-06, p 12). Käesoleval juhul on kaebajat alates

vaidemenetlusest esindanud kaks TÜ õigusteaduskonna õigusharidusega esindajat. Asja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vormivigadega kaebuse, ebaselgelt sõnastatud

kaebuse taotluse või jätnud asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid esitamata. Seda, et

kaebaja esitas kohtumenetluses kõik vajalikud seisukohad ja tõendid, kinnitab kaebaja ka ise

apellatsioonkaebuses. Seega pole alust halduskohtule ette heita seda, et kohus oleks

selgituskohustuse täitmiseks pidanud kaebajale täiendavalt selgitama, milliseid tõendeid ta

peab oma õiguste kaitseks veel esitama. See, et halduskohus kontrollis asjas esitatud (sh PRIA

poolt esitatud) tõendite põhjal seda, kas kaebaja eesmärk oli saada eelis toetuse saamiseks

kunstlike tingimuste loomise kaudu ja hindas mh investeeringuobjektiks oleva abihoone kahe

ehitusprojekti tiitellehti ja seletuskirju ning Käära kinnistule rajatud teise hoone (puhke- ja

toitlustushoone) ehitusprojekti seletuskirja, tehes järelduse, et need tõendid kinnitavad

vastustaja väidet, et kaebaja investeeringuobjektiks oleva ehitise rajamisest olid

majanduslikult huvitatud nii Saaremaaholiday OÜ kui ka Oktoober OÜ ning see abihoone

koos rekreatsioonialaga ei ole planeeritud iseseivalt opereerimiseks, vaid moodustab osa

Läätsa Holiday Homes puhkekompleksist, ei ole käsitatav selgituskohustuse rikkumisena.

12.2. Kaebaja poolt väidetu, et tema jaoks oli üllatuslik, et kohus asus otsuses suuresti

tuginema ehitusprojektile, kuid eelnevalt selle kohta kaebajalt selgitusi ei küsinud ega

selgitanud kaebajale ka ehitusprojekti tähtsust asja lahendamisel, ei ole samuti käsitletav

selgituskohustuse rikkumisena halduskohtu poolt. Asja materjalidest nähtuvalt esitas PRIA

kõnealused tõendid kohtule 29.05.2024. a täiendava seisukoha lisana ja need toimetati kätte

kaebaja esindajatele. 05.06.2024. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei olnud kaebajal

midagi nende asja juurde võtmise vastu, kuid ta soovis esindajate kaudu täiendavat tähtaega

PRIA viimasele seisukohale ja uute tõenditega seonduvale vastamiseks. Halduskohus andis

menetlusosalistele täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks tähtaja. Kaebaja osas märkis

halduskohus, et kui kaebaja ei ole vastustaja käsitlusega nõus, siis tuleb tal esitada kohtule

tõendid selle kohta, et ta korraldab investeeringuobjekti ehitust ise ja kontrollib selle projekti

elluviimist. Kaebaja esitas omapoolse selgituse ning täiendavad tõendid 20.06.2024 ning on

enne vaidlusaluse kohtuotsuse tegemist saanud oma seisukohti, vastuväiteid PRIA

seisukohtadele ja vajadusel täiendavaid tõendeid esitada veel 18.07.2024, 19.07.2024,

23.10.2024 ja 08.11.2024. See, et kaebaja ei ole siiski suutnud veenvalt selgitada

vasturääkivusi, mis tulenevad ehitusprojektide seletuskirjadest või asjaoludest, mis viitavad

kaebaja tegutsemisele T. Reinfeldi ehk kogu puhkekompleksi kui terviku hüvanguks, ei

tähenda, et ehitusprojektidega seotud asjaoludele tuginemine kohtu poolt oleks saanud olla

kaebajale üllatuslik.

12.3. Asjakohane ei ole ka kaebaja väide, et tema arvates ei saa ehitusprojektile omistada

sellist kaalu, nagu vaidlusaluses kohtuotsuses kirjas on. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vastavate selgitustega selle kohta, mis nähtub kaebaja investeeringuobjekti kohta koostatud

ehitusprojektide tiitellehtedelt ja seletuskirjadest, nendes tellija nime muutmisest ja nn puhke-

ja toitlustushoone ehitusprojekti seletuskirjast ning joonisest (kohtuotsuse p-d 30.2.3-30.3).

Halduskohus tegi mh nende tõendite põhjal õige järelduse, et kaebaja investeeringuobjektiks

oleva ehitise rajamisest olid majanduslikult huvitatud nii Saaremaaholiday OÜ kui ka

Oktoober OÜ ning see ei ole planeeritud kaebaja poolt iseseisvalt opereerimiseks.

12.4. Arvestades asja materjale on igati põhjendatud ka see halduskohtu hinnang, et kaebaja ei

ole tegelikult haldus- ega kohtumenetluses ehitusprojektide sisu ja eesmärgi kattuvuse kohta

sisulisi selgitusi esitanud. Kaebaja väide, et hoopis halduskohus ei ole selgituskohustust täites

piisaval määral kaebajale selgitanud, et kohtu hinnangul ei ole kaebaja piisaval määral

konkreetselt ehitusprojekti kohta selgitusi andnud ega tõendeid esitanud, on arvestades

käesoleva otsuse p-s 12.2 väljatoodut, selgelt põhjendamatu.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille järgi vastustaja esitatud tõendid

kinnitavad, et kaebaja ei taotlenud investeeringutoetust üksnes enda ettevõtluse arendamiseks,

vaid peaasjalikult T. Reinfeldi kontrolli all olevate äriühingute Oktoober OÜ, OÜ Merkoland

ja Saaremaaholiday OÜ põhitegevuse hüvanguks ehk Läätsa Holiday Homes

puhkekompleksi arendamiseks ning vastustaja on seega õigesti järeldanud, et kaebaja soovis

tekitada toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult.

13.1. Kaebaja väited, et ta ei saa võtta seisukohta Läätsa Holiday Homes puhkusekompleksi

puudutavates küsimustes ega ka Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ

äritegevuse kohta, kuna kaebajal puudub mõju ja kontroll nimetatud äriühingute ja nende

äritegevuse üle ning nimetatud äriühingutel puudub mõju ja kontroll kaebaja üle, on

paljasõnalised ja ei lükka ümber halduskohtu poolt vaidlustatud otsuses tuvastatut. Tuginedes

asjas esitatud tõenditele ja välja selgitatud olulistele asjaoludele on PRIA ning halduskohus

jõudnud põhjendatult veendumusele, et kaebaja on seotud T. Reinfeldiga seotud äriühingutega

Oktoober OÜ, Merkoland OÜ ja OÜ Saaremaaholiday läbi asukohaliste, isikuliste ja

tehinguliste seoste. Asjaoludeks, mis kinnitavad kaebaja seotust nimetatud äriühingutega on

kaebaja tegevuskoha aadress ja seotus kõrvalkinnistutega; investeeringuobjekti ehitusprojekti

seletuskiri; investeeringuobjektide aluse maa sama maaomanik; äriregistri andmed

isikutevahelisest seotusest ja laenulepingud seotud isikutega. Need asjaolud kogumis

näitavad, et investeeringust saab kasu puhkeküla omanik ja tegelik maaomanik T. Reinfeld,

kes on Oktoober OÜ ja OÜ Saaremaaholiday ainuosanik. Kuna OÜ Saaremaaholiday ja OÜ

Sõrve Haldus moodustavad ühe majandusüksuse ja sellest tulenevalt on ületatud saadava

investeeringutoetuse maksimaalne suurus, milleks on 150 000 eurot programmperioodil

kokku, siis leidis halduskohus õigesti, et antud juhul rikuti määruse nr 25 § 8 lg 2 ja 3

nõudeid.

13.2. Kuna halduskohus selgitas menetluse käigus õigesti välja selle, et kaebaja

investeeringuobjekt on planeeritud olema osa Läätsa Holiday Homes puhkekompleksist, mis

omakorda osutab kinnistutel opereerivate isikute ühistele majanduslikele huvidele ja ka

põhjendas oma seisukohta, siis ei pidanud kohus täiendavalt kuidagi asuma põhjendama seda,

miks ei ole kaebaja rajatud pesumaja ja rekreatsiooniala siiski puhkekompleksist eraldi

käsitletavad. Kaebaja väide, et talle ei saa panna vastutust selle eest, kuidas arendavad teiste

kinnistute omanikud oma kinnistuid, sh kaebaja kasutuses oleva kinnistu osa naabruskonda, ei

lükka halduskohtu seisukohta ümber ega tõenda kuidagi seda, et kaebaja on tegelikult oma

majandustegevuses iseseisev ning tema investeeringuobjekt ei ole osa kõnealusest

puhkekompleksist.

13.3. Olemasolevate tõendite valguses on kaebaja kinnitus, et ta on iseseisev ja eraldiseisvalt

tegutsev äriühing lihtsalt paljasõnaline väide. Halduskohus leidis vaidlusaluses otsuses

kaebaja poolt oma iseseisva äriühinguna tegutsemise väite kohta esitatud tõendite osas

(äriplaan, fotod investeeringuobjektist) samuti igati põhjendatult, et need ei mõju vastustaja

tõendite kõrval veenvalt.

13.4. Kaebaja väide, et ainus taotletud investeeringutoetusest kasusaaja saab olla Madis Joost,

kuna tema on OÜ Sõrve Haldus ainuosanik, on asjakohatu ja ümber lükatud ka asjas esitatud

ja uuritud tõenditega, mille alusel tegid vastustaja ja halduskohus kindlaks, et kaebaja on

seotud T. Reinfeldiga seotud äriühingutega Oktoober OÜ, Merkoland OÜ ja OÜ

Saaremaaholiday ning seega saab investeeringust tegelikult kasu puhkeküla omanik ja tegelik

maaomanik T. Reinfeld.

14. Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei anna alust kaebaja

seisukoht, mille järgi on ebaõige halduskohtu arvamus, et nimetatud lepingutes kokkulepitu ei

kinnita kaebaja väidet, et talle on tagatud õigus jääda pärast hoonestusõiguse tähtaja

saabumist investeeringuobjekti omanikuks ja kasutajaks. Kaebaja hinnangul annab talle

sellise nõudeõiguse sõlmitud võlaõiguslik müügileping ja kaebajal on soov Käära kinnistu

mõtteline osa omandada.

14.1. Kuna kõnealuse võlaõigusliku müügilepingu kohaselt kohustus kaebaja tasuma

müügihinna 10 500 eurot ühe aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates ning lepiti kokku, et

kaebaja ja OÜ Merkoland sõlmivad asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks esimesel

võimalusel pärast nendevahelise laenulepinguga nr 300321 võetud kohustuste täitmist,

eelduslikult hiljemalt 30.11.2030, siis ei tehta kinnistusraamatusse kaebaja kasuks

omandamist tagavat eelmärget, siis tuleb nõustuda halduskohtuga, et pelgalt võlaõigusliku

müügilepingu sõlmimine kinnistusraamatusse eelmärget tegemata ei anna kaebajale õigust

saada Käära kinnistu mõttelise osa omanikuks. Võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine ja

kaebaja väide, et ta soovib Käära kinnistu mõttelist osa omandada, ei tähenda veel selle

kinnistu omandamist. Ja nagu halduskohus täiendavalt märkis, siis nähtub hoonestusõiguse

seadmise lepingust hoopis see, et lepingu lõppemisel saab investeeringuobjekti omanikuks

Käära kinnistu omanik.

14.2. Kaebaja poolt sõlmitud kolme lepingu alusel leidis halduskohus põhjendatult, et on

tõendatud ka kaebaja tehinguline seotus Oktoober OÜ-ga ja OÜ-ga Merkoland, millised

äriühingud on omakorda seotud T. Reinfeld.

15. Kaebaja arvates ei ole korrektne kohtu seisukoht, et kuna kaebaja võttis laenu äriühingult,

kellele kuuluvale kinnistule on seatud kaebaja kasuks hoonestusõigus, siis on tegemist ühe

majandusüksusega. Kaebajal on äriplaan, mille elluviimist planeeritigi rahastada toetusest ja

OÜ-lt Merkoland saadud laenust ning see oli ka PRIA-le juba toetuse andmise otsuse

tegemisel teada.

15.1. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kuigi lähtudes kaebaja

väidetest on Sõrve Haldus OÜ äritegevus iseseisev, siis sellisel juhul peaks planeeritav

investeeringuobjekt olema konkureeriv kõrvalolevale Läätsa Holiday Homes

puhkekompleksile. Samas on nimetatud puhkekompleksi omanik läbi teiste ettevõtete andnud

kaebajale hoonestusõiguse investeeringuobjekti loomiseks ja lisaks ka laenu, tagamaks

kaebaja omafinantseeringu nõude täitmist. Asja juures olevalt pangakonto väljavõtetelt

nähtub, et investeeringuga seotud arvete tasumiseks andis kaebajale laenu T. Reinfeldile

kuuluv OÜ Merkoland, mis tähendab, et T. Reinfeldi ettevõtted finantseerivad kaebaja

investeeringuobjekti elluviimist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ei ole eluliselt

usutav, et üks ettevõtte annab teisele ettevõttele abi selliselt, et loob endale ise konkurentsi.

Kuigi kaebaja kinnitab, et on ise toetuse taotlejaks, saajaks ja toetuse osas kasusaajaks, ei ole

ta kuidagi põhistanud enda autonoomsust T. Reinfeldist või talle kuuluvatest äriühingutest,

eriti olukorras, kus asjas kogutud tõendid kinnitavad vastupidist, so seda, et kaebaja ning

Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ tegevus vaidlusaluse

investeeringuobjekti rajamisel on kantud ühisest majanduslikust huvist.

16. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja toetustaotluse PRIA-le 31.03.2021. Nädal aega

varem, so 24.03.2021 sõlmis kaebaja OÜ-ga Oktoober hoonestusõiguse seadmise lepingu.

26.03.2021 muutis kaebaja ärinime ning 31.03.2021 sõlmis OÜ-ga Merkoland laenulepingu

Käära kinnistule ehitise rajamiseks. Nädal aega enne toetustaotluse esitamist, so 19.03.2021,

esitati aga investeeringuobjektiks oleva abihoone (EHR 121356238) ehitisteatis nr

2111201/07322 ehitisregistrile Saaremaaholiday OÜ nimel. Eeltoodu põhjal on halduskohus

põhjendatult leidnud, et selline sündmuste ajaline kulg toetab vastustaja järeldust, et kaebaja

on koos OÜ-ga Oktoober, OÜ-ga Merkoland ja OÜ-ga Saaremaaholiday OÜ loonud

vaidlusaluse investeeringutoetuse saamiseks kunstlikud tingimused.

16.1. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud kinnitus, et ta on ise toetuse taotlejaks,

saajaks ja toetuse osas kasusaajaks ning väide, et kuna kaebaja äriplaani elluviimisel oli

oluliseks rahastamise allikaks taotletav toetus, siis on loogiline, et sündmused olidki sellises

ajalises järgnevuses, ei lükka kuidagi ümber halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et kaebaja

on koos OÜ-ga Oktoober, OÜ-ga Merkoland ja OÜ-ga Saaremaaholiday OÜ loonud

vaidlusaluse investeeringutoetuse saamiseks kunstlikud tingimused.

17. Põhjendatud ei ole kaebaja väited, mille kohaselt PRIA ei täitnud piisavalt

selgitamiskohustust ja ei rakendanud seadusest tulenevalt uurimispõhimõtet ning ei ole õige

olukord, kus vastustaja asub enne viimast toetuse väljamakset hindama varasema toetuse

määramise otsuse aluseks olnud andmeid kardinaalselt teisiti kui toetuse taotlemisel, sest ka

toetustaotluse rahuldamisel peab olema taotlejale tagatud õiguskindlus.

17.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei jätnud vastustaja selgitamiskohustust täitmata ja

uurimispõhimõtet rakendamata ega käitunud õigusvastaselt ja ei rikkunud kaebaja

õiguspärast ootust, kui ei tuvastanud taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid juba kaebajale

toetuse määramise etapis, vaid neljanda maksetaotluse hetkel. Tartu Ringkonnakohus on

PRIA toetustega seonduvas 31.03.2022. a otsuses asjas nr 3-19-1831 märkinud, et asjaolust, et

PRIA on toetuse välja maksnud, ei saa kuidagi tuleneda kaebajale õiguspärast ootust, et seda

toetust ei või pärast asjaolude kontrollimist tagasi nõuda. Samuti leidis ringkonnakohus, et

pole viidatud ühelegi normile, millest tuleneks, et kui PRIA on toetuse väljamaksmise ajal

mingitest asjaoludest teadlik, siis ei saa ta tugineda neile asjaoludele hiljem toetuse

tagasinõudmisel. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 5 ja 6 sätestavad hoopis põhimõtte, et

isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti

õigusvastasusest teadlik või haldusakt oli antud isiku esitatud ebaõigete andmete alusel või

pettusega haldusorganit mõjutades. Seetõttu ei saa kaebaja tugineda usalduse kaitsele juhul,

kui ta oma tegevusega teadlikult põhjustas õigusvastase haldusakti andmise, so toetuse

õigusvastase määramise. Seega ei ole asja lahendamisel määrav, kas vastustaja kaebajale

toetuse määramisel oli teadlik kõigist asjaoludest, mille põhjal ta hiljem tuvastas

mittevastavuse toetuse saamise tingimustele.

17.2. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ei saa tugineda usalduse kaitsele ja

õiguspärasele ootusele olukorras, kus toetuse saamise tingimused on täidetud kunstlikult.

Samuti on selge, et PRIA kaasabil investeeringu tegemisega kaasneb paratamatu risk, et

taotleja, taotluse ja tegevuse nõuetele vastavust võidakse pärast toetuse algset määramist

täiendavalt kontrollida ja see võib rikkumise avastamisel lõppeda ka juba välja makstud

toetuse tagasinõudmisega. Vaidlust ei saa olla selles, et vastustajal on õigus ja ka kohustus

kontrollida vastavate tingimuste (mis on seatud EL-i määruste ja siseriiklike õigusaktidega)

täidetust ja sellele ka vastavalt reageerida. Lisaks sellele ei ole toetuse saamine isiku

subjektiivne õigus ning toetuse taotlemine ei ole ka kohustus. Toetuse saamiseks sätestatud

nõuete täitmise ning nende rikkumisele järgnevate tagajärgede eest vastutab toetuse saaja,

mitte vastustaja.

18. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 14.11.2024. a otsuse muutmata.

19. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)