4-25-3195/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-25-3195

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2025, Pärnu

Väärteoasja number

4-25-3195 (2670,25,003899)

Kohtunik

Indrek Nummert

Väärteoasi

Marko Reepalu lepingulise kaitsja vandeadvokaat Raiko

Paasi 26.08.2025. a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi

eriasjade uurija Mari Tetsmanni

07.08.2025. a

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,25,003899 LS

§ 227 lg 3 järgi

Kohtuistungil osalenud isikud

kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas

kohtuvälise menetleja esindajana uurija Mari Tetsmann

kaebuse esitaja Marko Reepalu

Kaebuse esitaja

Marko Reepalu (ik 39310284210; elukoht X; telefon X;

e-post X; X; kohtuvälise menetleja väärteootsuse tegemise

ajal üks kehtiv kriminaal- ja viis kehtivat väärteokaristust)

Kaitsja

vandeadvokaat Raiko Paas

Kohtuvälise menetleja esindaja

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna uurija Mari

Tetsmann

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, §

132 p 1, § 133-134 kohus otsustas:

1. Jätta Marko Reepalu kaitsja vandeadvokaat Raiko Paasi 26.08.2025. a kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi eriasjade

uurija Mari Tetsmanni 07.08.2025. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2670,25,003899 rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. Kaebuse esitaja Marko Reepalu poolt maakohtu menetluses kantud õigusabikulud jätta

tema enda kanda (01.03.2023 RKKKo nr 4-22-3337, al p 6).

3. Kohtuotsuse lõpposa saata Marko Reepalule, kaitsjale, Politsei- ja Piirivalveametile ning

jõustumisel Tarnspordiametile.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi,

sest Riigikohtusse saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat.

1 (6)

4-25-3195

Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4

p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast.

Väärteo kirjeldus

13.07.2025 kell 17.05 asukohas X tee, X linn, X maakond Marko Reepalu juhtis mootorsõidukit

asulasisesel teel kiirusega 119±4km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul 70 km/h, seega

ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 45 km/h.

Menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade

uurija Mari Tetsmanni 07.08.2025. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,25,003899

karistati M. Reepalut LS § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks.

M. Reepalu kaitsja esitas maakohtule 22.08.2025. a kaebuse, millega taotles kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist karistuse osas ning teha uus otsus, millega määrata karistuseks

rahatrahv ja lisakaristusena peatada mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks või

alternatiivselt põhikaristusena peatada mootorsõiduki juhtimisõigus viieks kuuks. Kaebuse

kohaselt on karistus ebaproportsionaalne ning eripreventiivset eesmärki täidaks ka leebem

karistus. Kaitsja avaldas, et kohtuväline menetleja ei ole veennud kaitsjat selles, et üheksa kuud

juhtimisõiguse äravõtmist oleks tulemuslikum kui viis kuud. M. Reepalu teab kiiruspiiranguid ka

ilma autokoolis uuesti osalemata ja teab ka tagajärgi, mis kiiruse ületamisega kaasnevad.

Kohtuistungil kaitsja täiendavalt selgitas, et liiklusohtlikku olukorda M. Reepalu ei tekitanud

oma käitumisega. Kaitsja märkis samuti, et kui juhtimisõigus võtta ära vähemalt kuueks kuuks,

on kohustus läbida ka liiklusteooria eksam uuesti ning tegemist on justkui täiendava

lisakaristusega, mis antud juhul kaasneb.

M. Reepalu avaldas, et ületas kiirust, kuivõrd oli unustanud enda antud lubaduse kellegi

bussijaama viimiseks ning oli hilinemas. M. Reepalu avaldas korduvat kahetsust, et on oma elu

nii odavate lüketega nii keeruliseks teinud. Tulevikus toimepandavate võimalike kiiruse

ületamiste osas avaldas, et aeg näitab, mis saab, kuid teeb kõik, et nii enam ei juhtu. Samas

avaldas, et ta küll on kogu aeg teadnud, et kiirust ei tohi ületada, kuid teeb seda ikka.

Juhtimisõiguse äravõtmine üheksaks kuuks raskendab oluliselt ka tema tööl käimist ja eraelu.

Varasemad karistused on teda mõjutanud küll, teinud elu keerulisemaks. Varasem juhtimisõiguse

äravõtmine tõmbas teda tagasi ja pani teda ka mõtlema. Kui ta oleks järgmine kord olukorras,

mil jälle on kuhugi hilinemas, avaldas M. Reepalu, et eks ta ole paras udu ja sisuliselt möönis, et

ei ole välistatud, et edaspidi seda ei juhtu.

M. Reepalu avaldas, et võiks osaleda ka mõnes programmis, mis tema mälu värskendaks.

Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata, leides, LS § 227 lg 3 karistuse alammäär

peaks olema suurem, kui LS § 227 lg 2 karistusliigi maksimum, s.o juhtimisõiguse äravõtmine

kuni kuue kuuni. Täiendavalt märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et M. Reepalu suhtumist

liiklusreeglitesse ei ole võimalik muuta rahatrahvidega. Talle on varasemalt mõistetud suured

rahatrahvid, mis makstakse ära ja rikutakse edasi. Karistus peaks mõjutama tulevikus mitte

jätkuvaid rikkumisi toime mitte panema. Ohtlik on tema suhtumine, et tema eesmärk on

liiklusreeglitest tähtsam. Varasem juhtimisõiguse äravõtmine ei takistanud M. Reepalut sõidukit

uuesti juhtimast – ta tegi seda kahel korral, mil juhtimisõigust oli piiratud. Läbida tuleb ka uuesti

2 (6)

4-25-3195

autokool, sest see tuleb talle kasuks. Just see M. Reepalut tema ütluse kohaselt mõjutaski, et talle

kohaldati karistusena juhtimisõiguse äravõtmist üheksaks kuuks.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse

lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kuulanud ära M. Reepalu, kaitsja ja kohtuvälise menetleja

seisukohad kohtuistungil ning uurinud kohtule esitatud väärteoasja toimikut, on seisukohal, et

kaebus rahuldamisele ei kuulu.

1. Väärteokoosseis

13.07.2025 väärteoprotokolli (PPA toimik lk 2) kohaselt juhtis M. Reepalu protokolli koostamise

kuupäeval X teel kell 17.05 mootorsõidukit Mercedes-Benz AMG GT 53 kiirusega 119+/- 4 km/

h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 70 km/h. Seega ületas M. Reepalu suurimat lubatud

kiirust mitte vähem kui 45 km/h, rikkudes sellega LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ning pani toime LS §

227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Mõõtmist on teostatud taadeldud kiirusmõõturiga (PPA

toimik lk 9) ning mõõtjal oli läbinud mõõtmispädevuskoolitus (PPA toimik lk 11).

Kohtuistungil M. Reepalu tunnistas rikkumist ning avaldas, et ületas kiirust, kuivõrd pidi viima

kellegi bussijaama, kuhu ta oli hilinemas.

Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt (PPA toimik lk 3) kohaselt mõõdeti kiirust sama

päeva hommikul testitud seadmega, mõõtmise ajal olid tehiolud asulasisesel teel head – kiirust

mõõdeti valgel ajal sademeteta, kuid seejuures märjal kattega teel. M. Reepalu kiirendas

intensiivselt ja viibis sõidukis üksinda.

Eelkirjeldatud tõendikogumiga on M. Reepalu poolt talle väärteoprotokollis ette heidetud süüteo

toimepanemine tõendatud. Kohtuvälise menetleja poolt on õigesti tuvastatud LS § 50 lg 5 p 3

nõude rikkumine ning sellega LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.

Kohtu hinnangul on M. Reepalu pannud teo toime kavatsetult, kuivõrd seadis endale eesmärgiks

õigeaegselt külalise bussi peale viimise ning seetõttu ka kiiruse ületamise. Ühtlasi nähtub

kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et M. Reepalu kiirendas intensiivselt – intensiivne

kiirendamine ei juhtu kogemata, tegemist on teadliku ja eesmärgistatud tegevusega ehk tahtluse

mõttes kavatsetusega. Bussipeale viimiseks kiirustamise korral ei ole tegu õigusvastasust ega

süüd välistava asjaoluga, kuivõrd hilinemisi tuleb ette kõigil ja antud olukorra oleks saanud

lahendada ka teisiti.

2. Karistus

LS § 227 lg 3 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 41-60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. M. Reepalu ületas kiirust mitte vähem kui 45 km/h,

seega jääb tema poolt ületatud kiiruse numbriline näit pigem karistusraami esimesse veerandisse,

mis sisustab ka süü suurust.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, tuvastades süü suuruse, karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, on võimalik jõua süü suurusele vastava karistuse määrani (11.06.2018. a

RKKKo nr 1-17-1629, p 28). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

3 (6)

4-25-3195

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Hoolimata asjaolust, et M. Reepalu süü suurus puhtalt kiiruse ületamise numbrilisele näidule

tuginedes on alla keskmise, sisustab süü suurust ka tahtluse vorm, mis M. Reepalu puhul oli

raskeim. Asjaolu, et M. Reepalu liiklusohtlikku olukorda ei tekitanud, M. Reepalu süü suurust

antud juhtumil ei vähenda – arvestada tuleb ka sellega, et Ehitajate tee Pärnu linnas on väga

suure liiklustihedusega ja pigem oli tegemist õnneliku juhusega, et liiklusohtlikku olukorda ei

tekkinud.

Küll aga, nõustuvalt kohtuvälise menetleja seisukohas avaldatuga, on ohtlik M. Reepalu

suhtumine, millega ta seadis enda isiklikud huvid ettepoole kehtivatest normidest ning õigustas

enda tegu sellega, et keegi oli vaja bussijaama sõidutada, isikuna, keda on varem korduvalt

liiklusõigusrikkumiste eest karistatud. Antud olukorras saanuks bussi peale mineja tunduvalt

kiiremini Raekülast sihtpunkti kohale, kui oleks tellinud takso, selle asemel, et oodata esmalt M.

Reepalu sootuks teisest linna otsast Raekülla jõudmist ning seejärel sealt bussijaama edasi

liigelda. Seejuures M. Reepalu kohtuistungil avaldas, et on paras „udu“ ja ta sisuliselt ei

välistanud, et selline olukord võib tulevikus taas päevakorral olla – selline suhtumine näitab, et

hoolimata varasemast korduvast karistatusest on M. Reepalu ükskõik, mis hinnaga valmis riske

võtma. Kokkuvõttes näitab see piisavalt negatiivset eripreventsiooni, millele peab vastama ka

karistus.

Samuti ei saa kohus arvestada kergendava asjaoluna kahetsust, mida M. Reepalu kohtuistungil

korduvalt avaldas. Samaaegselt ei saa puhtsüdamlikult kahetseda ja möönda, et suure

tõenäosusega võib ta ka tulevikus selliseid liiklussüütegusid toime panna.

Kõnekas on ka M. Reepalu karistusregistri väljavõte (PPA toimik lk 7-8) – M. Reepalul on viis

kehtivat väärteokaristust, millest neli on liiklusalaste süütegude eest. Kahel korral on M. Reepalu

ületanud kiirust LS § 227 lg 2 sätestatud määras ning seejärel, saanud teisel korral LS § 227 lg 2

süüteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi ja lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise

kolmeks kuuks, on ta kahel korral lisakaristuse kehtivuse ajal keelust hoolimata ka

mootorsõidukit juhtinud. Rikkumised kiiruse osas on läinud ka raskemaks, sest kohtuliku

uurimise esemeks käesoleval juhul oli juba LS § 227 lg 3 järgi rikkumine. Isik ja eriti korduvalt

kiirust ületanud isik peab suutma oma elu nii korraldada, et kiiruseületamisi ei toimuks. Antud

juhul tulebki kohase karistusega isikut sundida selleks ja viimase abinõuna ta piisavalt pikaks

ajaks juhtimiselt kõrvaldada, et isik teeks lõppude lõpuks järeldused, mis panevad teda

liikluskorda ka tegelikult järgima.

Muuhulgas esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil M. Reepalu liikluskäitumise

iseloomustamiseks Pärnu Maakohtu 12.02.2024. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-23-4819,

mille kohus iseloomustava tõendina ka vastu võttis. Sellest nähtuvalt on M. Reepalu saanud

karistada mh KarS § 349 järgi selle eest, et M. Reepalu isikuna, kellelt oli väärteootsusega

number 267022006056 lisakarisusena äravõetud mootorsõiduki juhtimisõigus alates 14.02.2023

kuni 13.06.2023, juhtis 29.05.2023 kella 12:26 paiku X maakonnas X linnas X tn juures

mootorsõidukit BMW 530D reg.nr XXX ning esitas teda peatanud politseiametnikule X. R.

nimele väljastatud Eesti Vabariigi juhiloa nr X, s.o KarS § 350 mõttes tähtsa isikliku dokumendi.

Eelnev kogumis näitab M. Reepalul suurt karistamatusetunnet, piisava liikluskultuuri puudumist

ning võimalusel ka seadusvastaste meetmete kasutusele võtmist, et vabaneda võimalikust

vastutusest. See on ka põhjus, miks kohus ei pea M. Reepalu puhul liigselt koormavaks või ka

üldse ebaproportsionaalseks asjaolu, et LS § 129 lg 1 järgi on M. Reepalul kohustus sooritada

uuest liiklusteooriaeksam, kui tema juhtimisõigust piiratakse 6-12 kuuni, millisesse vahemikku

kohtuvälise menetleja mõistetud karistus jääb. Asjaolud kogumis kinnitavad, et üldise

liikluskultuuri ja kehtivate reeglite meelde tuletamine saab M. Reepalule üksnes kasuks tulla.

4 (6)

4-25-3195

Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kaitsja taotlust põhikaristusena rahatrahvi ja lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks ega ka põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist

viieks kuuks, et välistada M. Reepalule kaasnev kohustus liiklusteooriaeksami läbimiseks. Kohus

märgib täiendavalt, et M. Reepalult on juba kolmeks kuuks lisakaristusena juhtimisõigus ära

võetud, kuid see ei ole hoidnud teda jätkuvate liiklussüütegude toimepanemiselt. Seega ei ole

kaitsja pakutud variandid M. Reepalu karistuse osas M. Reepalu süü suurust, suhtumist ja üldist

liikluskultuuri arvesse võttes kohased.

Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 12.12.2023. a otsuse nr 4-23-1826 punktis nr 12

korduvalt liiklusnõuete rikkumise eest karistatud isikute puhul asunud seisukohale, et korduva

rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo,

mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise

vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset

eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud

teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele

jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest

kõrvaldada. (Vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p-d 16-19.) Sarnaselt on Riigikohus leidnud,

et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase

rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist

(RKKK 02.12.2014, nr 3-1-1-77-14, p 13).

Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi

süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid

ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga täielikult selles, et põhikaristusena M. Reepalult juhtimisõiguse äravõtmine

üheksaks kuuks täidab loodetavasti eripreventiivset eesmärki – M. Reepalu avaldas

kohtuistungil, et selline karistus raskendaks oluliselt tööl käimist ja häiriks ka eraelu. Karistus

peabki olema mõjus, mitte mugav, ning seda eeskätt olukorras, kus varasemad karistused mingit

mõju avaldanud ei ole.

M. Reepalu poolt korduvalt liiklusnõuete rikkumise näol ei ole tegemist üksikjuhtumiga, vaid

korduva käitumismustriga, mille tulemusel on karistamatusetunne seni pärast rikkumisi pigem

süvenenud, mida näitab üheselt ka tema suhtumine – tunnistab, kahetseb, saab karistada, rikub

taas liiklusnõudeid jne. Seejuures kohtuistungil üksnes üldsõnaliselt kinnitab, et teeb endast kõik,

et tulevikus mitte liiklusnõudeid enam rikkuda, kuid samaaegselt ei välista ka midagi nagu on

näitab ka tema karistusregistri väljavõttest tulenev rikkumiste senine narratiiv. Nagu kohus

eelnevalt viitas, ei saa sellises olukorras korduvalt kohtuistungil avaldatud kahetsust pidada

kaalukaks ning sisuliseks karistuse vähendamise argumendiks, arvestades eeltoodud konteksti ja

käitumiste jada.

Kokkuvõtvalt on kohtuvälise menetleja poolt M. Reepalule üle keskmise mõistetud põhikaristus

juhtimisõiguse üheksaks kuuks äravõtmise näol asjaolude kogumis igati proportsionaalne ning

loodetavasti ka eripreventiivset eesmärki täitev. Kaitsja koos M. Reepaluga ei suutnud veenda

kohut selles, et mõistetud karistus peaks olema väiksem ning et see sel juhul ka mõjus oleks.

Seega tuleb jätta M. Reepalu kaitsja kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3. Menetluskulud

5 (6)

4-25-3195

Kaitsja taotles esitatud kaebuses M. Reepalu menetluskulude riigi kanda jätmist, kuid kaitsja

kuludokumente pole esitatud. Samas tuginedes Riigikohtu 01.03.2023. a otsusele nr 4-22-3337,

ei esineks aluseid, mis võimaldaks M. Reepalu menetluskulude riigi kanda jätmist. Selline

võimalus oleks VTMS §-s 23 sätestatud juhul, kui kohus oleks lõpetanud M. Reepalu

väärteomenetluse, mida aga käesoleval juhul ei tehtud. Seega kohtul puuduvad seaduslikud

alused riigilt õigusabikulude väljamõistmiseks süüdlase kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

6 (6)