2-24-11597/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

29. oktoober 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-11597

Tsiviilasi

A, B, C hagi X vastu elatise nõudes

Hagihind

6003,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: A (isikukood XXX), B (isikukood XXX), C

(isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: Y (isikukood XXX)

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Xlt A kasuks igakuine elatis alates 31.07.2024.a kuni A täisealiseks

saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx.a summas 250,22 eurot kuus (272,76 eurot baassumma) +

54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), -

37,50 eurot (1/6 lasterikka pere toetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda

01. aprill 2025.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista Xlt B kasuks igakuine elatis alates 31.07.2024.a kuni B täisealiseks

saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx.a summas 212,69 eurot kuus (272,76 eurot baassumma) +

54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), -

37,50 eurot (1/6 lasterikka pere toetusest), - 15% vastavalt PKS § 101 lg-le 7, mis muutub

iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2025.a), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste

suuruse muutmisele järgnevast kuust.

4. Välja mõista Xlt C kasuks igakuine elatis alates 31.07.2024.a kuni C täisealiseks

saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx.a summas 204,19 eurot kuus (272,76 eurot baassumma) +

54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (50% lapsetoetusest), -

37,50 eurot (1/6 lasterikka pere toetusest), - 15% vastavalt PKS § 101 lg-le 7, mis muutub

iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2025.a), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste

suuruse muutmisele järgnevast kuust.

5. Xl tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette 01. kuupäevaks Y

arvelduskontole nr XXXXXXXX selgitusega „elatis A, B, C“.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded ja põhjendused

1. Hagejad esitasid 31.07.2024.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõuetes. Hagejad ja kostja

proovisid konflikte lahendada ja kokkuleppeid sõlmida esialgselt lastekaitses. Seejärel

saadi perelepitusteenust, kuid kostja ei täida 05.12.2023.a sõlmitud vanemluskokkulepet.

Viimane elatise makse kostja poolt laekus 5. aprillil 2024.a. Hagejad elavad emaga. Üks

hagejatest on puudega autist, kes vajab õppetegevuste juures tugiisikut, saab regulaarselt

rehabilitatsiooniteenuseid ning läheb eriklassi. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist

seaduses ettenähtud miinimumsummas.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja taotleb elatise vähendamist, kuna ta

on hetkel töötuna arvel. Kostja elab elukaaslase kulul ja tal puudub püsiv sissetulek.

Kostja on tervisega hädas ja haigekassa puudub. Viimane töösuhe oli 05.08.2024-

12.08.2024.a. Kostja jalavalu on nii suur, et füüsiliselt on võimatu tööle asuda. Kostja on

võimeline elatist maksma igale hagejale 100 eurot kuus. Kostja otsib hetkel endale sobivat

tööd. Kostjal on lisaks hagejatele veel kaks ülalpeetavat last, seega oleks õiglane kui iga

hageja saaks elatist 100 eurot kuus.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus

ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 14.08.2024.a kohtumääruses

(dtl 15-17).

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas

esineb alus elatise vähendamiseks.

6. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 31.07.2024.a miinimummääras (dtl

3-5).

7. Kostja palub vähendada elatist ning mõista igale hagejale välja elatise 100 eurot kuus (dtl

18). Kostja taotleb elatise vähendamist, kuivõrd kostjal puudub töökoht ning kostjal on

veel kaks last, keda ta peab rahaliselt toetama (dtl 22). Hagejad leiavad, et 100 eurot kuus

ühele hagejale ei kata hagejate kulusid, arvestades nende elulaadi (dtl 39-42).

8. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

9. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

10. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 31.07.2024.a miinimummääras.

Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

11. Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejatel

vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

12. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vaata Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12,

punkt 15).

13. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

14. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes

peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vaata

Riigikohtu 7. veebruari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28. oktoobri

2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15).

15. Kostja on märkinud, et ta on töötuna arvele võetud ning ta otsib tööd. Kostja väidetel ei

saa ta füüsilist tööd teha, sest jalg valutab (dtl 18, 22-27). Hagejad leiavad, et mõlemal

vanemal tuleb oma vanemlikesse kohustustesse täie tõsidusega suhtuda (dtl 364).

16. Kohus leiab, et kostja väited haigest jalast on paljasõnalised, kuivõrd ühtegi arstitõendit

kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud tõendit, et talle oleks määratud

puuduv või osaline töövõime. Kostja on esitanud kohtule üksnes töötuna arvele võtmise

otsuse ja töötuskindlustushüvitise otsuse, millest nähtub, et kostjale makstakse hüvitist

perioodil 22.08.2024.a kuni 17.06.2025.a (dtl 24-27). See aga ei tähenda, et kostja ei ole

võimeline sissetulekut teenima. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit enda

igakuiste elamiskulude kohta. Seega puudub kohtu arvates mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks selle tõttu, et kostjal ei ole hetkel tööd.

17. Kohus saatis menetlusosalistele ka 25.06.2025.a kirja, milles andis tähtaja lõplike

seisukohtade esitamiseks (dtl 362). Hagejad esitasid 15.07.2025.a lõplikud seisukohad (dtl

364). Kostja kohtu kirjale ei reageerinud ega teavitanud kohut, kas ta on menetluse kestel

või tänaseks päevaks töökoha leidnud.

18. Kostja on avaldanud, et tal on peale hagejate veel kaks last, kellele ta annab ülalpidamist

(dtl 22). Kostja ei ole aga kohtule esitanud ühtegi tõendit, kas ja kui palju ta igakuiselt

teistele lastele elatist tasub.

19. Kohus leiab, et üksnes teiste laste olemasolu ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Kostja

ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et hagejate hagi rahuldamisel

jääks kostja kaks last hagejatest varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja on üksnes ühe

lausega märkinud, et annab ülalpidamist veel kahele lapsele. Mis summas ja mis

kuupäevadel, seda aga märgitud ei ole. Seega leiab kohus, et kuivõrd ühtegi tõendit

kohtule esitatud ei ole, et kostja teistele lastele reaalselt ka ülalpidamist annab ning kostja

pole tõendanud, et kostja näol oleks tegemist töövõimetu isikuga (pole tõendeid töövõime

vähenemise/puudumise kohta), siis on kostja võimeline teenima sissetulekut, et kõigi laste

vajadused oleksid kaetud.

20. Kohus arvestab käesoleval juhtumil ka asjaoluga, et hagejate elukorralduse raskuskese on

seotud ema elukohaga, kes korraldab hagejate igapäevaelu küsimusi ja annab panuse

hagejate eest hoolitsemisse ning nende vajaduste katmisesse. Kostja elab hagejatest lahus

ja asja materjalidest nähtuvalt hagejatega ei kohtu ning seega tuleb tal

ülalpidamiskohustust täita üksnes hagejatele elatise maksmisega. Asjas puudub vaidlus, et

kostja vahetult igapäevaselt hagejate ülalpidamises ei osale, nende igapäevaste tegevuste,

toimingute korraldamisega ei tegele ja jooksvate vajaduste katmisega tegeleb üksnes

hagejate ema.

21. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Hagejatele tuleb välja mõista alates 31.07.2024.a elatis vastavalt

PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale elatiskalkulaatorile

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

22. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust

pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse

muutmiseks taas kohtu poole.

23. Kohus selgitab hagejatele, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse

sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba

tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise

suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus

esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

24. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt

leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette

hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 1. kuupäevaks.

25. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

26. TsMS § 5601 lg 11 kohaselt hilisem alaealise lapse elatisnõude kohta tehtud kohtulahend

asendab varasemat sama alaealise lapse elatisnõude kohta kinnitatud kokkulepet.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

27. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 6003,90 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

29. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik