2-25-1099/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2025. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-25-1099

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi L.F vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

783,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX 10149)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: L.F (isikukood XXX, tegelik elukoht XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks L.F ja Coop Finants AS-i

vahel 30.03.2021. a sõlmitud Säästukaart Pluss lepingu nr CNT00000125938 ja selle

27.11.2022. a lisa alusel:

2.1 põhivõlgnevus 611,24 eurot;

2.2 viivis 19,9% tasumata põhivõlgnevuse jäägilt aastas alates 30.11.2023. a kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 595 eurot

(riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 350 eurot).

4. Jätta hageja menetluskuludest 525 eurot L.F kanda ning 70 eurot hageja enda kanda.

5. Mõista L.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna välja 525 eurot

(riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 350 eurot).

6. L.F peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale.

9. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi L.F vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Coop Finants AS-ga 30.03.2021. a Säästukaart Pluss

lepingu, mille alusel sai kostja kasutada krediidisumma. Kostja kasutas krediiti kokku

5507,08 euro ulatuses. Kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama ja tasuma intressi.

Kostja ei täitnud laenulepingut nõuetekohaselt, mistõttu arvestati ka viivist.

Meeldetuletuskirjade saatmise tõttu tekkisid ka sissenõudmiskulud.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjale ja täiendavale tähtajale

vaatamata, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 29.03.2023. a ning loovutas

nõude 14.04.2023. a hagejale.

Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 476,28 eurot, intress 0,21 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 172,16 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja lepingujärgne

viivis edasiulatuvalt kuni nõude rahuldamiseni.

2. Kohtu nõudel esitas hageja 14.05.2025. a ka nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus asub

seisukohale, et krediidiandja ei ole kostjaga krediidilepingu sõlmimisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuses on kõik kostja tehtud maksed

arvestatud põhinõude katteks ning ümberarvestatud põhinõue on eurot 611,24 eurot. Sellisel

juhul võlgneb kostja hagejale ka lepingujärgse viivise alates 30.11.2023. a.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 15.05.2025. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kuna kostjale ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada, avaldas kohus

12.08.2025. a teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku

kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning luges menetlusdokumendid

kostjale kättetoimetatuks 28.08.2025. a, so 15 päeva möödumisel teate avaldamisest.

Kostjale määratud hagile vastamise tähtaeg möödus 17.09.2025. a. Kostja vastust ei

esitanud.

4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes

järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja

veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisavat

teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on kostja maksevõime

hindamisel lähtunud üksnes kostja avaldatud andmetest ega ole andmeid kuidagi

kontrollinud. Seega on krediidiandja kohtu hinnangul jätnud välja selgitamata, milline oli

kostja tegelik maksevõime.

5. Kuna hageja on enne hagi menetlusse võtmist oma nõuet kitsendanud ja esitanud

võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse ning palunud hagi rahuldada

ümberarvestuses märgitud ulatuses, rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 245 eurot ja hageja

õigusabikulud 507 eurot.

Hageja on riigilõivu tasunud lähtuvalt esialgselt esitatud hagist 245 eurot. Hageja

ümberarvestatud nõude eest tulnuks tasuda riigilõivu aga 175 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ümberarvestusest lähtuvalt, jätab kohus riigilõivu 175 euro ulatuses kostja kanda ning

ülejäänud (s.o 70 euro) ulatuses hageja enda kanda.

Hageja õigusabikulusid ei pea kohus aga asja olemust, avalduse sisu ja mahtu arvestades

kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega. Hagi ei sisalda ka mahukat

õiguslikku argumentatsiooni. Eelneva tõttu peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid

kokku 350 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista riigilõiv 525 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud

350 eurot).

8. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses

9. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin