3-25-3312/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3312

Määruse kuupäev

29. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla 26. septembri 2025. a vastuse

nr 2-2/2-25/4871-2, 30. septembri 2025. a vastuse nr 2-2/2-

25/4871-3 ja 9. oktoobri 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/210-2

õigusvastasuse kindlakstegemiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 26. augustil 2025 Tartu Vanglale selgitustaotluse, milles soovis selgitusi

seoses mitmete tema vangistust puudutavate asjaoludega, s.o alandavad

kinnipidamistingimused, vangla vormi ja isiklike asjade ära võtmine, pesemine valvuri

juuresolekul, teistest isoleeritus, toiduga karistamine ja vangla üksuste erinevad tingimused.

2. Tartu Vangla vastas kaebajale 26. septembri 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/4871-2.

3. Kaebaja esitas 28. septembril 2025 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide põhjendusel,

et vangla vastas tema selgitustaotlusele üldsõnaliselt ning enamik küsimustele on jäetud

vastamata.

4. Tartu Vangla koostas 30. septembril 2025 kaebajale uue vastuse nr 2-2/2-25/4871-3, kuna

algne 26. septembri 2025. a vastus nr 2-2/2-25/4871-2 oli puudustega, s.o osad kaebaja

küsimused ja neile antud vastused puudusid.

3-25-3312

5. Tartu Vangla tagastas 9. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/210-2 kaebaja vaide

haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel. Vastab tõele, et 26. septembri 2025. a vastusega

nr 2-2/2-25/4871-2 jäid osad küsimused tehnilistel põhjustel vastuseta, mistõttu koostati

kaebajale 30. septembril 2025 uus vastus. Vastus selgitustaotlusele ei ole vaidemenetluses

iseseisvalt vaidlustatav ja selgitustega mittenõustumine ei ole aluseks vaide esitamisele.

Selgituste andmine sooritatud või sooritamata toimingute kohta ei saa rikkuda kaebaja õigusi.

6. Kaebaja esitas 10. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 9. oktoobri

2025. a otsuse nr 1-8/2-25/210-2 tühistamiseks. Vangla vastas kaebaja avaldusele tähtaega

ületades ning tagastas hiljem vaide kaebeõiguse puudumise tõttu. Vangla jättis välja

selgitamata, millisele toimingule kaebaja vaide soovis esitada. Kaebajal oli vaide esitamise

õigus, kuna vangla viivitas selgitustaotlusele vastamisega ning käitus õigusvastaselt. Kaebaja

taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

7. Tartu Vangla esitas 16. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja hinnangul on Tartu Vangla viivitanud

õigusvastaselt tema 26. augusti 2025. a selgitustaotlusele vastamisega. Kohus mõistab, et

kaebaja nõuab sel põhjusel HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel Tartu Vangla 26. septembri 2025. a

vastuse nr 2-2/2-25/4871-2 ja 30. septembri 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/4871-3

õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti soovib kaebaja vaidlustada Tartu Vangla 9. oktoobri

2025. a otsust nr 1-8/2-25/210-2. Kohus selgitab, et kuna vangla ei vaadanud kaebaja vaiet

sisuliselt läbi, vaid tagastas selle, siis ei ole eelnimetatud otsus haldusakt, mida oleks võimalik

halduskohtumenetluses tühistada. Tegemist on vaidemenetlust lõpetava toiminguga. Seega

tõlgendab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel ka Tartu Vangla 9. oktoobri

2025. a otsuse nr 1-8/2-25/210-2 õigusvastasuse kindlakstegemist.

9. Kaebus kuulub tervikuna tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1, mille kohaselt

võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus.

10. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla 26. septembri 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/4871-2

ja 30. septembri 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/4871-3 õigusvastaseks, kuna vastused on

koostatud tähtaega ületades. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes

juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg-st 2

tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud. Tuvastamiskaebuse

esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Tuvastamisnõude esitamine

ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui

kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist.

Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan

võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või

heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske.

Üksnes abstraktne oht, et Tartu Vangla võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel

eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a

otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28; 4.

3-25-3312

novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-

882, p 23.1). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui

kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks vangla vastuste

õigusvastasuse, siis ei kohusta see vanglat tulevikus kaebajale kiiremini või tähtaegselt

vastama. Kui vangla tulevikus kaebaja hinnangul õigusvastaselt tema avaldusele vastamisel

hilineb, siis on tal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda vangla poole, juhtida vangla

tähelepanu viivitusele ja nõuda oma avaldusele vastamist. Kui vangla kaebaja avaldusele

siiski ei vasta, siis on kaebajal võimalik vastamata jätmist vaidlustada kohustamisnõudega

vaide- ja kohtumenetluses. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse

esitamise rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka hilisem

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik

eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.

11. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla 9. oktoobri 2025. a otsust nr 1-8/2-25/210-2, kuna

kaebaja hinnangul tagastas vangla tema vaide ebaõigesti. Vaideotsuse peale võib ilma vaide

esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse

vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 4). Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse

esemega ning kohus seejärel hindab, kas isik läbis kohtueelse menetluse nõuetekohaselt, kas

kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt, sh kas isiku vaie on õiguspäraselt tagastatud

jne. Kui kohus tuvastab kohtueelses menetluses vea, siis saab kohus lugeda kohustusliku

kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks ja kaebuse põhivaidluses menetlusse võtta.

Vaidemenetluses tehtud otsuse vaidlustamine eeldab vaide esemeks olevast haldusaktist või

toimingust sõltumatute õiguste rikkumist, mida ei ole võimalik kõrvaldada vaide eset

vaidlustades. Seetõttu on vaidemenetluses tehtud otsustuste eraldiseisev kohtus vaidlustamine

lubatav vaid erandlikel juhtudel (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. septembri 2018. a määrus

asjas nr 3-18-32, p 10; 6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9; Tallinna

Ringkonnakohtu 8. juuli 2022. a määrus asjas nr 3-22-83, p-d 15-16). Kaebaja etteheited

Tartu Vangla 9. oktoobri 2025. a otsusele nr 1-8/2-25/210-2 seonduvad tema vaide esemega.

Kaebaja leiab, et tal oli õigus vanglale vaie esitada, kuivõrd vangla käitus tema

selgitustaotlusele vastamisel õigusvastaselt, ning sel põhjusel on vangla tema vaide

õigusvastaselt tagastanud. Tegemist ei ole sellise erandliku juhuga ja vaide esemest sõltumatu

õiguse rikkumisega, mida ei ole võimalik vaide eseme vaidlustamisel kõrvaldada ning mil

peaks lubama kohtus eraldiseisvalt kohtueelset menetlust lõpetavat lahendit vaidlustada.

Kaebaja peamiseks eesmärgiks on tema selgitustaotlusele hilinenult vastamise õigusvastasuse

tuvastamine ning vaidlusalune otsus kaebaja vaide tagastamise kohta ei ole eelkirjeldatud

nõude kohtule esitamist takistanud. Samuti ei ole kaebajal õigust kindlasisulisele vastusele

tema selgitustaotlusele ja selle sisuga mittenõustumisel vaide esitamisele. Kaebaja saab

vaidlustada tema suhtes tehtud toiminguid või haldusakte, millega on tema hinnangul tema

õigusi rikutud, ja seeläbi oma õigusi kaitsta. Selgitustaotlusele antud vastusele vaide esitamine

ei ole seetõttu lubatav.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

13. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

3-25-3312

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider